Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 27. veebruari päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Riigikogu valimised lähenevad, e-hääletus on käimas, homsest algab eelhääletus. Aafrikas on rahutu meesi, ajutise valitsuse peaminister astus tagasi Liibüas lähenevad mässajad pealinnale. Omaanis tappis politsei kummikuulidega tulistades kaks meeleavaldajat. Punane rist kutsub Liibüas vägivallas kannatanuid abistama. Eesti eraldab 50000 eurot. Tartus peetakse rahvusvahelist Juri Lotmani seminari Narva teatri Ilmarine esietendus tapatöö jumal. Kõik meie võimalikud jääteed on kasutusel ja sõitjatele arv on suur. Ilmaga on Eestis päikesepaisteline ja eriti juba päeval tunduvalt soojemaks läinud. Täna öösel on külmakraade 13 kuni 20, homme päeval kolm kuni üheksa. Alustame siis sellest, et vabariigi Valimiskomisjoni andmetel oli täna hommikul hääle riigikogu valimisteks andnud 51666 inimest. Õhtuseid andmeid ei ole veel saabunud. E-hääletamine algas 24. veebruaril kell üheksa ja lõpeb teisel märtsil kell 20. Esimese hääletustunni kandis oma hääle üle 1000 inimese on teatavasti on elektroonilist häält võimalik ka muuta ja sellisel juhul võetakse arvesse viimane hääl. Valimispäeval, kuuendal märtsil elektroonilist häält enam muuta ega tühistada ei saanud. Aga homsest alates algabki eelhääletus ning vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul mingeid uuendusi sel korral eelhääletamise osas ei ole. Kõik 625 jaoskonda on esmaspäevast kuni kolmapäevani lahti ja nad on lahti siis kella 12-st kuni kella kaheksani õhtul ja igas vallas või linnas Tallinnas ka siis linnaosas on üks jaoskond selline, kus siis saab väljaspool elukohta hääletada, mis tähendab siis maakeeli seda, et kui te olete tööl Tallinnas või Pärnus või Tartus mitu oma kodukohas, siis te saate oma kandidaatide poolt ka nendes igas omavalitsuses oma hääle anda. Eelhääletus on kõigi nende jaoks, kes siis valimispäeval ei saa valimisjaoskonda minna. Eriti need, kes siis kodukohas ei ole, et nemad saaksid väljaspool elukohta oma toimingud ära teha. Aga kindlasti üks meeldetuletus võiks olla nendele, kes viibivad näiteks kuskil kas maakonnakeskuses või suisa Tallinna Tartu haiglates et seal siis haiglapersonalile kindlasti oma hääletamissoovist teada anda, eriti kui valimispäeval kodus ei saa olla. Ja siis tuleb teile ka jaoskond teile haiglasse asukohas hääletamist läbi viima, et te saate oma kodanikukohust täita ka siis. Kordaks üle ka need dokumendid, et kas autojuhiloaga saab näiteks hääletada. Ja autojuhiluba on isikut tõendav dokument, aga ka kõik teised ehk ID-kaart, pass, loomulikult pensionitunnistus, kui seal on pilt peal ja teisigi ka näiteks diplomaatiline pass. Valimistest veel nii palju, et Eesti Keskerakond saatis täna vabariigi valimiskomisjonile kirja, milles palub analüüsida valimisperioodil avalikustatud avaliku arvamuse uurijate mõju valimistulemustele. Aga Leedus on täna või ei, peaaegu et olid kohalikud valimised. Kella kaheks päeval oli käinud valimas ligi 24 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Sel nädalal aset leidnud kolme eelhääletuspäeva vältel käis valimas ligi neli protsenti neist Aafrikas. Tuneesia ajutise valitsuse peaminister Mohammed Hanoudzi teatas oma tagasiastumisest. Ta ütles, et kaalus otsust hoolega. Pealinnas Tunises puhkesid täna taas kokkupõrked julgeolekujõudude ja valitsusvastaste meeleavaldajate vahel. Politsei lasi rahuldada laialiajamiseks käiku pikalt pisargaasi ja tegi hoiatuslaskevägivald kestab tunnises kolmandat päeva. Eile sai kolm inimest. Surma oleku nõukogu kehtestas eile õhtul ühehäälselt Liibüa liidrile Muammar Gaddafi-le tema üheksale pereliikmele ja veel kuuele lähikondlastele sanktsioonid mille hulgas on reisikeeld ja varade külmutamine. Talon