20.-st kuni 28. septembrini esinenud üheksa kontserdiga Eestimaa linnades Austrias eestlaste vokaalansambel, Kirju sõnum sellest isepärasest eesti vaimsust kiirgavast ansamblist jõudis meieni aasta võrra varem kirju heliplaadi näol mis oma tänapäevase rahvamuusikamõtestamisega äratas kohe tähelepanu. Aga nagu öeldakse, oma silm on kuningas. Eestis nägime, kuulsime kirju kontsertetendust, kus laulu mõju võimendasid valgus, heliefektid, kostüümid, liikumine, tants ja kus eesti rahvaviis tormide ja kreegi muusika omandas teise tunde. Tasandi. Kirju tulija lummas meid, jättes midagi väga olulist hinge helisema. Tänases muusikalises tunnis saame ansambliga lähemalt tuttavaks ja kuulame nii Tallinna kontserdi kui ka heliplaadisalvestusi. Vestlusringis on kirju liikmed Olev Muska, ene juurma Lembit suuria, Johan Lübeck ning muusikasaadete toimetaja Anne Erm. Võtkem vastu Sydneyst Austraaliast ansambel keri. Saame tuttavaks kirju Eestimaal esinenud koosseisuga, nõnda tutvustas neid Estonia kontserdisaalis Johan Lübeck. Joe's. English laaver. Ene. Olen salasooja, argiikka valgutud Greenhaavi maikuuks ja heleolud. Ja tema neli suur ja mina olen Johan Lübecki poolne, vooluldame ansambel kerjoo. Ja nõnda kõlab sama ingeri rahvalaul heliplaadil. Usun, et sügavat armastust eesti ja teiste soome-ugri rahvaste folkloori vastu võiks kiri huult õppida paljutki, kodueesti ansamblid. See, et kodust kaugel, ümbritsetuna nii paljudest ahvatlustest võtta eesmärgiks selle muusika esitamine on ilus, aga ka suurt andumust nõudev tegu. Saame teada, kust tuli see mõte hakata esitama rahvamuusikat just niisuguses kaasaegses vormis. No me oleme omavahel nagu perekond, oleme tükk aega igat asja koos teinud, üles kasvanud koos, nii et see oli loomulik areng. 86. aastal oli parajasti Sydney Eesti päevad ja meil oli üks noote korraldada ja arvasime, et sinna kõlbaks lauluansambel, kes laulaks runoviise otsast stiilis ja mõtlesin, et küll teeme nii värviliseks kui võimalik. Moodustasime kostüüme omapäraseid Eesti ainetel, aga, aga ikka täitsa otsamad traadist ja plastikaadist ja plekist ja igast asjast ja muidugi muusikaga lisasime süntesaatorid ja, ja muid digital Taal heliefekte, nii et sellega siis oli alguspunkt ja asi on lihtsalt edasi arenenud. Väga loomulikult ja neid oleme otsaga siin. Eesti rahvamuusika muidugi meile päris tuttav, sest me oleme selle ka tegelenud others eluaja peaaegu nii nagu teie õppisite lastena Eesti laureniga, meie osa neist on muusikaharidus, noorene, seda nii põhjalikumalt vaatanud. Ja noh, nagu põhi oli, suurem osa neist on eesti kooridega tegelenud juba lapsest peast. Kas laste koolides noortekooride segakoorides laulnud? Nii et see muusika lihtsalt oli päris loomulik areng, et meni väiksemas grupis hakkame eesti rahvaviis eesti muusikat vaatama ja neid ka omapäraselt ümber töötama? Ma lisaks ainult et ma arvan, et siis, kui Eesti päevad olid korraldatud Austraalias, see tähendab meie omad Eesti päevade, ega me ei oskand siis ette näha, kuhu me otsaga välja jõuame, aga meil meil on alati olnud niisugune töökava, et mingisugune siht, kõigepealt oli see noorte