Ei, me oleme. Raadio. Käimas on saade siin me oleme stuudios nagu ikka päike Pedaru ja on saabunud ka meie tänane külaline. Meil on suur rõõm võõrustada Maria Avdjuško, tere, Marja. Tervist. No Maria, meil oli esimeses tunnis oli kuulajatele selline ülesanne või küsimus, et mis on nende, kas siis lemmikklišee või selline käibefraas või, või mingisugune siis klišee, et kas siis kõige rohkem kuulevad või mis kõige vastikum on, kas sinul on ka mingi selline noh, siis ära fraas, mis siin taati, närvi ajab või vastupidi, sa tunned rõõmu mingist sellisest? No kui, kui ma saaksin millelegi toetuda, siis kindlasti meie vanarahvale. Vanarahva tarkus ei pea ju kunagi alt, et kõik, mis vanarahvas räägib, on ju sulaselge, tõde on ju. Ja, ja noh, sellised sellised nagu tarkused nagu rääkimine hõbe, vaikimine kuld, ma kavatsen seda täna korduvalt läbi viia. Ja siis, kes pärast naerab, naerab paremini, onju noh, need, need ju kõik räägivad ise enda eest. Ja pill tuleb pika ilu ja, ja mis ei tapa, teeb tugevaks ja, ja, ja need on, need on kõik, millele me võime ju iga hetk oma oma elu elu toetada raskele ja lapsesuu ei valeta. Jah. Ja vaata, hallpead austa, kulupead, kummarda. Alati kummardan või nii. Tere. Ma loodan, et sa täna pakub meile ikkagi rohkem pigem hõbedat kui kulda rääkimise ja vaikimise seisukohalt vaadeldes, et miks sa täna siin oled, üks põhjuseid on ka see, et just täna õhtul esilinastub uus film, uus Eesti film, mille üle meil on alati väga hea meel. Kui toimub Eesti kinomaastikul midagi põnevat filmiks, on Katrin Lauri surnuaia vahi tütar, kus sul on peaosa, mängib seal ka Maria, et räägi natuke lähemalt sellest filmist, milles on filmi selline põhistory. See film on hästi elulähedane ja Katrin on seda püüdnud ka peaaegu nagu dokumentaalselt nagu üles filmida, et et sellesse projekti nagu sattusin esimest korda, seda lugesin, siis mulle võib-olla nagu kõige rohkem nagu meeldiski see elulähedus või selline võib-olla mingi suure pretensiooni puudumine kogu sellest projektist, et et selles mõttes oli karaktereid hästi tore teha, et nad olid nagu, täiesti nagu reaalselt meie lähedal elavad inimesed. Et noh, see film on nagu on võib-olla tõesti nagu nende haapsalu kurbade sündmuste taustal nagu, nagu hästi-hästi, nagu valus ja mulle isiklikult ka samamoodi. Sest me nagu filmisime seda sealsamas lastekodus ja meil oli seal isegi üks laps, kes seal kaasa tegi ja ja ka meie filmis, eks ole, üks üks laps hukkub läbi tule ja see on kõik mingisugused sellised hetked elus. Mul on seda nagu ka varem tulnud ette, kus, nagu nagu mingi asi nagu ennustab ette nagu järgmist ja see film ja, või see kunst ja elu nagu saavad nagu mingisuguseks üheks, et see on teinekord hästi hirmutav ja jube, et näiteks ükskord ma mäletan, me tegime mati hundiga, tegime, tegime Tammsaare tõe ja õiguse kolmanda osa järgi tegime, tegime proove ja samal ajal räägiti seal kogu aeg, et ja Dvigateli son mäss, Dvigateli son, mäss paljastatud tagasi ja siis hakkaski Dvigateli samal ajal ka mässon, samal ajal, kui me seda esietendust tegime, mingid sellised hetked teinekord kattuvad ja see on tõesti niuke hästi müstiline. Aga noh, süda südamest kaastunne kõigile, kes, kes selle haapsalu õnnetusega seotud. Sünkroonsus printsiip, seda on ju suured psühhonalüütikutki uurinud Jungist ja nii edasi, et aga see on tõesti huvitav, sest et eile oli meil külas siin sellest Tulest hävitavast tulest kõneldes, eile oli meil siin külas oli ja Andres Maimik, kes kõneles siis sellest Arvo Kukumäe filmist ja, ja seal oli ka üks tegelane kes, kes kõrvalliinis küll, aga kes, kes tõenäoliselt ka hukkus selles tulekahjus üks erivajadustega inimene, et huvitav, et need jah, et sünkroonsus printsiip täna kuidagi noh, nagu on. On juba aktualiseerinud, ütleme siis niimoodi jah, kultuurselt. Aga tundub nii, et kui tehakse elulisi filmi filme siis. Ja, ja see läheb nagu kunsti vormeetrite. Et mis see kunstiülesanne seal siis on, et me võime ju öelda, eks