Tere päevast, stuudios on Vello Mikk. Tänast inimest on raske millegagi üllatada. Ratsa rikkaks saanud lendab juba oma lennukiga. Maakooli õpilane avastab maailma interneti kaudu. Imestada võib küll mõne ametniku üle kes peab maapoodides raadio kuulamist trahvimisväärseks samas kui läinud sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel tuldi vallamajja rahvamajja või seltsimajja kui selleks, et ühiselt raadiot kuulata. Sesse nurgas kõnelev riistapuu oli tollal imeasi ja seda imepilli oli vähestel. Vello Lääne koostatud raamatus. Eesti raadio esimese 70 on Fred Olbri ringhäälingu direktor. Aastatel 1934 kuni 40 meenutanud Lasnamäe raadiojaama ehitasid 1929. aastal meile venelased. Leping Leningradi elektrotehnika trussiga oli meeleehk kolm korda odavam kui saksa firmade pakkumine, pealegi järelmaksuga. Niisiis tuttav lugu, vaba turumajandus, soodsamaid kumised, parim valik. Aga nii nagu tänapäevalgi oleme kuulnud ja kogenud, et otsustab ikkagi tugev seljatagune, rahakoti paksus ja neid avalikke konkursse võib korraldada kui palju tahes. Võitjaanika ettemääratud. Toona käis see nii lihtsalt ja demokraatlikult, meenutab taas Fret Coldplay. Kõigi seniste Eesti raadiojaamade kuuldavus oli nii asukoha kui ka väikese võimsuse tõttu kehv. Seepärast ehitati Türile tolle aja kohta üks moodsamaid saatjaid maailmas. Odavaima ettepaneku tegid jälle venelased, kuid nüüd alustasid Inglismaa diplomaadid oma tööd. Eesti vabariigil oli just käsil kaubalepingu sõlmimine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks ei võeta vastu nende pakkumist. Mind kutsuti kohe valitsusse koosolekule ja küsiti vaid, kas Marconi firma on usaldusväärne. Kui noogutasin, siis oligi kõik otsustatud. 197 meetri kõrgune mast valmis 1937. aasta juulis. See oli kõrgeim punkt mitte üksnes Eestis, vaid kogu Baltikumis. Oma ehituselt olid ainult Adneuroopas seisis isolaatorite peal kolmel jalal. Rändasin palju Euroopas ringi ja võin väita, et tüli oli üks paremini kuuldavaid jaamu meie maailmajaos regulaarselt võistada kesklainel kuulata Ungaris, Tšehhoslovakkias, Saksamaal, seal ja mujal Kesk-Euroopas kuuld isegi Kanadas ja Prantsusmaa. Nõnda meenutanud siis Fret Olbri. Ja eks see omal ajal lauldigi vist selle masti tõttu, et siin Tallinn, Tartu, Türi läheb lahti, tõmba Jüri. Ja eks sellest johtuvalt Don nüüd teoks saamas. Üks kena ettevõtmine nimelt. Türil avatakse peagi. Ma tahan küll öelda raadiomuuseum, aga tegelen, on see ringhäälingu muuseum ja selle muuseumi eesotsas on Juhan Sihver. Nii et tööd on palju. Eks iga iga algus ole keeruline ja ei tahaks öelda, et raske, aga, aga eks ta nõuab rahulikku meelt ja, ja eks see muuseum Eesti Ringhäälingumuuseum on Türile tekkinud ikkagi eelkõige sellepärast, et see noh, ütleme siis Eesti vabariigi peasaatja siin kunagi asus. Me räägime praegu disainist ja sellest, kuidas üht või teist toodet välja pakkuda. Kui nüüd vaadata neid omaaegseid raadioaparaat, see oli ikka tõeline osa korterist seal üks mööbli osas. Ta oli üks mööbliosa ja, ja võib-olla see nüüd ei olegi nii oluline, oli olulisem on see, kui keeruline, vaevaline oli inimesi selle raadiovastuvõtjat