Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku reede, 25. veebruari olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Reformierakonda toetab 28, keskerakonda 25, Isamaa ja Res Publica liitu 21 ja sotsiaaldemo saate 16 protsenti valijatest. Nii selgub BNS-i tellitud uuringust. TNS Emori teatel on Reformierakonna pooldajate hulk vähenenud ning IRL-il ja sotsiaaldemokraatidel viimaste aktiivsema valimiskampaania tulemusel. Majandusminister Juhan Parts ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Macroni poolt allkirjastasid valitsustevahelise põlevkivialase kokkuleppe. Eestis on moodne Loogia USA-s maailma suurimad põlevkivi varud. Lepe võimaldab teadlaste, ettevõtete ja ametkondade konkreetset koostööd. Liibüa juhile Muammar Gaddafi lojaalsed sõjaväelased avasid mitmel pool pealinnas Tripolis tule meeleavaldajate pihta. Surma sai vähemalt viis inimest üles tõusnud, teatasid, et nende kontrolli all nüüd Raslanofi linna lähedal asuvad naftaväljad ja Kreeka linn. Saudi Araabia oma päevase naftatoodangu tõstnud üle üheksa miljoni barreli tasemed korvata naftaturul Liibüa toodangu kahanemist. Pärnus ehitatakse vana haiglahoone ümber tänapäevaseks õendus ja hoolduskeskuseks rekonstrueerimine läheb maksma viis miljonit eurot. Pooleteise aasta pärast valmiv keskus koondab ühte majja asendushooldus ja hoolekandeteenused. Jõhvis algas äsja kolmas balletifestival, mille peaesineja Tšehhi Rahvusteatri balletitrupp astub ülehomme lavale ka Tallinnas Nokia kontserdimajas. Tänavune festival on osa Euroopa kultuuripealinnakavast. Tallinna reisisadama A-terminali seinal avati Soome vabariigi endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneni bareljeef, meenutamaks Soome presidendi rolli Tallinna ja Helsingi vahelise reisilaevaliini avamisel 1965. aastal bareljeef skulptor Aime kuulbuss Mölder. Ilmuma on öösel ja homme päeval vähese ning vahelduva pilvisusega. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Külma on öösel kuni 23 kraadi, homme päeval kuus kuni 12 kraadi. BNS-i tellitud TNS Emori uuring näitab, et Reformierakonda toetab 28, keskerakonda 25, Isamaa ja Res Publica liitu 21 ning sotsiaaldemokraate 16 protsenti küsitletutest. Roheliste toetus sõltub valijate aktiivsusest, rahvaliidul on valimiskünnise ületamisega raskusi. Kai Vare palus kommentaari ori Emori uuringueksperdilt Aivar Voogilt. Erakondade kampaaniad on selle pildi natukene segasemaks muutunud, kui ta oli nüüd eelmisel aastal, et Reformierakonna reiting on kukkunud ja IRL-ile näiteks kasvanud ja noh, mis puudutab sotsiaaldemokraate, siis siin on olnud nagu järjepidev tõus. Te ütlesite, et reformierakonnal on kukkunud ja IRL-il kasvanud ehk et siis IRL on saanud tõenäoliselt reformi arvelt juurde populaarsust. Jah, et nende valijaskonnas teatud osas on suhteliselt sarnased, kui IRL hakkas ennast aktiivsemalt meedias näitama, oli aktiivsem üldse suheldes potentsiaalse valijaskonna, aga siis kajastus mingil määral ka valijate eelistuses kohad. Mida näitab see küsitlus rahvaliidu, roheliste ja üksikkandidaatide kohta. Rohelistel on ikkagi seis piiri peale, et nad on kuskil viie protsendi lähedal ja sõltub ikkagi sellest valimispäevast, kuidas nende potentsiaal, teised tooted valima lähevad rahalistel näha just, et see toetus on kõrgem sellise valijaskonna hulgas, kes seal kõhkleb paljudel juhtudel need, kellele võib-olla need traditsioonilised erakonnad ei meeldi ja seoses sellega, et seal on need sõltumatud kandidaadid, et võib-olla see eelistus on kaldunud nende kasuks, aga need iseenesest need valijad on tegelikult veel suhteliselt vähemotiveeritud ültse valimisest osa võtma. Aga rahvaliit, Rahvaliidu protsent on suhteliselt väike, et alla viie protsendi kindlalt alla viie protsendi, et kui nad suudavad viimase kahe nädala jooksul veel