Avaneva on keskeprogrammi saatesari vanema põlvkonna näitlejatest ja lavastajatest. Täna meenutab oma lapsepõlve kooliaega ja teatriaastaid kauaaegne nukuteatri peanäitejuht serdinat veike, kes on sündinud 13. novembril 1924. aastal saueaugu külas. Meie peres oli kaheksa last, mina olin kaheksas ja nagu öeldakse Eriti õde Mary GSM minule tähelepanu juhtis ja ja andis mulle julgust, nii et kõikuma veel är tähte ei hääldanud, ma tean seda. Et siis külapoisid, tulid isa juurde, et grupis päeval kokku leppima isaga, et kas õhtu peol võiks Viru Säru siit teha või simmaleid pandi punane viin isa ette lauale ja üks karm isa andis alla ja minul oli ka võimalus tähtsat mängida vist. Et ma läksin kohe esimesena, kui kannel hakkas mängima ja siis oli seal lõõtsa. Ja see oli niisugune kohe hoogne lugu, ma toimisin täiesti õe järgi nääletuks daam, kes on üleni mustas ja kellel must kübar, mille servad niimoodi üles ja lilled olid kübara ääre peal ja ma läksin tema ette. Sest tähistus väga ilusasti minu arvates selg sirge ja ma läksin ja tegin kummarduse ja palusin tantsima, aga ütleks polka lahti. Siis ma hakkasin laulma ka. Null null null null, Pluutul null null pruut ma ei saanud öelda. Kahekesi tantsisime ja siis tuli plaksutamine, minul jäi väga hea mulje nendest Viru simmalitest, aga see, et naabrid olid nii heatahtlikud ja, ja Ühelt poolt siis naabrini jutt. Teiselt poolt oli meil üks vene perekond, kes oli ostnud talu naabrusesse, säält tuli ka talihiljem mu kooliõde ja. Ja siis tema õpetas ühte vene keele laulu, mida ma üldse ei saanud aru, mis see tähendab. Aga ma laulsin tutte Ossinissima, Simm Sammeroosil lammenna misse, tähendab alles nüüd, kui ma täiskasvanuks hakkasin, sama mõtlesin, et mis võis tähendada, kas see oli tuut, oossen maa saameroosisse, Semm Lea, eks ole, see ei olegi veel sügis ega talv ja alles hakkab maa külmuma on niisugune poeetiline lugu ja käest kinni tuli laulda ja tantsida ringis. See on ikka niisugune etteaste ja neid oli hiljem maja kui külamäel kus suveti simmanit toimusid, kui juba minu mõlemad vennad mängisid viiulit. Õde mängis Trat, ta laulis, aga vend oli eriti tugev laulumees ruuporisse. Nii et see saueaugu poistebänd, mul on nendest nii tore pilk, köik, kuidas nad mängisid ja nii edukalt ikka laupäeva ja pühapäeva õhtuti, et nad ostsid seal 38. aastal juba Ford auto, mis oli puupulkadest kodarad. See jäi mulle meeldima, ainsal masinal erinev lõhn ja sai isegi seda rooli katsuda, anti kätte ja mäletan, ühest künkast läksid alla, need käis alt läbi, seal see huvitav niisugune selle masinaga ja ei meeldi. Ja siis ka mina sain laulda venna repertuaar, kõik see on meeles, eks siis ema oli edasi andnud ja vanaema on muidugi see osa, mis alkoholi puutub. Näiteks väga meeles on Herbert Salu soome-ugri keelte professor, kes oli Viru-Jaagupi algkoolis esimese klassiõpetaja. Ta oli noormees, siis ta oli kütti mõisa aedniku poeg. Ükskord ta küsis niimoodi, et aga miks ei ole ära õpetud see luuletus. Mida oi, andke andeks, kallis kooli õpetaja, nii. Ütlesin küll viisakalt. Aga miks vot kohe mitte ei tulnud meelde, ma läksin naabrite juurde, naabritüdrukud andsid leiva tagasi, mis nad meie talust olid laenanud ja ma läksin sellega siis koju ja ükskord oli kas mõnda muud laulu ei tea? Küsis mu käest. Ma ütlesin küll, ma tean ühte sõdurite laul, siis ma lugesin talle selle Karl Eduard Söödi luuletuse mis oli sõdurite lauluks. Pistis mulle õiehõlma nõelaga ta kinnitas veel ei olnud poolest tollist näha, pikem sugugi, aga tunnen Otson puutunud südamesse. Õieke nartsiss, sära, nõelam, kadunud kuuesest, aga haav ei kao ära. Valus haav mu südamest. Noh, sellega ma eksisin ka ükskord. Minul oli väga tore pinginaaber. Eino vahasma ja tema siis ütles mulle valesti etle, kui ma ütlesin, niisugune selle leiulahke naerukas pistis mulle õiehõlma. Temades nõel läks kõveraks ja mina ütlesin ka neile, eks kõveraks. See oli ka naljakas, siis õpetajasalu tõmbas peaukse lahti ja pea sai peita plass ei näeks, kuidas ta naerab. Niisugune tore, aga ta punastas alati väga. Õpetajasalul oli niisugune komme ja kui ma olin jõhvi gümnaasiumi lõpetanud ja tulnud Rakvere gümnaasiumis, siis ta oli ennast juba arendanud juba kõrgema kooli pedagoogi, eks need oli taas minu õpetaja juba Rakveres. Ja siis ma ütlesin ülimalt tunnetega sedasama luuletust kohe klassi ees muidugi õnneks aplausiga lahti. Mina mängisin Viru-Jaagupi