No seda ringreisi, mis meil ees on, alustame, mõtlesin turgu koolimajas, Torgu vallavanema Herman kasega. Te olete päris, huh, kõige selle üle, mis teil siin koolime lauluklassis mulle näidata on on see kollektsioon siin lauluklassi tagaseinas kõik teie enda kogutud ja üles seatud. Ja tegelikult olete te selle kooli direktor olnud palju aastaid. No mis ta teeb kolm, viis ainult kuuekümnendatel aastatel, kui oli veel Sõrves rohkem inimesi. Kolhoosid ei olnud veel ära nii lõplikult viinud inimesi siit järvest seoses nende kolhoosikeskuste muutmistega. Ja siis paljudes kohtades need vanad kuurid ja vanad lobudikud, majad hävitati ja koos sellega ka väga palju etnograafilist materjali. Nagu puunõud ja omavalmistatud, seal tarbeesemed olid ohus ja siis ma kutsusin inimesi laste vanemaid üles ja nad tõid ise lapsed tõid neidki kohe koolitoit kooli ja paljudes kohtades käisin, käisin ise ka, kes olid nii tagasihoidlikumad. Ja näiteks siin meie ees ongi pesu pesemise masin mis on lihtne talumees teinud. Ja täiesti ta vastab nendele tehnilistele nõuetele nagu tänapäeva pesu pesemise masin, mis tekitab neid nende pumpadega edasi-tagasi dile käivad nöörid vastavate üle nende ketaste. Ja siis tegidki siin see veekeeris, mis tuub ära igasuguse tolmupükstest ja särkidest. Ja see on muidugi neid toobri sees. Siis te olete, seda on tõepoolest väga raske kirjeldada, ütleme niimoodi, et raam, milles kaks obadust liigutavate selliseid lõõtsasid, kahte lõõtsa ja nende lõõtsad all on siis laua sees augud ja see siis kõik kokku tekitabki selles pesutoobris suure segaduse. Seda on tahetud mitmel korral Saaremaa muuseumisse viia. Pole raatsinud, tahtsin tunda ja aga noh, selline tahtmine, muuseumi töötajad. Nii et te arvate, et tegelikult see kohalik peab jääma sinna, kus ta on sündinud. Need inimesed ei ole eriti jäänud, ehkki siin Sõrve maal on asi nii, et küllap oleksid jäänud, aga aga jäädi sõja, jalgu jäädi okupatsioonijalgu. Siin on neli-viis niisugust keerist olnud ajaloolist mis on meile jälje jätnud. See on ühesõnaga viidud 4800 elanikult 480-le 10 korda. Ja neid see protsess stabiliseerida. Vaat see ongi meie valla põhiline ülesanne ja eesmärk. Kui pikka aega see protsess kestis 10 korda, väheneda. 1908 kuni Eesti ja teise alguseni. Seda materjali sai kasutada iga õpetajaga, eelkõige ajaloo õpetaja. Ma näiteks kõigepealt seda ühe ühe aisaga atra mida vedasid härjad. Ka see aeg on olnud, on olnud seal kõrval ütleme. Siinkandis öeldakse jah, Igitzis ühe aisaga. Ja see käis kahe härja vahelt läbi. Aga see on hea. Ma kuulajatele võin ainult öelda, et see on ikka head tugev pursse ei tohtinud katki minna. Kivile, kui ka givesin, jätkub küll nagu kasvaksid kusagilt nad kasvavad ülespoole. Ja praegu siiamaani leitakse lõhkekehi. Me oma lastega ju oleme üks vähemalt 20000 lõhkekehi keha üle annud sapööridele nad nii nagu keevad maa seest välja ja kivid on põllu sees samasugused. Ma mäletan, et sõjajärgsetel aegadel, minu põlvkonnas lapsed on ju ikka uudishimulikud ja ja paljud lapsed said viga, sõid lausa hukka nendesamade pommikildudega, nagu me ütlesime, pihta, kui nad midagi avastasite torkima läksid. Millal siin Sõrve maal viimati siis neid lõhkekehi leiti? Viimati me olime kolm nädalat tagasi. 