Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 19.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Täna pühitseti Tallinna Lasnamäe õigeusu kiriku rist, osales ka Venemaa raudtee juht Vladimir Jakunin, kellelt Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kapo väitel raha küsis. Eestis on avatud mitu jääteed, teiste seas ka Euroopa pikim, 26 kilomeetri pikkune jäädres Hiiumaa ja mandri vahel. Hiiglase sõnul annab jääteede olemasolu neile vähemalt korra aastas. Vabaduse. Võrumaa noored osalevad innukalt Eesti energiaprogrammis, ent trummis annab noortele võimaluse olla ettevõtlik. Tartu Vanemuises esietendub Vilde tabamata ime. Lavastaja Roman Baskini sõnul on põhiteemad kunstnikuks olemise raskus, edu, surve ning käärid oma võimete ja ambitsioonide vahel. Viljandi Ugalas esietendub Ott Aardam ei mee hind. Haardami sõnul otsitakse vastust küsimusele, kas inimene on nagu mesilane Anna Raudkats. Stipendiumi saab seekord tantsumemm. Helju Mikkel, kes on tantse loonud ja mõtestanud. Ilm on sademeteta, öösel on külma kohati kuni 30, päeval 14 kuni 19 kraadi. Tartu maratoni toimumispaigas on homme hommikuks oodeta kahtekümmend viit külmakraadini. Täna kaks nädalat enne valimisi pühitseti Lasnamäe poolelioleva õigeusu kiriku ristkohal käis Indrek Kiisler. Juba enne keskpäeva oli kirikuesisele väljakule kogunenud sadu inimesi ning neid tuli piki Narva maanteed aina juurde. Küsisin, millised tunded neid valdavad ning kui oluline on risti paigaldamine nende jaoks. Üks kohaletulnu oli aga solvunud president Toomas Hendrik Ilvese peale. Mehe sõnul ühendab tänane päev kõiki siin elavad venekeelseid õigeusklikke inimesi. Kuigi kohale ei tulnud president, kes peaks olema ju terve Eesti ja siin elavate rahvaste president. Täpselt keskpäeval algas aga tseremoonia. Lisaks Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse ele sai sõna ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Kes tänas Venemaa raudteejuhti Vladimir Jakunini toetuse eest kiriku ehitamisel. Savisaar pidas oma kõne põhiliselt vene keeles. Venemaa raudtee juht Vladimir Jakunin aga rõhutas, et talle on Eestis toimuv sama oluline kui Peterburis, kus ta praegu elab, sest ta on 14 aastat elanud Pärnus. Ta tänas ka eraldi Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kes on kirikule aidanud leida niivõrd hea koha. Kaitsepolitsei avalikustas aga detsembris varem salajaseks kuulutatud dokumendi, milles selgub, et Venemaa raudtee juht Vladimir Jakunin lubas Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ja Tallinna abilinnapeale Deniss Boroditši-le, et Keskerakond saab Parlamendi valimisteks 1,5 miljonit eurot toetust. Kiriku lähistel oli väike eesti rahvuslaste meeleavaldus, kus oli plakateid, millel nõuti tseremooniale saabunud Venemaa raudtee juhile viisakeeldu ning võrdsustati keskerakonda. KGB ja FSB-ga. Paljud kohale tulnud vene inimesed aga rõhutasid, et kirik on neile väga vajalik ning poliitika tuleks siit eemal hoida. Üks vene naine tänas nii Eesti kui ka Venemaa valitsust, et säärane koht rajatakse, sest seda on vaja tema sõnul nii eestlastele kui ka venelastele. Eesti Energia algatatud Ida-Viru noorte ettevõtlikkuse programm Centrum pakub noortele huvi. Ago Gaškov annab teada Eesti energia, noorte ettevõtluse Rogramentroman oma viienda sessiooni jõudnud ja selle pealkiri on julge vastutada projektijuht Darja Saar, kuidas mõõdad seda projekti vastanut? Noored võtavad seda projekti vastutustundlikult täiesti, kui nad midagi