pidu, siis vaatasime doi, see läks päris hästi, oli päris lõbus. Nüüd tulevad ESTO päevad, võiksime ikka edasi töötada, kui ESTO päevad olid, läbisid ja siis loomulikult mõtlesime, et aga me peaksime ju Eestisse minema oma muusikaga ja nii oligi. See talupakkumisi ei ole niisama ainult Eesti asi, et Austraalia on küllaltki kosmov poliitiline ühiskond ja me tahtsime Eesti omapära tutvustada lastel ja siis isegi laiemale publiku, me tahame ülemaailmseks seda asja viia, ka meil on ikka kavatsusest või plaate hästi tublisti levitada. Nüüd ümbertöötlused on just sellised, toovad kokku igasuguseid muusikalisi mõjusid ja, ja kaasaegsed aparaat ja et seda nii uuena ja uudisena edasi anda. Nii-öelda süntees vanastki uuesti, see on kaasaegne rahva laula, mõistmine ja muidugi ka rahvalaule ei olegi ju niisugune nähtus, mis ei peaks arenema ja uuenema, nii nagu iga asi areneb, keel areneb, tehnika areneb ja miks ei võiks siis ka rahvamuusika mõistmine areneda otse loomulik. Millise koosseisuga alustasite, kui palju teid oli esialgu ja mis need raskused olid? Üks kirju põhimõtetest on, et Alex küllaltki painduv no näiteks Eestisse tulemiseks ega ole ainult üks meeslaulja, harilikult on võib-olla pool pool, eks ole. Ja kõige suurem arv oli teist 12 13 laulja, et meid on koos kaheksa, seekord painduvus aitab arenemisele kaasa, tulevad uued ideed ja uued mõjud, nii et tegelikult see ei ole probleemiks, me püüdsime seda heaks ära kasutada. Kui tihti, kui saate algusest saadik käis kirju kuus pist küllaltki harva, aga nüüd eriti viimasel kuul enne Eestisse sõitu käidi väga tihti puus meie meeste järele, väga tihti kuusest peate meeles pidama, et me ei ole mitte professionaalne ansambel ja kui ma ütlen, et me käime tihti koos, tähendab meil käisime kaks või kolm korda nädalas koos. Ja meil oli seal väga tihti, igatahes alguses oli, võiks öelda, vajaduse korral nii, et kontsert tulemas, löödi kava kokku, siis käidi koos, tehti ära ja siis peale kontserti jälle teatud projekte, siis asi jälle jäi palju vaiksemaks, aga nagu ütlesin enne Eestis reis oleks meie mõisti järele küllaltki kibedaks ikka. Meil on ju kaks liiget, kes elavad kämbras ja Austraalia vahemaad on küllaltki suured, nii et kiirteel annab ikka kolm tundi sõita. Nii et ja meil on niisugused praktilised probleemid ka. Sest Meil ei ole lihtsalt võimalik alati terves koosseisus harjutada ega esineda jaga, nagu Juhan mainis, ega me ei ole siis täisajalised esinejad, meil on kõik oma töökohad, mis ka nõuavad vahel, et et inimene peab kuskile sõitma mingisugusele seminarile, tal on teised töökohustused, nii et me vahest peame ütlema ei, kui keegi kutsub meid kuskile esinema, sest et meil lihtsalt ei saa inimesi. See vahemaade probleem tänapäeval nii akuutne ei ole, sest igasuguseid tehnilisi võimalusi on, mis nagu vähendavad seda vahel ma lennukid näiteks, eks ole, aga no osa osa grupist on, on Stockholmist. Meil on kaks liiget, asusid ümber selle aasta algusel ja tantsijanna, kes kaasas on Imbi meistri sõnul on ka Stockholmist. Aga lintidega ja vidioodiga, telefonikõnedega ja faktidega saab palju lahendada, muidugi