Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 15.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare. Ukrainas koalitsiooni moodustamiseks koostöölepingu sõlminud niinimetatud oranžid jõud ei suuda omavahel kokku leppida ametikohtadega jaotuses. Endine peaminister Julia Timošenko palus presidendil parteikaaslased korrale kutsuda Euroopa Liit vajalikuks krediitkaarditehingute hindade ühtlustamist. Türgi kurdid loodavad, et Euroopa Liit avaldab Türgile survet ja sunnib kurdide õigusi suurendama. Palestiinlaste omavalitsus pole julgeolekujõududele palka välja maksnud. Täna kogunesid inimesed tänavatele. Venemaa lubas palestiinlastele majandusabi. Algab jätskaar, kus esinevad 24 riigi muusikud. Ornitoloogiaühing kutsub üles nädalavahetusel linde vaatlema, andmetest loodetakse abiga valmiva linnuatlase koostamisel. Eesti maaülikoolis saab näha üliõpilaste nägemust raekojast. Tartus on huvi näituse vastu oodatust suurem. Ilmateade lubab meile ööseks kohati vähest vihma või lörtsi. Homne päev on sajuta. Öösel on õhutemperatuur miinus kolmest pluss kahe kraadini, homme on viis kuni 13 kraadi sooja. Ukraina ekspeaminister Julia Tõmošenko kutsus president Viktor Juštšenkot kui erakonna Meie Ukraina auesimeest isiklikult sekkuma ja parteiga kaaslasi korrale kutsuma. Meie Ukraina poliitnõukogu kiitis nimelt eile küll kolme erakonna koostööprotokolli heaks, kuid jättis välja punkti, mille järgi oleks Julia Tõmošenko bloki lõigus esitada peaministrikandidaat. President Juštšenko avaldas lootust, et niinimetatud oranžid jõud saavutavad koalitsioonikõnelustele peagi kõigis küsimustes kokkuleppel. Tema hinnangul ei ole enne läbirääkimiste lõppu mõistlik ametikohtade jagamisest rääkida. President rõhutas, et koalitsiooni moodustamise eesmärk ei ole kellelegi ametikohta anda, vaid midagi ära teha. Tema sõnul tuleb kõigepealt kooskõlastada poliitilised seisukohad. Palestiinlaste julgeolekujõudude töötajad kogunesid tänavatele, et nõuda saamata palkade väljamaksmist. Kümned inimesed tulid meelt avaldama, tulistasid õhku, tungisid valitsushoonesse ja blokeerisid Gaza sektoris teid. 140-le 1000-le töötajale on palgad juba kaks nädalat välja maksmata. Euroopa Liit ja USA on peatanud palestiinlaste rahalise toetamise, kuna võimule tulnud Hamas ei taha loobuda vägivallast ega tunnusta Iisraeli riiki. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas hoiatas sel nädalal, et kui palestiinlased kiiresti abi saada ja ootab mind majanduslik krahh. Venemaa teatas, et lubas palestiinlaste omavalitsusele kiireloomulist majandusabi. Samas pole praegu teada, millal see abi kohale jõuab. Endise Vene naftamagnaadi Mihhail Hodorkovski advokaadi sõnul tungiti Hodorkovski ööl vastu reedet vanglas kallale. Advokaadi teatel lõi ründaja mehele noaga näkku. Tarkovski viidi haiglasse ja meeldi haavad kinni. Hodorkovski esindaja sõnul ei algatatud rünnaku kohta kriminaaluurimist, mis näitab, et mehe õigused pole vanglas tagatud. Endist Jukose juhti Haverkovskid süüdistati maksupettuses ja ta on mõistetud kaheksaks aastaks vangi. Tuhanded kurdid kogunesid täna Brüsselis meeleavaldusele, kutsudes Euroopa Liit Türgile survet avaldama, et paraneks kurdide kohtlemine. Meeleavaldajaid oli kohale tulnud mitmelt poolt. Past Nad kandsid lippe ja pilt Türgi politsei ja kurdide kokkupõrgete ohvritest. Meeleavalduse korraldajate sõnul oodatakse, et Euroopa Liit julgustaks Türgit kurdidega kõnelusi pidama. Euroliit on väljendanud muret kurdide ja Türgi politsei vägivaldsete kokkupõrgete pärast ning kutsunud Türgit üles kurdidele suuremaid majanduslikke ja kultuurilisi õigusi tagama. Krediitkaardikompaniide omavoli tuleb piirata, leiab Euroopa komisjon. Konkurentsivolinik Nelly Gross ütles sel nädalal tehtud üleval arvates, et kaardikompaniid sunnivad peale suuri teenustasusid, mis on liikmesriigiti erinevad. Indrek Treufeldt jätkab. Viimasel ajal on Euroopa Komisjon aktiivselt kritiseerinud suurfirmasid, kes ühtse Euroopa turu põhimõtteid oma tegevuses justkui meelega ei