muretseda, kuidas algusaastatel, kui ringhääling alustas, muretseti rahvamajadesse ja sai väikese raha eest kuulamas käia ja ja noh, selles mõttes on meie elu praegu läinud ikka väga väga igavaks ja tavaliseks. Raadiovastuvõtjaid on meil enamasti neli, viis kodus ja kui nad lahti võtta, siis pole, pole seal sees ka keskmisele eestlasele, kellel ei ole tehnilist ettevalmistust, võib-olla vaadata midagi, aga kui me võtame siin vana lampvastuvõtja, võtame tal kasti ümbert tara, paneme ta vooluvõrku ja lambid põlema hakkavad, siis siis on hoopis teine tunne seda vaadates, kui, kui, kui pooljuhtidel, vastuvõtjat ja kõik on ikka väärispuidust ka peaaegu tehtud omal ajal. Noh, kas ta nüüd nõnda on, aga, aga aga kuidagi soojem ja inimlikum kui praegune plastik ja mõnel pool ka metall seda kahtlema kahtlemata. Milline on kõige unikaalsem raadio? Tootja teie muuseumis siin. Praegusel hetkel on see Docobee, see on 1927. aastal. Tehtud vastuvõtt ja muidugi koid on kasti kallal juba oma töö teinud, aga, aga, aga vaatamisväärsus sellegipoolest ja siis kuskil 1930. aasta paiku ostetud detektor õnnetuseks neid neid omatehtud detektorid, mis, mis võib-olla oleksid nagu huvitavamad. Ei meil paraku veel ei ole ja ei ole meieni jõudnud ilmselt. Sellest on ka paljud pillimehed rääkinud omal ajal, noored poisid tegid tõesti paarist-kolmest detailist selle ühe raadiosaatja vastuvõtja, nii et see sait kuulata muusikat ja. Jah, nõnda ta oli, eks seal oli muidugi noh, kui me võtame vabariigi aega aega, üks põhjus oli kindlasti ka selles maksumuses ja ja kui me võtame näiteks tolleaegsed ajakirja raadionumbrid siis võib ju nõnda väita, et lisaks saatekavale oli seal alati ka artikleid, selle ja jooniseid selle kohta, kuidas omale vastuvõtjat ehitada ja, ja samas kirjakastis on ju väga palju küsimusi, et kui inimene ei ole sellest joonisest või kirjeldusest aru saanud on üle küsinud, nii et eks see oli üks niisugune. Raadioleviku võimalus, sest sellist raha ilmselt kõigil ei olnud välja käia, et minna ja osta üks võimas Vastuvõtja poest 27. aasta algusest kehtisele raadiomaks, et noh, võiks, sai sellega nagu tagatud, eks ole, see lõppes 60. aastal. Aponent maks, kui sul seal jaamana Jään vastuse võlgu, ta oli, oli niimoodi vastuvõtjate liigi järgi eraldatud lambast võtjal oli kallim, ted hektaril odavam. Ja, ja kogu see lugu, mis sinna juurde käib, mis on ka ju hästi huvitav teema, et oli riigikontrolör, kes, kes kontrollis, et see maks oli, oleks makstud ja, ja, ja ja inimesed, kes siis maksuta kuulasid, olid raadiojänesed ja, ja kuidas siis neid jahiti ja mis karistused selle eest olid siis alates paradi konfiskeerimisest, trahvist, äramaksmisest, nii et selle nimel tuli ikka tööd teha ja see pidev pidev Vahetus tolle aja ajakirjanduses, et see maks on ikka liiga kallis ja, ja nüüd selle eest ei pakuta midagi. Ja noh, kasvõi üks niisugune niisugune lõbusamat sorti seik tolle ajaringhäälingust, et 27. aastal saadab keegi Jyrka Raadioringhäälingule teatava summa raha ja paluks siis ringhäälingus. Mängida ühte laulu ja öelda sinna juurde siis et see on Lonnile Jürka poolt ja selle peale siis ta ringhääling, et