peab ikka kokku tulema, proovi tegema ka, aga, aga see nii ka kihvt, sest tänapäeva saab otsekoheselt informatsiooni edasi anda ja need vahemaad on, on nagu isegi vahepeal kadunud. Ainult siis tuli meelde, kui pikk see vahemaa on, kui peab lennukis istuma seal 25 30 tundi siia tulla, aga, aga muidu saame päris kergesti seda seda asja lahendada ja see teeb asja huvitavaks. Tegelikult. Oi kuidas sõit siia läks. Sõit läks teatud grupi osal väga hästi, mõnedel teistel nagu eks natukene nigelam vaadata, meie gruplendas mitmes koosseisus, mina lendasin läbi Ameerika, tegin kiire transiidi seal ja ütlen kiiresti ka edvistasin julgeolekus kinni Ameerikasse, sest mul ei olnud piisad. Ja ei tule kunagi meelde, et mul on kuuetunnilise transiidi jaoks viisat vaja ja nii kui maandusin Ameerikas, nii Ameerika julgeolu võttis mind kinni kui muidu ei, väga viisakalt ja väga korrektselt, aga siiski istusin julgeolekus kuus tundi ja võeti passi piletid ära ja ja ilusti viidi mind siis lennukile ja nii kui lennukile astusin, nüandy kaptenile, minu pass ja minu pilet tagasi, nii et ta teistel vist läks natukene kergemalt. Jaseid. Vadja leiame Helsingis laevast maha, nii et mingi eri Soomasse sportlaste grupp oli, mis sul on otsustanud, et nad tahaks kolm tundi varem lahkuma, siis me ilmusam ilusti laeva sadamasse, olime ennast üles löönud või kuus või televiisor on ehk vastaslaev oli kadunud ning nüüd esimene päev otse juhtu otsa Helsingis ringi hulkuma. Kas need tutvustaksite seda koosseisu, kes siin seekordsel Eesti reisil kaasas on? Kõigepealt, millega te kodus tegelete ja siis vahest ehk tutvustaksitega neid liikmeid, keda praegu teiega ei ole. Olev Muska. Kodus ma vaatan, palju diviid. Eks ma tööta kreeka kunsti alal ja omal käel kodust ja teen muusikat palju ka, muidugi mul on oma elektroonik helistuudio ja raalid ja värgid ja, ja nendega suurem osa aega, teen kirju muusikat. Nii et jah, need kaks asja peamiselt nendega. Kõige rohkem ja mis see muusikaline tagapõhi on teil? Mängisin rock n roll kitarre. 67. aastal hakkasin pihta siis, kui teised polnud veel sündinud. Muidugi. Kitarristid siin ära ja hakkasin muid Helimakija selliseid asju kokku ostma, süntesaatorid ja nüüd Eestisse eesmärgiga, et, et orkester oleks särgitaskus Gazetina ja tõesti nagu Lembit juba vanem mainis, et, et tänapäeva tehnoloogia saab hästi palju saavuta, nii et ma ei ole kunagi akadeemiliselt neid asju ajanud. Kõik on olnud loomulik areng. Reklaamikonstandi fotoga või maalimisega disainiga seotud. Rokembriga, brošüürid ja raamatud ja nii edasi, nii disainiga kunstnika. Täitsa kunstnik. Kirju plakat on ka teie tehtud? Ei Me püüame harilikult kõik need asjad ise disainida ja, ja läbi viia, aga me ei jõudnud lihtsalt iga viimast asja teha. Nüüd palusime, et Eestis tehakse plakati ja, ja kava, mida te reklaamite no ennast reklaaminud kõige rohkem, eks ole. Et neid kondeid meelitada. Siis palutakse näiteks, et firmad tahavad, et oleks mingisugune siseinfo ja kui on koordineerida vaja, siis näiteks, et brošüürid ja loosungid ja kõik oleksid nii kuidagi koordineeritud. Või disain oleks ühtlane. Firmad