Liibüa mässajad lähenemas pealinnale Tripolile ning rahvusvaheline kogukond nõuab Gaddafi tagasiastumist. Kardetakse, et tema klammerdumine võimu külge võib kaasa tuua kodusõja. Liibüast on nädala jooksul naaberriikidesse põgenenud juba ligi 100000 inimest, teatas ÜRO põgenikeagentuur. Põgenikud on peamiselt välismaalased, valdavalt egiptlased ja tun eestlased. Eesti toetab Liiviga juhtide vägivallas kannatanud Rahvusvahelise Punase Risti komitee kaudu 50000 euroga. Punase Risti komitee on esitanud esialgse 4,7 miljoni euro suuruse rahvusvahelise abi palve, et aidata Liibüa rahutustes kannatanud inimesi ja Omaani politsei tulistas täna tööstus linnahhaaris kummikuulidega poliitilisi reforme nõudnud meeleavaldajaid ja tappis seal kaks inimest. Nüüd aga Eesti asjade juurde tagasi. Meil on töös kõikvõimalikud jääteed, kohati on seal päris suured järjekorrad. Näiteks täna oli teada, et mandri ja Hiiumaa vahelisel teel oli üks järjekord juba peaaegu kolm tundi pikk. Aga meie räägime pikemalt Kihnu jääteest. Kihnlased saavad pärast mitmeaastast pausi end ajutiselt mandrirahvana tunda. Reedel avatud ametlikke jäädi on saarele toonud ka hulgaliselt turiste. Toomas šalda. 12 kilomeetrine jäätee laiu sadamast Kihnu annabki hiinlastele vabaduse, nii nagu ka külalistele Kihnu vallavanem Ingvar Saare pääseb kergemini kergemini mandrile ja tagasi, et aega on nagu rohkem käes kinnastel siis see jäätee on. Et iga aasta teda ei ole siis tegelikult, ega ega kohalik kaubandus muidugi õitseb, aga natuke tuntakse puudust sellest, et ei ole sellist kohta, kus maha istuda, kohvi juua, saiakest süüa. Ega ta halba mõju ei avalda, nii kaua, kuni keegi seda Teed halbade kavatsustega ära ei kasutanud, sel aastal pole midagi veel olnud. Suitsu ei tohi, et õnneks ei ole olnud jah, ja ma loodan, et ei tule ka, et siin on olnud mõned juhtumid, aga no eks kihnlased on ka siis selle võrra rohkem valmis, et siis mingi hetk lukustatakse uksi rohkem ka kihnlased ise ei mäletanud täpselt, millal viimati ametlikult Kihnu ja mandri vahelise jäätee avada sai. Vist oli see kolm-neli aastat tagasi, kui kaua ja teie vastu peab, sõltub ilmast, aga ka inimestest kihnlased küll ootavad külalisi, aga paluvad jääteel sõita mõistlikult. Vikerraadio Kihnu uudiste toimetaja Marju Vesik. Mina ise ei karda seda, et ette palju inimesi hakkab Kihnus kelme ning massakad eriti ehk siis Maesema inimesed ei tea, kuidas üle jää sõita ning et tuleb pikivahet toetada ning seda jääteed ei lõhuks, sest kiht laste jaoks on see jäätee Jonaa võrd tähtis. Kihnlased on siis sellised, kes riskivad ka seal üle jõe käia. Ilma ametliku jää teete, käiakse ka päris tihti. Me arutigalbulgevasse kihlane teab, kust minna, kuidas minna, kui palju raskust tohib jää peal olla tavapärane kärmine, siis keeras ikka, et seda oleme me kogu aeg südamele panna, et kui tee peal ametlik, siis pole mõtet siia tee peale ronida just võõrastele, et nemad ei tea müokardi meri ega me ise kardaga ammutlikuga teiega üle mere sõita, aga ikkagi 10 minutit ning oled kodu, et sealt kõige parem tunne. Kihnu kaupluste juures jagub nii rahvast kui autosid, jäätee kajastub läbimüügis Kihnu poemüüja. Lossi Heila. Ta on üldiselt tore sellepärast et siis käib rahvast, on poes ja me saame kaupa juurde tuua ja isegi on tore vahel linnas käia. Kihnu muuseum otsustas, et kuni on avatud ametlik jäätee, on seitse päeva nädalas lahti ka muuseumi muuseumi perenaine Pärna, Veronika. Kuna turistid tahavad tulla vaatama kiinud ja siis on vähemalt üks koht, kus saab vaadata kinoajalugu ja, ja võib-olla ka natukene nina soojendada. Kihnus praegu avatud kohvikuid ei ole talvel. Eile sõitis mandril Kihnu üle 160 auto. Keskpäeval võis ennustada, et tänanegi number ei tule väiksem. Tartus peetakse rahvusvahelist Juri Lotmani