98. aasta sügisel. Tee prahvilleerimisel nohti hööveldamisega oli järsku tekkinud tiirle. Kahurimürsk ja ta oli üsna teie telje peal. Ja see kohalik mees leidis tema säält ja teatas valda. Kutsusin jälle välja need sapöörid. Sõda on ammu läbi, seda tuletab siin ennast meelde igal sammul. No midagi, läheme siis siit lauluklassis, täna paneme selle pesumasina jäletama paika. Läheme siis edasi sinna, kus veel igal sammul on vaja meenutada, sest Sõrvemaa on kord selline maakoht, kus tuleb ka meenutada, palju. Lähme just sinna, kus mürsk tee peal oli seal soodevahe küla, seal oli 22 talu. Harilikult neli-viis inimest elas ikka talus, kui mitte rohkem. Ja siis me, kui me korrutame, siis selle üle 100 inimese ja sellele mitte ühte taru Ena. Siin me siis nüüd kõnnime ühe talu sissesõiduteel, jah. Jah, see on tee ääres, paistab päris, päris hea talu olevat olnud, õunapuud on õunapuud, on olemas sireli, et on olemas. Need kevadel püsimise hetk, aga nagu ära ära petta, kui teed mööda sõita. Küll aga on majast ainult vundament alles. Jah, ainult vundamendid ja muud siin ei ole ühtegi ühtegi mingisugust puu ehitas, sinna ei ole. Sest tankilahing siin kahe poole vahel 44. aastal pühkis kõik minema. Soodevahe küla, see tähendab siis, et küla asub keset soid. Soid ja ta on küllalt viljakas maa ja seda aga aktiivselt kasutati sovhoosi aegu. Aga nüüd on kõik. Aga külal on nimi ja küla, nagu oleks olemas. Ja tema on isegi kantud nii kelle valimiste eelkaardile kunagi ju nõukogude ajal osa külasid kasutati. Oli ka haldusreform ja tuleb jälle haldusreform. Aga nüüd on vähemalt kõik Eesti esimese perioodi vaat jälle kaardil. Ja loodame, et vabaks, et lapselapsed või lapselapselapsed siiski leiavad. No aga kas on vallamajas ka niisuguseid pabereid, ütlevad, et siinsamas soodevahe külas on maid, mida keegi on jälle tahtnud, on mõni peremees tekkinud. Jah, on küll, seda näitavad, isegi, kui me veel natukene edasi sõidaksime. Maa piiride märgistused ja keppide otsas on mingisugused värvilised tutid, mis näitab, et vaat seal on juba maa meedia mõõtnud ja selle taga seisab üks omanik, kinnistu omanik. Tea, mis ta siin siis ka tegema hakkab, kuidas selle kinnistu kätte saab. Et mis te arvate, kas on tulijaid ka või on lihtsalt maaomanikud, no näe, praegu oli üks mees, sõitis autoga mööda, siit külast tuleb ta küll. Kui nüüd otseselt siin on võib-olla üksikud, aga kui me räägime ühest teisest piirkonnast ja 1938. aastal jahi nii tühjaks jäätud küla hulka oli Mõntu küla sele Mõntu sadama ümbruse viiest pärast aeti ja venelaste poolt välja kogu elanikkond. Ja kui korrutame viie külaelanikud, muide, see Mentu piirkond oli Saaremaa üks tihedamini asustatud ja võib-olla üle-eestiliselt kõige tihedamini asustatud piirkond siis ta jahi täiesti asustamata. Ja praegu, kus me oleme leidnud investorit ja selle mentor ja mis ei ole kunagi veel rahvast teeninud, vaid on olnud alati sõjasadam on ehitatud 1000 tonnine külmhoone, ajakohased, külmutusseadmed ja puhastusseadmed hakatakse varsti ehitama sadama hoonet, vaat sinna ümbruskonda on juba jäämas hulgaliselt inimesi, saab tööd, seal saab teed ja me olemegi kõdunenud ääremaade programmijuhtide poole. Et nad aitaksid meil tuleval aastal kolme ala elektri alajaama ehitamisega. Ja selline kirjan teel nende poole ja ka maavanema ja sõna on sealjuures. Ja nüüd me tulime, siis vallavanem, aga Mõntu sadama? No praktiliselt juba kaipealsele, ainult et õues on nii vali tuul, et tulime siia soojakusse. Nii kui me auto seisma panime ja merele vaatasime, ütlesite, ütlesite teie summuda toonud. Ja enne seda ei olnud aga nüüd need viimase nädala tormid mis isegi ajasid rootsi pargase koos 4000 tihumeetrilise paberipuiduga jama ja kiriku juurde. Meile on ta toonud kõvasti muda. Ehk ühesõnaga mereväetist, põlluväetist põlluväetist, ilma