midagi muuta, siis võib paraneda ka praegusel hetkel on jah, kindlalt alla valimiskünnise. Viimased uuringud tavaliselt on tehtud kaks-kolm nädalat enne valimisi ja muutuda tavaliselt ja on muutunud, kuna eestimaalaste eelistused ei ole sellised stabiilsed, nagu näiteks meie põhjanaabrite hulgas soomlastel on muutused juba seal 0,2 protsendipunkti, on on juba suured, et Soome meedia teeb sellest juba sõnumi või uudised. Meie jaoks oleks kolme, nelja protsendiline muudatus juba midagi enneolematut, mis meile on täiesti tavapärane. Kas siis Eesti elanikud valivad viimase hetkeemotsiooni ajel, et mitte ei vali erakondade põhimõtetega? Et see on kuskil 15 20 protsenti, on sellise muutlikum sellega valijat see ei tähenda ju enamus täna nad on ikkagi selgelt vähemuses, aga, aga erakondade reitinguid mõjutavad, et ja nad on tõesti mõjutatud mingisugust hetkeemotsioonist just eelnevast meediakajastusest, nalja nagu puudub sisemine veendumus see, kuidas meedias kellegi kohta midagi räägitakse, et see mõjutab nende viimasedki otsustust. Riigikogu valimistel on e-hääletusel oma valiku teinud juba 30073 inimest elektroonilisel teel. Hääletamine algas eile hommikul ja lõpeb teise märtsi õhtul. Elektroonilist häält on võimalik muuta ning arvesse läheb siis viimane antud hääl. Esmaspäevast saab aga kolme päeva jooksul osaleda riigikogu valimiste eelhääletusel, mille ajal saab oma hääle anda nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta. Majandusminister Juhan Parts ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis maetud poolt allkirjastasid valitsustevahelise põlevkivialase kokkuleppe viieks aastaks. Raamlepe võimaldab ametkondade, teadlaste ja ettevõtete koostööd. Ses vallas jätkab Riina Eentalu. USA suursaadik Michael pold sõnastas asja on lihtsalt ja selgelt. Eestis on väga moodne ja väga hea põlevkivi, töötlemistehnoloogia ja USA-s on maailma suurimad põlevkivi varud. Siit tuleneb loogiline koostöö. Majandusminister Juhan Parts. Meil on olemas oma tehnoloogia. Me oleme huvitatud selle tehnoloogia veelgi edasiarendamisest selle ekspordist ja me teame, et ka USA taas on helilaadseid põlevkivialaseid, teaduslikke uurimustöid ja kahtlemata olen huvitatud sellelaadsest laiapõhjalist kohustust. See raamlepe avab tee teadlaste ja ettevõtete konkreetseteks lepinguteks. Aga me räägime ka rahvusvahelise nii-öelda energiaorganisatsioonide raames kivi kui maailma kasutamata energiaressursi, nii-öelda küsimus maailma energiaprobleemide ees, me tahame seda teha tulevikus arendada väga kõrge keskkonnastandardist lähtuvat teine koostöö ja ma tõesti inimestevaheline koostöö, see ei puuduta ainult põlevkivi kasutamist õli tootmiseks autokütuste, aga me näeme ka siin potentsiaali keemiatööstuse toorainena. Aga me näeme siin vaatamata meie nii-öelda tänase välja arendatud tehnoloogiale väga suuri tehnoloogia arenguvõimalusi ja kolmas plokk on tõepoolest kommerts kasutuse võimalused. Me teame, et Eesti Energial on huvi arendada rahvusvahelisi projekte ka USA-s, aga miks me seda teeme, miks me otsime põlevkivile rohkem väljundeid maailma turgudel on tõepoolest tehnoloogia eksporti siis meil samas ja see ju toob lõpuks Eesti inimestele tööd ja majanduskasv. USA põlevkivi varud moodustavad üle poole kogu maailma põlevkivivarudest ja riigil on kavas kasutusele võtta, miks nüüd? Suursaadiku sõnul on see seotud realistliku majandusliku arvestusega. Seni leiti, et õli saamine põlevkivist on liiga kallis, sest seda oli võimalik saada mujalt palju odavamalt. Nüüd on hinnad muutunud ja ses valguses pole hind ühe barreli heli saamiseks põlevkivist enam sugugi kallis. Pärnus ehitatakse poolsajandivanune haiglahoone ümber tänapäevaseks õendus ja hoolduskeskuseks. Ester Vilgats jätkab. Haiglahoone ümberehitamine läheb maksma viis miljonit eurot. Poolteise aasta pärast valmiv keskus võimaldab koondada ühte majja. Kõik õendushooldus ja hoolekandeteenused loob eeldused uute teenuste osutamiseks ravijärjekordade lühendamiseks. Tänapäevased hoolekandekeskused rajatakse Euroopa Liidu rahaga kõikidesse haiglatesse, kokku kulub selleks üle 30 miljoni euro. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Eelmisel aastal sai otsustatud, et kõikidesse Eesti maakondadesse tulevad hooldusravikeskused, kaasaegsed piina oma uuendustega on juba saanud valmis, aga sellises mahus nagu Pärnus on, et jah, veel ühtegi nurgakivi ei ole pandud, nii et Pärnule jõudu ja jaksu, et natuke rohkem kui aasta pärast saaksid patsiendid nautida tõesti kaasaegsel tasemel hooldusravikeskust. Siin on Euroopa raha mängus ja siin on loomulikult ka haigla enda raha mängus. Naine on järgmine, pärna järel tuleb nüüd siin päris kiiresti ja järjest, et Räpina nagu ma ütlesin, on valmis. Pärnu sai täna nurgakivi ja nüüd sõltub haiglatest, et kes on nii-öelda võidujooksus järgmine, aga üks on selge, et järgmise aasta lõpuks peaksid olema need hooldusravikeskus, et kõik valmis ja eks see tähendab nii ehitajatele, ehitusturule kui kõikidele haiglatele päris suurt pingutust. Sihtasutuse Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule Minu jaoks on see väga suur samm tulevikku ja väga suur ja positiivne sõnum kõigile pärnumaalastele pärnakatele. Haigla küsingi öise tuleõnnetuse kohta selgub, et midagi uutel veel teatada pole. Urmas Sule. Täna öösel leidis aset siis selline intsident, et patoloogia ruumides tekkis lokaalne tulekahju, mis siis hommikuks on päästeameti poolt likvideeritud. Praegu tegeletakse siis õnnetuse põhjuste väljaselgitamisega, ekspertiiside, ka haigla töörütm on hommikust peale olnud normaalne. Haigla töörütmis muudatusi ei ole toimunud, patsiendid on saanud kõik ravitud. Mis oli öösel kõige suuremaks probleemiks. Haiglane oli siis suitsuleke ja suitsulekke tõttu oli tõsine oht, et me peame patsiendid evakueerima, kuid õnneks saime siis sisemiste ajutiste ümber tõstmistega probleemid lahendanud. Siit kohapealt tahaks tänada kõiki haiglatöötajaid ja kõiki patsienti siis omapoolse initsiatiivikuse ja mõistva suhtumise eest, et tänaseks on haigla töötamas normaalses rütmis ja tegeleme praegu siis põhjuste väljaselgitamisega. Ja tuleme nüüd korda tagasi pühapäevase Haapsalu lastekodu põlengu juurde. Täna oli koos kriisikomisjon. Lääne maavanem Neeme Suur ütles, et praegu tegeletakse õnnetuse tagajärgedega nii palju, kui see võimalik on. Praegu meil toimub regulaarselt nõustamistegevus lastele endile, kes õnnetusest pääsesid. Kasvatajatele Peame silmas ka päästjaid, kiirabitöötajaid, lapsevanemaid kindlasti ja tõsidust küll, et, et kõigile inimestele, kes õnnetusega seotud olid, on hingeabi väga vaja hakata. Homme on toimumas Haapsalus lastekodusisene mälestushetk tules hukkunud laste mälestamiseks. Mälestushetk, kui on kinnine üritus, seal osalevad ainult lastekodu lapsed, laste vanemad, kasvatajad, Oll toimub siiamaani veel hoonest päästetud, igasuguste asjade ja esemete sort, seerimine, ladustamine, üks väga suur töösuund on abi, kumiste sorteerimine ja abipakkumistele vastaminet, abipakkumisi laekub kogust Euroopast. Ja väga tahaks südamele panna kõigile inimestele, kellel ikkagi ei ole sinna territooriumile asja, et nad sinna ei läheks ja et ümberkaudsed inimesed oma lapsi hoiataksid selle eest, et ka lapsed ei läheks. Iseenesest on kogu territoorium aiaga piiratud ja meil on ka siin Haapsalu kohalike turvafirmade vabatahtlikku abi kaotaga turvatud. Tegemist on ikkagi põlengus tugevalt kannatada saanud hoolega ja seal lihtsalt ohtlik. Rääkisime ka seal siis juba ka hoole taastamisest. Samas tuleks taastada kindlasti juba paremal kujul ja see asukoht ise oli hästi loogiline, asukohta kõige suurem, kumbki nendest evakueeritud lastest ikkagi praegu on selles põlenud hoone kõrval asuvas noortekodus ja me tegeleme ka sellega otsida nüüd Haapsalu linna piires lisapinda veel, kuhu saaks majutada kaheksa last. Hiiumaal hukkus täna pärastlõunal veoki ja sõiduauto kokkupõrkes kolm inimest. Õnnetus juhtus Heltermaa Kärdla teel. Sõiduautos viibis neli inimest, kellest kaks naist ja üks mees hukkusid ning kuueteistkümneaastane noormees sai vigastada ja tema toimetati haiglasse. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel ja sündmuskohal käis hiljem Hiiu lehe peatoimetaja Urmas Lauri. Praeguseks on õnnetuskohal juba nii palju toimetatud, et päästeteenistus, piirivalve ja politsei on suutnud liikluse korraldada nii, et enam ei pea. Kärdla suundasid vaat inimesed läbi Käina minema. Sündmuskohalt mööda sõites oli näha, et kraavi paiskunud palgiveok ja seal all paistis olevat ka sõiduautojäänuseid. Nüüd aga vahetame teemat ja välisuudistest teeb kokkuvõtte Janek Salme. Liibüa juhile Muammar Gaddafi-le lojaalsed sõjaväelased avasid mitmel pool pealinnas Tripolis tule meeleavaldajate pihta. Pealtnägijate teatel sai Jaan suuri linnaosas surma vähemalt viis inimest. Tripoli idapoolsete äärelinnade penne ažuuri ja fas lumi. Elanikud teatasid, et nägid tulistamist kõigi tänavail viibijate pihta. Liibüa üles tõusnud on saavutanud kontrolli peaaegu kõigi ras Lanufi linna lähedal asuvate naftaväljade üle. Sellest teatas Benghazi linna juhtiv ajutise nõukogu liige apteeezza linnadžiip. Tema sõnul käitusid kõikidel Raslanufi lähedal asuvatel naftaväljadel ja terminalides, ent toodangu mahuks on vaid umbes veerand tavapärasest. Uudisteagentuuri Reuters teatel on Liibüas ülestõusnute kätte läinud ka riigi idaosas asuv Brega linn ja seal paiknev naftaterminal. Ülestõusnute poolele on ka nende poole üle tulnud sõjaväelased, kes aitavad turvata sadamat. Liibüa delegatsioon Araabia liiga juures Kairos teatas, et katkestas sidemed Muammar Gaddafi režiimi kaja esindab nüüd rahva tahet. Samasuguse avalduse tegi ka Liibüa delegatsioon Genfis. ÜRO Inimõiguste nõukogus. Prantsuse president Nicolas Sarkozy teatas, et Gaddafi peab võimult lahkuma saalis aset, mis puudutab sõjalist sekkumist, siis Prantsusmaa suhtub sellistesse algatustesse äärmise ettevaatlikkusega. Briti peaminister David Cameron teatas, et Liibüa ranniku lähistele saadetakse mereväe hävitaja jook. Samuti on tema sõnul käimas ettevalmistused kõrbelaagritesse jäänud briti naftatööliste äratoomiseks. Kaugetes kõrbelaagrites on umbes 170 briti naftatööliste. Briti ajakirjanduse andmeil võib Suurbritannia nende äratoomiseks Liibüasse saata sõjaväe eriüksused. Toornafta hind läks langust kuidas kuna Saudi Araabia teatas oma päevase tootmismahu tõstmisest. Brenti toornafta barreli hind liikus tulevikutehingutes 111 dollari lähistel. Saudi-Araabia on oma päevase naftatoodangu tõstnud üle üheksa miljoni barreli tasemed korvata naftaturul Liibüa toodangu kahanemist. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmeil on Liibüa rahutuste tõttu sealne päevane naftatoodang vähenenud umbes 500000 kuni 750000 barreli võrra. Itaalia naftafirma eni andmeil võib Liibüa päevane tootmismaht olla vähenenud aga 1,2 miljoni barreli võrra. OPECi liige Liibüa on tootnud päevas tavaliselt 1,6 miljonit barrelit toornaftat. Ja uuesti Eestisse jõhvis algas äsja kolmas balletifestival, mille peaesineja, tšehhi rahvusteatri balletitrupp astub ülehomme lavale ka Tallinnas Nokia kontserdimajas. Tänavune festival on aga osa Euroopa kultuuripealinnakavast. Ago Gaškov jätkab. Just samal ajal, kui algas päevaga, avati Jõhvi kolmas balletifestival avamisürituseks oli veerenud solisti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud näitus. Palusin tänavusest festivalist rääkida jõhvi, kontserdimaja