Tere hommikust, head jutusaate kuulajad. Üks tänavustest riigi kultuuripreemiate saajatest on koorijuht ja äärmiselt lahe inimene, Tiiast Lotme ja eriline privileeg on öelda tere hommikust, jääst. Tere hommikust. No see preemia, mille sa saad, on igati väärikas. Ja Sa oled saanud neid preemiaid ikkagi, võib öelda rohkem kui keskmised inimesed, ma loen mõned ainult. Aasta õpetaja valgetähe teenetemärgi kavaler, aasta naine, Tallinna linna aukodanik, kultuuripreemia aastapreemia saaja, Grammy saaja, Jaapani tõusva päikese ordeni kavaler, aasta muusik ja nimekiri jätkub. Mida see tunnustus, mis sa nüüd saad sinu jaoks üldse, tähendab? See tähendab seda et mul on hetkeks raha, millega ma saan teha ühe asja mis on Hädasti vaja olnud ja mille järgi järgi ma olen nyyd sõnude linnavalitsuses ja, ja, ja seda mulle tõesti vaja, teisi asju pole vaja olnud. Võitlen asjade vastu ka, aga, aga seda ja tunnustus on mulle väga-väga suur au. Sest ma sain aru, et, et armas, kallis eesti rahvas sai aru, et, et, et see, mis me tegime, et see on väga-väga tähtis. Tahad sa sellest asjast lähemalt rääkida või seni, kuni see pole teostunud, las ta olla. Las ta olla. Aga milline on üldse sinu sinu suhe rahaga? Ärme räägi praegu sellest auhinnarahast, aga, aga üldiselt. Raha on mul olnud eluajal normaalselt siis olema rahaga olnud kogu aja iseseisev sest juba päris lapsest peale olen ma tööd teinud. Kui ma õppisin. Muusikakoolis siis tegelesin ma väikeste töödega, mida võiski Aalto hooraks nimetada tol ajal kui ma olin tooriumis, siis ma töötasin seal kontsertmeistrina ja, ja seitsme kohaga kuskil ansamblitega. Ja siis ma ostsin endale väga tähtsa asja ja see oli tiibklaver. Ma ostsin selle minu klaveriõpetaja Erika Franz järgi, kellel Kopli tänav 26 oli kaks klaverit, üks oli punases puus tiibklaver, kus õpilased mängisid, oma asju harjutasid ja tema uhkes toanurgas oli tiibklaver Becker. Seda seal mängida siis, kui asjad olid tõelised, selged ja ta ütles tsipakene. Nüüd võid sa minna sinna nurka, kus on kuivanud hundinuiad. Ja sa võid mängida pikeri pealsele pala ette. Üks viga, mida ma praegu leian tagantjärgi, on see, et ükski klaveriõpetaja pole öelnud, et see pala on valmis. Sa võid sellega minna rahva hulka, sa võid paljusid inimesi rõõmustada. Mängi seda külalistele mängiseda koolis. Mängi seda mõnel kontserdil ja kasuta seda, et sul on täielikult laitmatult õpitud lugu, mis on sul peas. Sest see, mis sul on kingitud, see on kingitus, et sul on võimalus see pala ära õppida. Ja nüüd sa pead selle viima edasi nagu mingi misjonär. Ja seda, et nii ei tehta siiamaani vaid öeldakse õpilasele, et nüüd võime selle poolara panna, sest see on valmis. Nüüd me võime selle leivapätsi ära visata, sest seal on valmis Niuke võrdus tuli hüppas mul praegu päevani. Mingis mõttes see õppimisvõi õpetamisfilosoofia, mida sina praegu annad Ellerheina tüdrukutele edasi on pärit natuke sealt jah. Ja, ja tähendab siis sest ma püüan seda, mis mulle tundus, et et, et praegu hakkas tunduma. Kuule, see oli esimene niuke vaimuvälgatused, väike roheline idu, kuna päike tuli välja mul ajust rohelisi idud tulevad välja. Ja see on hirmus suur viga ja, ja praegusel juhul loomulikult Ellerhein, õppida selleks, et esineda ja viia seda, seda muusikat, rahvaste hulka, neid rõõmustada sellega. Sest mis siis saaks, kui ma õpiks kava valmis, ütleks, valmis, võite koju minna. Kuna nüüd on kava valmis, üks proovija praguna, kaval, valmis, me puhkame ja viskame ta prügikasti. Nii ei saa aga 41 aastat Ellerheina dirigendina isegi rohkem juba päris pikka aega. Minuga, sest minu arust ei ole see päris pikka aega, vaid mõni võtab kätte, elab käinud 40 aastani. Ja teiseks on niimoodi, et Ma olin ju 20 aastat, Heino Kaljuste ka koos. Me tegime koos seda tööd ja see oli lihtne ja sammud olid ette sammutud ja mina sammusin järgi ja ja see oli lihtne tee ja siis olin, olin volima järsku omapead. Maningu muidugi oma pead päris omapead, sellepärast et näiteks väga raske on mulle teise dirigendi ka oma mõtteid jagada, teiste dirigentidega mõtteid jagada. Sellepärast et nagu ma eile ütlesin, vist, et ma olen lohaka, ma olen vabam, olen diad, niuke vaba loom ja ma. Ja ma olen kiire, ma olen, muidu olen siis ma olen laisk ja uimane. Aga kui midagi on vaja teha, siis ma lähen niukse ussi Salvamisega, teen ruttu. Reageerin ruttu, reageerin publikule, reageerin ilmale, reageerin sellele, kas ma hommikul jõin kohvi ära või ma olen niuke kiir regu lõigulaator, kiirreguleeruv kiirreageerija ei sõnusena. Kiir reageeror. Keeleuuendus või välja peaks sinna sõna- kongregleeruv regleerur. Kõlab hästi mitu R-i ja võimas hea, vähemalt