käivitan, seda nad kindlasti lõpuni viivad. Seda näiteks näeme täna on ka uute tehnoloogiate laboris, kus on päris palju noori, on esitlemas nagu tehnilise laadi projekte ja ka teistes laborites näiteks muusikaürituste korraldamisse, Labers loomemajandusse, laborisse, meedia laboris, nii ka teenindusse tootmise laboris on näha, et sellist projekti oli ammu vaja. Põllu nagu. Tänase seisuga on kokku kontserdil noori, kes selles projektis osa vitavatelt jätkavad projektidega aktiivselt. Eesti energia käivitas Endrum programmi just sellepärast, et nälise sellist projekti on vaja just Ida-Virumaal, sest noortel ei ole erilisi võimalusi ennast näidata just ettevõtlikkuse poole pealt. Hannes Võrno, Eesti Energia projektijuht Nortal on päris huvitavaid tehnoloogilisi lahendusi siin välja pakutud ja üks nendest puudutab viska energiasäästliku liiklusohutusprojekti, mis see endast kujutab? Idee seisneb selles ülekäiguraja ohutussüsteem, mis läbi päiksepatarei kogub päeval voolu koguda energia, siis pimedal ajal on vilkuma tuled ja läheneva liikluse monitooring selles ei ole ju midagi, utoopilise päikeseenergiat kasutatakse liikluse juhtimiseks on mitmel pool maailmas Eestis kahjuks mitte. Nii et seal on väga eluline ja väga reaalne projekt iseenesest, nii et noored ei tegele sugugi mitte õhulossid. Aga jah, selles mõttes küll jaa. Et on oma ümbert selle idee leidnud, nad on projekti elluviimise protseduuri nagu läbi teinud ja see ongi selle Entrumi nagu eesmärk, et õpilane siis vaataks oma ümber, mis on nagu puudu kogu Centrumi peale on siin ligi 80 projekti minu oma laboris on seal kaheksa projekti, et läheb nagu läbilõike ära, mida noored mõtlevad ja mis nende nagu elus, nagu tähtis on. Soome Lovis aatomielektrijaama üks reaktor peatati aurulekke tõttu. Ettevõtte teatel oli tegemist väikese lekkega. Radioaktiivne ja ohtu ei ole. Reaktori peatamine ja jahutamine võtab aega hilisõhtuni, remondi ja kontrollimisega loodetakse valmis saada eeloleva öö jooksul ja seejärel pannakse reaktor uuesti tööle. Tuumajaama juhtkonna hinnangul ei hakka reaktor tootmisel osalema enne homset hilisõhtut. Lovisa teine reaktor töötab täisvõimsusel, vahendab Helsingin Sanomat. Tartu Vanemuises jõuab vaatajate ette Eduard Vilde tabamata ime, mis lavastaja Roman Baskini hinnangul on üks paremaid eesti dramaturgia tekste. Hedvig Läti kaastöö. Eesti teatriloos on tabamata imet lahti harutatud mitmest erinevast vaatenurgast. Millise tänapäevase vaatenurga annab etendusele lavastaja Roman Baskin, sest räägitakse ju näidendis Euroopasse, pürgimisest. 100 aastat tagasi Vilde avaldas selle näidendi ja siis tal oli palju pahandusi, et miks ta ikkagi niiviisi kuidagi ironiseeris selle üle, et nüüd nagu jah, me oleksime selle pere liikmed, administratiivnäitajate poolest, aga sisuline pool, noh, ma usun, et sinna lähed raekoja, nii et selles mõttes need probleemid ja need valupunktid nagu Vilde seda maski ette, et 100 aasta pärast ta tekst peaks olema aktuaalne, ta ei eksinud üldse. Näidendi põhiteemadeks on kunstnikuks olemise raskused ja edu. Edukultusest edu krambist käärides meie ambitsioonide ja tegelike võimete vahel, aga ma arvan, et see on meie kõikide probleeme ühiskonnas ja isegi kergelt ülepingutamine, see halvab sageli sageli ära, et, et see ei ole ainult kunstiringkondade teemal. Lavastaja lisab, et see on klaverikunstniku Leosalepi lugu, kes on kahe naise Eeva Marlandi ja lilli Ellerti vahel. Kunstnikuks olemise lugu, Wanda läbizalep, eks