ringhäälingul on tähtsamatki teha. Kui, kui maamehe selliseid soove täita, eks ole. Kui me võtame seda tänase päeva taustal, siis see asi on, on tundub nagu väga naljakas. Aga on? Ta nüüd ma ei saa la ja ma. Aga oli siis ka omal ajal ringhäälingu nõukogu? Oli esimene asi oli saatekava komiteeni. Kui me võtame Ringhäälingu algusaega, siis me võime ikkagi väita, et tegemist oli ju. Eraringhäälinguga Osaühing raadioringhääling kuni 34. aasta oli meil ringhääling riigistati. Raadioreklaamis ennast ka oma saatekavad ja raadiolehtede kaudu. Jah, kahtlemata 27.-st aastast need saatekava tulid ja ilmusid esialgu võib-olla tagasihoidlikud, aga aja jooksul see asi asi kõik arenes ja, ja riigiringhäälinguajal me võime öelda, et asi jõudis jõudis päris korrale kuule tasemele koos oma saatekava ja koos oma kuulatavusega ja lisaks sellele, mis raadios veel teha suudeti, kui ilmusid need salvestusseadmed, kui ilmusid vaha plaadid tegi ju ringhääling esimesed salvestused eesti muusikast ja ja ka sõnast. Nii et, et selge on see, et see ringhäälingu osa Eesti kultuuri talletamisel on olnud ju väga suur ja võib-olla nüüd ongi muuseumi osa see, et hakata seda üles otsima ja, ja, ja näitama ja ja teada andma, et mis ringhääling siis Eestis on olnud, sest noh, praegu on igalühel oma vastuvõtjas oma programm ja ja ilmselt ta nõnda on nagu Ivar Trikkel on kunagi öelnud, et ringhääling on nii tavaline, et me paneme tema puudumist tähele alles siis, kui teda ühel päeval ei oleks. Kui naine su kõrval räägib, selle, seda on raske lõpetada, raadio saab kinni, keelatakse. Ja, ja kui jutt ei meeldi, siis teisele lainele keerata ja eks tänapäeval vist niimoodi käibki, et kui mõnda aega ühte jaama, siis teist jaama. Igaüks hõiskab, et meie oleme need kõige õigemad ja eks igaüks teeb oma valiku. Praegu me ajame juttu ühes väikses Toas ja siin on tõesti raadiovastuvõtjat ja kõik muud ajaloolist materjali see maja, kuhu muuseum peaks tulema päris korralike korralike mõõtmetega ekspositsioonipinda oleks siis kuskil 300 ruutmeetrit nüüd ümmarguselt. Ja sellesse majja Türil vabriku puiesteel peab mahtuma siis kaks muuseumit tähendab ülemisse ülemisele korrusele, siis tuli linnamuuseum ja alumisele korrusele Eesti ringhäälingu muuseum. Renoveerimisega tegeleb Türi linn ja finantseerib ka Türi linn, seda renoveerimist. See oli nagu noh, eks eeldused, selline muuseumid erile tekkida saaks. Ja mingeid veksleid praegu välja anda, et millal see maja nüüd lõplikult valmis saab, on vara ja, ja võib-olla hoopis küsimus Türi linnale. Aga me loodame, et selle aasta noh, mai lõpuks me saame sisse kolida ja saame vähe avaramad ruumid, sest et praegu on nüüd küll nõnda jah, et siin Wiedemanni tänavas on meil üks pisikene TÖÖ ruumikene ja teine ruum on veelsest. Just vastuvõtjaid on meile annetatud juba nõnda palju, et siia ühte ruumi ei mahuks enam ära. Ühest küljest on loomulik ja loogiline, et see muuseum asub Türil, nagu me juba rääkisime, et siin oli omal ajal see Euroopa kõrgem raadiomast ja teisest küljest on vist ka tore see, et Türi on ikka siiski Eesti keskel, et siia on lihtne tulla nii põhjast, lõunast, idast, läänest. Kahtlemata