direktoril ja festivali veel hingel. Piia Tammel. Erineb sellest ja teiseks, me oleme esimest korda ka väljapool Jõhvit, meie programm algab täna ka Rakveres ja festival lõpeb pühapäeval. Me peaesinejatega Tallinnas erineb ka selle poolest, et meil on väga palju rahvusvahelisi külalisi ja esinejaid, nii et et me oleme vaikselt kasvanud ja viimastena lapsed festivali kui tänavune. Meil ei olegi varem olnud, meil on oodata lavale tantsijaid Moskvast, Oslost, Stockholmist, loomulikult Prahast, loomulikult meie enda eesti tantsijad, nii et tantsid on palju ja kooslus saab olema väga põnev ja loomulikult soomlased tantsivad väga hästi ja neile põnevaid koreograafia või kui ka põnevaid tantsijaid, kes täna tegelikult esindavad Skandinaaviat väga hästi üle maailma. Ja need on peaesinejad täna lavale astunud tšehhi rahvusteatri balletitrupp oma suurepärase balletiga soolofono free, mis on pühendatud tšehh Karel Kareli, belglase Jacques prellija, venelase Vladimir Võssotski loomingule kuuldud laulu katkend pärinebki Karel grillilt. Küsisin koreograaf Peeter fosfalt, mis ühendab neid kolme meest. Minu arvates ühendab neid kolme meest võitlus humaansuse, nimelt nad tahtsid rääkida tõtt, vähemalt nii palju, kui see oli võimalik ja nad olid täis energiat ning püüdlesid väga isikupärase loomingu poole. Ma arvan, et see energia ka tappis nad aeglaselt ja samuti arvan, et nad teadsid, et nad ei ela kaua ja see ühendab neid samuti ütles Peterit suuska. Seda etendust näeb pühapäeval ka Tallinnas Nokia kontserdimajas. Ei saa. Täita ära. Jätma. Tallinna reisisadama A-terminalis avati aga täna Soome vabariigi endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneni bareljeef. Sadamas käis Riina Eentalu. Tallinna reisisadama A-terminali lehvisitena kõrvuti Eesti, Soome ja Tallinna Lipp bareljeef avamistseremoonia ühendas, seisab tema neid, kes läksid laevale ja sealtpoolt lahte tulijad praeguse vaba ja avatud tulemist ja minemist. Algus oli rohkem kui 45 aastat tagasi ja selle ukse avas meile just Soome toonane president Urho Kaleva Kekkonen kelle initsiatiivil avati reisilaevaliiklust Tallinna ja Helsingi vahel ning kelle külaskäik Eestisse 1964. aastal ja eestikeelne kõne Tartu Ülikooli aulas tõrgutas julgustavalt eestlaste vaimu. Seda tuletas ka oma kõnes bareljeef avamisel meelde Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Oma esinemises mainis Kekkonen NSV Liit ühe korra seevastu sõnu eesti eestlane ja eestlus koguni 26 korda. President Urho Kaleva Kekkoneni visiidi tähtsaim tulemus ilmnes aga 65. aasta suvel mil kahe pealinna vahel astus 1940. aastal katkenud regulaator. Soome vabariigi suursaadik Eestis Aleksei härgenen Me hindame kõrgelt seda, et Tallinna linnalinn on soovinud mälestada president Urho Kekkoneni tegevust meie rahvastevaheliste sidemete tugevdamiseks. President Kekkoneni bareljeef tuletab meile meelde, et ka rasketel aegadel peab olema Valgust hoida üleval lootust. Suudan. Ja siis langes bareljeef kate. Bareljeef autor on skulptor Aime kuulbuš Mölder, kelle sõnul oli Kekkoneni modelleerimine suisa rõõm. Peab ütlema, et temal on väga skulturaalne olemine, nägu, eriti nii, et teda on väga mõnus ja hea oli modelleerida. Niisugune kindel, tugev, heade, tugevate vormidega, nii et sultani rõõm Tallinna reisisadama A-terminali seinal meenutavad merevärava aatomist Eesti ja Soome vahel. Kekkonen ja laev. Ja ilmast, ka öö on meil vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib veidi lund sadada. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Külma on 10 kuni 16, Kagu-Eestis kuni 23 ja saartel seitse kuni üheksa kraadi. Päev tuleb vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta, puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 12 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.