ole, et see teema on päikesenaine, nagu teda on kutsutud, eks ole, see on lihtsalt see, et seal on ta nagu ennast hästi tundnud, teine on nagu siin pulbitsev maailm ja see on see kontekst, kus Cleo liigub, eks ole see enda äratundmine ja enda tee ülesleidmine, et ma usun, stan inimlik tasemel ikkagi kõige olulisem peale selle psühholoogiline draama, sõda lihtsalt võimaldab ja ma arvan, et see on ikkagi üks parimaid eesti dramaturgia tekste. Klaverikunstnik Leosalepi rollis näeb publik Hannes Kaljujärve, lavale astuvad veel Liina Olmaru, Merle Jääger, Aivar Tommingas ja mitmed teised Vanemuise näitlejad. Mis on aga see tabamata, ime lilli Ellerti osatäitja Liina Olmaruga. Ma pigem ütleksin niimoodi, et see on päris suur ime, kui inimene leiab kooskõla iseenda, oma usu ja teiste inimeste vahel, et võib-olla see jääb siis tabamata inimese eneseks saamine, enesega kokku jõudmine teistega koosolemine on igal juhul igavene teema. Eduard Vilde tabamata ime esietendub Vanemuise teatri väikeses majas raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Viljandi Ugalas esietendub Otaardami näidend mee hind Piret rist räägib lähemalt. Kui etenduse mee hind kunstnik Kaarel Eelma lava kujundanud ehtsate mesilastarudega siis loo autor ja lavastaja Ott Aardam kõnetab sõnapaariga mee hind inimeste isenda otsimise igivana teemat. Ta on sotsiaalne sellest elust, mis meie ümber praegu on, lavastus on üpris selline killustatud ja palju tõlgendamisvõimalusi jätter, ühtne teema ikka on, aga ei ole selles mõttes ühtset narratiivselt lugu. Näitlejad mängivad ka siin palju erinevaid rolle. Laval on näitlejad Aarne Sõrudane lingi Meelis Rämmeld ja Martin Mill. Me oleme püüdnud võimalikult koos minna nende esimeste tekstidega, millega mina tulin, siis proovi nendest. Me oleme liikunud päris palju edasi ja neid koos püüdnud analüüsida neid lahti mängida kindlasti selle prooviprotsess, aga tugevas muutis seda teksti, seda lavastust, seda, mis meil nüüd lõpuks siia kokku on tulnud. Kas lõpuks kokku tuli nelja mehe lugu? Ei, ei saa ka seda öelda, et ta oleks ainult nelja mehe lugu, siin on neid mehi rohkem. Ma ei tahaks nagu vaatajat selle lavastuse puhul kuidagi väga ette häälestada, et see lugu räägib nüüd sellest, ma loodan ja ma arvan, et siit võiks igavesti võtta ja kokku panna oma loo seda lavastust vaadates. Kui eelmiste tööde puhul on olnud see lugu rohkem valmis enne see tekst on olnud täpsem, siis siinse tervik on ikkagi kujunenud selle protsessi käigus seal võib-olla olnud selle asja juures kõige keerulisem ja teise külje pealt ka kõige suuremat väljakutset. Pakku. Paides tähistatakse tantsukontserdiga Anna Raudkats 120 viiendat sünniaastapäeva ning antakse tantsumemm Helju Mikkel-ile üle. Raud Katsi nimeline rahvatantsupreemia. Olev Kenk küsis enne kontserdi algust Anna Raudkats fondi haldusnõukogu liikmelt Angela harrastelt, miks otsustati seekord stipendiumi määrata ahiljumikkelile. Tantsude looja, tantsupedagoog, tantsude mõtestaja väga vitaalne inimene, kes on kõiki tantsuõpetajaid ja lihtsalt harrastustantsijaid oma tantsuga köitnud ja seda ideed edasi kandnud alates tantsupidude tulede süütamisest ja tema enda olemuses on kõik see tants Palju jätkub nii väärikaid kandidaate sellele stipendiumile, nagu on Helju Mikkel, kas järelkasvu on rahvatantsijatele rahvatantsujuhendajatele tulemas? No kindlasti on rahvatantsujuhendajaid tulemas ja neid on ju palju, sest et ilma selle juhendamist, et ta ei saakski olla nagu suuri pidusid, aga Helju on kindlasti üks see, kes neid juhendajaid on kasvatanud ja õpetanud ja andnud mõtte nagu edasi viimaks seda pärimustantsu autoritantsu ja seda nagu võrdsel mõistmisel, et seal väga oluline Praegust krõbedat külma ei tohiks vähemalt hiidlased kiruda, kuna Hiiumaalt pääseb üle jää autogani mandrile kui Saaremaale. Eilsest on avatud Triigi tärkma vaheline jäätee. Täna hommikul avati ka 26 kilomeetri pikkune Heltermaa Rohuküla jäätrass. Talle lastakse valgel ajal kuni kahe ja pooletunniseid sõidukeid. 