Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu arvas menetlusest välja eelnõu, mis käsitleb teises maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud nimetamist vabadusvõitlejatega. Tänavuse muinsuskaitsekuu prioriteedid on Tallinna linnamüür, ajalooliste linnade miljööväärtuslikud piirkonnad ja kalmistukultuur. Karuteene medal anti SR vee Kinnisvara, Viru keskuse ja restorile tegevuse eest, mis kahjustab Tallinna vanalinna ilmet. Tallinna linnavalitsusel pole selget seisukohta Viru hotelli kavandatava juurdeehituse suhtes. Riigikogu aseesimees Maret Maripuu soovib avalikus pöördumises läbirääkimisi hotelli arendajatega, et juurdeehitust ei tuleks. Kaitseväe juhataja admiral Tarmo kõuts ei välista tagasiastumist veelsel aastal. Kõutsi kinnitusel teavitanud sellest eelkõige ja kõigepealt presidenti. Eestis süveneb infotehnoloogia spetsialistide põud. Igal aastal jääb Eestis puudu 700 spetsialisti, seega tööjõupuudus selles valdkonnas aina kasvab. 23 Eesti kaitseväelast sõitsid Afganistani. Aasta lõpuks kasvab Eesti kaitseväelastega Afganistanis üle 100 välismaalt. Vaatamata eilsele ohvriterohkele rünnakule Tel Avivis otsustas Iisraeli valitsus mitte kasutada sõjalist jõudu Hamasi juhitud palestiinlaste omavalitsuse vastu. Ja ilmast. Ennelõunal võib Eestis hoovihma sadada, pärastlõunal saju võimalus väheneb ja sooja on homme viis kuni 12 kraadi. Riigikogu arvas menetlusest välja Isamaaliidu eelnõu Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu jätkab Hanno Tomberg. Isamaaliitriigikogu ette otsuse eelnõu, mis kuulutaks relvavõitluse Saksa armees nõukogude okupatsiooni vastu ja metsavendlus Eesti vabadusvõitluseks ja selles osalenud kodanikud, vabadus võitlejateks eelne ussitanud Trivimi Velliste. Eesti vabariik küll okupeeriti teises maailmasõjas sõjaliselt, ent see ei tähendanud selle riigi õiguslikul hakkamist. Kui Eesti vabariigi põhiseadus kehtis, tuli Eesti kodanikel selle järgi Käia riigi kõrgeimad ametikandjad kutsusid vastavalt põhiseaduse kirja tähele ja vaimule eesti rahvast relvavõitlusele surmaohu vastu Nõukogude liidus alalise agressiooni vastu ja sellele järgnenud sõjalise okupatsiooni vastu. Nimetatud võitlus oli sisuliselt võitlus Eesti vabariigi tegeliku iseseisvuse taastamise eest. Kui kõnesolev võitlus oli Eesti iseseisvuse taastamise võitlus, siis oli see ka Eesti vabadusvõitlus. Keskerakonna liige Küllo Arjakas kahtles Saksa mundris teeninute nimetamises vabadus võitlejateks. Ja kui näiteks võtta Eesti leegioni värbamiskutsad või Eesti omavalitsuse mobilisatsiooni korraldused, kas te oskate tuua mõned dokumendid, kus on juttu, et eesti mehed peaksid minema sõdima Eesti vabaduse eest selles kontekstis? Jüri uluotsa kõne raadiokõne, mille ta pidas kogu eesti rahvale Seitsmendal veebruaril 1944 sisuliselt kuulutab Eesti riigipea välja üldmobilisatsiooni, olgugi et ta on sunnitud tegema seda väga eriskummalises oludes. Ma kasutasin selle kohta väljendit kuradit Belse poliga välja ajama. Kuna Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond olid otsuse edasi menetlemise vastu, hääletasid nad eelnõu riigikogu menetlusest välja. Isamaaliidu liige Mart Laar kinnitas, et eelnõu esitatakse riigikogule uuesti. Kas võib öelda, et täna seal omamoodi kaheks ühed, kes tunnustasid ajaloos Eesti vabadusvõitluse nimel tehtud tegusid ja teised, kes mitte kuidagi ei tahtnud tunnustada on ta mingil määral jagunes kaheksa no tõesti, nii nagu seda jagunemist on ka viimasel ajal varem olnud, kus Eesti riik on asunud tunnustama neid, kes sinimustvalgeid lippe maha võtsid, jättes tunnustamata need, kes neid eeskätt mis edasi saab. No ega me ei jäta, kindlasti ei jäta, ma olen pikaajaline enamus sellest, kuidas tõstatada küsimust kommunismi kuritegude hukkamõistmisest. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts ütles intervjuus Eesti Raadio uudistele, et ei välista tulevikus tsiviilkarjääri, kuid ta ei öelnud, millal see toimuda võiks, jätkab Hanno Tamberg. Kaitseväe juhataja Tarmo kõuts ütles täna intervjuus Eesti Päevalehele, et tema poliitikuks saamise vastu on huvi tundnud mitmed erakonnad. Täna pärastlõunal oli puhkusel viibiv kaitseväe juhataja nõus oma sõnu ka selgitama. Minu arvates on selle tsitaadiga küllalt põhjalikult nalja öeldud, mida ma sellega öelda tahtsin. Tõepoolest, taoline kompamine on ju loomulik. Kõik parteid tahavad tegusaid inimesi. Kas kaitseväe juhatajana ei oleks õigem sellele küsimusele vastata, et te ei soovi seda teemat kommenteerida? Alati on kõige kergem öelda, et ma ei kommenteeri, kuid see iseenesest ei anna vastust küsimusele. Kas sellest vastusest võib välja lugeda, et te olete mõelnud ka kaitseväe juhataja ametist lahkumisele? Noh, see on küllalt keeruline küsimus, ma ütleksin niimoodi, et seda ametit vastu võttes 2000. aastal ma pidin olema valmis selleks, et, et keegi meist ei ole ühes ametis, aga näe ja kuna ma olen seda ühes ametis olnud juba üle viie aasta, siis on, on täiesti loogiline, et ka mina olen öelnud millaski seda ametit mitte enam edasi pidada. Te olete varem öelnud, et need eesmärgid, mida te endale 2000-l aastal seadsite, neid on täidetud. Põhimõtteliselt see missioon, mida ma 2000-l aastal asusin enda arusaamise järgi täitma ka Eesti kaitseväe juhatajana on, on suures osas täidetud. Kas te peate võimalikuks, et teete oma otsuse ametist lahkumise kohta veel sel suvel? Kunagi ei tohi ütelda, et ma seda ei tee. Samas hetkel on mul raske sellele küsimusele vastata ja ma, ma pigem käituksin vastavalt Eesti vabariigi seadustele, see ei tähenda, et ma, kui ma olen otsuse teinud, siis ma kirjutan vastu avalduse vabariigi presidendile ja sellest hetkest on siis otsust tehtud. Kas te näete oma tulevast karjääri poliitikas? Ka sellele küsimusele on keeruline vastata, ma kõigepealt püüaksin nagu oma praeguse töö ja tegemised lõpule viia ja siis vastu võtta otsus, mida edasi teha. Kaitseminister Jürgen Ligi, kas kaitseväe juhataja on teile teada andnud oma soovist ametist lahkuda? Ei, ta ei ole sel teemal minu poole pöördunud, loomulikult jäi elama rahakotis ja, ja kuulen erinevaid jutte, aga ma ei pea kohaseks isekalt vastust nõuda. Mul on jäänud mulje, et kuna, et see otsus on tal tegemata ja selles mõttes ei, see on tema vaba valik, aga ta teab kindlasti, mis on tema ametis. Need protseduurid, mida ta peab ette võtma, et poliitikasse tulla. Täna avati muinsuskaitsekuu ja tehti teatavaks muinsuskaitse seltsi aukirja. Jaga karuteene medali saajad. Kohal käis Vallo kelmsaar. Kui 20. sajandi esimesel poolel ohustasid meie muinsusväärtusi eeskätt sõjad, siis sajandi teisel poolel said kurjategijaks number üks valed otsused, mis hävitasid mälestisi. Nüüd, 21. sajandil on olukord täiesti uus ja võidelda tuleb advokaatide ning kohtutega, tõdes muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm millest on tuletatud ka tänavuse muinsuskaitsekuu prioriteedid. Need on kinnisvara arendajate poolt ohtu seatud Tallinna linnamüür ja Eesti ajalooliste linnade miljööväärtuslikud piirkonnad ning kalmistukultuur Eestis. Kultuuriminister Raivo Palmaru kutsus aga hoopis mõtlema küsimusele, milline on muinsuskaitseroll muutunud ajas kas olla keela ja, ja koos kõlastaja või arengusuuna ja, ja alternatiivide pakkuja. Ma ei taha kindlasti öelda, et