milleta vana Sõrulane ei näinud oma põlluharimist. Tema oli ikkagi üks vähemalt poolsõnnikut, mida põllule veeti. Nii et vaata, et rohkemgi laudast tuli merelt. Jah, tuli merelt ja seda jätkus igale põllule ja kartul on suurepärane, mis Vieti siit Mõntu sadamast Riiga. Nii et kartulimekk olenes sellest siis, et missugune live. Mis siin veel väetis ja et ta peab olema hästi kiviklibulisel põllul see savi ja puhta Liive ei aita, vaid seal peab olema veel midagi, mis selle tohli hästi lekkima paneb. Nii et tublis on siis üks üks artikkel, mis võiks minna. Talu või samuti veel aiapidamises. No me oleme ju tegelikult siin riigipiiril praegu meie ees on Riia laht ja ja Läti maania on ainult Ainult kõige rohkem 45 kilomeetrit sealt kolka Logani. Sõrve tippu. Sõrve tippu on umbes seitse või kaheksa kilomeetrit. See Mõntu sadam siin praegu ta on natukene niisugune kollidemaa kui siia sisse sõita niukesi, tühje aknaauke ja pisut jube võib siin olla pimedas ja üksi. Aga. Siin on ehitatud investorite poolt 1000 tonnine külmhoone mis on kõige aegsem praegu Saaremaa külmhoonetest. Samuti on ehitatud ajakohased puhastusseadmed. Siis praeguse ehitaks küttetanklat, nii et mina, Ma loen seda turgu südames hooneks ja seda piirkonda, mida me tahame elektrifitseerimine läbi täielikult asustada selle sõna tõelises mõttes. Siis midagi on nagu idanema pandud, et meie vald agaks kasvama. Selleks kuluks tunde päevi ja vist, kuid lausa et rääkida ära osakenegi Sõrvemaa loostaga. Vaatame siit tulevikku, seesama meri annab võtme ilmselt tulevikku. Ma asend on vallal võimalus seda ka ära kasutada. Või on tõesti ainult nii, nagu me siia sõites rääkisime. Te ütlesite, et et turismifirmad võtavad inimesed busside peale, sõidavad siit läbi, aga isegi ühtegi korralikku kümmerguta ei aita nad ehitada. Vald ei saa sellest mitte sentigi. Kui palju näiteks läinud suvel turiste siit läbi sõitis, kas teil on ettekujutust? Me oleme selle üle vaielnud ja mina olen pakkunud 10 kuni 15000, aga meil umbes poolteist kuud. Asi oli maavalitsuses koosolek ja seal inimene, kes pandi turismi alal tööle omavalitsuste liitu andis niisugused andmed, mis pani minul pea otsas keerlema 30000 turisti. No ju tal need andmed olid võtta juba nende turismifirmadega läbikäimisest, eks ole. Kindlasti see tyhi jutt ei olnud, see paneb mõtlema, kuidas, kuidas teha see sääre tipu infrastruktuur niisuguseks ta vastaks. Rahuldavale hindele, hügieeennilistest seisukohast juba lähtudes ja meie nagu oleksime peegelkannid tervele maakonnale. Ja siiamaani me ei ole mitte see õige peegel. Peegeldame tegelikult toredat Saaremaad siit valesti. No ja teine asi on ju see, et, et see annaks kohalikele inimestele tööd, see aitaks taasasustada seda paika tõesti, et Sõrve maal elu hakkaks jälle liikuma käima. Just siinse säärementu piirkond saakski esimeseks nii-ütelda piirkonnaks, kus on kuus, seitse küla. Et siin hakkaks elu, pulbitseb asest, mentusin külmhoones on ju tööd umbes 40-le inimesele. Tähendab, meie saaksime sellisel juhul öelda, et meie vallas on tööpuudus likvideeritud. Torgu kooli õpetajate tuba, Oktoobri teine poolaasta on 98 ja siin on hea ja rahulik. Anu konks teie kohta ütles vallavanem natuke aega tagasi, nii et ei, mul ole muresid, niikaua kui anumil koolijuhataja ja kohalik hingekarjane siis on kõik korras. Ilusad sõnad, tunnustatud, te olete seda jõudnud teha? Umbes aasta mõlemat tööd. Jah, ma olen septembris 97 siinmail torkus. Miks te tulite? Me tulime Saaremaale, varem me tulime, mul jookseb, viies Saaremaa