ole, et, et me näeme seda elu, eks ole, niisamagi. Et, et me näeme, lähme kõnnime vaatama iseenda elu ja üldiselt, eks me kõnnime, näeme teiste inimeste elu ka, et kuidas sulle tundub, et, et mis see kunsti osa seal siis on, et jah, et testi, selle surnuaia vahi tütre juures on seda nagu elulisust rõhutada, kas, kus kunstil on siis mingi mingi veel mingi lisadimensiooni mõõde, mis ta sinna nagu annab, et üldistab et kõneleb meile siis veel lisaks sellele, mis me igapäevaselt niikuinii näeme midagi juure? Minu meelest üldse nagu hästi palju nii filmikunsti kui ka kui ka igasugust muud kunsti. Noh, me võtame ikka nagu hästi vastu individuaalselt ja, ja kas sellega resoneerume või mitte, eks ole. Ja hästi palju kunsti noh, on nagu sellist, mis nagu mina naisena, eks ole, ma võtan nagu vastused on nagu seda tihtipeale nagu rohkem seda, mida tekitavad naised ja seda naiste nagu sellist olemust ja mõttemaailma või see on mul nagu teinekord tuleb nagu selgemalt esile siis see film on kindlasti nagu hästi sellise naise naise tehtud ja naiseliku märgiga, et ütleme, need naistegelased on seal kindlasti nagu tunduvalt tugevamad, kui see. Me ei räägi, rain oleks oma oma rolli halvasti mänginud, lihtsalt see see, see meestegelane, kes on seal nii-öelda peategelane, on täpselt samamoodi mees, kes nagu ei, ei saa nagu selle eluga hakkama ja nagu selline nagu niukene passiivne eesti mees, keda meie hulgas on ka hästi palju. Aga aga, aga ma arvan, et see film on hästi emotsionaalne ja, ja, ja, ja noh, kui nagu rääkida sõlites lihtsates kriteeriumites, siis kui me lähme kas kinno või teatrisse või noh, me tahame ikkagi puudutatud saada või liigutatud saada, et selles mõttes noh nii palju, kui mina olen ühe korra istunud saalis, kus viibisid ka, eks ole, siis nagu sellel pressi esid ka nii-öelda, kus viibis veel mõned inimesed, siis ma ikkagi nagu tajusin seda, et see film nagu puudutas inimesi, et ma ise olen ka nagu selline õhtu lõpuks selline lihtne vaataja, kes tahab, eks ole, saada naerda või siis poetada pisara, eks ole, et et selles mõttes ma arvan, et seda filmi kindlasti tasub vaadata ta jätta nagu külmaks Ma vaatasin jah, et, et siin nagu öeldudki, et Katrin Lauri film Katrin lauli Lauri siis selles töös ongi noh, midagi sellist, mida mida varem nagu tõi meie filmi näiteks Leida Laius, kus tema Uku aru näinud mitmeid teisi asju, eks ole. Et, et see naisnaiste lähenemine on nüüd üks üks siis selle filmi Nojah, et ütleme, nagu näitleja on, eks ole, et kui hästi-hästi tihti nagu mind isiklikult vaatajana häirib, sekkuma nagu läbinähtavalt näen nagu, et mees laastajanaa okei, niimoodi mõelnud või kasvõi kasutanud nagu omakasupüüdlikult, et okei, ma lasen selle eide riidest lahti võttes, et okei, mul on praegu võimalik selliseid selliseid asju nagu, nagu juhtub, onju ja, ja noh, lõpuks, nagu need need naised, Need tüübid nagu jagunevadki umbes ka onju Madonna ema ja siis liha, et see ongi nagu enam-vähem, onju siis nagu kogu skaala. Aga kas jällegi ma hakkan mõtlema, et, et vaat, kas selle nüüd Sulev Keeduse film, mis oli seal ka suuresti sellest, et mehed on, need naised on jällegi liiga tugevad, eks ole ja meestel pole siin nagu Eestis nagu üldse asja. Et kuidas Rain Simmul kehastab siis, eks ole, seda sinu siis nagu meest selles selles filmis, kes on siis nagu selline kergelt nagu luuser, et kas see on selline nagu meeste kus sa vaatad ümberringi, et, et selliseid siis nagu Eesti mehed on ka noh, ütleme kuskil noh, sotsiaalsetest võib-olla teistest kihtidest ka meil on ikkagi ju kõvasid ettevõtjaid mehi, et, et olgem ausad, noh ikkagi tegijaid ka. Et kahjuks ma ei ole näinud Sulev Keeduse filmi, et ma kindlasti lähiajal kasutan võimalust seda vaadata, et ma nagu, selles mõttes ei oska võrrelda neid kahte linateost, aga aga see raini kehastatud mees Rain tegelikult peaks sellest rääkima, mitte mina, onju, et see küsimus on valesti, aga me mõtlesime naisvahtranurk, et, et noh, see raini