järgi. Kuigi ühe krediitkaardiga saab maksta mis tahes Euroopa riigis erinevad mardiga seotud tasud. Nii kaasnevad kõige suuremat kasutustasud Portugalis välja antud krediitkaartidega. Saksamaal ja Hollandis on aga aastamaksud väiksemad. Nii saab väita, et vaba turg kaarditeenuste turult tegelikult ei toimi. Samamoodi erinevad ka tasud, mis tuleb näiteks kauplustele ja toitlustusettevõtetel, maksta krediitkaarti kompaniidele. Mõistagi peab ka need kulud kaudselt kandma tarbija. Sel nädalal valminud analüüs lubab Euroopa Komisjoni hollandlane Ennast konkurentsivolinikul neli Kruusile öelda, et krediitkaardikompaniide kehtestatud tasud on suvalised sest ei saa olla nii, et ühesugune teenus on eri riikides erihinnaga. Igal aastal tehakse Euroopa liidus 23 miljardit kaardimaksed ja selles pudeneb kaardifirmadele päris korralik raha. Keskmiselt küsivad krediitkaardi firmad makseterminali valdajalt kaks ja pool protsenti tehingu eest. See aga on tegelikult omalaadne tarbimismaks. See ahistab iseäranis väikepoodnik ja restoranipidajaid. Suurtes marketites, kus käibed on suured, pole kuluni märgatav. Komisjoni arvutuste kohaselt teenivad kaardikompaniid 50 kuni 100 miljardit eurot rohkem. Kui finantsteenuste vabaturg tegelikult ette näeks. Süüdatakse 10 nädalat aega konsultatsioonideks ja kui kaardikompaniid järele ei anna, algatatakse sanktsioonid Euroopa Liidu üldiste vaba turu konkurentsi põhimõtteliselt alusel. Tegelikult on krediitkaarditurul vähe tegijaid, põhiliselt Visa ja Mastercard. Komisjon on näiteks Visaga juba rinda pistnud, nõudes, et viimane alandaks pankade vahelistelt tehingutelt võetavaid tasusid. Visa esindaja on aga mõista andnud, et riigid on erinevad turutingimustel ja arengult ja nii ei saa tahta, et kasutustasud oleksid ühtlased. Hiljaaegu kritiseeris komisjon teravalt ka mobiilfirmade niinimetatud roaming tasusid, mida tuleks maksta teises riigis tehtud kõnedega seoses isegi kõne vastuvõtmisel. Komisjoni hinnangul on need nii-öelda laest võetud ja võiks üldse kaduda. Värske statistika näitab, et roomingu tasud on Euroopas vaikselt, aga langema hakanud. Seda teemat on kaua üleval hoitud. Krediitkaardiga seonduv on aga üsna värske arutlusaines. Indrek Treufeldt, Brüssel. Eesti ornitoloogiaühingu eestvõtmisel algas täna linnuvaatlusühingu esimees Andres Kalamees. Selliseid kevadise lihavõtteaegse linnuvaatluse põhieesmärk ongi just et inimesed saaksid võtta rahulikult päeva peale aega ja teha perega üks väike retk ümber oma kodu oma koduküla, lähimasse jõekääru või siis metsaveerele ja natuke lahti tõmmata silmadega ehk kui tavaliselt ringi käia ja vaadata, et millised sulised sõbrad siis nende lähikonnas ringi liiguvad ja ja kuna tänapäeval on ju olemas suurepäraseid juba eestikeelseid lindude määrajaid, siis võib-olla võttagi see kapist tolmu vast välja ja vaadata, et millised linnud meie ümbris on ja põhimõtteliselt ta ei ole küll suur teadustöö, kuid siiski me kogume selle kohta infot, mida inimesed ja kus kohapeal näevad, nii et me oleme palunud kõikidel kellel vähegi viitsimist, on üks väikepaberid või siis märkmike pliiats kaasas, pea üles kirjutada, mis linde nad nägid ja miks mitte neid ka siis üles lugeda, kui palju neid võis olla. Sest tegelikult on juba praegu ka mitmendat aastat käimas Eestis uue haude pesitsevate lindude klass ja juba see informatsioon, mida praegu saadakse erinevate liikide ohtu, kui nad kasvõi laulavad kusagile, annab ka olulist infot selle kohta, et nad võivad hakata pesitsema ja seal selle linnuatlase jaoks, mida me üle Eesti teeme ja kus on juba üle poole 1000 osaleja, selle jaoks ka väga väärtuslik informatsioon mai alguseks, esimeseks maiks, palume inimestel need nimekirjad saata, siis võtame ka need andmed kokku. Maaülikooli metsamajas saab näha tudengite nägemust raekojast Vambola Paavo annab teada Eesti maaülikooli metsamaja vestibüüli sisenejate vastu esmapilgul harjumatult vormid lähemale uudistamisel saab selgemaks, tegemist on tudengite semistri töödega. Välja on uudistamiseks