juba üks uus sõna eesti keelde. Miks mitte? Inimestele meeldib rääkida edulugudest ja neist kuulata, mis on Ellerheina edu taga. Edu taga on. Ma arvan, et kindlasti ele sinna tulevad laulma need, kes väga soovivad laulda ükstaskõik, kus koha peal toas, vannitoas, koolis, maal, pilvedes, et nad soovivad laulda, et seal nende, nende, nende tahtmine, et neil ei ole reisimise ihalus, vaid see pisiku neil sees. Kui seda arendada, siis liitub sinna ikkagi töö. Visa töö, sest esiteks koor on uskumatult kirev, kui võtta üksikisikuid, tämbrilised, närvilised. Kui mõnikord kolm tüdrukutega koos laulavad, kes pole varem laulud, sa võid naerda naljakaks sellepärast, et, et see kõlab uskumatult halvasti. Ja siis on töö sellega, et nad õpiks seda, need õiged noodid aga, aga väga suur töö on hääle seadjatel ja ja koormeistritelje kõigil, et, et see ühtlaselt kõlaks. Sellega me näeme vaeva. Mõni mõni nõndanimetatud koorijuht ei, ei, ei tule selle peale, et sellega tuleb kõva vaeva näha, et, et ühtlustada koori kõla, mille eest me oleme saanud kiita. Koori kõla eest on kunagi kõvasti töötanud Ester Lepa väga pikka aega Heino Kaljuste kõrval minu kõrval. Tema töö oli kuninglik, võimas. Ta teadis, mis ta tegi. Praegusel juhul on Mare Jõgeva, kes, kes teeb meiega tööd. Ja, ja see on ka väga innustav, stan ise ooperilaulja. Ja tõele laulja. Aga kui nüüd dirigendist mu kõrval rääkida, siis on Ülle Sander, kes on kõik dirigent, koormeister asjaajaja, kiire regloraator. Oi, ma unustasin ära, mis ma välja mõtlesin. Neibuminenud antseda, tule Kyries heina vihale ja saad aru, pärast kuulame üle, see on meil olemas. Aga Ellerheinatüdrukutest rääkides siis siis lisaks sellele, et nad laulavad nagu väikesed inglid. Nad kipuvad olema ka erakordselt tublid, sest ma võin nüüd eksida, aga minu meelest on kuld ja hõbemedaliga keskkooli lõpetanute protsent teie lauljate hulgas erakordselt kõrge. Selles on sul õigus ja see on see vana igavene tõde, et kes teeb, see teeb kõiki asju hästi ja kes ei tee, see ongi mittetegur. Vaata muu osa, see on mittetegur. Aga kas see on olnud Ellerheinas laulmas ka selliseid tüdrukuid kelle peale sa praegu mõtled tagasi tunned, et et oleks võinud rohkem saada sellest lapsest, et, et oled justkui midagi tegemata jätnud. Seda ei saa iial endale eesmärgiks seada ja laulad ära, vaata tagasi sammu edasi. Ära vaata üle õla näiteks kuse roolis oled ja, ja ühed tahavad kogu aeg näha, mis seal taga on, tagavaate peeglisse siis mõni keerab pea ja siis avastab, et ta on surnud sest on sõitnud järsakust alla või, või, või kuskile vastu posti. Seste, mida sa seal uurid, nii väga, aga kuskil taga kuklas, mis on ka taga, eks ole, kukk lõnga taga on ikkagi mingi väike teadmine, mida, mida oleks võinud teha teistmoodi. Aga, aga jälle Ernesaks süsteemi järgi, kes on õpetaja, on, on jutt selline, et ära ära uuri, pisikesi terasid, vaid katsu kuidagi suur tervik kokku seada. Et, et kui see palju nokitsed väikeste peensuste kallal ja üksikute lauljate kallal, siis siis on see Kuule selle, et inglihäälega ja see on õige, sest härra Mustonen ütles ükskord, kas te võite ükskord oma inglihäälega laulmise lõpetada. See on tegelikult selline keskaegne lugu. Siin peab olema mehelik rüütellik, toonia, säde silmas, virasid pihuksutama inglihäälega ja see sobis mulle täiesti. Oskan igasuguseid hääli. Mida kontsertreisid näitavad inimese kohta? Kontsertreisid hakkavad sellest näiteks et me sõidame Tallinnast Keilasse, buss on, eeskohad, peab ära jagama, kuskile pead oma asjad panema, midagi peab seal viides olema, siis sa ikkagi sõidad kuskile, oletame, et see on talvel midagi peab seljas olema. Ja siis sa näed, mis seal bussis selle lühikese ajaga toimub. Siis on selge, et, et sellega ma näiteks kuskil Läti juba enam ei sõida selle tüdrukuga siis bussidega sõitnud Läti näiteks siis on selge, et sellega tüdrukuga oma soove sõita ei saa. Ja kui sellega sõidetud toome, tuled laevaga tagasi, siis on selge, et nende tüdrukutega laeva peale enam minna ei saa. Ja siis, kui sa sõidad kuskile lennukis, vaatad, et selle tüdrukuga on mõttetu minna lennuki peale. Ja tähendab, see hakkab peale väiksemast asjast näiteks, noh, et me läheme koos siin kas või bussi peale, et sõita, ütleme nagu me Salme kultuurimaja ja läksime sinna laulupeo proovi tegema. Kas nüüd, kas nüüd see bussitäis Ellerheina tavalises liinibussis korraldab seal bussis laulupeo või on tegemist mingite sulisitsiate inimestega, kes ei eralda väga nendest, kes tahavad ka kuskile mujale sõita? Mitte nii, et ma õhtul tulen koju ja, ja kogu aja on, on bussi tagaotsas kellelgi klassiõhtu, terve klass peab kuulama, kes