muinsuskaitse arengu takistaja aga situatsioon on muutunud, praegu on Eestis mälestisi umbes 25000 või mõni alla selle samas mälestuseks kuulutamine toimub tänapäeval teises situatsioonis ja aeg-ajalt võib see endaga kaasa tuua probleeme. Muinsuskaitsekuu avaüritusel jagati aukirju paljudele, kelle tegevus on ajaloo ja mitte ainult ehitiste säilimisele kaasa aidanud. Aga tehti teatavaks ka need, kes pälvisid muinsuskaitsekaruteene medali. SR vee kinnisvara keskuse ehitamisega sulgenud unikaalsed vaated maailmapärandi nimekirjas olevale Tallinna vanalinnale rajanud Tammsaare pargis asunud skulptuuriga purskkaevude asemele monoliitbetoonist vabaõhuõlleka plaanib looduskaitsealusesse parki seitsmeteistkümne korruselist Viru hotelli juurdeehitist. Aktsiaselts Restor on juba alustanud ning kavatseb jätkata Suurtüki tänava rannamäe tee vahelisel alal tegevust, mis sulgeb Tallinna linnamüüri, loetles Jaan Tamm karuteeneid muinsuskaitsele. Nii Viru keskuse rajamine kui ka linnamüüri rest toimuv on teoks saanud Tallinna linnavõimude nõusolekul. Miks siis mitte anda karuteene medalit linnavalitsusele? Üks varasem linnavalitsus on plaanitavat karuteenet oma aktidega kahtluse alla seadnud ja optimismi praeguse osas vastas muinsuskaitse seltsi esimees. Kuigi võib öelda, et tänane linnavõim on olnud võib-olla liialt inertne siis tegelikult on jõus ju kõik need õiguslikud aktid, millega seati kahtluse alla. Minu viimane jutt, praeguse linnapea Jüri Ratasega lisab küll optimismi selles suhtes, et seda protsessi ei ole peatatud. Linnavalitsuse protokollilist otsust ei ole mitte keegi muutnud. See, et asi on hakanud venima. On muidugi kurb, aga vähemalt arvamused kõikidelt institutsioonidelt ja enamuse institutsioone, sealhulgas ka linnainstitutsioonid, Kesklinna valitsus, transpordiametid, kommunaalametid. On on negatiivsed. Kui nüüd linna nii-öelda tippjuhtkond teeb mingisuguse teistsuguse poliitilise otsuse, siis muidugi tuleb hakata kaebama. Sest et Tallinn maailmapärandi nimistusse ikkagi ainult tänu sellele, et 95. aastal riigikogu ratifitseeris Pariisi 1907 teise aasta konventsiooni. Ratifitseerib see, mis kirja kirjutas alla tollane vabariigi president Lennart Meri. See tähendab seda, et, et need institutsioonid ei ole veel tegevus, ei ole asunud tegevusse valitsusega, ei ole asunud tegevusse riigikogu, rääkimata presidendist, nii et need on nüüd järgmised sammud. Mida arvab aga asjast kultuuriminister Raivo Palmaru linnamüüriäärset ala käsitleva kohtuotsusega rahul ei ole. Ma arvan, et sedasorti muudatused ei tee eesti laule. Kas aga Viru hotellile peaks tegema juurdeehitise? Noh, see on muidugi eeskätt linna probleem ja ma ei taha siin linna eest hakata hinnanguid andma otsustama ka minu isiklik arvamus on, et ei peaks. Nagu kuulsite, tõusis muinsuskaitsekuu vabamiselgi tähelepanu keskmesse Tallinna Viru hotelli juurdeehitus. Täna tegi riigikogu aseesimees Maret Maripuu avaliku pöördumise, kus ütles, et Tallinna linnavalitsus peaks Viru hotelli arendajatega läbi rääkima, et juurdeehitust ei tuleks. Siin saame siis kuulda ka abilinnapea Kalev Kallo. Vastuse jätkab Indrek Kiisler. Maripuu märkis, et pealinna muinsuskaitse probleemid on sel aastal tõsisemalt kui kunagi varem, sest Eesti pealinnana ähvardatud Unesco maailmapärandi nimekirjast väljaarvamisega. Tema sõnul saab linnavalitsus hea tahtmise juures olukorda muuta. Võimalusi on detailplaneering kehtetuks tunnistada, aga ma arvan, et läbirääkimised arendajaga peaksid andma kõige parema tulemuse ja ma arvan, et Unesco märgukirja, mis Tallinna linn sai, tuleb võtta väga-väga tõsiselt. Planeeringute eest vastutav