pandud vormi ja ruumikompositsioonid teemal minu raekoda. Maastikuarhitektuuriosakonna juhataja Toomas Muru kinnitusel on väljapanek tekitanud linnas üksjagu kõlapinda. Nende eesmärk oli märksa tagasihoidlikum. Tegemist on lihtsalt tudengite nägemusega vormist ja ruumist. Teade, mis me välja saatsime, oli pigem nagu mõeldud eriala inimestele või ka ülikoolisiseselt tulla vaatama, mida Maastricht i jaoks teinud oma õppeprotsessis, et mitte niivõrd selline laiale avalikkusele suunatud 17 uudistamiseks üles seatud tööd on omapärased, fantaasial on lastud lennata. Siin on proovitud nii siukseid, klassikalisi ruumi lahendamise võimalused, otsitud sihukse, uusi uusi võimalusi, uusi, teistsuguseid moodsamaid lahenduseni koguse kogum siin kokku võib-olla annab siukse päris hea ülevaate erinevatest võimalustest siukse ruumi moodustamiseks ja erineva iseloomu kujundamiseks. Tudengite loodud raekojad meenutavad pilvelõhkujate linnakut, keskaegset kindlust, kohvikute ja kaupluste kogumit. Üliõpilased panid proovile oma teadmised, kujundus reeglitest. Toomas Muru sõnul on lähtekohaks tuttavlik Tartu Raekoja plats. Ühes platsi otsas on siis raekoda ühel teljel ja teises otsas on siis Kaarseid, mida antud nende näidete puhul nüüd näha, nüüd ei ole aga sihukene pikk, üpris pikk ja kitsas raekoja plats, mida siis Rovitud laheneda see kogun, kokku annab siukse palju erinevaid mõtteid ja võimalusi, et niisugune äratundmisrõõm on juba siukses klassikalisest platsi kujunduse moodusest, kus hooned paiknevad otse frondina selle platsi servas, aga huvitavad on ka need, kus ta patsient nagu lasta laiali valguda natuke ja sellest tekkinud siuksed, uued uued kogemused nii-öelda. Kas linnavalitsuse esindajad on kaeba siin käinud vaatamas? Huvi tundnud, ei ole meiega kontakteerunud, nii et ei tea, et võib-olla need eraviisiliselt on käinud, aga harjutusi otseselt ei olnud suunatud linnale mingite uute ideede genereerimiseks, vaid pigem sihukese üliõpilaste mäng vormiga. Maastikuarhitektuuri kolmanda kursuse tudengite loominguga saab maaülikooli metsanduse õppehoones tutvuda kuni juulikuuni ajani, kui algab uute õppurite vastuvõtt Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Täna algab džässifestivali jazzkaar Birgit Itse teeb ülevaate Tänavuse festivali kavas on 50 kontserti 13. Eesti linnas. Festivali peakorraldaja Anne Erm ütles, et tegu on ümber maailmareisiga eestimaal. Hästi palju kontserte ja hästi palju erinevate maade esinejaid, ehk siis 24-lt maalt on esinejaid ja teadagi igal maal on oma rahvamuusika ja kuidagi on see mõjutanud ka džässi ja väga tihti võimuga. Folkloorielement Tšassiga jätskaar ei tunne piire. Need vikerkaare värvid on erilised, eksootikat on tänavu palju täiesti Islandist Indoneesia ja India, nii kevadet kuulutab ikka korrus ja nõnda on see ka sellel jätskaarel. Täna avab Jazzkaare oma nelja kontserdiga Liisi Koikson, kes tänavu lõpetab siis Georg Otsa nimelise muusikakooli ja esimene kontsert on Tallinnas ja noori on hästi palju nii Eestist kui ka Itaaliast ja Inglismaalt esinemas. Kõvaks konkurendiks juba tõsistele tegijatele on sellised nimed nagu Francisco Grafi iso suretab, kind ei Ivor ja nii edasi. Anne Erm ütles, et aastas käib Jazzkaare kontserte kuulamas keskmiselt 25000 inimest. Väga palju on lisandunud uut publikut. Samas on endiselt väärarvamusi džässmuusika kohta. Eelarvamused tulevad ikka vanadest N Liidu aegadest, et džäss on keeruline ja džäss on kapitalistlik halb muusika ja jätskaar ei ole enam nishi muusika, siin on väga palju kattuvad. Näiteks Viljandi pärimusmuusika festivaliga on Rockiliku energiat. Ei ole mingi imed, räpparid näiteks astuvad üles jazzkaarel või tuul, muusika tuli uus muusikat, nii et muusikat igast mastist. Ja need veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest vihma või lörtsi. Puhub läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemp, Reatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme oodata viis kuni 13 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.