algkoolis pearoll. Siis kui oli kevadine lõpupidu, see oli traditsioon koolile üks näidend maa-alused Tallinnas, selle pearolli mängis Mari Möldre. Ja minul tuli seda pearolli mängida, seal tulid tantsida, maa-aluste kuningas võtab vastu ja suure banaanikimbu, sest tuli võtta üks banaan, minul laeval, aga ma ei olnud kunagi banaani suhu saanud, mina ei osanud siis seda koorida ja mina panin koos koortega suhu. Ja muidugi see banaan tuli külgedelt suukülgedelt välja. Need publikule oli väga lõbus saalis, kui ma tegin nii haleda näo, aga õpet Ta ütles, kuskil külgaksid, aga kas või midagi niimoodi kostis, mis rahvale see meeldis ja, ja siis tuli kohex laul ja tants selleta laulupeol. Need kõvad aplaus tuli ikka iga pildi järgi, seda enam, et ühes pildis talle pildis, mul olid tõelised oravad laval. Need olid peidetud talve kuuse taha kasti sisse, ma võtsin sealt oravad oma sülle ja nendega mul oli siis dialoog ja siis need šokolaaditahvlid, mis kui ESM mitu korda läks, mis kingiti käe peale, sest puhvet oli ka ja minu õnneks ma sain siis šokolaadi väga palju süüa. Iga kevadel ikka tuli kaasa mängida. Kui jõhvis olin sisse saanud, siis oli ka tänu algkoolile, et mul oli näiteks August Alle eesti pastoraal vihma küll valab Pierre veidi peas, mul tuli klassi ees seda ette kanda ja, ja kuna klass hakkas plaksutama. Ja siis ma sain eesti keelega läks kompesse, närveerisin, kui minu käest liidekiid küsiti seda ja liide kiiga sealt ma ei tohi unustada ühte inimest, tema joonistamise ja joonistamise õpetaja proua laev, tünder. Aga nimedega on tihti juhtub niisuguse asja, nagu minugi nimega juhtus ka. Kui jõhvis Ginu uksehoidja küsisid, et sa juba vaatasid filmi poiss, mis su nimi on? Väike, ma olin ise, et sa oled, mis su nimi on? Niimoodi või jälle kui Tartus oli ju, ütlesin nende nime, president vehke vasta, ütles Friedrich Suur oli ka teistel rahva ees lõbus. Nii, ja siis seal koolis, nüüd kooli tünder ja nüüd ta on 93 aastane tema peale kooli lavastuste, mis koolist tuli kaaslased ja seal oopereid isegi ja samal ajal ta pani mind rahvamaja näiteringi ja mulle anti luba käia. Mängukursustel Tallinnas tuli kursuste õpetaja, sotsialovski oli tema nimi ja ta krimineerimist ja kõiki neid õpetas ühtlasi seda, et kuidas sõna oleks usutav selles elus on ju juhtub niimoodi. Inimene ei oska kaastunnet avaldada. Nii kõrge häälega ma tunnen teile kaasa, räägib nii nagu küll on hea, et ära suri, eks ole, võib nii juhtuda, mõni on ju niisugune kooli ja, või jälle mõni poiss, ütleb, lähevad, ma armastan sind nii õõnsalt tühjalt. Et seda ei usu keegi, et selleks on siiski olemas meeldiv diafragmat hingamisteed, kuidas need, mis asendis need on, siis kui sa tõsimeeli armastust avaldama ja kuidas peab oskama sordiini kasutada, olemas need retseptid, et ei eksiks inimene jõhvis, tuli mängida mitmes lavastuses Püha Miikaeli selja taga Kaval-Ants ja Vanapagan Tammsaare järgi ja nii teisteski näidendites, aga siis tuli jõhvis ka see võimalus, et kui draamateater tuli ringreisile siis näiteks lavastuses metseriks Poola autorilavastus, kus koolipoisid protesteerivad. Konflikt on direktor ja õpilaste vahel poistekoolis õpetaja. Loo Tui, Helmut Vaag ja, ja Aino Talvi ja no need, kes kaasa tegid nukulavastustes päeval, kui ringreisi ajal õhtul mängisid suurtel, aga päeval oli siis nukulavastus juhtusin seal Jõhvi rahvamajas nägema disjõhvis. Võib-olla see, et, et ma ka naise sain jõhvist tundide vaheaegadel, tüdrukud jalutasid, mina alguses juba jõhvi kooli läksin, siis oli õdede elud mulle niisuguse huvid tavapeaaegu fraki kooli algkooli lõpetamiseks, et sellel oli saba taga valgete pükste peal, et see oli must samet, jaga siis ele sinine siidist särk oli ja siis kunstnik Moody musta sameti lips rippus seal ja ja ma ei tahtnud selle sabaga ringi kõndida, kui ei olnud veel seda koolivormi rätsepa poolt valmis tehtud. Ma peitsin ära selle pükste sisse selle saba ja, aga nad ikkagi tulid need tüdrukud kolmekesi ja minu abikaasa nende hulgas üks oli baleriin, hiljem temaga tuli veel jõhvi koolis tantsida, veel suurt valss ja neid teisi tantse, sest ta oskas varvastel tantsida. Ja, ja minul tuli kah tantsudes kaasa teha. Ja siis nad peatusid minu ees. Direktor nägi küll, tüdrukud küsitlevad nüüd seda mind, poiss, ühte poissi ja mina häbelikult, vastasin neile olevat seal nalja teinud, et ma olin mingil moel viisakas. Ega ma ei teadnud, et praost Jaan