aasta. Ja eelmised aastad olid Mustjalas, abikaasa töötas mustele kooli juhatajana ja siis mina õppisin veel teoloogiat usuinstituudis ja ma ei saanudki nagu täiskoormusega koolitööd teha. Aga siis sain mina oma bioloogia õpingutega ka ühele poolele ja oli aeg siis leida nagu töökoht või paik, kus ma saaksin teha nii kirikutööd kui tuli välja ka, et koolidel on võimalik teha. Ma olen olnud kooliõpetaja, elupõline tähendab üle 20 aasta seda koolitööd tehtud. Ega ma muud ei oskagi teha. Tähendab, noh, õppisin siis nüüd veel bioloogiat juurde ja ma olen ikka seda öelnud muidugi oli nagu see osa, mis ma tundsin, nagu pedagoogikast jääb puudu, nagu üks külg on puudu, et see lastega tööl või üldse inimestega suhtlemisel. Ja läksingi selles ootuses, et et see, see osa saaks nagu täidet ja vaimulikule tööle. Mind ordineeriti Valjalas 96. aasta märtsis, kuues märts oli see päev. Sealtmaalt on siis see vaimuliku tööpraktika. Nende õpetajaamet on olnud tükk aega kooli juhtida, on siin ka esimest korda, seda nüüd küll jah. Ja siis võibki niimoodi öeldakse. Vaimulikele tööle tulek ei kaaslasele võimaluse proovida ära koolijuhi ametit pidada. Siin sõrmemaal selles suhteliselt hõredalt asustatud paigas, kus elu ja ajalugu on inimestest üsna rängalt üle sõitnud. Kui palju on nendes inimestes usku, teie meelest? Ma ei mõtle seda, et ta tuleb kirikusse ja paneb käed kokku ja saadab oma palved kuhugi sinna teele vaid usku sellesse, ta jaksab edasi elada. Just mina näen, et see usk ongi, mis kannab ja mis on hädavajalik. Ja just võib-olla sinna juurde ka ütleme see samane endo saamine, aga elamine ka teiste kõrval teise vajaduste nägemine, teise inimese aitamine. See on nagu mina, mina leian seda, et mis peaks olema meie inimeste või see on nagu jõu ammutamine usust. Nii, ma olen siin ka lastele ja noortele, nad ei ole siin tihedast ja võib-olla selle paigaga just seetõttu nad peavad elama ja õppima mujal. Aga just need sidemed säiliksid, nad tunneksid, eks ole, et nad tuleksid tagasi kord. Ja kui praegu meie koguduses on need vanemad inimesed, kes siin võib olla igal pühapäeval vaat küll või niimoodi kirikulised ja nende tõekspidamised võib-olla natukene teistsugused kui nüüd nendel noortel inimestel siis just see kõik see kokkusulatamine tantsus, kirikusisene, et et see on noh, olest laiem. See ongi nagu see kirikutöö vajalikkus või noh, igapäevane. Ma küsisin siin enne, kui julgen siin elada, et teie, ma panin tähele, ei võtnud mind nii sõna-sõnalt, kes ma Tallinnast tulnuna küsisin seda ja mõtlesite seda tulevikuusku, mõtlesite seda, et, et kas on mõtet siin lapsi kasvatada suureks või, või minna ära juba enne, kui nad üldse sinna soetada? Hakkasite? Rääkima, et oi tasub julgelt olla, sellel paigal on tuleviku. Tegelikult mõtlesin väga sõna-sõnalt seda, kui julgesin, on elada selles mõttes, et kas lapsel on julge kooliteed käia. Kas inimestel-peredel on julge kodu üksinda jätta? Ta on. Siin mõned ajad tagasi oli Saaremaal iseloomulik see, et kui kodust ära mindi, pandi ju luuavars ukse taha, see oli märgiks, et pererahvas kodus ei ole. Ma julgen, kui öelda seda, kui palju neid peresid on, kes niimoodi praegultki, seda seda teevad, aga kindlasti saarlane teist inimest ohuallikana. Kuigi ka siin on jah, palju, võib-olla juba nüüd ka tulnud seda paha tegemist suurelt maalt ka saare peale on sarnane tõepoolest ikkagi julge, turvaline on tema kodusid Saaremaal. Ja siinsamas ongi vot seesama see üksteise aitamine ja üksteise toetamine. See niisugune kokku kuuluvis võib olla ka