ja muuseumi loomise idee autoriks on Vello Lään ja üks tema niisugusi seisukohti, mis ta tollel ajal siis välja ütles, oli see Tallinnasse upuks muuseum teiste hulka ja vahele lihtsalt ära. Et kahtlemata on, on võib-olla Türile lihtsam ja mugavam seda vaatama tulla. Ja Türi on tõepoolest ka peaaegu eesti keskel, samas Paide külje all ju. Nii et kui kasvõi kooliekskursioonid kevadet ringi sõidavad siis ta jääb neile tee peale. Aga tänapäeval on väga oluline see atraktiivsus, kuidas te olete selle peale mõelnud? Noh, meil on niisugune. Meil on niisugune ideede kogumise aeg, me ei saa ju siinjuures unustada seda, et ringhäälinguarhiivid läksid koos Estonia pommitamisel kuni 40. aastani on praktiliselt seda materjali oli väga vähe ja kui me võtame nüüd raadiotehnilist poolt, siis uus tehnika on ju kogu aeg peale tulnud. Ka seda vanemat, ütleme, 50.-te 60.-te aastate tehnikat peaaegu et ei ole enam. Noh, igal juhul võiks olla üks niisugune põhimõte, et raadiot tuleb eksponeerida raadiovahenditega, see tähendab, helil peaks olema selles muuseumis küllalt tähtis osa. Ja teine pool sellest muuseumist peaks tulema televisioon. Tele telest peaks rääkima ka televahenditega, kuigi see on võib-olla inimese jaoks ebahuvitavam, sellepärast et telepilti on, on kõik näinud. Aga, aga raadiot on küll kõik kuulnud, aga keegi ei ole seda näinud. Te olete selle Eestimaa läbi lehitsenud, sest see algaastate materjale on ikka rahva käes laiali, eks ole veel. Nõnda ta kahtlemata on ja läbi lehitseda Eestimaad me ei ole, ei ole jõudnud, Muuseum tegutseb esimesest novembrist möödunud aastal. Aga küllalt palju on liikuda tulnud ja küllalt palju inimestega kokku puutuda ja küllalt huvitavat materjali tuleb, tuleb ka inimeste käest. Kasvõi niisugune näide. Ma ei tea kellele, kui palju see nimi ütleb, aga 38.-st aastast tas riigi ringhäälingus pilvi Toomendi kes elab praegu all ja kelle juures ma käisin ja kellel olid alles mõningad fotod. Ringhäälingust töötamise ajast. Moody kui Türil sai valmis saatejaam, tulid mehed. Tallinnast Türile tööle oli kogu riigi ringhäälingu koos olemisi, näiteks Tallinnas tehti ühisfotosid ja need ühisfotod on tulnud muuseumile läbi nende Türil töötanud inimesi, sest laste või nende kaudu. Nii et, et ma usun, et seda materjali ja päris huvitavat materjali, mis aitaks näidata ringhäälinguelu ja ajalugu, et seda inimeste käes on, aga ega sellele selleni jõuda nii lihtne ei olegi. Ma olen puutunud kokku väga eakate inimestega, kes on oma ütleme, 30.-te aastate vastuvõtjad siiamaani hoidnud ja nad ei ole hoidnud seda vastuvõtjat mitte sellepärast, et selles vastuvõtjas on kätketud võib-olla see eesti raadioinsenerimõte, vaid sellepärast, mis nad seal, mis nad sealt kuulnud on, see kõik on olnud väga oluline ja muidugi Eesti vabariigi ajal muretsetud vastuvõtjate juures on inimese jaoks ikka oluline gaamilist vaeva. Sellise raha kõrvale panemine või leidmine siis nõudis, et üldse raadioaparaat enesele muretseda sai. Aga enamasti on nad tegelikult väga hästi hoitud, nad on olnud kuivas töötavas ruumis ja, ja noh, ütleme on elu jäljed peal, aga see on ka loomulik, sest nad olid ju kasutusele