valikut minu tulevane naine kui pimesoole operatsioonil Rakverest läksin tagasi jõhvi kooli ja ma küsisin, mis järgi on õppida kõikides ainetes, mis on järgi õppida. Ja, ja siis tema ütles, et vot see oli yks kirikulaul oli üldse õnnistaja, hoia või niisugune laul ja silitas mu pead. Ja endal tuli ta pisar ja sealt ma sain julguse, et üldse maha poisina minna paluma. Perekonnast, kus on kirikuõpetajad ja ma tean, et suur vihmaveed Omal ajal läks küsima seda aga selle sisule ja tantsoliga Tohvelmedil seatud noorsooteatri jaoks, sellepärast sõdasi esimese nooruse teatri ajal. Seal ta küsis, et kas ei huvita teatrikool, et praegu antakse avaldusi teatrikooli. Mulle oli see üllatus, mina tegin avalduse. Nõnda siis ma sinna kooli pääsen. Sellepärast et üle 550 soovija oli ja vastu võetakse ainult 40 ja mõtleks, ma olin vastu võetud. Ja see muidugi üllatas kogu peret. Isa lootis, et minust tuleb kirikuõpetaja, kui oli õnnetusi ja olin palju piiblisalme selgeks saanud. Selle tõttu ma saatsin vahel surnuid kodust ära. Aga see hakkas mulle ükskord vastu, et pereema, kui ma ära saatsin, siis siis ma ütlesin selles kodust ära saada mise kõnes. Ühe lause. Et kui pojad ei käänud seda oma ema vaatamas ja et anna andeks, ema ja siis ma tundsin ühe Bingi kaudu, kus üks poegadest, kes Tallinnast, tuli ema ära saatma. Ta põlv oli ühel pool pingi otsas, minu põlv oli teisel Papeediusse hakkas nutust nii värisema, et ma nägin, kuidas ta plahvatas, siis ma sain aru, peab hoopis lohutama, aga mitte nii esile kutsuma ja ma sain sellest aru, see minul nagu see, ma tahtsin elurõõmsamad, et elukutset ja ma läksin sellepärast ka julgelt teatrikooli. Ja teatrikooliajal oli niisugused õpetajad nagu Liinarleemed kellega ma kohtusin ka hiljem, kui nüüd nõukogude ajal läksin Soome siis ma kohtusin tema õpilastega ja küll Tamperes ja Helsingis, ta oli teatrikooli asutaja, aga siis ta oli juba Helsingi läheduses vanadekodus ja ta saatis mulle isegi ühe kirjaaja. Käis ja andis meile tundi kohutavalt nõudlikult, et selle esimese kolme kuuga pidi iga õpilane pidi oskama diagonaalis suures spordihallis ühest nurgast diagonaalis üle põranda minna hundirattaga teise nurka, aga mul oli Kertne kole veel eraldi. Suur tänu, kui ta oli koolis treeninud, kuidas kanda fraki? Kuidas sellel tasemel esineda, et daamide kätt suudelda. Mida ma hiljem Kaliningradis nägin, kuidas tsaariaegsed näitlejad oskasid seda korralikult teha ka, kui proovile ilmuti. Aga siis tema tegi seda teatrikoolis, sealt tuligi niisugune koht, tuli Kölnis turistide bussid, üks daam, meid oli siis Nõukogude Liidu näid. Ja mina, nende hulgas küll Leningradist ja ja nüüd bussis, räägib Tariq tervitussõnad vene keeles järsk, ütleb eesti keeles. Tervist, härra Ferdinand, väike minale kopliplika. Ma nii ehmusin ja kõik, kes mind tundsid, keerasid bussis tahapoole mind vaatama, kuna minu nimi kõlas. Ja ma tõusin püsti ja ta pani käe seal juhi kõrval niimoodi ette, siis ma sain aru ka, mis tähendab. Ja ma läksin ja kummardusin, suudlesin selle dünaamikat ja ta ütles vene keeles. Kõigile matriitse. Välissaatkonnas ja nii satusse kopliplika sinna ja temaga oli hiljem kontakte. Muidugi ma ei saa, rääkimata jätta Carlo otsast. Ja, ja Leogalmetist ja Felix Moor, Nende poolsed õpetused olid lavakeele jaoks väga vajalikud ja ma arvan, et kaasaegses kõrgkoolis kasutatakse ikka veel tiini minnakse trepiliselt all hoolega, seda meie teha ei tohtinud. Me pidime Eke integratsiooniga ülespoole, kuhu sa lähed, eks ole ta ta ta ta ülespoole, aga mitte, kuhu sa lähed, kuidas mitte sedamoodi. Jabeltšernova kuule, ma käisin Tšernova tantsustuudios salaja peale teatrikoolitunde või lõunavaheajal või niimoodi ja sain käia kaks aastat ja kui mõni arvas, et ma kalevipoega räägiti nüüd vaat kus ime, mingid ime, et ma olin õppinud tants Tšernova juures seal tantse seadsin. Eks, saksa ajal tuli ootamatusi, ma sattusin patareisse vanglasse ja hulgaks ajaks, kuni uuriti, miks maga sõjaväest kõrvale hoial. Aga see oli sellepärast, et et kalmeti poolt teatri poolt taheti päästa õpilasi sõjaväkke minemast ka Saksa sõjaväkke ja siis Heino mandri, Valter Luts ja seal oli teisigi, kes mitu korda käisid Narvas eikellegimaal saksa kutsed sinna ei tulnud, seal tuli, tuli esineda ja riskida ja seal ei olnud nii suuri pommitamise, see hullem lugude riik. Hiljem. Aga kui see ootamatus tulijat Malaval kogemata pärast õhuhäiret ei jõudnud