näiteks speech is on üks hästi suur seal lauatehas. Ülemuseks on Arvi Parbu, kes on eestlane? Läänes on metsikult reklaami iga asja kohta, eks ole, ja nii nagu tuleb, kundede puudust ei, ära. On ka ajapuudus on kirju, kipub Taele kogu aeg. Lembit Suur, millega teie tegelete kodus Austraalias? No ma olen riigitööline, olin aastaid austaja diplomaatilises teenistuses, nüüd olen nõupidaja peaministriministeeriumis välispoliitilised alal. On see keerukas töö? Kas ülikool on selja taga? Jah, on küll, jah. Käisime koos Juhaniga ülikoolis Sydneys, nüüd Ena kan päras kandra muidugi austraalia peani. Ja muusika Habyson siis maast madalast. Kas mingit pilli olete mänginud? Jah, ma käisin omal ajal kontsis klaveri alal. Õppisin ka teooriat ja mängin lõõtspilli. Koorides muidugi osa võtnud aastaid ja aastaid juhatasin aega Sydney noortekoor ja Sid nii segakoori nüüd nagu koolitegevusest natuke eemale jäänud, aga peamine muusikaline rahuldus tuleb juust kirju ka, sest jana osad ütlema, et tehnilised ongi uus, päris ja grupp ja saab kiiresti uute asjadega toime ja see nagu hoiab huvi kõrgem just see, et, et me suudame mitme asjaga toime tulla, see, see nagu annab elu juurde. Juhan mina olen elukutseline bürokraat, töötan immigratsiooni osakonnas etnilisel alal. Seda olen teinud pikemat aega juba. Muusikalist tagapõhja ei ole mul üldsegi. Ja kuna olen tegelenud teadvustamisega ainult siis ei ole siin vajalik. Lembituga kuus. Peamiselt kirjutame kõik isendid teadvustamis punktid, mida me oleme esitanud, siia majja kavatseme edaspidigi. Ja meil on väga sellised mõnusad numbrid, et ma kujutan ette, et raadiokuulajad kuuleksid ka hea meelega teid, meie naljasaadetest on neil palju selliseid sketše. Vajaduse korral tehakse kõiksugu, isegi nalja. Isegi nalja, me ei ole seda eriti arendanud üldsegi, aga just vajaduse korral jälle, kui mõni kirju kontsert või projekt on, siis tuleme kokku ja kirjutame välja. Aga nii, et ütleme, mingit nagu suurt tagavara või kausta mul välja tõmmata ei ole, et ta omaloomingulisi nalju ka midagi sarnast. Millised on peamised immigratsiooniprobleemid Austraalias, kas on palju sisse ja väljarändajaid? Mill? On see kõige suurem probleem Austraalias, et meil on väga palju inimesi, kes tahavad Austraaliasse tulla. Ja asi on see, et Austraalia riik väga tahab inimesi saada Austraaliasse juurde. Selliseid Austraalia on suur, maha vähe rahvast, ka iive on madal. Ja traditsiooniliselt juba 200 aastat on austraalia olnud immigrantide maa. Ja nii, et kuigi teil on immigratsiooniküsimus väga valus küsimus. Austraalia elanikkond koosneb minu teada vist praegu üle 50 protsendi välismaal sündinud inimestest. Nii et meil kõige raskem probleem praegu on riigil välja nuputada, kuidas me kõige riigi mõistest paremaid inimesi Austraaliasse sisse toome. Praegu. Ja väga suur probleem on ka, et alles hiljuti toodi meil uus süsteem sisse ja väga paljud traditsioonilised maad, kus me oleme võtnud nagu Lõuna-Aasiast. Need inimesed lihtsalt ei vasta praegu selle vajaduste nõuetele ja väga paljud ühiskonnad näiteks on küllaltki pettunud selles, et nende mõiste järele Austraalia