Tere õhtust, kell sai viis, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte vabariigi aastapäev päeva 24. veebruari sündmustest. Stuudios on Kai Vare, peaminister Andrus Ansip, kui riigikogu esimees Ene Ergma kutsusid üles oma riigi üle rõõmu tundma. Ergma ei suutnud siiski hoiduda pidupäeva kõnes valimiskampaaniast. Kaitseväe juhataja Ants Laaneots ütles paraadil peetud kõnes, et Eesti vajab riigikaitse kokkulepet. Pärnumaal tõrjus asuvasse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse kogunes tänasele aastapäeva jumalateenistusele külalisi üle kogu Eesti ja ka Soomest. Pärnumaa praost Enn Auksmann tuletas meelde tänasel laval peaksime mõtlema sellele, milline on meist igaühe roll iseseisvuse keskmisel Afganistanis. Teenivaid kaitseb väelased, sõit pidupäeva puhul musta leiba ja hapukapsast ning arvasid, et järgmine paraad võiks toimuda Afganistanis, kus sel ajal külmakraade pole. Teaduste Akadeemia saalis anti üle riigi teadus-kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Keeleauhinna pälvinud emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso rõhutas, et eesti keel vajab praegugi kaitset. Täna algas riigikogu valimiste elektrooniline hääletusvalimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles, et iga korraga nii hääletajat arv tõusnud ja nende seas on iga vanuserühma esindajaid. Liibüa liider Muammar Gaddafi kutsus inimesi tänavatele minema ja meeleavaldajatele relvi ära võtma. Briti kohus otsustas, et WikiLeaksi looja Julian Assange antakse Rootsile välja. Ilm on veel sajuta, öösel on külma 22 kuni 28, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Täna tähistati kõikjal Eestis vabariigi 90 kolmandat aastapäeva. Päeva päikesetõusul heisati Toompea lossihoovis pidulikult Eesti lipp. Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma tervituses lojaalsust riigile ja meie kõigi vastutust tuleviku eest. Tema sõnul on lihtne kõiges halvas oma riiki süüdistada. Tegelikult peaks aga igaüks mõtlema, kuidas paremini iseendaga hakkama saada ja ka teisi aidata. Kahjuks on praeguses majandusolukorras veel paljud inimesed tööta. Võtavad väikese palga eest. Põhiküsimus on, kuidas seda olukorda muuta. On küsida, mida me oleme jätnud tegemata, mida me peame tegema, et me oleksime tööturul konkurentsivõimelisemad. Veel 20. sajandi teisel poolel sai teenida leiba erialase hariduseta. Praegu on see võimalus muutunud marginaalseks. Ametid on keerulisemad ja nõuavad erialast ettevalmistust. Seda tuleb võtta kui tõsiasja, millega pole mõtet võidelda. Ene Ergma kasutas pidupäeva kõnes ka võimalust valimiskampaaniaks, öeldes muu hulgas, et astmeline tulumaks pole lahendus. Kuuendal märtsil on meil parlamendivalimised, valida tuleb maailmavaadete vahel, kus on esindatud nii ümberjagajad kui ka hariduse ja majanduse edendamisel. Panustajad. Peaminister Andrus Ansip kutsus vabadussõja võidusamba juurde pärga, asetades Eesti elanikke tundma rõõmu oma riigi üle. Meil on oma riigi üle rõõmu tundmiseks ka põhjust. 93 aastaga oleme kasvatanud eneste riigi, mis teiste riikide kõrval päris hea paistab. Me ei pea unustama, et enamik teisi maailma riike on nooremad kui Eesti vabariik. Enamik maailma riike on ka Eestist hoopis vaesemad. Meil läheb suhteliselt hästi, sest meil on olemas tugev riik, mis toimib kõikidel elualadel. Riigikaitses täisväärtusliku eestikeelse kultuurielu ja hariduseni. Suhteliselt tugev riik, rikas riik, vana riik. Seda kõike poleks, kui poleks olnud algust, kui poleks olnud kindlameelseid otsustajaid 1918. aastal ja võidukaid võitlejaid järgnenud vabadussõjas selle alguse eest, mis üldse võimalikuks tegi kogu järgneva, mis lõpuks on teinud võimalikuks meie tänapäeva eesti asetamegi tänumeeles pärjad Eesti vabadussõja võidusambale. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles kaitsejõudude paraadil peetud kõnes, et Eesti vajab riigikaitse kokkulepet. Oleme loonud ja välja arendanud kaitsejõudude sega komplekteerituse, Mudeli. Eesti sõjalise jõu moodustavad reservarmee arvukas kaitseliit. Et elukutselised väeüksused väikeriigina peab Eesti kasutama heidutusvõime ja riigikaitse tugevdamiseks kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi. Selle lihtsa ja toimiva põhimõtte sõnastab vabariigi valitsuse kinnitatud uus laiapõhjaline riigikaitse strateegia, mis käsitleb riigikaitset mitte pelgalt kaitseväe vaid terve riigi ja rahva integreeritud Youpingutusena riigikaitse põhimõtet. Taas oleme saavutanud vaikiva konsensuse. See on hea. Kuid kaitsevõime järjepidevaks arenguks oleks tähtis sõlmida Eesti poliitiliste erakondadevaheline ja nende ülene laiapõhjaline pikaajaline riigikaitsealane kokkulepe, siis ei saax valimiskampaaniates seada kahtluse alla ennast õigustanud riigikaitsemudelit. Riigikaitse rahastamist. Riigikaitse arendamisel on järjepidevus ülioluline. Emotsionaalsed otsused päevapoliitiliste võitude saavutamiseks võivad lõhkuda kogu ehitise. Pärnumaal Toris asuvasse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse kogunes Eesti vabariigi aastapäeva jumalateenistusele külalisi üle kogu Eesti ja ka Soomest. Toomas šalda käis kohal. Keskpäeval kõlanud kirikukellad kutsusid jumalateenistusele, kuhu vaatamata pagasile kokku sõidetud mitmelt poolt Eestist Püha Jüri koguduse esimees Jüri Kask Paljud on meile nii-öelda vanad tuttavad ja, ja, ja ma arvaks, ütleks niimoodi, et need on Eesti patrioodid, kes hoiavad seda kangelaste mälestust ja meil on mehed ka Soomest ja see on väga, väga kena. Räägime nüüd tänasest päevast, kas Olga mingi selline mõte, mis võiks Eesti rahvale selle kiriku poolt saadetuna kõlada, arvan, ollakse rahul soov ja, ja et me koos rõõmustasime selle üle, et meil on oma riik olemas ja ma arvan, et see on üks, üks suur asi, paljud suured rahvad on ilma riigid, neil polegi riiklikku iseseisvust kunagi olnud. Praost Enn Auksmann soovitas tänasel päeval mõelda sellelegi, mida meist igaüks ise on oma riigi iseseisvuse jaoks andnud või andmas. Aga ei ole ja. Ja. Osa. Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Torist Toomas šalda Pidupäeva tähistasid ka Afganistanis teenivad kaitseväelased. Tarmo Maiberg annab teada Arhiivis, kus oli hommikul vaid paar üksikut pilvelaiku ja ligi 30 soojakraadi olid hommikul Eesti kompanjest kui 11 liikmed korralikult rivis. See oli nende viis tervitada Eesti vabariiki tema 93. sünnipäeval kaitsele. Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli ütles. Vabadus tähendab vastutust ja selle eest tuleb võidelda. Ta tuletas sõduritele meelde, et siin Afganistanis esinetakse Eesti riiki ja tänas neid, et nad ei ole häbistanud eesti sõduri mainet. Kompanii novembrikuist saabumist suurendanud oma vastutusala, mis tähendab suuremat tööpõldu. Kompaniiülem Ranno Raudsik ütles, et ilmselt on missiooni lõpuni maikuus ehk siis siinse talve möödudes raskemat aega oodata. Nimelt lõpetatakse Afganistanis aprillikuu paiku põllutööd ja see tähendab osa harijate naasmist mässajate ridadesse, et niimoodi endale raha teenida. Vabad kompanii liikmed tulidki Velferi ehk puhke halasse sel hetkel, kui video otseühendus president Toomas Hendrik Ilvese ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga. Enam kui veerand tundi kestnud vestluses tunti huvi kaitseväelaste teenistuse järgse toetuste võimaluse vastu. Samuti kõlas ettepanek korraldada järgmine aasta kaitseväe paraad vasiidis, kuna siin on vastupidiselt Tallinnas valitsevale 20-le külmaks raadile vähemalt 25 kraadi sooja. Presidenti ja kaitseväe juhataja tänaseid siin teenivaid kaitseväelasi. Kindralleitnant Laaneots rõhutas, et siin tegutsevate meeste emissioon tähendab ka poliitiliste militaarsete argumenti suheldes teiste liitlastega. Pidupäeva puhul oli söögilaual must leib, heeringas ja hapukapsas, õhtul peaks ees olema ka grillimine. Tarmo Maiberg Afganistan. Teaduste Akadeemia santidena üle riiklikud kultuuri-teadus- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Kohal käis Vallo kelmsaar. Riikliku preemia pälvivad need mehed ja naised, kes on oma valdkonna tunnustatud asjatundjate poolt valitud välja esiletõstmist väärivat anateaduse, kultuuri ja spordi vallas. Eriline tänu ja lugupidamine kuulub neile, kes on pälvinud rahva ja riigi tunnustuse elutöö eest, ütles preemia laureaate tervitanud peaminister Andrus Ansip kui pälvis tänavu riikliku preemia 36 inimest. Elutöö preemia saajaid oli nende hulgas kaheksa, füüsik Vladimir Hisnäkkov, keemik Ülo Lille, spordimehed Johannes Peets, Jaan Saar balletipedagoog ja lavastaja Mai Murdmaa, filmimees Rein Raamat, koorijuht Tiia-Ester Loitme ja keelemees Tiit-Rein. Viitso. Oluliste tegude loetlemiseks jääb siinkohal aega napiks, seepärast pigem mõned mõtted värsketelt elutöö preemia laureaatidele. Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Tiit-Rein Viitso nad hoolt, et eesti keelel läheks paremini ja hakanud vastu ebasoodsatele mõjudele, tulgu need läänest või idast. Riigikeelena vajab eesti keel erilist hoolt ja kaitset, rõhutas viitsa tänagi. Ühelt poolt võõrsõnaliste laiskus laenude eest, teiselt poolt teiste erialade terminite väärkasutamise eest oma erialatekstides, kusjuures osal juhtudel läheks vaja hoopis kolmandat terminit, milleks pahatihti loogika või matemaatika. Nähtavasti oleks meil kõigil ja ka ühte riigikeeles käivate sõnade sõnaraamatut, perioodilist sõnaraamatut, kus selguksid kõigi oluliste alade oluliste terminite tähendused. Dirigent Tiia-Ester Loitme leidis, et sõnal laureaat sobib tema kohta väga hästi. Laureaat on ametlikult pärjatud Rooma sõdur ja ma võtsin selle täielikult omaks. Sõdur igal rindel. Raha on ohtlik hoiatasse sõdur igal rindel, kuid ka riikliku preemiaga kaasneb raha. Preemiasumma lubas hoitme kasutada üha rohkem kui 10 aasta vanuse soovi elluviimiseks osta endale kodu. Korrusele nina seina, sest ma olen ka näinud, sest jaapanlased küsivad mu käest, miks nad su kahte pliiatsit vajaduse ühega kirjutad. Mikspärast suudlesite ühte vaja, kuna see ei ole läinud, see, millega sa esinenud nüüd kus ma nägin, kui sõdurid jaotasid praegu Eesti hype ja supi küünuli rabamist. Ma ütlen sulle, mõni sai 20 lippu, tal olid rinnad seal tagataskus ja supipoti sees oli lipp ja ja kõik tuli lipadi maitset. Tuli algas riigikogu valimiste elektrooniline hääletus, mis kestab teise märtsi õhtuni. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles, et e-hääletusel osaleb iga aastaga üha enam inimesi. Sel korral on e-hääletamine, et selles mõttes täpselt samasugune, et toimub seitse päeva ööpäev ringi. Teistmoodi on see, et ennast tuvastada saab ka mobiili abil. Kui teil on selline võimalus endal tehtud need korrad, kui nüüd interneti teel, et Eestis on kasutusel olnud, on iga korraga märkimisväärselt tõusnud selle hääletamisviisi kasutada värv ja viimaste valimiste number on üle 104000 valija. E-hääletuse sisseviimise üks argumente oli, et, et meil on terve põlvkond inimesi, kes elabki nii-öelda netimaailmas. Aga kui me oleme uuringu teinud, et milline on siis see vanuseline jaotus, see on mõnevõrra on olnud üllatav, sellepärast et hääletust kasutanud erineva diagrupid üsna võrdselt. Elektroonilise hääletusega loodetakse siiski rohkem noori valima tuua. Eraldi oleme me teinud oma Facebooki kaudu sellist kampaaniat, et inimesed ei unustaks ära ka e-hääletamise puhul seda pidulikkust ja turvalisust. Kui sotsiaal meedias siiski noorem põlvkond rohkem lööb kaasa, siis, siis seda võib lugeda, et see on ikkagi noortele suunatud. Samamoodi näiteks nagu me tegime valimiskooli koosnoo teatriga, loodame, et ka see jõudis rohkem noorteni. Heiki Sibula sõnul jälgivad e-valimisi ka välisvaatlejad. E-hääletuse vaatlemine on muidugi teistsugune kui tavavalimise, vaatleme neid, sest et e-hääletamise vaatamine hakkab palju palju enne kui hakkab konkreetne hääletusprotsess. Me koolitame kõigepealt kõiki soovijaid, kes soovivad e-hääletust vaadelda. See on nagu esimene samm ja seal on mitmed erakonna vaatlejad ja siis kõik toimingud, mis hakkavad selle hääletamise ettevalmistamisel juba. Need on ka kõik vaadeldavad, nii nagu 2007. aastal on meil ka rahvusvahelised vaatlejad, need on siis OSCE organisatsioonist ja nemad on siis meil ka järginud juba siin pikka aega seda, kuidas me neid ettevalmistusi teeme, kuidas me nimekirju laeme vastavatesse arvutitesse, kuidas me oma krüptomoodulit valmis selleks teeme ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii et neid asju ennekõike vaadeldakse see, kuidas nüüd konkreetne valija oma arvuti tagant oma e-häält annab, see ei olegi enam nagu see selle valib iga valija ise, kuidas ta seda teeb ja kui privaatselt Dmitri privaatselt. Ilm on meil sajuta, öösel on külma kuni 28, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.