oma kostüümi krae, et see niisugune pajazzi suur krae, mille suure vedru nõelaga tuli kinni panna, kas vedru nõel jäi lahti üleval kaela peal seljalüli juures? Ja, ja ma jooksin lavale, kuna orkester juba mängis, ma olin magama jäänud garderoobis ja ma jooksin siis treppi mööda kõrgest üles ja jäigi see vedru lahti ja kui tantsus, mille ma ise olin seadnud Sernova stuudios pärast saltot tuli kukerpall teha põranda peal ja sealt see suur nõel läks otse selga kinni, nii sügavale selgroogu, nähtavasti silme ees hakkas kõik värviliseks minema ja, ja haarasin siis lava servast kinni. Parema käega, nii et ma sain spagaati vajuda. Orkestri viimastetaktidega rite Nuutoga vaevlesin täiesti spagaat ja peapõlvele, teine jalg ja ei taha niimoodi ja ees v langes kokku ja pärast seda Nad ei saa enam kuidagi esmaabiks, sakslane seal katsus anda aga neid, et see asi on väga tõsine ja saadetigi mind Tallinnasse, aga siin olid juba kutsed sõjaväkke kontrollite, miks sa siis ei tulnud kutse peale ja pisteti pangi? Uurite järgi, seal ma nägin veel palju draamateatri inimesi ja Estonia rahvast seal patareis, kontserte tuli anda ja missuguse elamusega kontsertidel vanglas küsiks, tahab, laulis mul õitsvad kodus ristikheinad, siis nii palju pisaraid selle laulu juurde niisuguse elamusega, et need kõik suured, tähtsad majorit ja sakslased vaatasid seda pealt ja kui mina lugesin siis Ferdinandi seiklusi, kus olid saksakeelseid sõnu onkel Müller, aten, triller ja niisugusi lauseid, mis neid naerma ajas, siis nähtasid, tõmbasin tähelepanu, lasid mu vabaks pärast ühte kontserti vanglas. Nii. Ja, ja siis muidugi tuli nüüd kohe minna hiiule ja õppima sõdurina tema riviõppust saksa keeles ja esinesin teatrikoolis, et, et tüüdidega jõulu kontserdil ja kohe niisugused suured võtsid kätte. Ja kaup on Veeber, kes oli juhuslikult pealtvaataja, kes juhatas suurt gruppi näitlejaid, lauljaid, kes olidki vangide hulgast valitud või need, kes olid millegipärast nüüd ka eestlastest sõjas eemale jäänud, võix, alleed, tuulasin lätlasi, tema saatis mind kohe pärast seda kontserti vana aasta lõpus, mäletan, sõidad Rakverest läbi katsinasse sinna esinema ja sealt tuli siis tulla jälle ära katsinast, seal tuli niimoodi esineda hommikupoolikul rividrill siis õhtul kontserdid, siis jõuda tagasi jalgsi, kui ma olin pääsenud sealt saksagrupist tulema. Rakveresse jõudsin, taheti uuesti mobiliseerida kohe, eks ole, venelaste poolt ja ja, ja mulle Rakvere teatri administraatorid seltsi oodatakse, sa oled määratud Tallinnasse noorsooteatrisse, mis sa siin lähed nüüd vastuvõtu punkti, et lähed sõduriks või ei, mine kohe rongi läheks siit rongi ja tulid Tallinnasse, olingi määratud noorsooteatrisse, kuhu ma jõudsin siis 44. aasta sügisel. Selle kestvus oli ainult 47. aasta märtsikuuni selle ajaga loomingulised tehti väga palju. Kui mõtelda, mis vaeva nähti seal lõunatänavad Lutheri mööblivabriku kultuurimajas, kus talvekülmaga pandi veel igasugused ahjud, teatrisaalid lapsed ära ei külmetaks. Ja minu arvates kõige tähtsam Nemad olid tollest kolmandast aastast vabaõhuetendused. Üks oli kuulus Mahtra sõda, mida tuli kaks korda mängida ja, ja teine oli kui Anija mehed käisid Tallinnas Need kaks lavastust nii lauluväljakul kui ka Toompea määras kus rahvast oli murdu, kus mikrofoni nii palju üldse ju ei olnud. Ja sellepärast näitlejatel tuli teada, missugune kõnetehnika on kasutusel, et üldse kostaks rahvale need meie laululaval, see oli midagi kohutavat. Kuidas tuli teistmoodi teksti anda, kus oli väga vajalik Liina Reimani näpunäited ja seal olid väga tublid endised töölisteatri näitlejad Hellera Eskola ja Enn Parve Nendega. Mind sidus veel saatus palju kordi hiljem. Ellera tuli ka nukuteatrisse ja n pardaga, me olime koos Leningradi astrovskimise teatriinstituuti režiiklassis. Teiseks võiks lugeda tähtsaks noorsooteatritöös need lavastused, mis tõesti olid otseselt laste aadressil tehtud. Noorsoolavastused jaga nukuteater oli oma teatrist toodud üle koos lavaga kõik noorsooteatrisse esimeses noorsooteatrisse, millel omaette proovisaal ei Manta tänaval. Mis korv sul käes on? Toidu kõrbema, sinuga kõike leiba, Salio vein, vaata alla, hoidku. Kust sa selle said? Ostsin. Ja siin on veel üks kultik võtta. Meile tuleb külaline, ema, külaline, kes ja kust sa said raha? Ema? Ütle, kas mul on lell? Ei, mu poeg. Sul. Lell koonu ja on jälle. Ma just äsja kohtasin teda, ütles, et on