liikunud nendele nagu selja pööranud Nii et igati ühted ei võta ka, vaid selliseid, kellel on, on, mida anda riigile ja ühiskonnale ja paljusid ka aborigeene on Austraalias. Austraalias on neid väga vähe, kahjuks peab ütlema, et see on Austraalia ühiskonnas üks väga suur mustlik sest et võiks isegi öelda, et on kuidagi häbiväärt, kuidas me oleme oma pärismaalastega ümber käinud, sest et kuni möödunud sajandi lõpuni kahjuks peab ütlema neil isegi veel küllaltki palju kütiti nii-öelda mitte mitte et see oli nagu sport, aga tõeliselt ütleme kui mõniv musta maha lei, noh, see oli nagu ei ole hea asi küll, aga mitte palju hullem kui inimene, kes oma koera maha lööb ütleme samal standardil oli. Nii et muidugi nemad on ka nüüd saanud küllaltki aktiivseks, nüüd küllaltki radikaalseks ja küllaltki arusaadavatel põhjustel ka, sest et see küsimus on meil väga raske küsimus ja väga valus küsimus, aga viimaste aastate jooksul on asi päris hästi edasi arenenud ja Johan nüüd tunnetus Austraalias põhilised meie austraalia kultuur on aborigeenide kultuur ja et seal nende kultuuris ongi meielik, kus v omapärasus ja nii edasi ja näiteks kudekirju plaadi kaant vaadates siis plaadikaanel on Eesti pross sõlg. Aga aborigeeni stiilis värvitud. Nii et asjad on muutumas, aga Juhanil on, on absoluutselt hoidlikud, ütleb, et see on suur häbiplekk meie tervele ühiskonnale. Neid kokku on ma usun 150000 kuni 200000 ja kui kaasraadio Con moodustab juba 16 miljoni, nii et aborigeenide arv on, on väike, aga suhtelised. Ikka küllaltki tähtis. Kas järsku kiri huul kunagi plaanis ka mõningaid aborigeeni muusika lugusid teha? On teatud määral kavas mingisugune atmosfääriline, tarvitame aborigeeni motiive, näiteks TTÜ-s on see pikk torupill, eks ole, ja ja pulgad nendel väga palju pill ei olegi rühma kõige tähtsam asi, eks ole. Ja aga aga nende laulu nagu runoviiside laul, eks ole, ja, ja, ja lõbupool langeb, oleneb, kus, kus kandis oled ja mõnel muul ots tõuseb. Jällegi sealt saab aineid ja ideid. Hene, millega teie tegelete? Aga mina olen ka ja nii-öelda nõuandja meie osariigi valitsusele, tehnoloogia alal. Minu ülesanne on koos teiste inimestega arendada meie osariigi ökonoomiat, meie tööstusi, ütleme neile nagu sõnnikut peale panna, et nad kasvaksid ja toodaksid hästi, meie proovime informeerida meie ühiskonda tehnoloogiaaladel seminare, organiseerida, ka rahasid kokku ajada, et et meie tööstused saaksid kasvada. Kas te oleksite nii kenad ja tutvustaksitega oma kolleege, kes teil siin kaasas on? Lauljat kohe enne Kaia on meister, tegelikult kajan oli algusest peale. Tema oligi see, kellel tuli ideed kirju luua, nii et ta meie vanaema ja tema kunis ümber asus ümber Stockholmi aasta algusel häältele. Harilikult alti. Üks omapära kirjuga, et tavaliselt laulurühmades on, on selge, et kui, kui sa laulad, ütleme, tenorid, sa laulad alati tenorit, aga meil on nii, et naised laulavad mees või, või meie seaded mees häältest ümbert töödatud naishäältele. Need, kellel on, on, Tihe hääled võib-olla laulavad sopranialti ehk tenorit ja see on üks põhjus, miks me teeme sellist saatemuusikat, et sulatada