kellega käib, mitu inetut saad ja missugune õpetanud tõbras üle terve elu bussitähendab, aga see hakkab. See hakkab tõesti v pisiasjadest peale. Muidugi need, vaat nüüd need tüdrukud, kes tulevad, et ma tahan kuskile minna ja ma tahan reisida ja olla. Need saavad oma nätaka kohe kätte, sest nad saavad aru, et nad on jõudude teise kliimasse, et, et nad ei saa aru, miks silmade seisan lahti, kui 12 tundi on ajavahe kuskilt midagi taolist miks nad ei jääks, jääks meeles pidada, kus on nende noodid, mis ei taha linna peale üldse mingite mingite mingit ausammast, mine vaatavad maakodu ja natuke süüa, magada ja siis kes tahtsid siia sõita. Aga seda viimasel ajal ei ole. Sest huvitaval kombel ikka see, kas toimub aastatega, praegusel juhul, kui me oleme läinud välja, nagu me äsja olime Jaapanis ja äsja olime Kanadas äsja, tähendab viit aastat või 10 aastat, see on äsja, eks ole, mul on teine arm pist. Sa nägid ju tänase Ja siis ta on. No kui ikka rääkida pool tundi, Ülle Sanderist, siis see on võimas inimene, näiteks, kes mu kõrval, nendel reisidel ja konkurssidel ja kogu aja minu kõrval. Ja tüdrukutele ma olen öelnud, et tule mu kõrval, lihtsalt kuskil on minu kauguses, ma selgitan seda, mu kõrvad on siin peas, kuula padjad mikrofoni, kuule loba-loba-loba vatsu, mu kõrv saad aru ja et kui sa mu kõrval oleva, et siis sa pead olema niimoodi, et me kõrvad on peaaegu kõrvupidi koos. Ja, ja nii me oleme ühes nahas olnud kaks isikut, nii et oh, see on uus idu hüppas mul peast välja, roheline. Tähendab, me oleme kahekesi Ülle Sanderiga ühes nahas kaks isikut. Ja tead, millal ma esimest korda proovisin, pühavaimu tänav 13, kui ma käisin seal koolis siis oli meie lauluõpetajaks mesi, jäinen. Ja tol korral see oli see aeg, kus iga päev mõni mõni koolimaja sai maatasa pommitatud. Kõikaat oli iiri täis. Kuule, aga siis me, me emmeline piirken Platiga eme hüppasime ühtedesse, dressis dressidesse sisse, püksi oli lihtne jalga tõmmata. Need läksid hästi meile jalga, tähendab ühed dressipüksid, kahele teisi pluusi. Me saime hädavaevalt selga tirida, sest see pagana kaelaauk oli jälle väike ja siis tulid seal siis kaks pead välja. Me mõtlesime, et me teeme, et see on noh, enne mesi jäineni tundi sisseastumist niisugune väike nali ei saanud sealt enam lahti. Ja siis ütles. Võtke riided seljast ära. Aga ei saanud ju käsiga, tõttas restoran, mitte midagi. Seal niimodi. Mina muidugi kukun alati lolli naeru naerma, kui asi on väga tõsine. Ja, ja teadmissemiseni lükkas mind uksest välja ja me me ei saanud hästi käia müdicisi mehe korruselt alla. Ja siis siis tuli üks tüdruk meile appi, kelle nimi oli vili ja siis sikutas meid uuesti sealt pagana pagana seatressidest välja. Kättemaksuks panime, panime talle lauasahtlisse hiire, järgmine kord, mida oli lihtne korjata klassiruumist, saad aru. Nii et hakkas võtma oma laulu asju sealt aga, aga vastu tuli hiir. Siis ta kiljus, nii nagu naine kiljub. Praegu aru saavad siis dial lapsest peale olnud eriline. Ei, ma mõtlesin, et, et, et, et nagu kuulajad aru saavad, siis tyyan purjus, ma mõtlesin, et. Ei ei, aga neid ei ole, neid, neid jutte on võimalik. Neid on võimalik, neist on võimalik aru saada, kui jälgida tähelepanelik. Keegi ei suuda neid jälgida, kuule, aga ma tahtsin sulle öelda, et et sealsele Eeemmeline Birgemblatti ühes ühes nahas olles. Ma tundsin seda füüsiliselt, kuidas see käis. Ja nüüd, kus ma tahtsin sulle tõestada, et Ülle Sanderi ja mina oleme mõtteliselt ühes nahas siis tuli mul meelde, et ma olen olnud nüüd mõtteliselt ühes nahas, aga ma olen ka füüsilisest olnud ühes naas. Siis on ikka vägev tunne, kui sa veered ühes nahas trepist alla. Aga jätame praegu need kaasnahas olijad ja räägime Tiia-Ester Lotmest millega sama aega siis juhtub, kui sa parajasti dirigeerib. Esiteks isegi dirigeerimise ajal dirigeerib. Jälgin mängu, võib-olla niimoodi mõtlen, suunan võib-olla vaatan, et kui see käin ja ma leidsin ühe ühe inimeseni, see oli praegu see Austrias kuus aasta orkester, mis Viini valss kõike siis see Franz dirigeeris nagu mina ei ole õudne öelda, et mitte, et mina dirigeerinud, nagu tema, tema dirigeeris nagu minagi. Ta juhendas, kõik oli kerge, Tõdin suuga põmm, Matsutan suugade näidanud trummile, põmm-põmm või toolide juuksed leidisid ja, ja ta kasutas ühte kätt. Tähendab selleks, et, et dirigeerimisel keppigezi. Orkester mängis niimoodi, et nagu nagu kaskaad, muusikat voolas kuskile. Sain kinnituse sellele sellele, et sa ei pruugi märatseda. Ei pea nägema seda tohutud pinged, mis pulbitseb. Mis pulbi, et sul on, et su ilus nägu jääb ilusaks, Suleige, tule silmad punni. Esimesed hambad ei tule hirvi ja, ja