Tallinna abilinnapea Kalev Kallo lükkas ümber Maripuu kirjas oleva väite, et Tallinna vanalinna ähvardatakse Unesco maailmapärandi nimekirjast välja jätta. Tema sõnul midagi pole veel otsustatud. Vaata kõigepealt ma tahaks öelda, et ei tasuks valetada, ei ole selles kirjas, mis on ametlikult saadetud ähvardust, et vaat siis, kui see tuleb, siis võetakse nimekirjast välja, ei võeta. Selles kirjas on igatahes muret avaldatud selle võimaliku juurdeehituse pärast. Vaadake, see on midagi muud kui ähvardus. Aga te ise näete, et kas see sobib sinna või ei sobi. See on tegelikult maitse asi, väga paljudele meeldib Viru keskus, paljudele ka ei meeldi niisugune asi nagu arhitektuur ja kunst on rohkem emotsioonidel põhinev, siin ei saa öelda, et see oleks mõõdetav suurus lihtsalt ühele meeldib ja teisele ei meeldi. Ja mina kaldun uskuma neid arhitekte, kes kujukalt on, ütleme, jooniste peal näidanud, et on ühe külje peal, nagu öeldakse, see tervik kaldu, et see tasakaalustaks seda. Aga noh, see on minu arvamus ja kusjuures ma aktsepteerin täitsa neid, kes arvavad teistpidi, mis saab nüüd edasi? Täna kehtiv veel linnavalitsuse dokument 2005.-st aastast, kus on detailplaneeringud ette nähtud muuta. Ja täna detailplaneering veel kehtib, kuna too menetlus ei ole ka lõpul, nii et kõik on läbirääkimisteks lahti ja täna öelda, et nimelt tuleb selline või teine lahendus. Ei saa öelda ei, ma ei saa ka öelda, et kindlasti tuleb juurdeehitus ja samas ei saa ma ka öelda, et kindlasti toidule Edasi sõnumeid välismaalt ja ülevaate teeb Kai Vare. Iisraeli valitsus otsustas mitte kasutada sõjalist jõudu Hamasi juhitud palestiinlaste omavalitsuse vastu, kuid mõistis eilse palestiinlaste enesetapurünnakule Lvivis teravalt hukka. Iisraeli peaminister Ehud Olmert kuulas ära valitsuse ja sõjaväejuhtide ettepanekud, kuidas peaks rühmituse islamidžihaad rünnakule vastama, kuid esialgu otsustati sõjalisest vastulöögist hoiduda. Valitsus otsustas aga tühistada Ida Jeruusalemmas elavate Hamasi ametnik elamisloa ning tugevdada politsei kontrolli palestiinlaste liikumise üle Iisraeli territooriumile. Eile sai palestiinlasest enesetapu terroristi rünnakus Tel Avivis üheksa inimest surma ja kümneid. Hamas õigustas rünnakut, öeldes, et see oli enesekaitse vastuseks Iisraeli tegevusele. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas mõistis. Aga rünnaku hukka, nimetades seda põlastus väärseks. Tema sõnul ei vasta sellised teod palestiinlaste huvidele. Palestiinlaste äärmusrühmitused tegid täna ühisavalduse, milles nõuavad, et president Abbas vabandaks oma kriitika pärast. Äärmuslaste hinnangul solvas president palestiinlaste eest oma elu andnud märtrite mälestust. Ukraina president Viktor Juštšenko kutsus koostööleppe sõlminud erakondi lõpetama ultimaatumite esitamist ning asuma koalitsiooni moodustamiseks rääkimiste laua taha. President väljendas muret, et osapooled kulutavad liiga palju aega ja energiat vastastikuste solvanguteks ning reaalse programmi väljatöötamine venib. Juštšenko sõnul tuleks hakata läbi arutama loodava koalitsiooni prioriteete, esmajärjekorras vajalikke seadusi, ülesandeid nii majanduse kui sotsiaal allvaldkonnas. Ühtlasi väljendas president Juštšenko valmisolekut teha koostööd nii koalitsiooni kui opositsiooni. Ka niinimetatud oranži revolutsiooni jõud on sõlminud koostööleppe koalitsiooni moodustamiseks Julia Tõmošenko blokk peaministri kohta. Meie, Ukraina ei ole sellega ka rahul. Mõlemad süüdistavad teineteist kavatsusest teha koostööd vene-meelse regioonide parteiga, mis on praeguse leppe järgi koalitsioonist välja jäetud. Ja uuesti Eestist. Eesti välisministeerium