kokku ja näiteks bassi juurde lisada, ikka põhjaliku korralikku mürinat alla panna. Kui nüüd see seos inglitesse, teos puudus, aga osa meie grupist kuule. Ja Ingrid on praegult ooprikooli õpilane, endine draama, õpilane, nii et meie lavastamise ja lavastuse spets, kui neil töötab ka osariigiteenistuses haridusministeeriumis Ingrid saamer elab Canbaras tema disainer, tema sulest näiteks tuli kirju plaadi kaan ta põhiliselt nüüd tegeleb näituste väljapanekutega nende disainiga ja on mitu suurt näitust juba juba välja pannud. Näiteks möödunud aasta oli aasta aega 200 aasta juubel ja selle puhul oli riigiraamatukogu puut raamatunäitus koostatud, mis oli tema poolt disainitud rajal. Esimene näitus, mida me uue parlamendihoones valmistati, oli ka tema poolt tehtud. Seda nägid mitmeid kodueestlased, kes käisid möödunud aasta lõpul. Estol. Vivian Valk, kes on gaasid, neist on ka disainiga seotud. Mida täpselt ta teeb? Töötab reklaamiagentuuriga. Kaardid Joss on austraallanna, kes on meie lauluõpetaja. Tema esineb näiteks baas eestikeelsed tülidega, mis on Veljo Tormise kirjutatud, eks ole. Ja annab ääred kätte, mis on väga tähtis. Andel absoluutne kuulmine, absoluutse kuulmisega kirju liigon Juhan peitmann, kes käib siin tihti viiuli ja vioola kontserti pidama ja mängib koos Valdo Rasmusseni ja nii edasi. Aga tema jäi maha. Hololei kohta võiks öelda, et, et aasta või paar tagasi ta teadnudki, kus kohal Eestil segi on ja ja Pärnu vett. Ja Anne tõeline Eesti muusikaentusiastid. Aa väga-väga suur entusiast. Kaasas on ka Imbi meister, kes on tantsijanna, ta on elukutseline tantsijanna, Rootsis palju õppinud tegelejaid, pahilised, moodsa tantsu kohaga, kõik need tantsud, mis meid kavas on Anthaabud seadud. Meil on oma heliinsener ka kaasas olev asu, kes on elukutselised heliinsenerid. Nüüd elab Rootsis aga kuni selle aasta alguseni, aasassanias on ta tegelenud mitme plaadiga ja mitmesaatega ja nii edasi ja rock ansamblitega, nii et tal on Väga hea, meil me, meil on väga hea meel, et meil selline spets on pundis. Taavi tema ka oskab võib-olla isegi värvirikkamat eesti keelt rääkida, kui Kareli tena. Tegelikult joonestan. Ta on meiega kohe algusest peale tegelenud ja tunneb meid ja meie esitusstiili hästi, ei oska kõiki meie valguse probleeme lahendada. Et see tehniline abi on meile väga tähtis ja, ja ma usun, et, et see ongi üks tugev punktidest. Oma tehnilisi probleemi me saame lahendada. Muusikalisi probleemi saame lahendada, sest meie hulgas on mitte ainult need, kes on helilooja Mihkel, Tartu, kelle töö siis me esitame ka siin kavas. Mihkel on konservatooriumis juba pikemat aega õppinud ja eriti Chazi ja heliloojana on ta tõesti kasvamas ja too sõnas ja tema huvi Eesti muusika vastu kohe aru ka, nii et kui keegi kusagit nooti saab meil nii sugulastega ja sõpradega 11 tutvuste kaudu, et tuleb ikka muusika, tulevad luuletused ja elasid. Meil Austraaliasse kohe raha enda kätte, enne kui me isegi seda näeme ja uurid neid. Ilmann Medri, temal on ikka hästi korralik lauluhääl, aga temal on naine ja lapsed ja see teeb asja täitsa kibedaks. Ja meil oli palju vihma aasta algusel