seminari, järjestikku on see juba 18. esinejad viiest riigist peavad ligi 30 ettekannet, teemad ulatuvad teksti poeetikast Zenjootikani. Liisu Lass räägib lähemalt. Homme on akadeemik professor Juri Lotmani 89. sünniaastapäev. Lotmani seminaril osalevad sel aastal teadlased Tartu Ülikooli slaavi filoloogia, klassikalise filoloogia, ajaloo ja semiootika osakondadest ning Narva kolledžis ja Tallinna ülikoolist. Väliskülaliste seas on professoreid nii Moskva ülikoolist kui Saksamaalt Kiili ülikoolist, Tartu ülikooli vene kirjanduse professor Ljubov Kisel, jooma. Kelle hulka aja on meil Vene Teaduste Akadeemia Slaavi uuringute instituudi asedirektor Fjodor Uspenski, kes esineb seminaril ja pärast on ka tema erikursus Tartu Ülikooli tudengitele see on Venemaa ja Skandinaavia 11. 12. sajandil. Seminari ettekanded käsitlevad mitmeid teadvus probleeme, mis kuulusid Juri Lotmani huvivaldkonda näiteks teksti poeetika, värsiõpetus, kultuuri ja filmisemiootika ning uurimused, mis kõrvutavad erinevate riikide kirjandusi. Esmakordselt räägitakse põhjalikult Juri Lotmani eluloost. See annab ühtlase hea ülevaate ka Lotmani algusaastatest Tartus. Ljubov, kes seal jooma. Siin on nii üksikkirjanike looming, intertekstuaalne, reaalsed seosed näiteks Puškin ja Aleksei Tolstoi on siis nii turgeeni vest, nii Tolstoi aga on ka kaasaegsest kirjandusest, näiteks pulatocum tša vastu on, on, siin saab olema juttu päris Pasternaki romaanist, nii et nad on nii tuliloolised, Simiootilised, filoloogilised, biograafilised, nii et võiks öelda, et haare on lai, teemad on äärmiselt huvitavad, uudsed. Seminaril antakse üle ka Juri Lotmani stipendiumid teadustöödele, mis tehtud semiootika ning vene kirjanduse ja kultuurivaldkonnas. Järgmisel aastal on Juri Lotmani 90. sünniaastapäev LibreOffice seal jooma sõnul on plaanis seda suuremalt tähistada. Liisu Lass Tartu stuudio. Narva teatri Ilmarine esietendus eile õhtul üle pika aja taas täiskasvanute tükk prantsuse ühe tuntuma dramaturgi ja Stiina resa loo tapatöö. Jumal tõi lavale Jaak Allik, sellest. Narva teater Ilmarine on aastaid toonud lavale lasteetendusi ja kogunud nendega tunnustust mitmetel piiritagustel, teatrifestivalidel ja loomulikult ka Eesti venekeelse publiku seas. Tegemist on tasemel teatri trupiga, seda näitab kas või see asjaolu, et kunstiline juht Juri Mihhailov on üks neist, kes sai sel aastal Eesti vabariigi teenetemärgi. Teater töötab oludes, mis sobiksid ehk sõjajärgsesse aega. Muidugi on siin külm, seda maja pole ju 15 aastat köetud, aga ma loodan, et kõik saab korda. Me ootame siia nii Peterburi kui ka Eesti teatreid. Me oleme Eesti teatritest väga huvitatud, sest ma arvan, et Narva teatripublik tahab näha, mis eesti teatris sünnib, ütles Juri Mihhailov. See oli siis katkend etendusest ja nagu võis aimata, oli taustal kuulda ka soojapuhurite suminat. Niivõrd külm oli selles saalis prantsuse praeguse aja ühe tuntuma dramaturgia Smina ressaa loo tapatöö. Jumal tõi Narvas lavale. Jaak Alliku tulite Narva lavastama enne valimisi. Te olete nüüd umbes kaks kuud Ilmarise teatriga kokku puutunud, mida sa teater endast kujutab? Ma ei oleks uskunud, et Eesti vabariigis 21. sajandil ühte kultuuriasutust võidakse hoida nii halbades tingimustes, nii linna kui riigi poolt ja samal ajal on siin entusiastid, siin on suurepärased inimesed, kes tahavad teha, siin on kaheksa sealsed töötajad teatrialase haridusega, aga kahjuks on nad viimase nelja aasta jooksul saanud, tähendab lastelavastusi, sest millestki peab elatuma see lavastus ja ma tegin seda täiskasvanutele, kuna nad said eelmine aastal uue saali, mis on muidugi konstrueerimatasin täiesti, see on selline, nagu nõukogude ajal tehase aktusesaal lõpetas. Võib-olla sellest minu lavastas, tõesti, läheb lahti taas Narva ilma see teatri