sul tuleb mingi krim asja küüned ja käsi on krampis, saad aru? Ei, päästa see üks käsi ei päästa. Nonii, mis. Mida sa küsisid, ma ei tea kunagi. Iseenesest seda, et millega sa siis tegeled, kui sa parajasti dirigeerima mõtlesin, millisest sobida näiteks. Siis me näeme sind, Tiia Me näeme sind alati kuskil mõnda laulupidu dirigeerimas, mõnda kontserti juhatamas. Ma olen eriasjade uurija, mõnda laulupidu, hakkame kohe uurima. Nii. Laulupidu, laulupidu, eksa. Hobi asja taga olla, siis läksin ma jõusaali ja, ja möllasin seal, siis läksin ma kindlasti ujuma. Kui olid toredad ajad ja endale ja siis me käisime suusatamas kogu aeg. Nii ma ütlen seda, kus ma ei käi kohvikus, ma, mul hakkab igal pool igav. Aga teiseks, ma ei ole niuke bioloom, et ma tahan kogu aeg. Seda see mulle ei meeldi. Aga kõige lõbusam on siis, kui oled üksi. Sa oled ära, hakkan päikest uurima. Vaatan päikesesse. Iga inimene peab päevas ükskord otse päikesesse vaatama, Reskeerides pimedaks jääma, sa jää, vaatad vilksti päikesesse ja siis elad edasi. Päike päikest pole, mis on meil igapäevane? Ma olen valede asjade uurija, tähendab, ma uurin niukseid. Niukseid, mõttetuid asju, saad aru? Ma tegelen, tegelen, tegelen. Sa mingil hetkel tegelesid lindude loomade söötmisega rõdul. Ja kui ma tööd praegu lõpetasin, pärast seda ma jäin hiljaks. Mis seal siis on, nüüd siis tänaseks kaks musträstas, ma ei teadnud, mis nendega teha. Ja ma võtsin seemned või ka kokku ja, ja nüüd nad on paksud ja soojendavad oma jalgu. Nii õudselt kõigil jalad külmetavad, nendel lindudel. Kune kuskile maanduvad, siis nad kohe viskuvad ümmarguseks, sulistestavad need suled turri, istamuvadiaat jalale. Ma arvan, et kui suvi kätte tuleb, siis nad võib-olla lendavad, aga neil pole jalgu otsas. Ühesõnaga siis nendele, kes aru ei saa, sa elad korteris ja sulle lendavat rõdu mul rõdul. No rõdul mul rõdul veel kuuse kuusepuu on alles null null con alles. Seal ots turnivad. Oravad, Cavee ja oravad. Üldiselt nad on taltsutatud, mina ei ole neid taltsutajad, vaid nad on taltsad. Näiteks tihased võtsid nüüd ette sõrme otsast, söömise. Tähendab lady, lenda peo peale, vaid nad lendavad niimoodi plaksti sõrme otsani. Siis võtavad pool kreeka pähklit ja lähevad eneseta, nad julgustavad ennast lauluga kiuks kiuks, prääks prääks ja siis võtavad oma toidud sinitihane. Kajakas oma oma pojaga, need arutavad kõik asjad lahti. Kajakas arutab näiteks tihase puuri lahti rahulikult, sõlmed, mis peal on ja on valmis siis puuriga ära minema. Sul on natukene sellised ekstraordinaarset võimed loomadega. Loomade suhtes küll, jah. Sest ma ei ole neid taltsutatud, aga nad on taltsad. Võimas võimas konkreetsus ja otsekohesus on see sulle elus toonud rohkem peavalu või rohkem? See on kasvatamatus, ma ütleks, kasvatamatus nimetab seal ülbus. Ja kuna, et ellu jääda lörtsi siin elus 77 aastat. Meil ju tarvis ütles, et 77 aastat on meil rohkem juubel, kuule üldse miski juubeli üldse olla saab. Siis on juhtunud niukseid, elu, hädaohtlikke asju kogu aeg ja siit on tulnud niukse, ela, ela, elamise ülbus. Nii et kui keegi hakkab minuga väga hingelikult rääkima või, või ingel like probleeme lahendama niukseid pehmeid, roosasid niukseid, sule padjalike siis kisub jumalaks, siis kisub ülbeks. Et mitte, et mina kaimale, siis siis tulevad niuksed mõistuge ja, ja tegelikult mulle meeldivad saladused eluaeg. Siit tulevad ka mõistukõnede, et inimene peab aru saama, mis ma ütlen. Kui ma ütlen, et, et täitsa, et sa oled täitsa idioot, siis see tähendab seda, et, et see olukord on idiootne, tüdrukud teavad seda. Ja üks, kolm aastat ma tõlgin neile iga kord, kui ma midagi mõtlen. Kui ma ütlen, et kiri välja näiteks siis ma ütlen, et see tähendab seda, et nad annavad sulle kohe järgi tee need uksed. Pahaks ka palun. Ei julge ja ei, ei, nad ei karda mind. Miks sa teaks? Miks peaks mind kartma? Aga hoiavad sind? Aga aga kuidas oleks, et nad hoiavad mind näiteks, mina peaks tegema, aga nad hoiavad mind. No kus sa tunned, et nad hoolivad sinust. Ja siis on ema, oli nendest ka sellepärast ma armastan neid ja, ja kuna mina neid armastan, siis ma arvan, et, et nad armastavad meid ka seda näha üliarmsatest, kingitusest, mis nad jõuluks teevad, või, või üliarmsatest luuletustest, mis nad kirjutavad kaardile, mis. Tehtud, aga mis mõtet on sinule kingitusi teha, sa viskad need ju kõik välja, üks päev selles rääkisid, kuidas sa viskasid kõik oma asjad korterist välja ja tegid sellise jaapani stiilis kodu. Niimoodi okei, see sellel on ka tõlgevale. Sest ma lihtsalt palusin oma oma oma õepoeg Andrus tulla oma suure autoga ukse ette ja lammutasin lahti selle pagana ütleme, suure