ja tema on omal käel ehitustööline ja muidugi kui vihma sajab, siis tööd ei saa teha ja tema majanduslik olukord läks tagurpidi. Plaadil laulab näiteks Kristiine Maaseb või Kristiine, et saaks, nagu ta nüüd on, tema jäi kirjust eemale, sest tal sündis laps aasta lõpupoole, nii et nüüd nüüd ta koordineerib oma tööelu oma oma last ja perekonda ja kahjuks kirjuks ei ole praegu aega. Heliplaadil ka esines üks Marta Vambola Kihnu saarelt. Me planeerisime ühelt runoviiside heliplaadilt, et lihtsalt ja õhtu hilja mihkliga lisasime süntesaatorid nii umbes sinna ja tänna ja siis sellest tuli terve korralik lugu ja see jõudis plaadile vates. Hea küll, saadame proua Vambola-le siis eksemplari ja see oli umbes aasta tagasi, ei kuulnud temalt midagi, aga siis eile hotellis tuli hommikul vara telefonikõne ja see oligi Marta Vambola. Me ju ei Tule meil laps silme. Aasta no ei vasta Teie plaadil on ka mõningaid kokkupuutepunkte kollaaži repertuaariga, kasvõi seesama hällilaulu teema on ju seesama või kiik, tahab kindaid või veel mõni. Kas te olete impulsse järsku saanud ka ansamblit? Kollaaž? Väga üldiselt kuuekümnete plaat, see stiil ja kõik on minevikku asi, aga, aga siiski minu arust väga hästi kokku pandud Tikolaas näitas meile, et, et rahvaviisi saab kaasaegse vormi panna ja saab nii esitada, et laiemale publikule anda, noh huvitav. Kollaaži plaat oli tegelikult aastaid tagasi esimene niisugune plaat, mida ma kuulsin Eestist, mis ei olnud nii puhtkoorilaul ja see inspireeris mind tol ajal, siis ma ei osanud ette näha, et, et me kunagi moodustame niisukese lauluansambli. Stiili poolest Tormise kooriloomingut on võluvad ja, ja müstilised ja nii edasi, nii et see on ka suur tegur ja ülesanne on olnud, et kuidas müstikat ikka alles hoida, aga teiste tööriistadega kombinatsioonidega seda väljendada. Kui palju on nüüd siis tormise muusikast järel ja kui palju olete oma lisanud, kas te nende seadete puhul olete ka seda vokaalset asja muutnud või ainult lisanud süntesaatorid? Igatepidi, mõnikord on umbes nagu noodil kirjutatud ja lihtsalt lisame korduvat kaja, palju sinna juute tihedamaks teha, mõnikord kirjutame täitsa ümber ja, ja pärast seda on raske öelda, kust see tuli tegelikult, aga seonseni. Protsess on kogu aeg, asi areneb edasi. Selleks reisiks ka mõned uued laulud, said kirjutatud, nagu see, tere, tere, oli väga huvitav, täitsa põnev. No see oli juba üks varem nagu tegelikult ma sain Austraalia riigilt toetusraha selle jaoks, nii et seda tuleks nimetada suurte taar, praegu on midagi 86 või 87 laulu. Ma jäin seda uskuma, sest sest mulle mulle meeldib see mõte, et ma nii palju laule Ja kas kodus laulate meeste laule ka siin oli rohkem nagu naistelaule. No ikkagi laulame naiste laule igatepidi. Laulsime üksvahe hakkame mehed minema ja seadsime selle ümber naishäältele ja oli väga tore kuulda. Naised on tõepoolest tublid ja see vokaal kõlab kenasti kokku. Kas te kuulate ennast lindi pealt üle või kuidas teil õnnestub saavutada nii tore tasakaal? No eks see kõik kõik tuleb harjutamise ja praktikaga, see tasakaal on muutunud, sest et meie lauljad on tulnud ja läinud. Aga