osa elulaadist. Ja ta oli ka no ilmselt nagu pereliige noh kasvõi üks niisugune lugu, kuidas üks vanaproua pakkus meile vastuvõtjate Mille sarnane või sama tüüpi vastuvõtja oli meil juba olemas, ta hakkas oma maja maha müüma ja, ja ja kutsus, käisin ja ma niimoodi ettevaatlikult ütlesin, et, et meil on see olemas, noh, ruumi ilmselt nõnda palju. Ma nüüd ei ole, et, et ühte sama tüüpi vastuvõtjaid mitu eksemplari võtta siis ta jäi kuidagi niimoodi nukraks ja siis ta veel kes siia helistas, mulle üle ja lõpuks tuli ikka kohale ja ütles, et ta ei raatsi seda ära visata ja noh, igatahes meie käest ta nüüd hoiul on, eks aeg näitab, kus ta oma koha muuseumis leiab, nii et et nagu ka ennem räägitud sai, see raadiokoht oli, oli inimeste elus hoopis teine, mis ta on praegu. Meie saates kõlas juba üks laul möödunud sajandi 30.-test aastatest. Nimelt Ants Eskola laulis krevery valsi tipa-tapa ja see süüdistus on tehtud 1938. aastal. 10 aastat varem aga mängis Ringhäälinguorkester sisse hambroosise bot Purii Eestis lauldavatest lauludest. Viiulisoolo on Hugo Sütsilt. Kuulaksin ühe väikese katkendi sellest salvestusest. Härra Johan Sihver kirjanduse huvilised teavad teid kui endist Tammsaare majamuuseumi direktorit juhatajat vargamäel. Kas nüüd seoses tööga ringhäälingumuuseumis? Tõe otsimise aeg on möödas. Oi ei seda, seda kindlasti mitte, seda kindlasti mitte, eks see kogemus tuleb kasuks. Ja, ja eks see töö, mida praegu teha tuleb ja saab, on ka enesele niisugune huvitav jaa, jaa. Avastamise aeg. Ma ei saa sinna parata, ma tunnistan üles, mulle see kogumise aeg meeldib talle eriti just. Just suhtlemine nende inimestega, kes on valmis näitama, et, et meil oleks sellest raadioajaloost midagi näidata. Et see on niisugune huvitav ja eks see töö sellisel kujul saab kunagi kunagi otsa siis kui meil on, on enam-vähem kõik siin kogus olemas, ma mõtlen just vastuvõtjate poole pealt, sest neid pakutakse praegu kõige kõige rohkem ja nende pärast tuleb ka kõige rohkem käia. Aga eks noh, raadioajaloo, asija lugu ole omaette, niisugune tõe ja õiguse otsimine ja ja ausalt öeldes on mul, kuigi vastuvõtjad ei ole, põhiosa ringhäälingust on mul selles mõttes. Hea seda tööd teha ja ma pean seda oluliseks, et, et see on muuseum, mis hakata talletama nii või teisiti ka Eesti raadiotööstuse ajalugu. Ja no see oli nõnda, et me ei ole enam raadiotootja maa pärast räti pankrotti on, on see asi lõpetatud ja see on kõik talletamata ja neid inimesi just vanemate meeste seas, kes on raadioehitusega tegelenud, olen ma kohanud ka mitmeid ja nad kõik valutavad südant selle pärast, nii et ka üks tööstusharu saab selles muuseumis ikkagi talletatud. Aga minnes tagasitee eelmise töökoha juurde, kui paljus on siin Eesti Raadio või ringhäälingumuuseumis esindatud Tammsaaremaad? No nõnda palju on, et tegelikult esimese annetuse sellele muuseumile tegi Albu vald. Sorri, Ramoli raadiotehase r v 42. See oli esimene. Vastuvõtt ja ese üldse, mis muuseumile annetati ja, ja sealt on helistatud ja kutsutud ühte ühte ja teist jälle vaatama ka päris mitmel korral ja ma olen ka olen ka mõned korrad käinud. Aga kui jutt läks peale, et kus