kehastatud mees on küll selline allaandja või noh, kes, kes ilmselt võib-olla teatud isikutele, see tänapäevaelus jääb nagu liiga suuri nõudmisi, et ei jõua ja ei jaksa, aga aga ma arvan iseenesest seda, et, et kas see niimoodi ringi vaadata võtan ja siis siis nagu selline mees, kellel on tõesti siukesed, mehelikud väärtushinnangud ja kas tõesti on, nagu sa vaatad, et see on nagu siis see, see on nagu see mees on ju siis need on nagu nagu hästi vähe, et me kõik oleme kuskil nagu noh üks päev, istusin, oli lennujaamale, siis ma vaatasin neid inimesi nad, need poisid, kes käivad kõrgete kontsadega ja et, et see, see maailm on selles mõttes muutunud. Kas mis sa arvad, millesse võib-olla tulnud, et kas see on sellest, et naised nii pürgivad, tahavad olla nii tugevad, siis mehed vaatavad? Ah et tegelikult ma ei peagi neid asju nii palju tegevat, on mugav olla selline õrnema soo esindaja ehk siis mees. Ma ei tea seda vastust, ausalt öeldes, aga noh ma ei, ma ei oska sellele vastata, nii nagu see, ma lihtsalt arvan, et see on lihtsalt, on nii ja mitte midagi ei ole, sinna tehakse, meeldib meile või mitte. Jah tõesti, mõtlemisainet, jaga jälgimisainete, me mängime täna Jusco poolt valitud muusikat, sinu lemmiklugusid ja esimesena on ootamas söötškinspu. La niisiis kui ma õieti. Siin on Marial võimalus ise see, nagu üle öeldes Marial peaks nii-öelda prantsuse keele, nagu öeldakse, oskusi, olevam. Serscenz kuidas. Häälda öeldaksegi Tõnu täitsa, aga seal on veel balanemi. No las avanes, aga, aga noh, eks tead, ma pean kohe ausalt tunnistama, et kindlasti võrreldes teiega. Ma ei ole üldse selline melomaan ja ja ma lihtsalt minu elus tegelikult on võib-olla muusikal liiga vähene osaga, kunagi oli sellel palju suurema, ütlesin, et kunagi sai, meeldisid ainult need poisid. Ma ei tea, kas indid või punki on ju veel midagi. Et noh, nüüd täitsa vabalt ka hevimehega juba rääkida on ju. Disko. Ja diskopoistega ja kõikide muude ka. Aga, aga ma arvan, et, et võib-olla sellepärast, et mul on nagu olnud ammusest ajast nagu selline armastus nagu prantsuse kultuur ja Prantsusmaa vastu ja mul on tegelikult prantsuse muusika väga meeldib ja las ta siis olla. TPI. Teadlane. Nojah nii sensor, kas seal selles filmis nüüd surnu ei, surnuaia? Vahi tütar ja? Kas seal on, ütleme sellist sensuaalse staar? Mul on ainult sotsiaalselt. Nii, loomulikult kindlasti leiab vaataja üles ka selle momendi seksuaalsus seal mis on see ikka silmatorkav, et me räägime, naine on teinud filmi siis noh, ei teagi, seal ikkagi on, on ikkagi kas siis teine naine käib seal filmis, rinnad paljad, et noh, kui mees režissööri puhul on? Rain Simmul seal. Ja ja nii, palun reeda midagi, noh, ütleme nii, et võib-olla paljastusi nii palju ei esine, aga sensuaalse sul sellisel jah. Jah, teatud hetked on erootikat tõest. Väga hea huvi tõusis kohe. Jah, jah, jah, just nii, tähendab ikka, kuidas annetud sina nii palju filme teinud testi. Kas vahel tundub niimoodi, et mees, režissöör ütleb, et me teeme nüüd suurt kunsti, eks ole ja võtke kõik riidest lahti ja noh, ega see ei pruugi alati muidugi filmi hiljem jõudest ja noh, võib-olla kasutab no enda jaoks lihtsalt seitsmesed ja liigas endiselt ei saa filmi panna, onju, aga kasutab siis eraviisiliselt näiteks. Kuidas on sinu kogemus, et tuleb sellist asja tihti ette? Et noh, hea ettekääne, eks ole, see on absoluutselt hea ettekääne üldse, saab, üldse saab, mõtlesin, mõtlesin filmi režissööri amet võimaldab, mida sa kõike teha võid, sa oled juba mõtles, et jumal on ju alates käestingu absoluutselt. Sa võid, sa võid panna need näitlejad teha mida iganes. Sula, oi tähendab kõike tegema, eks ole, parimale kukkuma pani parima selles mõttes aga, aga noh, eks, eks nende nende seas on ka igasugusi, kus neid inimesi tõesti ja noh, väga paljudel see põhiline aur lähebki, aga selleks, et iseennast lavastada, tead et võimalikult äge nagu välja näha, eks ole, noh sisenen ja siis pausi. Ja siis ma teen näo, nagu ma