mõistab hukka Malawis toime pandud terroriakti ning avaldab kaastunnet kannatanutele, nende perekondadele ja Iisraeli rahvale. Eesti välisministeerium kutsub Palestiina valitsust üles järgima rahvusvahelise üldsuse seatud tingimusi, sealhulgas loobuma vägivallast, et võimaldada konfliktile rahumeelse lahenduse leidmist ning vältida vägivallaga taktide kordumist tulevikus. Ministeerium loodab, et Iisrael ilmutab niisugustele provokatsioonidele vastamisel vaoshoitust. Naasesid Lõuna-Afganistani poole teele kolm Eesti üksust, et suurendada Eesti kaitseväekontingenti Lõuna-Afganistanis kuuekuulist osalemist välisoperatsioonil Afganistanis alustasid sõjaline vaatlusmeeskond, demineerimismeeskond ja logistiline toetuselement, kokku 23 kaitseväelast. Eesti üksused hakkavad teenima Helmandi provintsis rahvusvahelise brigaadi koosseisu kuuluva Suurbritannia lahingugrupi alluvuses. Aasta lõpuks on planeeritud enam kui 100 kaitseväelase lähetamine sama brigaadi koosseisu. Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi. Soome laevaehitustehas oopergaania päts andis Tallinkil üle 165 miljonit eurot maksnud kruiisilaeva Galaxy. Tallinki teatel alustab laev Helsingi ja Tallinna vahel liiklemist 10.-st maist. Uus reisile on Läänemerel üks suurematest mahutades 2800 reisijat. Tallinnas olümpia konverentsikeskuses toimus Eesti infotehnoloogia teada, mis kontakt seal räägiti ka spetsialistide puudusest, jätkab Indrek Kiisler. Eesti on maailmas kaheldamatult tuntud kui uuenduslike tehnoloogiate rakendaja ning infotehnoloogia kar kasutaja. Samas on selle valdkonna juhtide sõnul aina süvenemas IT-spetsialistide puudus. Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Urmas Kõlli. Silmatorkav fakt on see, et IT-aladele ja üldse tehnoloogiaaladele sisseastumine langeb kiiremini kui üldine sisseastumine. See tähendab, et meil tegelikult tulevik on veel tumedam kui me, kui me midagi ette ei võta ja siin praegu hinnatakse ikkagi, et iga aastaajad meil puudu kusagil 500 kuni kuni 700 inimest, see tähendab, et taastatega see puudujääk järjest kasvab. Millised on aga võimalused kasutada teiste meist vaesemate riikide tööjõudu? Mingil määral kindlasti on, sest et me teame, siinses mõnes naaberriigis on tegelikult IKT ala inimesi hästi palju, kellel rakendust ei ole, noh, selge on see, et need inimesed ei saa kõik Eestisse tuua, küll aga saab väga paljusid iide praktseid lahendus ehitada nii, et inimesed tegelikult töötavad oma kodukohas ja infrastruktuur arvutivõrgud on need, mis neid ühendavad. Kuid miks ikkagi noored ei taha infotehnoloogia insenerieriala valida? Urmas Kõlli sõnul vähendas eriala populaarsust mõne aasta tagune IT-sektori börsikrahh ning ka see, et Eestis ei ole enam nii palju säravaid infotehnoloogilisi ettevõtmisi kui varem. Üks põhjus on ka lihtsalt noorte teadmatuses. Selline IT üldhariduskoolides tuleb, on mingil määral olemas ja noored inimesed tegelikult arvavad, et nad on juba piisavalt targad asjatundjad, et nad saavad hakkama ilma erilisi Iidee nihukesi lisakoolitusi võtmata. Ja tegelikult ei ole kuigi palju rääkinud nendest headest asjadest. IT vallas on tehtud piisavalt palju ja ei ole seda, seda valdkonda populariseerinud. Inseneriharidus on, on ka tugev kapital väga pikaks ajaks inimese elus. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, paiguti puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, ennelõunal võib hoovihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Pärastlõunal saju võimalus väheneb ja tuul nõrgeneb ja sooja on homme viis kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudiasele Riina Eentalu kuulmiseni.