on tulnud käia, siis muidugi virust võruni. Aga üks niisugune asi, mida ma seletada ei oska, kõige rohkem annetusi tuleb Viljandimaalt. Ja, ja seal on ikka päris mitmed korrad tulnud käia, nii et inimesed helistavad, noh me üritame siis ka oma transpordikulusid kokku hoida, et noh, et siis mitu asja, aga et seal käid ära, jõuad Türile tagasi, läheb paar päeva mööda jälle keegi helistab ja pakub midagi, aga, aga sellest on muidugi hea meel, et vastuvõtjate poolest raadiovastuvõtjate poolest kindlasti sellel muuseumil on juba praegu ja seda tuleb ajapikku juurde. On juba mida eksponeerida, nii et, et selle osa me suudaksime välja panna juba sellel kevadel. See muidugi ei tähenda seda, et meil kõik olemas oleksid. Kui nüüd mõni eakas inimene, olgu ta siis Saaremaal või Hiiumaal või Võrus või Valgas või Põhja-Eestis on kuulunud meie jutuajamist ja tal on tõesti äkki midagi kodus olemas, et kuidas nüüd toimida, kuhu pöörduda ja mille vastu te kõige enam huvi tunnetasin. Kumme muidugi raadiovastuvõtjaid ja me kogume kaadri telereid mis nüüd raadio poole pealt. Paljudel inimestel on muuseumis niisugune arusaamine, et kõik, mida ma muuseumile pakun, et kõik peab olema vana arusaamine, on ekslik, tegelemine näiteks praegu Estonia't sarja kokkusaamisega ja, ja meil ei ole. Estoniat, hakati 55. aastal tootma ja toodeti kuni letti lõpuni, eks ole, Estonia null 10 oli viimane. Neid ei ole meil kõiki olemas, meil ei ole näiteks Estonia ühte meil ei ole näiteks Estonia kümmet veel meil ei ole Estonia null kuut, meil ei ole Estonia stereo. Aga see on samamoodi ringhäälinguga seotud ja Eesti raadiotööstuse ajalugu. Väga haruldane on Tartu telefonitehas Nende vastuvõtjad, meil on need, kas kolm tükki, aga ei ole üldse üldse neid esimesi ja huvitavamaid. Raadio tere raadioÜlo, millest paljud ei ole üldse kuulnudki, nüüd raadiotööstuse oli eestlasi omal ajal päris palju. Neid asju, mis, mis võiksid muuseumis esindajat olla ja, ja vastuvõtjaid ja millest me huvitatud oleksime, on päris palju. Peale selle omaette huvitav, mida me vajame vähemalt ekspositsiooni kujundamisel fotot raadiokuulajatest tehti omal ajal niisugusi, uhkeid fotosi, kus inimene istus koos oma raadioaparaadiga, eks ole sellest huvitatud raadiolehtedest, ajakirjas traadi ja nõnda edasi. See lugu, et kui, kui inimesel on Enda arvates midagi muuseumile pakkuda, siis alast alati võiks meile helistada, teada anda. Me ütleme kas, kas, kas sellel asjal oleks nagu mingisugune kultuurilooline aspekt ja, ja meiepoolne huvi selle vastu. Ja helistada saab meile lihtsalt Jarmo maa koodiga kaks, kolm, kaheksa. 57, null 55. Kui vastab automaatvastaja, võtame ühendust, tuleme kohale, arutame läbi, vaatame üle. Nõnda ta käib, sellepärast et noh, eakamatele inimestel päris tihti see on raske otsustada, et kas vastuvõtja, mis mul kapi otsas või, või toanurgas seisab, et kas see võiks kellelegi huvi pakkuda või mitte. Enamasti ei ole neil peal ju aastanumbril. Ja ajalugu ei hakka 50 või 80 aastat tagasi. Ajalugu on ka eilne päev. Tänane päev on homme juba ajalugu ja, ja muuseum ei käsitle ajalugu niimoodi, et ajalugu algab. Nii ja nii mitu aastat tagasi.