mõtleks. Ja siis ma vaikin pool saad aru, et suured loojad kõnnivad ringi siin nii-öelda tasase maakamaral. Kas sulle meenub selline Vembukas juhtum, kus noh, see oli nii läbinähtav, et režissöör siis tõesti lihtsalt nagu trikitas sinuga nagu tahtis oma võimu näidata nii, nüüd seda nüüd teist-kolmandat, et mis oli sulle tundus, et on natuke juba üle võlli ja sa oled nagu noorem inimene, siis võtadki seda ju puhta kullana ei mäleta, ma tegin mingisuguseid venelastega mingit filmi, Superman ja need vene lavastajaga nagu selles mõttes nagu täiesti nagu noh, see on tõesti nagu selline tohutu egomaailm on ju, et sa sisened ja siis ülejäänud kummardavad ja siis kasutatakse nagu, enne, kui ta tähendab, kui ta on juba saabunud, siis teda ei nimetata mitte nime puhul pidi, vaid öeldakse saab juba siin kõikides tekitab lähedalolek nagu teatud õudu ja siis nad on riietatud varem, nad olid nagu nahkpintsakus ja sonis on ju ja ja noh, tavaliselt kui veel välismaa suitsu ei olnud, siis ma ühel tabasin, eks. Malbe vene suitsudel. Et noh, see imidž oli nagu väga välja töötada. Ta on ikkagi nagu nagu noh, et mõjuks. Filmi suurmeister. Ja et et selles mõttes on parem siis naistega koostööd olnud ennem ka naistega koostööd teinud, siis ta ise muidugi naisena teinud filme aga, aga naisrežissöör on varem olnud ka või on ikkagi see suuresti hiiumeister? Õnneks õnneks vist see ka muutub, aga ma ei arva üldse, et see režissööri amet oleks midagi kohutavalt rasked ja meheliku, et noh isegi operaatori amet, mis on noh, tegelikult hästi-hästi huvitav ametis, eks ole. Noh ta ühendab, eks ole, kunstniku ja, ja siis filmilooja ametionju ja ja et, et see noh, vanasti need kaamerad olid tohutult rasked, et keegi ei jaksanud neid nagu õla peale tõsta, et, et noh, nüüd on nüüd nüüd nüüd ka see muutub, aga aga minul nagu naistega koos töötamisest nagu alati kõige paremad kogemused ja Ma teen seda alati suure rõõmuga. Et mul nagu puudub eelarvamus selle koha pealt, et naised oleksid, oleksid kuidagi selles mõttes kehvemat filmilavastajad või teatrilavastajad. Seal surnuaia vahitütres on. Vaatasin, et operaatoriks on hoopis soomlane, kutsutud, kuidas sellega töö oli? Hästi sümpaatne operaator, et noh, jällegi, eks ole sellest operaatoris nagu võtteplatsil oleneb hästi palju, et et, et see on niisugune silm, mis sind jälgib, on sa nagu tajud ära, kuidas ta sellesse suhtub, kui väga ta sust hoolib või kui palju ta sind nagu armastab, on ju, et, et see on hästi tähtis. Kui sa mängid Maria kes mängib siis Mariat üht peategelast, siis selles surnuaia vahitütres sa oled pahuksis siis alkoholiga ja ütleme nii, et et et kas ühesõnaga mängida siis nagu joodikut ühesõnaga oli, oli, oli see lihtne nagu omaenda kogemusele või võtsid selle mindi. Imiteerisid midagi või mis see näitlemise asi on Stanislavski või meetodi näitlemine, mis, mis meetodit sa jälgistes tead omaenda kogemus kulus marjaks ära. Omaenda kogemus kulus ära ole tead ausalt öeldes kui ma nagu esimesel võttepäeval ma mõtlesin, et mina ei pea seda filmi, et ma pean ära minema, sest sest esimene võttepäev vaata hästi-hästi kuum suvi on ju. Ja see oli nagu selline selline ma tõesti nagu ise võib-olla ei ole alkoholiga liialdav inimene praegusel eluperioodil ja suitsetan peaaegu mitte, on ju selles esimeses esimesel võttepäeval selles kaadris on ju, oli 30 kraadini nagu päike paistis pähe, siis ma pidin järjest on ju tõmbama nagu mitu sigaretti samal ajal kaevama hauda ja samal ajal kaadris, eks ole, tegema lahti suure selle hästi heledad sihukesed kolmeliitrised pooledest, Trocki purgi, palju seda sealt rüüpama on ju, selle tulemusel mul hakkas nii kohutavalt halb. Mõtlesin, issand, ei, ei, ei, ei, et, et see, see käib mulle nagu üle jõu, aga aga noh, siis siis olukord nagu muutus pisut. Noh, et, et see oli, see oli nagu hästi kurnav, see esimene esimene päev. Aga siis paistetus paistakski välja, noh nagu oleks purjus, eks ole, mis seal rokipurgist. No oligi, siis see oli