mu isa vindia, andis raha ja lubas meile külla tulla. Juba tulidki? Oli üks lavastus, imekaunis Vassilissa ja seal tuli mulle kõige noorema poja roll, kes peab võitlema seal loega ja Tohvelmani olid teinud seade ja ühel etendusel, kus peab nüüd selle suure lohe pea alla langema, mõõgalöögist. Vaata, ei läinud muusikas teinekord ka veel ei tulnud täpselt muusikasse, millegipärast olid pea kinni, jagub kõvasti sinna madalale. Mõõgalöögid andsid vist põhjuse, mõtlen tagajärgi. Et anti mulle korraldus mitte ära minna teatrist vaid jääda pärast etendust panna võimlemistunni riided selga. Laval oli valmis seatud laud laua juures tool ja sellele suurele lauale veel väike laut peale ja pidin siis mille ma sinna üles kõrgele ja anti luua värk Tohverbanis käte valguspunkt oli ka sinna pandud ja siis ma pidin võtma poose, kuidas teil lõite, kuidas võitlesid. Siis ma võtsin igasuguseid asendi, kord käsi püsti, teine käsi kõrvale ja siis jälle kuidas ühte suurt mõõka üldse hoida, kui ta oleks raske niisugused korraldatavalt saalist pimedas Stahlist Helmi Tohvelmani hüüdis nüüd niimoodi nüüd mõõgaga niimoodi. See mõõk pea kohal, nüüdsel röök mõõk hakkab tite, allutab tahapoole. Ärge kukkugeja niisugused asjad tulid. Siis mina arvasin, et nüüd ma teen treeningus sellepärast et tulid vead. Praeguses etenduses tema seade ja nüüd mina ei olnud täpne, et nüüd see ongi sellepärast ja ma ei osanud kohe aimata, et nüüd mind tahetakse Estonia kollektiivi võtta kus hakata mängima kalevipoega niisugune roll. Ja just siis sel päeval, kui noorsooteater likvideerus, kui Kaarel Ird selle tempoga Teatrites esineda kas siin õppima sealt fuajees, kus praegu on? Baskini see tähendab vanalinnastuudioteatri fuajee, too oli oma ulatuselt mõõtudelt, nii et ma sain diagonaalis mõõga tantsuga lennata ühest selle fuajee nurgast teise välja ja ja jäi seal klaverile ka ruumi. Kui ma olin ennast juba ühelt proovil kõvasti mõõgavõitluses vendadega vigastanud, haiglasse sattunud ja seal siis pärast kolme päeva tulin kohe otse haiglast lavale ja ei lubatud, et ma pingutan, ma olid suured, seda enam vist nii lihtne ja loomulik. Ja ma tean, et et siis juhtusse see nii, et etenduse ajal lõin mõõgaga sisse, mõõk läks pooleks. Ja kui mõõk läks pooleks, siis ta lendas otse ühele viiulimängijale otsaette, nii et sealt tekkis suur verejooks ja kaasviiulimängijad orkestris all. Hakkasid kohe siduma selle pead ja jätsid mängu ja siis oli sunnitud dirigent Kirill Raudsep orkestri seisma panna. Ja see oli hiiglaslik. Paus tekkis. Ja siis seal, ütleb Kirill Raudsepp, et mismoodi sa lõhid, rahvas vaatab pead hiirvaikselt Tohverbad jõudis siis joosta Kirill Raudsepa selja taha ja ütelda mulle, palun andeks, palun andeks. Ja mina, kas siis mõtlesin, mismoodi ma seda palun andeks, pool mõõgajupi peos? Emasel laskusid Sis põlvili nagu õpetaja Liina Reiman kordama Safo etendusel oli käed taeva poole pööranud, Milaasis käed allapoole ja palusin andeks. Ja keegi hüüab all diot, kalevipoeg tapab. Ja mismoodi sa homme lööd ja seal oli ikka ootamatult. Päästma minna kaljunurga alt ja siis, kui tuleb muusikat, sa pead pea ees lendama, aga nad olid jätnud need kõik need matid alla panemata. Ja mind on vaevanud see siiamaani. Kas see oli sihi, ma tulin ju väljaspoolt kollektiivi, siis olid tõesti provokatsiooni ka igasuguseid. Kaarel Ird nüüd noor teatri likvideeris siis. Pärand noorsooteatris oli rohkete kuued salevastusega, mis Draamateater üle toodi, mis olid väärikal tasemel ja nukuteatri alal olid niisugused lavastused nagu aladini, imelamp. Mispärast see oluline nukuteatri üldse ajaloos oli, sest see oli hiigelsuur raud konstruktsioon, mille keskel pöörles lava nagu suur lava, see oli suure lavaimitatsioon ja selle tõttu, et näitlejatel tuli kõrgel asuda, tuli marionett nukkudele pikad niidid. Aga nende pikkade niitidega oli tasakaalu küsimus, väga raske, suur treening, sest tundus nii, et kõikidel nukkudele oli nagu õllepood liiga ligidal. Pea käis ringi, kippusid kõikuma need aladi imelamp oli siis seal, kus kõik prosseenimis visanud stseenid toimusid Draamateatris. Kui ümber tuli teha, toimusid kostüümides nagu peab. Ma mängisin selles lavastuses suur Vessiierry aladeni vaenlast ja seal tuli siis mängida ees prosseeriumil ja, ja alles siis üle minna kohe nukk kätte võtta kõrgel ja mängida sedasama kuju marionett D nukkudega, nii et selles mõttes oli see ebatavaline lavastus, aga