sektsioon väga ilusa suure sektsioonkappi ära viia. Aga kuna oli kiire, siis ma tõstsin asjad põrandale, seal noodid, eli argid ja me ütleme, mingisugune siidirätik ja kaardid, ütleme siis. Siis ma palusin õde, Anneleta viiks härra tiibklaveri sekesele vekkeri, mis tegelikult võttis. Mustamäel tähendab pool pool tuva enda alla ja tegelikult olen ma õrnahingeline, sest ma ei, ma ei kujuta ette, et ma, et ma harjutan kodus klaverit. See on Kurmeti vana klaver, see oli mulle väga suur au jälle, et Kurmet müssele klaveri mulle omal ajal. Ja, ja sellepärast ma ta sinna mustamäele viisingi, et ta on ikkagi Kurmeti klaveri ja Kurmet, oli, on ainukene vaat kogu aeg, keegi on üks ainukene inimene, kes oskas klaverit häälestada ja tähendab kõige tähtsam klaverihäälestamise juures tempereerimine muide. Tempereerimine tähendab seda, et sa need kuule, kuule, võib-olla mõni teine inimene kuuleb ka, mis me räägime? Tempereeritud säderolooduslikud, need toolid on ju pagana laiemalt tähendab mahuks käpad klaveri peale, kui ta oleks looduslik häälestusülema, saad aru. Praegu on ta tõmmatud, kuidas jama voodi juurde kitsamaks, kõik see, see on nii, kui sa hakkad tempiva suppidet, panid sinna mingeid maitseaineid sisse. Et tembi, seda värvi näiteks värvi kohta käib. Tempimine paned, kui sa maalima hakates peab kogu tempi midagi. Ja nüüd on, on, on see, kes seda tegi, hästi tempereeritud klaver on ju Johann Sebastian Bach, tempereeris klaverit, klaver on tempereeritud. Ja need inimesed, kelle, kellel on absoluutne kuulmine, on päris raske laulda, sellepärast et nad, nad laulaks looduslikult. Aga nad peavad nüüd pigistama oma hääle jälle niimoodi, et ta mahuks 12 doktori siis. Sinu käest on huvitav seda küsida, et ainult Kurmet ja Jaapanis seda, et inimesed, kes üks häälestab klaveri ära ja siis tuleb üks, kes tempereerib selle üle. Tal on kõrvad laiemalt peas. Suuremate kõrvadega just nii, aga mis ma tahtsin küsida, on see, et kui me mõtleme meie ühiskonna peale, siis millega sa anno Domini 2011 rahul ei ole? Ma tahtsin öelda iseendaga, ma olen iseendaga jumala rahul. Aga kuidagi tuli niukene, nagu sülitaks tipp iseendaga, mis. Aga mul ei ole ühtki asja, millega ma rahul ei ole. Iga asjaga on võimalik, gaasi tuleb mulle, iseasi tuleb mulle ise ja täpselt õigel ajal omal ajal. See asi, mida ma nüüd tegelikult osta tahtsin. See on kodulaen endale kodu osta. Aga rohkem ma ei räägi sel teemal. See on ka hea seal, need on. Raha ja, ja, ja isegi mõelda vaid madalamale kodus ja, ja muidugi korteri siis kuna ma olen idioot. Tähendab siinkohal ma ütlen, et ladinakeelsel tekstil on silpe silp. Kolmandal rõhk on kolmandal silbil, mitte nagu, nagu minu kallis Strandbergi ütleb, et idioot. Idioot loomulikult, aga nüüd on juba juba kõik, tähendab täna hommikul ma kogu aja õiel vahel, sest ma olin eesti keeles metsik fänn ja ma ütlen, et ladinakeelset võõrkeelset sõnadel ei ole esimesel silbil. Aga samal ajal on jälle muudel sõnadel. Vaata, me rääkisime sellest, mis ma sulle vaikselt Aga ärme sellest rohkem räägi, sest see on nagu natuke unistusi. Teisisõnu istus aga tegelikult. Ma tahtsin ainult öelda, et ideed kodu mõttes. Ja muidugi veened, pagana jaapanlased on mu puhta tuksi pannud. Sellepärast et ma olen seal käinud seitse korda. Kaks korda olen õpetamas käinud eesti muusikat neile. Ja, ja ülejäänud korrad oleme me väga suured ja pikad kontserdid andnud Ellerheina kooriga lõpuks kohtunud ka sälgi sinnaga. Kallistan teda päris nässu. Aga, aga ma tahan lihtsalt öelda, et asjake selle pisi-pisiasjast, et miks sul on, miks sul on viis pliiatsit, kui sul ühte vajan. Hea küll, ma koristan kõik ära, kaks jääb, tuleb Jaapanile, küsib Wiik. Sul on kahte pliiatsit. Mis sul on kahte pliiatsit vaja, kui sa ühega kirjutad. Aga miks mul on minu kodu seinas raamatuid miljon, mida? Ma olen lugenud. Või ei loe kunagi, miks peavad nad seal olema, mul? See on õudselt võtab, võtab närvid läbi. Miks mul on riided, mida ma ei kanna. Miks mul on plaadid, mida ma ei kuula. Miks mul on, miks mul on pildid, mida ma ei vaata. Aga see on ju kõikidel inimestel nimed. Ei, aga ma tahan nüüd praegu kõikidele inimestele öelda, et vaata enda ümber ringi, saad mõne, mõnikord oled pahas tujus, mõnikord on sul närvid mustad, mõni mõnikord oled sa jumala idioot, sellepärast. Randver kuule, son, idioot, aga mitte idioot. Ja siis sa taipad seda asja, et, et sinu ümber on asjad, mida sa ei oska tähele panna, aga mis vägistavad, kägistaadia tapavad su ära muide. Ja, ja veel rohkem ja vähem on rohkem ja mida ropult vähem on seda rohkem. Ja, ja praegusel juhul praegusel juhul, kui nad seal, eks ole, siis see