me proovime ikka neid seadeid nii teha, et, et oleks mingisugune tasakaal, et kui võimalik, et siis vähemalt kaks inimest iga hääle peal. Kas kõik tunnevad nooti ja kui palju aega kulub, näiteks et üks selline kaheminutiline lugu selgeks saada? Oleneb, kas on lihtne või harmooniliselt keerulisem, siis muidugi mõnda laulu laulame juba kolm aastat, ikka ei saa hakkama. Või mitte nii nagu tahaks tehnilises osas on, on jälle teine asi. Mul on väga vana raal ja ma püüan need kõik sisse kirjutada, et siis ei peaks ise mängima. Süntesaatorid ja raali programmeerimine harilikult võtab neli kuni kaheksa tundi ja kui on hästi suur lugu, siis veel kauemgi. Siin on surra. Ma arvan, et see on õige tee, et just olete süntesaatori selliseks täiendavaks pilliks orkestris endale valinud, siis võimaldab nagu sünteesida kõik erinevad stiilid ühte liita, sest et teil ei ole ju sugugi siin ainult puhtad eesti rahvalaulud, siin on ka Tormise muusika ja mõned on regilaulud ja mõned lorilaulud. Ja noh, see süntesaator on ühendav üks ühendav moment. Ma vaatan disaineri vaatevinklist, et tuleb lihtsalt värvi lisada nendele lauludele ja vähemalt minu arust tuleb see süntesaatori atmosfäär tihtipeale puht runoviis on, on liiga toores ja tuleb teda üles ehitada. Loodetavasti mitte ärada. Selline oht muidugi on olemas, kui kasutada rütmikompuutrid, kiste rütm. Kui ta ei ole paindlik, siis ta võib muutuda masinlikuks ja siis teatud mõttes võib rahvalaul oma võluga kaotada. Ja aga eesti keelega on ja asi rütmiliselt on. Muret ei ole, et kirju hakkab esto diskomuusikat tegema rütmiga, nii et siiski lõppude lõpuks siiski jääb ikka eestipäraseks ja mitte mitte Ameerika popmuusikaks. Võib-olla igaüks nimetaks oma lemmiklooga sellest kavast. Piri lõikelaul Miinakema minul lemmik, Harjumaa lepingud, see on üks Mihkel Tatu uudislooming. Mulle meeldivad abstraktsemaid kirju. Ma armastan väga, et ta liiga mugav ei ole tal natuke särtsu ja, ja asja juures, nii et see on minu üldine arvamus. Millise looga kõige rohkem siin vaeva olete näinud? Raua needmine selgesti, see on hästi pikk lugu, 10 minutit ja ma arvan, et see areneb veel edasi. Näiteks eestole esinesime sellega, aga see oli alles poolvalmis, nüüd ta natuke täiendatud natuke rohkem, aga, aga ma arvan, et vajab veel tööd. Kolmas tee tervikuna seda sellest palvi Madunenud. Raua needmine ei ole Olev Muska kinnitust mööda veel kaugeltki oma lõpliku kuju saanud kuid juba praegu on see küllalt põneva staadiumis, olles tõestuseks Olev Muska ja kirju võimekusele ja sellele, et ansambel ei ole kaugeltki veel oma lage saavutanud. Kuigi kirju ei ole professionaalne muusikakollektiiv, teevad nad muusikat sellise kiindumuse ja fantaasiaküllase loomingulisus, jaga, et annavad selles suhtes silmad ette paljudele meie ansamblitele. Ja just teda veendunud oma nägemust, vaimsust loomulikkust hindab ka kuulaja üle kõige. Jääb mõistatuseks, kas selleks, et sügavalt armastada eesti kauni kiigelaule tornis ja kreegi muusikat Harjumaa lepikuid. Rannakülateed peab tõesti sündima ja elama võõrsil ja tundma igavest igatsust Eestimaa ja oma juurte järele. Aga meie.