see, et igat uustulnukat kohe siin nii väga omaks ei võeta kohe sinu ümber või sind oma oma inimeseks nagu, aga kas see pika pilguga ja üsnagi aastaid võib see kesta veidike võõrastav suhtumine siis võib-olla see ongi see, miks nende just niisugune see paik oleks turvaline? Võetakse sind omaks siis, kui ollakse kindel selles, et ega sa ei taha midagi ei tee, kui sa siia tuled. Ja noh, ma arvan, et eks meiegi, kes me oleme siia sisse tulnud, et kuigi on siin oldud ja eks nüüdki vallavanem küll üts, ilusad sõnad, aga ekse vaatav pilk kestab. Räägime siis kooli direktoriga veel mõned sõnad koolist ja selle kooli eripärast. Et kuulute Eestimaal üht haruldaste koolide nimekirja, see on üsna lühike nimekiri. Me oleme üsna kaugel keskusest. Me oleme sõna otseses mõttes siin Sõrve säärel ääremaal, kus algab ju kohe meri. Lähim kool. Kui maismaad pidi minna Kuressaare poole, jääb salme, kuulsin 30 kilomeetri kaugusel meist umbes. Ja Meie vahepeale jääb siin veel inimasustamata maad 15 kilomeetri raadiuses. See tähendab inimtühi ala, kus ei ole talusid, kus ei ole üldse asustatust. Ja meie oma paikkonnas siin käivad lapsed koolis kusagil giga 10 kilomeetri raadiuses. Tähendab, sääre tipust käib üks kond, Mõntu sadama juurest tulevad lapsed ja siit ümberkonna külades mitte ka, et näiteks ühe pisikese esimese klassi tüdruku koolitee, mida ta peab jalgsi läbima, iga päev on üks ots, kolm kilomeetrit ja niimoodi ta on. Ja nüüd ongi niisugune meie siin paikkonna eripära selles, et selles väheasustatud paigas sõna otseses mõttes meile jagubki õpilasi nende piir normide järgi või nagu annab meile haridusministeerium tüüp, koosseisud. Me ei saaks nagu hästi kõiki õpetajaid pidada, jah, me ei saaks, ei õpetajaid või lapsi siinkandis, see tähendaks meie kooli viimist. Kas nüüd algkooliks nende arvuliste näitajate järgi, mis meil on, see tähendasime, lapsed peaksid minema Salmele Kuressaarde Paikuna lapsed, nüüd siis kaks asja ühelt poolt Saaremaakoolis tunnistamine ja teiselt poolt siis see tänav lasteprojekt on siis need, mis võimaldab Torgu lastel ka siin kohapeal. Mida tähendab tänavalaste projekt? Ma saan aru sellest, teil on siin internaat, teil on lapsi kaugemalt ka tervelt Saaremaalt tundub niimoodi. Selleks, et nimekirjas oleks piisav arv lapsi ja vist ka natukene sellest, et siis nad on koondatud nagu ühte kohta, kus nendega juba eriliselt tegeldakse. Õpetajad on kogemustega, need on probleemidega lapsed, siis Need on hea probleemidega lapsed, võime öelda niimoodi, et need on siis lapsed, kellele see täna tänama halvad mõjud on oma toime avaldanud. Mis see tähendab hulkumise, lihtsalt koolikohustuse mittetäitmine oma koolis võib olla tänava halvad sõbrad kodunenud teise plaanitses ka koduga konflikt tekkinud. Kas need on needsamad sümpaatsed noorukid, keda me nägime interna siis ja paar tundi tagasi, kui me sealt läbi jalutasime, just just see halb nimi, noh, ma ütleksin siiski tänav, lapsija tänav, inimene või üldse, eks ole, piibe mõtled kohe halva peale väga halva peale. Paraku, ega nad ühe võib võtta individuaalselt. Nad on üsnagi sümpaatsed, noored inimesed sulasid siia sisse. Oleneb muidugi probleem on probleemid ja kusagile probleemid tulevad ikka ju kaasa, aga me peame selles usus ja lootuses tööd tegema ja selle nimel on meie õpetajaskond ka valmis tööd tegema. Et ikkagi need noored inimesed saaksid sind põhihariduse ja nad nendest tuleksid lihtsalt väärikad kodanikud. Nii et nad meie ühiskonda sisse sulaksid ja koha leiab, nii et ühtepidi lahendatud TT