on ka üks võimalus, see, et ma saan ennast puhastada, tead, nii nagu ja kuus viskab kevadel naha seljast ära ja kuna ma saan kõik asjad õigele Mulle antakse. Sest vaniitsusin selle järgi linnavalitsuses igal pool, kuna ma olen Tallinna linna aukodanik. Ma ütlesin, et, et, et noh et ma, ma peaks oma klaveri kuskile panema, et mul on natuke rohkem ruumi vaja. Aga. Pole vahet, kas sest aukodanikuks olemisest mingit kasvuga tõuseb? Aga ma tahtsin seda teada. Tähendab, ma, ma olin jälle uurisin, mul ei olnud midagi vaja. Mul ei olnud vaja ja tühi temaga oma suur klaver toas ja ma ei saanud harjutada, sest me tahtnud inimesi tüüdata. Oli veel põhjus, mida viis väga tõsist põhjust on, on veel, ma pärast sosistan sulle veel asju. Aga, aga ma tahtsin kontrollida ka teiste inimeste eest, aukodanik on nüüd juba lõputult palju. Ma tahtsin teada, et kas on nali või on see tõsi. Ja, ja kima. Pakkusin vahetamiseks oma kodu teise kodu vastu ja siis tuli välja, et on nii palju vaeseid inimesi, kellel pole üldse kodu ja nii palju mustlasi ja nii palju seda. Ja siis ma taipasin, et tegelikult ei ole et ilus, palju au on ümberringi, aga, aga, aga täikest hästi väikest kasu ei ole. Hästi-hästi väikest lugupidamist ja hästi väikest kasu võib-olla isegi rohkem hästi väikest lugupidamist. Milles tõsiste asjade ajastu, millesse vaimustud ma tahtsin öelda iseendast, aga vale. Niukestest asjadest, mida, mida tavalised inimesed võib-olla ei pane tähele. Ma töötasin lihtsalt ülemkohtusse 10 aastat muusika muusikalise tegelasena, seal. Vaadates, kuidas naised armastasid oma mõrtsukaid ja karjusid kohutava häälega nagu sünnitaks. Oota, mis sa tegid seal ülemkohtus muusikalisi asju, asin eri asjade uurijatega kohtunikega. Mees, kohtunike, ansambel ja nii edasi 10 aastat. Ja, ja kuna meil olid kogu aja väljasõidud ja kontserdid ja, ja seal rääkisid palju veel lugusid, mida ma pidin iga kord kohtusaalis nägema, sest kohtuistungid ei lõppenud selleks peale, kui mina tahtsin sinna klaverit mängima minna ja ma vaatasin kohtuistungit pealt. Naised karjatavad, karjutavad vägedasena, karjuvad nagu sünnitama hakkaks nagu hallid hundid, karjuvad nad, näed, kui, kui tema mõrtsukas vees viiakse tagaukse kaudu areta, teda rohkem ei näe. Ta võiks võtta uue joon. Uue mõrtsuka võiks omale meheks, eks ole. Üldiselt võetaksegi, Võrtsugavale läheks juba ja, ja unustagu see mõrtsukas ära saad aru. Aga, aga jube tore on, et kui kohtume niisugust kisa täis, saad aru, et müürin murenevad. Selle selles mõttes, et et see on nii, ma kujutan ette, et need inimesed, kes on turvamehed näiteks kuskil poodides kelle silmad vilavad koguva veel paremini, otsivad läbi näiteks Lenini mausoleumi juures 10 miilitsat, umbes kelle silmad pöörlevad nagu veskirattad otse üldse sekunditki vaadata. Vaid nad uurivad asju, siis mina uurin väikeseid asju niimoodi, et silmad paigale, siis niukseid, asju, väikseid asju. Vaimustatud väikestest asjadest jah, väikestest suurtest asjadest. Praegu on Tartu maraton. Ja paljud inimesed sõidavad Tartu maratoni. Mõni kuulab meid, mis me soovime neile? Jube külmunil, suusk, sugu. No eks kõik läks hästi. Igal juhul tervitused Tartu maratonile, igal juhul. Ma tahan öelda, et 25 kraadi ei ole külm ja sellega libisevad suusad väga hästi ja ja praegu oli, oli nende röövlite maskid pähe panna siis vähemalt põsenukkide külma külma ära. Muusika juurde tagasi tulles Tormis Pärt on nüüd, kes kelle tööd, kelle dirigeerimisel on sulle vist kõige rohkem toonud auhindu, kuulsust ja nii edasi. Aga kas sulle meeldib neid kooriga teha ka kõige rohkem või? Nii nagu Liisi ütleb, et et see moona muu siis ma ütlen, et tormis meie armastus, sellepärast et tormis avastamine eino kaljustega ja ellerheinaga hakkas, hakkas tasapisi ja ma arvan, et sel ajal hakkas kas tormis ennast ka ise avastama. Ja siis ta avastas kindlasti seda, kuidas need tema teosed kooriga kõlavad ja kuidas nad kõlavad, ütleme, segakooriga. Ja siis tihesed ümbernaiskooride kuulas ta kõlavärve ja tegi oma järeldusi, millise kõlavärviga tema teoseid võtkem, kõlavad nüüd on hakanud tegema oma teoseid sümfooniaorkestrile kuidas tulevad hoopis tema teostes erinevad värvid välja ja kõike muud. No ma ütlen sulle, et võitnud võitnud me oleme ikkagi Veljo Tormise muusikaga kõige enam, sest me ikka oleme tema teosed laulnud. Need teosed, mis naiskoorile üldse võimalikud laulda on, oleme me laulnud ja need on praegu ka tema autoriplaadil 39, üheksa laulu. Mis kõlavad tegelikult. Mulle meeldib, noh, muidu ma poleks neid neid teinud. Teiseks. Kuule Torisega midagi räägime siis me muusikast, muusikast, räägimegi. Kui ta kuskil mere ääres metsas