1983.-st aastast Euroopa pikimat Heltermaa Rohuküla jäädressi rajanud Raivo Kibuspuu ütleb, et jääteede olemasolu annab hiidlastele vähemalt korra aastas. Vabaduse jääteedel käis Margus Muld. Eile avatud Hiiumaa ja Saaremaa vahelisele jääteele pumpas täna aktsiaselts Saaremaa teede jääde meister Meelis Sarapu juba vett peale kuna jäässe oli pragu tekkinud. Üritame seda pragu uuesti kinni külmetada, pumpama vett peale ja selleks siis kõlbab kokku uuesti. Tee üle Soela väina on tänavus sile jääl paksust kuni 40 sentimeetrit, trassi pikkuseks 17 kilomeetrit ja Saaremaa poolelt saab see esmakordselt alguse uuest kohast. Triigi sadamast jätkab Meelis Sarapu. Kuna jäistest, kus ta nüüd viimased aastad käinud on, kalda ääres on palju allikaid ja vesi ei külmusel ära, nii et peale saamisega raskusi, et leidsime, et riigi, siis nagu parem variant on. Euroopa pikima jäätrassimeister Raivo Kibuspuu osaühingus Tiiu teed usub, et mandri ja Hiiumaa vahele võiks jäätrass püsima jääda ehk kuuks ajaks nädal aega külma, et jää kindlasti pakseneb ja kui nüüd väga palju lund peale ei tule, vast veab välja märtsi keskele. Reeglina sõltub jääteede iga ilmast, aga mitte ainult Need liiklusmärgid, mis nõuavad jääl 250 meetrist pikivahe hoidmist. Ei ole sinna mitte selleks pandud, et jääl oleks suht eessõitjale tagant sisse sõita. Muidu tekib ülekoormus ja jää läheb katki, tekivad korrus praod. Varasematel aastatel on Hiiumaa ja mandri vahelist jääteed kasutanud päevas kuni 1200 autot ja siis on jääle pääsemise järjekorrad veninud kilomeetrite pikkuseks. Täna veel ei ole tekkinud küll rohukülas on väikene järjekorda, aga ma ennustan siin, et varsti on siin kahe kilomeetrid järjekorrad. Me laseme praegupi peale iga minuti järel auto ja see tähendab, et tunnis ühte suunda maksimaalselt 60 autot ja ka sõita soovid on kindlasti poole rohkem. Järgmise nädala esimeses pooles on lootust, et avatakse ka Muhu ja mandri vaheline jäätee üle suure väina. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Kui juba külmast juttu tuli, siis Ele Pedassaar räägib homsest maratoni ilmast. Eeloleval ööl ei tohiks õhutemperatuur tuur langeda ekstreemselt madalale miinimum ehk miinus kolmekümnekraadine pakane peaks koonduma eeloleval ööl Eesti kirdeserva mujale. Külmakraade 22 kuni 27 Otepää Elva kandis peaks arvestama homme hommikul miinus 24 miinus 25 kraadiga. Homme Päeval püsib sarnane olukord. Ilm on vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Otepääl on kella 10-ks õhutemperatuur tõusnud mõne kraadi ning päeva maksimum jääb pilvisena taeva korral miinus seitsmeteistkümne kraadi juurde. Päikeselise mal juhul miinus 14 miinus 15 kraadi juurde pidama. Ilmast mujal nii öö kui päev on olulise sajuta, puhub kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis, öösel on niisiis külma 22 kuni 27, kohati 30 kraadi, saarte rannikul kuni 16 kraadi. Homme päevaks lubatakse külma 14 kuni 19 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.