kuna see suur raudne lava ei mahtunud niisugusel kujul draamateatrisse ja vaatenurka, kui oli draamateatri rõdul nii halb, et tuli ikkagi sellest loobuda, jääb labasse uuesti minul ümber töödelda. Teine lavastus nukkudega samuti Marioneetide koli kassimaja, see oli väga ilusate nukkudega. Aga kahjuks nukud olid jälle, kas staatilised sai jälle uuesti lavastatud, see, need, see tuli uuesti välja, kolmas lavastus nukulavastust, mis üle tuli, tulipunane lilleke, see väga tore poeetiline armastuslugu ja neljas oli talumatu elemendi, mis hakkas ka hiljem nukuteadvus, kui uuesti avastasin väga elama, jõudsime sellega välismaale ja ja nii, et selle lavastuse areng oli suur. Draamateatris on muidugi palju lavastusi, millest tunnis kaasa teha. Ukraina steppides oli selle lavastuse nimi, kus vabaõhuetenduse tuli anda ja Kohila laululaval hiigelpaduvihmas koos Laine Mesikepp, aga kes oli minu armastatu ja mina pidin siis üllalt Rõõmus abiellumise pärast ja ma ei jätnud tantsu seisnenud, vesi lendas, kumab põrandal, tegin ette need üks jalg mööda vett, käib ringi enda peal, vene tantsudes on peale hüpet vesi, plärtsus kõrge jälle, kõik said ümberringi märjaks läbimärjaks, siis sealt niisugune juhus teatris oli palju, nyyd draamateatris mäletuks tuli üks inimene tänavaga lihtsalt lava taha. See vanainimene on nii meeles seal mulgimaal. Üks ütles nii ilusasti aite ate tilassiti kriisi siis ja see oli nii ilus ja ringreisidel palju muljeid, eriti lastega, kus nende lavastuse juures küsisin, mis halva rebasega tee, keegi ei vasta, ei ole Lõuna-Eestis maalapsed, ei olnud nii agarad vastama kohe, aga kui ma kordasin küsimust, siis üks poiss tuli kohe tagumisest reast otse läbi vahekäiku mööda lava juurde, pani käe taskusse. Ja ulatuse, lava poole ja mina ei saanud aru, mis bussiga teeme. Ma ei osanud seostada, aga tema oskas sinna rebase peale näidata, tõmbas üle kõri, endal sõrmega, tegi niimoodi. Mina ehmusin ära, jooksin talle saali järgi ja andsin bussi tagasi. Vot nii suurt õemehel oli, mõnel lapsel ta kohe tundis, et halb peab saama kuidagi karistatud. Mind saadeti kunstide valitsuse poolt ja, ja draamateatri poolt õppima Leningradi, kus kahe aasta vältel tuli anda 18 eksamit. Mulle need eriliselt raskusi sellepärast ei teinud. See, et ma olin juba teatrikooli lõpetanud, aga muidugi seal olid keeleraskusi, mul professorid istuvad laua taga ja võtavad eksami vastu. Mul piletil oli üks küsimus Eesti kultuurist ja Eesti rahvamaja, tahan öelda ja, ja, ja ei tule äkki sõna meelde. Ma mäletan n parvemus sellel ajal valmistas oma vastuseid. Ja mina olin siis nüüd tules. Ja kui ma vastasin ja ma hakkasin mõtlema sõnast Res Publica, et kuidas ütled rahvamaja ja mina, hakkasin Res Publica ja rahvas tublisid eestlasi kogemata hoopis hoopis paha sõna. Ja kus see daam, protessor, muutus järsku nii punaseks, aga. Ma vabandasin, mu keeleoskus, sest Enn Tarvel reageeris ja ütles kohe narrod, neid ma arvasin, nüüd ma lendasin professortest otse klassist välja ja enam ma ei pääse, et aga teinekord ma sain ikka sõnad kõik täpselt, mis vaja oli paberile panna, ette valmistada ja sain oma vene keelega õnneks, mis ma olin keskkoolis benud vene keelt sellega ikka kuidagi läbi. Aga muidugi selle vene keelega teinekord ootamatusi. Nii nagu kord esinedes Buratino laulu, kirjutasin eesti keeletähtedega spikri endale sirmi taha. Ja, ja tervitus ilusti seal, Buratino Buratinos lahiv Andrus ja jazzini Essegi ta, aga viimane rida läks meelest ära. Kus see paber küünarnukiga läksin, vastasime, bar kukkus maha. Viimast rida ei saanud ma kuidagi. Ja, ja ma pidi issi Asjendapsiga ta, aga eks Sappoosenite sedasi kõrvalt nii rumala sõnad Maive seda kasutada. Võõrkeelega laval võib ikka olla saksa keele, ega mul seda ei juhtunud ja Jaapanis käies ka juhtunud ja paned ikka ilusasti kohalikus keeles siis lastega kohe kontakti ja tuli ometigi tuupida pähe kõik need laulud, mis Jaapanis väga populaarsed olid. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö siia lasenar, Tyotatakko ja kõik, mul on meeles need laulud, mis Jaapanis tuli 25-st linnast läbi käia ja nüüd ringlesitult üldse huvitavat kõik draamateatrisse tagasi tulla, siis see oli härrabarvaatav kunstide valitsuse juhataja, tema siis oligi see, kes nukuteatrisse mind omal ajal pani juhtima, kui ei olnud üldse maja, et tuli otsida, kust sa mängid, alguses sai Draamateatris seal üks väikene saal, jäeti meile, aga ega ei saa ju põlve otsas, mida küll ära põldroos arvas, mis, kuidas võib lauanurgal ka teha. Ja õnneks siis sinna noortemajja lai tänav üks. Saime siis ja esimest korda 55. aastal, mäletan, kuidas sinna sisseminek oligi jube sõdureid, olin mobiliseeritud need, need kõik magasid. Ja hommikul vara, kui ma määrisin prooviaja nii varaseks, meil tuli astuda üle magavate sõduri, kes magasid pidelgi all fuajees kõik põrandal ja ootasid äraviimist Venemaale ja tulin üle astuda, et pääseda üldse saali. Õnneks saal oli vaba, siis algasid punamütsikese esimesed proovid seal lava peal, aga muidugi pealael oli kogu aeg alma töö ja see oli lasketiir. Nukuteatri peal on lasketiir, need proovi ja etenduse ajal kuuled. Ja õhupüsside löögid ei kostnud niimoodi, aga, aga augud kostusid ikkagi läbi lae, kuigi nad päid vatid, mis sinna peale nukuteatris, mis veel raskusi see, see suur etenduste arv, mis meil oli 720 etendust aastas, see oli midagi metsikut, mis tuli teha ja tuleb välja, mina olengi Eesti lavastajatest, kellel on üle 120 lavastuse tehtud kõige enam lavastusi. Sa lihtsalt elad teatris ja ise mängisin. Muidugi see Buratino. See oli ohiks ootamatus, mis mulle terveks eluks jäi. See oli nii, et kuldvõtmeke see raamatu järgi Eero Sepling voli inseneerinud. Praegu saadaval kassettidel mina siis lavastajana. Olin valinud ühe oma teatri, näitleja Buratino rolli ja ja soov oli nii helilooja kui ka kirjutal inseneeriale, et see peaks olema häälelt, siiski krigiseb puupoisi hääl mingil moel, et tal võiks olla väga tugevalt tunda R tähte ja et ta peaks olema väga erk ja niisugune isemoodi ajal ma pidin madalamalt laulma madala tooniga ja siis tehti see lint kiiremaks, nii et oleksin. Oli niisugune kõrgehe hääl korraga, selline, aga näitleja kuuldes seda tehnilist kavatsust, ütles, et ega mina ei ole siin eksperimendiks ja lahkus siin raadio proovilt. Tema ei tahtnud seda otsingut ja mina pidin selle riski oma kaela võtma. Niisiis hakkasin pearolli tegema ise ootamatus oli just see, ega mujal niisugust tehnikat kasutada ei saa. Ja mäletan kohe sellel 54. aasta kevadel olin kutsutud Keilasse, kus hiigelsaal üle 700 lapse on saalis Buratino osa täitjaga, raadiost kohtumine ja seal ei olnud sel ajal niisugust niisuguse välimusega Buratino, see alles hiljem kingiti. Mulle kui kuulis minu häält ja minu Buratino loomist raadiost ja seda laulu Riia nukuteatrikunstnik Paul šenko neilt praagiti välja see Buratino, sest see oli liiga kapitalisti tehtud penokia nägu, noh, see oli see kuulus Pinocchio juba, mis üle maailma kuulsaks sai. Nii et ka mujal maailmas, kus ma Buratino käisin, olen esinenud ikka binokiana, nii ma tegin ka ise jaapani keeles salmi. Buratino refrääni näiteks haadisime massisse, Haadsime massiitsematasida binokyodes. Vaat niimoodi tuli refrään, Buratino laulud ja mul ei olnud siis Keilas seda nukku, vaid oli üks teine nukk ja millel on kaunis pikk nina, mis oli väikese peaga tol ajal nukud ei olnud nii suure teadega, tal oli ka niisugune pajatusi, mütsi, aske valgekrae muidugi seda häält. Ma pidi nüüd imiteerima, ma teadsin küll, et on võimalik väikest suukoobast mis inimesel on ees esihammaste taga üleval kohe seda umbus suukoobast kasutada, jättes ülejäänud suukoopavabaks ja see tõuseb see esimene suukoobas esile siis, kui sa naeratad või, või kui sa ei või neid hammustab hapud õunad või niimoodi, siis ta tunneb see hääl hästi epe hammastesse. Nii. Ja, ja ma ei teadnud tol korral. Ja ma katsusin kasutada tagumist sobiva, see häälepaelte le mõjus nii, et ma olin sunnitud arsti juurde minema ja te olete oma ühe hääle ära venitanud. Sinna võib tekkida üks mügarik. Te peate teadma täpselt, no siis ma pidin õppima pääl läks nii populaarseks, et seda hakkasid juba igal pool järgi tegema. Ja järsku oli televisiooni maja ees üks poiss. Ükskord ja küsis väga julgelt, onu, kuidas te seda häält teete? Mina siis rääkisin, ma hammustan nagu haput, õuna või naeratan, näed niimoodi. Miks sa seda saad teada? Minu isa, tahate seda õppida, ütles nii tahab seda häält teha ja kinkis mulle väikese korvis, et suveniir on mul praegu alles, mul on palju neid kingitusi, mis Buratino arvel olen saanud ja siis ma nägin seda poissi ja, ja küsisin. Kuule, kas sina olidki see, kes mulle Inkesele korvikese, kuidas sul isa läks? Ei, isa, karju seal ära, midagi ei tulnud välja. Niimoodi ütles poiss mulle müüma vahelgi, näen teda ja paljud