täiskasvanutele, palun paar, see on nagu minu peamine eesmärk. Kui ei kandideeriks Ida-Virumaal sotsiaaldemokraatide esinumbrina, kas ta oleks seda siis tulnud maru lavastama? Oleksin kindlasti, võib-olla mitte sel ajal, sest mul praegu tänulik, et ma saan kahte asja ühendada ja kaks kuud elada Narvas, näha, kuidas inimesed reaalselt elavad ja töötavad. Aga jutt, et ma tulen ammu olnud all neile nüüd suur täiskasvanud saavad äsja sai nende kätte, nii et ma oleks kindlasti olnud ka muul ajal. Homme toimub rahvusraamatukogus koos erakondade esindajatega kõnekoosolek raamatukogude tulevikust. Mall Mälberg rääkis nende põhimuredest Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhi Anneli Sepaga. Raamatukoguhoidjate küsimused, millele erakondadelt vastust oodatakse, puudutavad põhiliselt kolme asja, ütles Anneli Sepp. Kõigepealt seda, et raamatukogu üldse olemas oleks, ei käi. Eestis on praegu 565 rahvaraamatukogu üle 400 kooli raamatukogu ning hulk teadus- ja eriala raamatukogusid. Ometi igas piirkonnas raamatukogu ei ole ja edasi, kui leitakse ka ruumid raamatukogule, on kohe vaja raamatukoguhoidjat. Siit ka küsimus erakondadele. Põhiline raamatukogude probleem on see, et meil ei ole sellist ühtset alluvust, kuna raamatukogud kuulavad väga erinevatele allasutustel Arniste, milline mehhanism võiks olla, et raamatukoguhoidjad saaksid vähemalt Eesti keskmist palka ja saaksid seda igast piirkonda? Kui palju teie hinnangul on raamatukogusid meil vajaka, kui palju neid kohti on, kus üldse ei ole raamatukogu? Nüüd selle masu ajal on väga palju kohti, kus raamatukogud on avatud ainult mõni päev nädalas. Väga palju sellist suurt raamatukogude sulgemist õnneks ei ole olnud. Mehe korpus on lihtsalt see, et nüüd, kui ka majanduslikud olud lähevad paremaks, et kas me võime olla kindlad, et raamatukogu saab olema avatud jällegi kuus päeva nädalas. Meie kõige suurem hirm on tegelikult kogud, ütles Annelise. Kui raamatuid ilmub Eestis umbes 4000 tükki aastas, siis kui meil jäävad praegu raamatut hankimata, siis nende inimeste hulk, kes tulevad raamatukokku, saab olema poeg väiksem, sest neil ei ole lihtsalt uusi raamatuid, mida sealt laenutada. See raha, mis on nüüd riigi poolt antud rahvaraamatukogudele, näiteks kui 2006. aastal oli see 31 miljonit krooni 2010. aastal oli see 26,2 miljonit krooni. See tähendab umbes seda, et vilja 1000-st ilmuvast raamatust raamatukogust ainult 400 raamatut. Et kulude vähenemine on üks väga kriitilisi kohti. Raamatukoguhoidjatele on Anneli Sepa sõnul hinge peal ka e-raamatud ja nende pakkujad, keda on turul juba üsna palju. Ei ole olemas veel mehhanismi, et selles protsessis saaks osaleda ka raamatukogu. Raamatukogu saaks hankida endale e raamatu, mida ta saab laenutada oma lugejale. See on ka kindlasti üks asi, mis Eesti riigis vajab ära korraldamist. Ja meil on täna edastada ka üks koormuse kurb sündmus. Eesti Kunstnike Liit teatab, et meie hulgast on lahkunud väljapaistev raamatugraafik. Jüri Kaarma. Jürid Aarma sündis 26. aprillil 1950.-le. Kas tal kunstiinstituudis graafikat õppinud Kaarma leidis oma kordumatu visuaalse keele juba seitsmekümnendatel aastatel nii raamatute kui plakatite kavandamisel. 25 kaunima raamatu konkursil on ta läbi aegade üks kõige enam Breneerituid. Juubelinäitusel täitsid tema kujundatud raamatud 19 meetrit riiulit. Kujundused on muutunudki muutnud kirjasõna, loetavamaksja illustratsioonid vaadatavamaks. Pooleli jäi Dante põrgu ja ilmateade. Öösel on meil selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 13 kuni miinus 17, paiguti kuni miinus 20 kraadi. Päeval samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub lõunakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja miinuskraade homme kolm kuni üheksa. See oli Päevakaja kuulmiseni.