päris Rogsust tõmmati seal kõht lahti ja kohe pidi ikka nagu joomaonju, noh seda ei saa võimalik kida, võimalik, dublonti, kasutud ei aga noh, muidugi loomulikult, eks ole, ega päriselt ei oota, et, et konjaki asemel on siis kas mingi jäätee või mingi muu tee ja veini asemel on viinamarja ja nii edasi. Räägi natuke, kui me juba siia joomise peale sattusime, sa ütlesid, et noh, kahjuks ainult vestluses, eks ju, mitte reaalselt. Või õnneks, et sa ütlesid, et noh, enamus on nii palju, ei joo ja väga harva kas suitsetada, aga noh, oleme kõik ilmselt möllanud nooruses purjus peaga siin ja seal, et kui sa meenutad oma selliseid noorusaastaid noorema mitte, saad aru küll, et praegu sa ei oleks enam noor ja ilus, aga siis, kui sa olid veelgi noorem, siis mis sulle veenvad sellised metsikud ajad, et kas need on ajad pigem Venemaal mingitel filmivõtetel sealsed järelpeod, kus siis šampanja purskub taevani või on pigem siit kodumaalt, et olete mingis intervjuus rääkisid oma lahedatest rock summeri aegadest, kus sai mõnusalt tina pandud muusikuid jahitud, et mis, mis sul meenub sellise, kus need, ma arvan, et sa kindlasti liialdad, kui sa seda nimelt nimetad ja kindlasti ei ole päriselt nagu. Noh, eks me kõik oleme pidutsenud ja eks me kõik oleme selliseid veine nagu munas tõrskaja, pajakaru veri tuhandeid kordi välja oksendanud. Aga noh, see see kõik on olnud ja jumal tänatud, et sa möödas on ja et, et. Jah, et mina mäletan ka, et vaata, kui sa ära oksendad, siis sa kella edasi panna. Et see ongi see ja vaata siis vähemasti, kui sa noor olid. Jah ja ülevam tervis. Ojja see mõnusalt sellises pöördvõrdelises seoses, et kogused vähenevad ja, ja ka tervis nõrgeneb. Kuulame vahepeal muusikat, šokink luulugu nimega veenus, mis selle kohta ütleksid? No see on küll sellest ajast ototot kuskil 60.-te lõpust, et ta siis sisse alles sündisin. Jah, jah, aga ta on lihtsalt hästi lahe lugu, et pärast andlust tehtud mingi kaver, mis sai kuulsamaks, aga, aga see originaal on nagu toredam. Oojaa Veenustan, jaht, eesti laulud, eesti artistid isegi vist. See oli siis veenus ja šokim Blu originaalesituses. Neid esitasin igasugu teisigi. Originaali juures, ütleme nii. Jah, see enne nii meeleolukalt kirjeldasite seda vene vene sellist temaatikat, kuidas kulisside taga Vene filmikunst sünnib, et sinu isagi on kuulus näitleja Viktor Avdjuško ja sa oled vähemalt teada, ma tean kahte filmi, Superman, miljonär, mida sa oled siis teinud Vene turule, et räägi võib-olla veel natukene sellisest vene filmikunstikultuurist, et mis seal siis veel on sellised eripärad, mis võrreldes nagu ma ei oska öelda, Põhjamaade eesti teemaga võrreldes on nii teistmoodi? Noh, võib-olla see. Ma ei, ma ei tea, minul on see nagu see Venemaalähedane, sest ma olen osaliselt nagu sealt pärit ja ja noh, ma tunnen ennast teinekord väga suurt puudust ja ma tunnen just nimelt puudust nagu sellest suurelt mõtlemisest ja sellest stiisiast ja sellest, sellest nagu võimalustest, mis seal on ja ja see nendest inimestest, kes seal on, kes on seal tõesti võib kohata nagu tõesti tohutult andekaid. Üks, üks sõber, kes on hästi-hästi tuntud raamat, turg ja kes on pärit Ocleatist, kes on juura Klavdiiev, kellel on noh, kes on 36 aastane, kellel on suus kaks hammast. Noh, ja, ja, ja, ja, ja, ja tõesti, ka samasti kohutavalt veidraid ja naljakaid inimesi, kes jäävad meelde nagu üldse mitte nagu reaalselt vaid mingisugused karakterid mingisuguse storist, et, et noh, et see, et see on nagu selline kirju ja värviline ja lõbus, muidugi ta on samas hästi-hästi väsitav ja, ja noh, see Moskvas olemine on. Ma ei tea, kui palju te ise viimasel ajal olete käinud, et kui sa seal nagu kolm-neli päeva ära oled, et siis siis sa tunned nagu tõesti nagu ennast hästi väsinuna, et seal on see, nad ise ütlevad halba ökoloogiata. Õhku ei ole ja kõik nii edasi, aga, aga noh mina ise armastan nagu selliseid suuri pulbitsev, vaid linnu, et mulle meeldib see energia, mis seal on ja see