olemasoleva kooli probleemi. Ütleme nii olemasoleva kooli olemise probleemi ja teistpidi aitate te ka nendel neid on üle tosina vist nendel noortel inimestel lahendada nende probleeme. Teate, see ei olegi üldsegi nii uudne asi, sest seda on tehtud siin Torgu mail, kümneid aastaid. Aga me oleme viinud selle nüüd niimoodi, nagu tähendab ta ongi selle väikse kooli, eks ole, eksisteerimise võimalus olnud läbi aegade. Et ütleme ka nii, et need suured ja peenemat sorti koolid on oma praagi välja heitnud endast. No laste kohta ei saa niimoodi öelda, praak, see on halb sõna ütleme, mitte lapsed praagina, vaid täiskasvanud vannute elu praak või, või kuidagi nõnda, sest kes seda teab, eks ole, kus see viga on tekkinud, seal peres on seal peresisene niisugune mõist mõistmatus või teatud eas või on ta tõesti kuuliseks ole õpetega läinud, see konflikt, seda põhjust ei oskagi, nii pahatihti tulem nendel juhtudel on tavaliselt ikka üks, et see laps on sattunud tänavale sest ta leiab omavanuste seas omale meeldiva tegevuse. Ainult et siis tulevad ka nagu ikka, kaasnevad pahelisused, eks ole, sealt tuleb juba siis alkoholism, seal teeb lapsitamine, sealt tuleb võib-olla siis juba vargused. Sest grupiti, eks ole, jääb rahast napi, seda on vaja hankida ja see toob siis kaasa juba seadusrikkumised. Ja nüüd need lapsed, kes meile satuvad nendele enamusele olnudki juba niisugune väikene ühel suurem, teisel väiksem kokkupuude ka politseiga. Nad on käinud või läbinud enamuses kõik salajaste asjade komisjoni ja nad tulevadki nagu siia just selle mõttega, et nendest ehk saab veel asja või ütleme, nad ehk paranevad või parandavad oma käitumist või kasvavad sellest heast lihtsalt. Teed siin on teie hingekarjaseseisus ilmselt väga suureks toeks neile. Või on teile teie usk endale toeks, nende toetaks? Ma loodan küll. Aga, aga ma arvan, et see tulemus ei avaldu niipea. Ja tänase kursusel oli just mulle jäi silma üks niisugune väga huvitav küsimus, olite linnas kursus, tulin, tulin ja ja seal oli just niisugune tähelepanek, et vaadake, kas teie õpilased ikka 50 aasta pärast meenutavad, mäletavad ja kui, siis millisest küljest meelde jätta, et mõtiskleda selle oma töös selle peale. Ja no ega ei tahaks vist ükski õpetaja seda su õpilane sind halvast küljest mingisugusena. Tähendab, et pedagoogi tegevus on ikka selle peale suunatud, et et oleks siis midagi viie aastaselt ja öelda, et vot jah, ta õpetas nii või see oli mulle kasulik. Kui see nii on ja saab olema, siis ma arvan, et siis siis saab öelda seda, et neil oli kasu, kui suurde, olgu kool on üldse Torgu kool on praegusel hetkel 66 õpilast, 11 õpetajat. Siin mõned siis koolitöölised, lisaks veel meil katlakütja, köögipersonal ja ja koristajatädid, nii on igal aastal ikka oodata esimesse klassi jälle kedagi tuleb paari lapse kaupa või natuke rohkem, sellel aastal viis tuli eelmisel aastal neli jah, järgmisel aastal ka umbes sama harv, tuleb lapsi ja siis kolm ja siis on oodata kahteteist last. See on 2001. aastal. Aga kas nemad ka kõik kooli tulevad, see on muidugi küsida, sest meil on ka osalt ju niisuguseid, kellel on sisse, kirjutas siin. Aga elatakse ju mujal ja sinna on ikka aega ju mitu aastat ei oska nii kaugele ette näha, aga äkki tuleb peresid kusagilt mujalt, see oleks teretulnud nähtus. Me ootame seda. Me loodame. Annerand te olete siin emakeeleõpetaja mitmendat aastat 12. aasta jookseb juba Tartumaalt pärit ja juured on tegelikult pärit Jõgevamaalt, aga 15 aastat olen elanud, kuidas seal koolis käinud? Ja 87. aastal