oma oma luikede selle juures on, siis ta üldse paigal ei püsi, siis ta rahmeldab meeletult. Ta tõstab veetünni ühest kohast teise, et need ära jäetaks. Siis paneb õunad puu otsa tagasi, need. Aga need ei jää püsima sellepärast, et tal oli nii palju jõudu, et, et kui ta kuskilt oksast kinni võtad, kõike pudeneb, hõreneb käest ära, tal on niisugune jõumees pundar, tähendab tal niuke mütakad, karu, kes, kes siis möllab. Ma kujutan ette, et kuidas seeni korjab, need näpu vahele võtaks, need lähevad päris Lemaks. Panni peale valmis. Laulupeost ka. Kuidas proovinud on läinud? Seal ei ole midagi proovida. Aga mina ütleks. Ma olen seda kogu aeg rääkinud, et, et mida sa, mida sa proovid. Piseks tuleb võtta, vaja võtta niukene repertuaar, mis on laulupeo repertuaar, saad aru, on teatud asjad, mida sa ikka laulupeol laulda ei saa nagu näiteks, mis garanteeritult lähevad logisema näiteks Missy oli ojakangakanga kudumise laul, asja asi seoses, keegi ei laula ju ise muusikamees. Meie laulja taassale tellerina, laulja. Ma ei ole, ma olen teie vahva rahvapillimees. Sa oled v sa peaksid teadma kuidas sõitnud oleme. Ja selleks, et seda teada, kutsuti mind raadiosse, selle asemel, et meenutada islamit, ei ole. Laulupeol peab olema oma repertuaari ja tegelikult ja, ja laulupidu on ikkagi ka, PEAB ajastute kandja olema, mitte midagi parata, ta peab hakkama runolaulust peale ehetest tormisest. Kui keegi paneb sinna mingit muud pillid pillid juurde, siis ole on mul juba närv krussis, sellepärast et et kogu see uhkus ja võim ja ehedust läheb ikka trummimatsu ja elektrisse, midagi midagi parata, jäta, jäta, jäta, Veljo Tormis, kui ometi loomake rahule selles osas, aga me rääkisime midagi muud ootavad, mis tähendab, kui sa võtad valed laulud, siis on, on lootusetu neid kuidagi kokku ajada, siis sa võid ju keele pikalt suust välja ajada. Õudne login ja, ja sodi-pudi tuleb sellest välja ja rahval on ta kavastik kuulata. Teiseks peab ma kordan veel üks kord ütlema ka ka Ernesaks süsteemi järgi, et lauluraba peab olema rahvast täis. Sinna ei ole mõtet viia väikesi poistekoori truppe, sinna ei ole mõttetult viia käputäis naiskoore. Kui sa tahad seda teha, siis arutanud vähemalt laiali, kus sa soovid seda tõsiselt teha, et seal peab see trupp olema. Sest ükskord olema laulupeol jooksnud mööda neid astmeid ja pannud nad seisma, nii et naiskoor täitis terve lava. Neid oli tore näha, lava olid täis, hakkas kõlama hoopis teisiti. Praegusel juhul esimene asi, mis laulupeol tehakse, on kogu, astuge kuumale, tulge Eedee poole, astub üksteise selga, astu pähe. Ja tuleb mingisugune pundar. Sellest, ma ei saa aru, et, et inimesed ei näe, mis on ilus ja mis on kole. Kui pikk see laulupeo kontsert peaks olema? Ükskord oli täitsa kuus või seitse tundi järjest natuke pikk, ei ole. See on, see on loomulikult pikk ja see ongi sellepärast, et, et, et pead välja kannatama neid, need väiksed pultrad, need väiksed haledat puntra, mida sa üritad tähendab võimendusega aretada suureks. Ja kui Veljo Tormis ütles, et miks me pidime selle laulukaarega nii palju vaeva akustiliselt nägema et ta ei õigusta ennast, tähendab vokaalselt akustiliselt, et, et seda ei ole vaja võimendada, veel üle võimendada, saad aru. Sest eelmisel mul hakkasid kõrvad valutama füüsiliselt lihtsalt siis siis ei oleks ju mõtet seda kaarti, seda mereäärset ja seda seda lohku sealt nii väga meelega otsida. Laulupidu peab kahte asja tegema, ta peab ennast muide rahaliselt ise teenima välja ja teiseks, ta peab vokaalselt seda tegema seda nii. Ja mis siis on, lastekoorid on siis see, kus lava on täis ja, ja ühendkooridel, kus lava täis ja seal siis laulupidu. Aga noh, et paljudel proovi on vaja teha näiteks. Kahel laulupeole on mind öösel üles raputatud kraes kinni võetud ja ma olen dirigeerinud seda öist laulupidu. Rahvas laulab, rahvas laulab kaasa, mitte üks login, mitte üks diktsiooni viga, kõik saavad asja. Noh. Kõik saavad asjadest ühtemoodi aru, kõik saavad. Ühtemoodi haru, sest kunagi ma ütlesin, et, et viska lennukilt need rahvale need sõnad, et, et las, kui nad soovivad laulu kaasa, sest kõik on ju Lauraga siin ja seal. Ja, ja lihtsalt tuleb erinev inimene, ilma et oleks ühtegi proovi teinud ja ta dirigeerib selle võimsalt selle kõik seda ära. Tõnis Mägi laulab, inimesed laulavad, solistid laulavad, mida tahetakse lauldes, ta on õige pikkusega ja rahvas jalutab koju, sest niikuinii on teada. Bussisel päeval ei ole, käivad bussi ukse vahel oleval laevaks. Ühesõnaga, see laulupidu peaks olema selline, et need, kes on laulukaare all ja need, kes kuni Ernesaksa nii välja need kõik koos laulavad. Selleks võiks isegi laulupeo