seal kogu aeg toimub midagi ja see on niuke. See on kuidagi nagu südamelähedane vahelduseks. Moskva Moskva on, eks ole, noh ikkagi täiesti midagi muud, mis ülejäänud. On küll jah, on küll ja, ja, ja nokk nüüd selle eelmise linnapea ajal oli see Moskvaga nagu suhteliselt moodi, kesklinn oli nagu korda tehtud ja puhas ja Moskvas on see hästi tore, et igal pool saab suitsetada. Et noh, et ükskõik kuhu kõrtsu või kuhu sa lähed, on ju, et siis on võimalus alati alati nagu seal siseruumides suitsetada, mis siin on nagu ammu juba meelest ära läinud. Väga hästi saab süüa, näiteks maailma parimad restoranid on Moskvas. Tore on, ma pole üldse nüüd viimastel aastatel on nagu olnud ainult sellised nagu kohtumised ja nagu tööreisid, aga, aga noh, kui ma vaatan nagu neid plakateid, mis on seal linnas üleval ja siis noh, see kultuurielu on nagu kadestamisväärne seal kogu aeg toimuvad mingisugused hästi-hästi, lahedad asjad. Et noh, paraku pole ma nii kaugele jõudnud. Kas sa veel mõtled, helistan metropoli peale, sa ütlesid, et sulle meeldib pulbitsev linnaelu, on sul veel mõni selline suur lemmiklinn? Noh ma ei oskagi nagu öelda, et milline mu lemmiklinn on, aga mulle kindlasti meeldis omal ajal New Yorgis ja-le meeldib Londonis ja, ja noh, need on kõik omamoodi inspireerivad. Aga sa tuled ikka tagasi siia Eestisse, vot see on meil ikka ka. Tüüpküsimus meile, et ikka inimesed, kes käivad ära, eks seal on näinud maailma seda vägevust ikka tulevad siia pisikesele Eestile tagasi, kus on nii palju halbu asju ka. Nojah, et kui ma päris ausalt ütlen, siis ma sellest teine kord sellest Eesti riigist nagu tüdinen tõeliselt ära, onju, et noh, et kui kogu selle nagu selle valimiste sellel taustal, mõtlesin, et issand nii tüütuks muutunud, aga samas see Eestimaa nagu ei, ei noh, ta on alati nagu õudsalt armas või või noh, kui sa sõidad, onju kuskile välja, näete puid ja seda loodust, et see minu jaoks on nagu sellel nagu mingi vägi sees, et mulle nagu see lihtsalt on lähedane, et see on nagu see minu oma. Nii, aga igatahes noh, ütleme Eestist räägime siis ja Marian täna just siin eelkõige sellepärast, et täna ka esilinastub siis järjekordne võime tõesti rõõmuga märkida vabariigi aastapäeva eel järjekordne siis eesti film vahi tytarniust ja neid filme on veel tulemas, eks ole. Ja see on tõesti jah, praegu on tõesti nagu selline hea saak nii-öelda, et kirjad inglile just tuli üks minu sõber eile linastus kukku, mina olen siin, mis on fantastiline, olen juba näinud ja ma väga nautisin seda surnuvahi tütar ja siis ootame veel kormorane, niiet kevadeks ikkagi minu meelest väga hea saak, et kui sa ise jälgid sellist Eesti filmimaastikku, mis sulle tundub, mis trendid valitsevad või kuhu suunas nagu liigutakse, kui ma ei oska sellele vastata, et, et ma arvan, et. Tore on, kui neid filme tehakse ja ja võiks teha rohkem ja ja. Tore on, kui nad ka õnnestuvad ja mulle meeldib mõelda, et need kõik inimesed, kes sellega seotud, on, et nad on kuidagi nagu ühes paadis või et et hea on mõelda, et kui kellelgi midagi õnnestub, et siis see on nagu kõigi võit või kuidas sul endal, mis sul praegu põnevat käsil on ka näiteks filmimaailmas, et mis on saanud sellest filmist estonski, Barney näiteks? Sellega on niimoodi, et et seal seda ilmselt hakkab tegema nagu Venemaasoni. Ja aga kuna kuna meil on Michaels liftiga, kes on siis selle Ida-Euroopas, Sony ja ja Venemaasoni president on nagu üks teine projekt pooleli mille võtted jätkuvad ilmselt kevadel, mille nimi on Daamid Amsterdamis, mis on siin veninud mitu aastat, et ma loodan väga, et kui see, kui see saab nagu tehtud, et siis saab seda järgmist edasi liigutada, need on kuidagi nagu omavahel natuke seotud. Igatahes hiljuti lugesime ka lehest, et sinu produtseeritud film foobos sai Venemaal pärjatud, et mis see, et, et mis, mis sa hundid endast kujutab ja mis, mis see produtsendi töö sul, mis, mis töö sa seal üldse selle fookusega tegid? Vot selle selle hobusega oli niimoodi, et