tulevad niimoodi küll pisarsilmil, et olge kallis nagu Tartus. Teie Siritasid pead, minul kui olin väikene poiss, see oli Viljandis laval ja nüüd ma olen Tartu juures talupidaja ja mul on üheksaaastane tütar, palun tehk leiate minu seal saalis. Kui kui Tartusse esinejate leiate, näete mind, siis teate, et seal kõrval on väike tütar, kas te ei teeks temale ka pai, sest see jääb eluks ajaks meelde. Ja neid on paljusid, kes niimoodi tänu. Tean, et mind on olnud elus vaja ja nüüdki ära mine kusagile, isegi maale mitte. Sest kui sa lähed kuhugi oma suvemajja, siis tulevad lapsed sinna otsima, kas Buratino kaasas, kus ta on ja siis ma lähen kaasa võtta. Ja mõnikord nad kutsuvad ka linnas tulevad, õpetaja ei ütlegi ja kutsuvad järgmiseks päevaks kella 10-ks, nagu teises keskkoolis oli, kutsub kohale. Ja mina lähen nukkudega kohvriga Buratino kaasas ja, ja, ja koputan uksele, aga nii kuva klassi jõudsin, kõik tõusid püsti ja õpetaja suure üllatusega, et mis nüüd toimus, see poiss, aga panin ma pea oma laua peale ja pani silmad kinni. Tal nii piinlik. Ma ütlesin, tere hommikust. Kas teile tuleb üllatusena? Aga teie õpilane ütles, et ta tuleb teie korraldusel mind kutsuma. Õpetaja oli oi kui tore. Mõtlesin, mis tundi segan. Meil pidi olema praegu matemaatiku kontrolltöö, ütles õpetaja, ta oskas õigeks ajaks kutsuda, õpetaja loobus sellest ja, ja ma siis näitasin. On igasuguseid seiklusi, teda on mitu, sest ta televisioonis tegi tohutuid seeriaid, ta võitis üleliidulisi preemiaid liiklusest näitliks ja tuli teha nii palju dublante, et kokku oli üheksa, üks Buratino hüppas vet. Mitte et ta vees nüüd vastu peaks, oli selleks teine oli, kes on liikluskorraldajana keset risti teed, kui autod tulevad, see tuli panna sinna suunanäitaja käes ja näitab ühte suunda, kui autod tulevad ja kõik näidati tõelist tänavapilti ja kaporatiinoli keset tänavat. Selleks oli vaja nukku, siis see, kes hüppab suuskadega nõbelsest kõrgelt suusahüppetornist sõduri alla, nii et lendas peadpidi sügavale lumme ja jälle oli vaja. See oli Tapa lähedal kui tervislik intermets oli väga kriitiline, kus mul 10 päevaliga. Niisugust aega kuu, et infarktiga ei olnud enam võimalik võib-olla edasi elada, aga siis 10 päeva pärast selgus, et ma jään ikka ellu. Päeval oli olnud nõupidamine, et mis suunas teater peaks minema, ema olin väga närveerinud ja küsimuste tulv oli nii suur ja nüüd sa pead olema vormis minema. Nüüd naistepäeval esinema autodele järgi ja, ja jälle Buratino kaasas ja ja seal esimesel momendil, kui sa pead Ja naeruga ja kõik niisugune lugu siis äkki nagu keegi lõi bussiga selga ja hakkas iga juuksekarv otsast nagu veetilk tulema ja enam ei saa hingata, niisugune ootamatu löök ja, ja siis ma et see nagu järgi orkester vaikis ja, ja ma siis vabandasin publiku ees, et ma pärast vaheaega esinenud jälle niimoodi hingeldades sain ütelda aplaus ja läksin kõrvalruumi ja orkester hakkas edasi mängima. Ja siis mina kõrvalruumis vajusin põlvini ja ja siis juba päris selili kutsuti tapalt, kus oli 18 kilomeetrit, otsekohe esmaabi ja muidugi ma läksin ikka päris külmaks, aga õnneks vahel elus vead millekski peatse edasi elama. Et tuleb just sellel ööl, kui mina, seal konderaamikaalin tuleb rongi pealt maha doktorpeedo kes tuleb Kiievist südamearstide kursuselt ja ta käsutas kõiki teisi arste seal enda ümber, ta ei läinud koju oma naisega laste juurde, otse jaamast. Nii suur entusiast ja reisides muidugi nõnda, et rahvakunstnik on siin niisuguses asendis ja nii ja teid lubanud tõsta enam vaid linaga niimoodi. Kuidas ta ütles nagu varrastavalt tõsteti kanderaamilt voodisse, noh, siis ma jäin kaalurt, langesin kohe alla 49 kilo peale, mäletan, mu abikaasa tuli töölt ära ja sest töötajaid oli ka siis vähe, kes selles palatis, kus kõik väga kriitilised inimesed olid, neid oli palju seal, neid saatuselööke on, nii palju on lapsepõlvest peale. Et sa mõtled, millega sa oled selle ära teeninud, et sa võid edasi elada. Need hakkad tõesti mõtlema, et elus on saatus väga oluline. Ja see ei ole sul alati enda teha. Ma oleksin võinud lohutada alkoholiga. Ma ei, olen saanud pääseda sellest. Ma oleksin võinud parteilise karjääri pärast ka minna parteis. Ma sain loobuda sellest, samal ajal oled välismaal käinud. See on ikka üks suur vedamine. Ma olen tänulik kõikidele, kellega ma kokku olen puutunud. Keskeprogrammis avalava esines Ferdinand šveiki saate toimetas Marje Lenk.