lõpus olla rohkem võimalusi tähendab ja võib-olla isegi ette nähtud võimalused, kui ühendkoorid on laval, siis on sellele laulukaare, rahval on, on sõnad käes kuni laulu laulu taadini välja. Ja, ja sõnad on jah, palun. Kraanid ja paneme sõnad sinna peale. Kuule, seal oli ju ka nii alles praegu sõnad eelses lapse pilku, lähme soovin sulle ikka veel kord õnne. Ja palun ütle nüüd mulle veel kord see imeilus nimi, lille, mor, lille, mor niimoodi. Ja vot vot see see ekraan, mitte ei ole seal, vaid laulusõnad on igal pool. Ja see on üks nüüd laulupeo lõpus, tükk aega lõppu tuleb midagi niisugust, mis on, on võimas. Praegu igatsevad jaapanlased teha oma laulupidu ja jaapani koorid näiteks siia, kellel on 10 koori. Need koorid laulavad nii korraks professionaalsed koorid. Nad on õppinud tormis ära ja laulavad neid noote, mida eesti koorid ei laula. Tormis ütles, see on uskumatu, et ma kuulen seda muusikat, mis ma kirjutanud jaapanis, saad aru. Sest no eesti koorid teevad mõningad keerulistel kohtadel mingeid kupüüre, ei laula kobarakorde välja ja nõnda edasi. Ja kui nüüd terve laulupidu oleks jaapani koorid, kuigi nad on näiteks, ütleme, publik, no siis kukuvad küll linnud surnult taevast alla, sest siiamaani on nii ikkagi keegi sööb, keegi istub, keegi nokib nina laulu lauljate hulgas. Ma ootan seda, et, et linnud kukuks surnult alla ja tühja neist lindudest. Üks lind ees või taga, vabandust aga, et, et laulupeolt A pea toime tulla, sellepärast et on väga palju inimesi, kes laulupeol kes laulupeo koorides ikkagi ei laula, ei oska laulda või ei ole õppinud oma laule ära. Kui kõik laulaks, siis, siis ma hakkaks kohe siin stuudios nutma. Minul nutmine tähendab see, et vasak silm läheb natuke niiskeks. Aga viimane küsimus, Tiia, kuidas sa veedad oma pühapäevi, mis peaksid olema tegelikult ju vabad päevad ja ja sellised mõnusat lõõgastust pakkuvad momendid. Igatipidi kontsert oleks tore. Mõnikord ma ei viitsi lihtsalt raha taskust välja võtta, sest seda ei ole, kui ma peaks 600 krooniga kord maksma. Kinno ma ei lähe, sellepärast et see haisev popcorn tähendab, ajab mu, mitte füüsilised, aga oksele. Sest ekraanilt jookseb pool tõsised asjad, mida selle niukse popcorni nätsutamise vaheajal ja, ja, ja valedel kohtadel naeru pursatused, sest kõik on verega ja laipadega harjunud. Aga, aga mõned filmid on sügavtõsised, ma ei lähe kinni iialgi. Kui me peaks seda kogu aja ameerika moodi tegema, miks me peame tegema? Ma võitlen popkorni vastu, ma võitlen Texas pükse, vastusesse ajab mind oksele, tähendab need need, millega, millega eeslid aetakse, kuskile talli tõmmatakse labidaga kuskilt eesli kakat alt ära. Töörõivad on, on ikka veel, ikka veel ronivad inimesed teatrisse nende nende räpasustega. Ah tead, millest ma puudu tunnen, tähendab, et kuskil oleks tõeliselt midagi puhast ja pidulikku. Ja Estonia kontserdisaal seda kai ammendas on kontserdisaal. Aga, aga, aga tähendab selline saal, kus, kus kus ma ütlen, et ma lähen ballile, saad aru? Või, või, või ma lähen pidulikult, lähen, abiellub noor paaria läheb pidulikult pidulikult kuskile, kus särab üleni, kus valgus on fantastiline muusika, sest näiteks jällegi Jaapanis on isegi isegi igal pool, kui, kui kuskil süüakse, jookseb klassikaline muusika. Tähendab, ma olen, ma olin kõrvuni sellest siiski mulje, et et, et Eestimaal väikse on, on üks Inglise keelne möla jookseb kogu aja raadiost. Ja kui sa arvad, et, et inglisekeelsed inimesed on õnnelikud selle üle, terve maailm räägib inglise keelt ei ole. Nad ütlesid neile, et kõige suurem kannatus on kuulata kui valesti. Kui valesti möliseb terve rahvas Nende nende imeilusat inglise keelt. Kuidas see keel on ära rikutud? Kui valesti räägitakse, öeldakse kõike, seda muud. Ja ma ei suuda oodata, tähendab, ma keeran sama, peab teisele. Ma otsin midagi, midagi tarka, midagi toredat. Tuleb üks, üks valingmule neid pagana Pokrock hop laulis, seal mõeldamatu, ütles, nii kestma jääks. Ja eestlane on niukene, libe limus ka nagu angerjas, tähendab kui tuleks siia mingi muu rahvas ja nad tulevad nad päris lähedal, sest kui sa piiblit loed, rass vallutab maailma, mitte midagi ei ole teha, siis ma kujutan ette, kuidas sinu eestlasid kihisevat vigisevad, kükitavad niutsuvat ja tegelikult üritavad neid riideid selga panna, mis neile vahu saad aru, see, kes vallutab väiksemad riided ja laiemad püksid, aga küllap need jalga topivad ja siis ütlevad need hiinlased ei saa mitte midagi aru, sest eestlased panevad nii niisugust sõnnikut hiina keelt, et sellega kalata kuulata. Head sõbrad, see oli Tiia-Ester Lotme, aitäh sulle, Tiia, suurepärase pannakse suurepärase intervjuu eest.