me ühel päeval otsustasime, et võiks nagu proovida Venemaal nagu midagi teha selles mõttes sinna Venemaale minek, kus oli tõesti nagu kiir läks omal ajal Venemaale sõnnikust parasjagu naiivsust ja sellist lusti, onju, ja noh, ja me käisime nagu tookord, kui me Moskvasse sõitsime nagu enamvähem läbi nagu kõik Venemaa suuremad tootjad on ju ja ja, ja, ja siis sellest sellest tahtsin väga-väga tuntud firma on artišers, kelle hobiks on koos tehtud, et ta on teinud nagu tuntud Blop astreid nagu üheksas rood ja ja nüüd hakkab tegema Stalingradi ja kui keegi teab, sellist on kuulnud sellist nime nagu Bondatšuk, siis, siis see on selle firma üks üks nagu juhte. Ja, ja see on suhteliselt väikese eelarvega filme, mis on just rõõmustav, et see preemia on nagu, et need, kellega ta võistlused, nende eelarved, noh, selle filmi eelarve oli kaks miljonit dollarit, siis, siis ülejäänud, kellega ta seal võistleb, on kõikidel viie ringis ja tunduvalt suuremate eelarvetega, et selles mõttes niisugune noh, meil Eestis tehtud, Eestis filmitud, Eestis üles ehitatud, see stuudio oli fantastiline, see oli mingisugune 10 erinevat ruumi on ju, et et ta on niisugune noortepärane, müstiline triller ja, ja et noh, tore, kui ära märgiti, ma ei arva, et midagi eriti muudaks, aga noh, ilmselt sinna DVD DVD peale mingisugune kleepekas pannakse. No igatahes, see annaks ju noh, eks ikkagi impulsi, et tasub, tasub nagu edasi teha. Ei, no ikka tasudeks tegutsetakse ka, et lihtsalt jah, et see oli niisugune esimene esimene asi, mis me seal tegime. Et sa oled avastanud endale selle filmikunsti nagunii mitmest küljest, produtseerimine, stsenarist, režissöör ja nahka, näitlemine loomulikult, et kui sa tunned, et et kuidas see nagu avaneb sulle või sa oled juba ära rohkem ka, et mis siis sulle täpselt meeldib? Noh, ma esitan endale siiamaani veel küsimust, et kelleks ma saada tahan. See käib nagu minu igapäevase eluga kaasas, et aga, aga noh, ma ei, ma ei pea ennast, et ma olen nüüd produtsent, pigem oli niuke paratamatus pidi seda tööd tegema, sel hetkel pidi seda selle selle asjaga tegelema. Et noh, nii see nii see läks, onju, ja teised asjad samamoodi, mis puutub nagu selles, et ma nagu ise lavastasin lühifilmikese, siis selle taga lihtsalt puhas uudishimu, et ma tahtsin teada, kas filmilavastajad on jube raske, nagu nad kõik räägivad, on ja nagu seal võtteplatsil näo teevad. Aga kas sellega ei, ei ole raske üldse, et sa oled nagu sellega margi maha pandud nagu Eesti Sofia Coppola tegelikult selle filmiga, et et sa pead, sa pead idas hakkama liikuma, et hästi provokatiivne, provokatiivne film, kes ei ole näinud, siis kust seda praegu näeb, kas seal? Minu meelest on seal Elioni digi digi-TVs üleval teda päris palju, vaadatakse ka teda. Kui ta telekas oli, siis ta reiting oli mingi metsik, mingi 120000 inimest. Sealt nad paljast pinda. Tobaroodiast, mis su nimi on, mis seal jah, Linnar Priimäest. Jah, seal oli Taavi Eelmaa ja aga sisu ei ole absoluutselt oluline seal tolle oluline hoopis muu asi, et noh, see on lihtsalt nagu noh, see selline nagu minu jaoks hästi, Etti, lõbusat selle palli ihu külge nagu kõike riputasid ja kõik tegid näo, nagu seal midagi enneolematut. See on huvitav, et, et kas see oli selles mõttes hea film, et, et hea, et seda väga paljud nägid, et, et inimestel on mingisugune noh ma ei oska öelda puritaanluse või võlts vagaduse nagu meeter lõi välja, et kuidas keegi kommenteeris. Jajah, aga no kui sa, Tõnu, eks ole, vaatad nagu mingisuguseid mainstream niimoodi art house filme või tegelikult see porno on muutunud nagu täiesti nagu osaks sellest, et selles ei peaks tegelikult olema nagu üldse mitte midagi šokeerivat, aga ometi nagu tehakse nägu nagu issand jumal, on ju, et mis nüüd siis. Aga see on jälle hea põhjus näidata justkui ennast vooruslikuma pimedalt hüvitad seda ja siis keegi ei julge kahtlustada, millega sina tegelikult tegeleb. Kõik võltsvabadus, mis meil on, on aga hea, et meil midagigi on, kuulame muusikat, mässaja. Rising Sun on lugu, mis järgmiseks sa oled valinud, kas sul on selle kohta ka midagi öelda? Noh, lihtsalt on see kuidagi sümpaatne kollektiiv ja juba üsna vana kollektiiv, eks ole. Bristoli tuua või? Jah, eks ole, mis tõenäoliselt oleks juba lõbus ja, ja ma ei tea, kas nad siiamaani nüüd need vanad olijad sealt läinud ära vä? Ei, need olid ikka nikerdavad, üht koma, teevad vahepeal tulevad kokku ja teevad ja siis teevad soolot, et õnneks nad ikkagi tegutsevad omal rindel edasi need kuulmegi mässajat äkki Vaisingsanud. Massive Attack, meie tänase saate, kellele see Maria Avdjuško poolt valitud lugu Maria, millal ja millega sind teleekraanil varsti jälle näha saaks, tahaksin väga näha midagi, kus sina ja võib-olla teised toredad näited, muidugi, humoorikad tegeled Ma vihjenest kunagi teles jooksnud seriaalile või sellise sketšisarjale kamm, kus sina, Kärt Kross ja Anne Reemann mõnusaid absurdihuumoripalu pakkusite, et kas sul on midagi telerindel ka huvitavad kest. Et noh, seda ka meile endale ka üsna meeldis, et me teeks seda hea meelega edasi. Kirst viitsiks teha, ma ei tea, mis ta nüüd mõtleb selle kelgukoeraga. Aga kalevi naised aa no vot, see oli üks niisugune selline tehtud Kalev Meediale, aga ma ei tea, kas ta päris lõpuni jooksiski, aga. Ma saan aru, et TV3 hakkab seda nüüd näitama. Et selle, see on nagu selline trass, komöödia, mis nagu ostsin ühe Venezuela hästi jubeda teleseriaali nagu stsenaarium ära. Mis me tegime nagu ise seda on ju, et ta on nagu noh, seal noh, noh, näiteks Andrus Vaarik mängib seal kahte rolli, väga ilusat meest ja ühte vanemat naist, kellel on õmblusateljee ja Ken saan, mängib tema tütart on ju jaa. Jaa, jaa. Rolli, kui väga kiideti, ma kuulsin. Küllap teil on võimalus seda siis rõdu, jah, ja Anne Reemann näiteks mängib noh, sellist sellist, sellist diapasooniga kangelannata, kui Veronica Castro vanasti mängis, kes on vaatamata oma noh, Anne on küll väga-väga ja näeb välja nooruslik, aga noh, kes on tegelikult kaheksateistaastane, peaks olema, onju ja, ja väga sportlik ta nimelt korvpallihuviline ja, ja siis Jan Uuspõld mängib näiteks väga ilusat meest, kes unistab modellikarjäärist, et ja nii edasi. Jah, kõlab lootusrikkalt. Ma saan aru, et sul on käsil ikkagi ka teatrietendused, et hetkel vist mängukavas Panso lõputu kohvijoomine ja rahauputus. Nii see on Draamateatris, nii et kes tahab näha marjad siis teatrilaval, siis seadke sammud draama poole. Jah, ja siis tõesti täna õhtul käivitub ja, ja siis ma saan aru, et täna vist kvaliteedilise see, see film, et. Et homme, homme saab, siis nii-öelda kõik saavad rünnatav. Jah, Tallinnas Coca-Cola, ta vist vist 25.-st minu meelest läheb ta nagu suurele ekraanile. Homme vist püha üldse või? Jah, jah, et kas ei ole kinos ei käi, vaatavad kõik pingviinide paraadi, siis on jah, muud muud asjad. Mis sina arvad, et kuidas sa tähistad vabariigi aastapäeva? Ma ütlen sulle päris ausalt, et ma ei ole üldse veel jõudnud mõelda. Aga tavaliselt väike tops, seda hundijala vett kindlasti ikka väike tops siis seakints, või mis asi? Jah seal koodi musta leiva peale. Jah, et nii, aga siis tõesti, mis selle, kas selle sa lubasid, et surnuaia vahi tütar ei ole mitte ainult pelgalt eluline, mis on juba iseenesest väga kõva argument, et seda filmi vaatama minna, aga ka sensuaalne ja lisaks on seal hästi palju sotsiaalseid probleeme ja mõningatele isegi leiab. Ta leiab vastuse. Ja see, see asi ka ikkagi, et see tüdruk, see väike Sõrukesed tütar, kes teil seal on, ühesõnaga, see jääb ikka ellu, eks ole, tema ja Vello ja vaat see on kõige tähtsam, et lapsed jäävad ellu ja lappida. Kub, ütleme küll niimoodi jah. Aga on ka sensuaalsus on Kasensuaalsust filmis surnuaia vahi tütar, režissööriks Katrin Laur ja üks peaosades osalistest meie tänane külaline Maria Avdjuško. Aitäh sulle, Maria, kõike paremat. Loodame siin näha igal sagedusel, nii-öelda teatris, kinos, telkuvused. Aitäh sulle. Ma tänan teid ka.