esimesest septembrist olen Torgu kooli õpetaja. No kuidas on see Sõrvemaa keel? On see teil juba suus? Ise ei oska seda öelda, kas ta mul suus on, aga kuna ma elan kodus ämma ja äiaga abikaasa on elupõline Sõrulane, siis ma arvan, et midagi ikka külge hakanud küll. Ja mis iseloomustab saarlase ja Sõrulase kõnet veel võib-olla eraldi. Kas teie emakeeleõpetaja kõrv on selle nüüd kinni püüdnud? Kindlasti on püüdnud, sellepärast et kui ma siia esimest aastat tulin ja, ja laste juures tähele panin seda et minu esimeseks selliseks elamuseks oli et lapsed laulsid, Tõnnedy põnned hüppas põis, aga nad laulsid seda nii huvitavat lauset Tõnn tibenn ööpast täis. Ja see oli minu jaoks täiesti, see on senimaani meeles mul ja ma olen seda igal pool rääkinud, et see on tõesti vahva, vahva ja kui kuulata saarlaste üldse, siis tema, temal on selline laulev hääl. Nüüd mandrile lähen siis minu mandri sugulased ütlevad ka, et, et sul on midagi juba külge hakanud. Et tähendab see intonatsioon ja see, see laulmine tuleb juba vist sellega kaasa. No kas Sõrvemaa keel erineb suure Saaremaakeelest ka? Kui seda õiget Sõrve keelt rääkida, siis kindlasti sest nii nagu abiga, aga sa mulle ütleb, et meil on jakid, aga temal on Jõkid, meil on kelk, aga tal on kõlk. Ja noh, teisisõnu ka veel sinna juurde. Nii et ma arvan küll, et erineb küll, kui seda päris puhas Sõrve keelt rääkida. Kui palju, kuid Saaremaal olla võib ka. Nathan kihelkonite erinev, nii palju kui on kihelkondi, nii palju, ma arvan, on ka murrakuid. Niimoodi ütleme arvuliselt, võib-olla ma ei ole neid kokku lugenud, aga aga nii palju, kui ma olen siin Saaremaal ringi liikunud, on ikka erinevus küll tunda, igaüks räägib erinevat, igaüks oma murraku minule, hääldi siia, kui ma Saaremaale tulin, et jah, et nii kena, et Mu Põlus tahvleid, siis ma mõtlesin, et jah, et mis pistmist on toatahvlitel ja tahvlitel, ma ei saanud aru, mis asi see on. Ja teine asi mulle öeldi, et tuleks keeta kartulit ja, ja kala. Aga nemad ütlesid seda niimoodi, et keeda tuhlista ja pane sinna sisse ka peale. Nii et igasugune kanalist, igasugune kala, nendel lest muidugi, aga nemad ei mõelnud sel ajal muidugi seda, et ma oleks värske lesta sinna peal, nemad mõtlesid kuivatatud lesta kuivat lest pane ka sinna täele. Niimoodi ikka öeldi ikka noh, tähendab, tagant tuli harjuda, tuli ikka harjuda, tuli ikka harjuda, keelt, õppida, keelt õppida, sest lastega on ka mul noh, kuna ütleme, kirjakeeles õpetatakse, et inimesel ei ole koonu inimesel log. Nemad kirjutasid kõik väga huvitavat kirjandites. Lähed, pesime koonud puhtaks. Vot sellised huvitavad huvitavad tähelepanekud on, aga see on kõik see, mida tuleb hoida tegelikult juurde võib õpetada kirjakeelt ja no seda peab loomulikult valdama teatud tasemel, aga see koonu puhtaks pesemine peab kusagile jääma. Kindlasti peab jääma, sest kui see keel nüüd ütleme kaob, siis on väga kahju, kui ei ole enam meie hulgas vanemaid inimesi, kes õpetaksid meile seda keelt ja Me jätkaksime seda keelt. Tegelikult on see omamoodi väga huvitav. No kui palju siin Sõrvemaa praegu veel ütleme? Neid keelejuhte leida oleks vanainimeste seast? Pojalt, arvuliselt, aga ma arvan, et neid ikka oleks, aga noh, mitte väga palju. Need, kes on ikka tõesti täitsa nii, et nad ei räägi kirjakeelt, vaid räägivad ainult Sõrve murrakus, neid on tõesti vähe ja noh, mul on kodus ämm ja äi, kes, kes seda räägivad omavahel, on neid väga vahva ja tore kuulata. Ja ega siis nendele enam seda kirjakeelt õpetama ka see, mis on nendel ikkagi sisse juurdunud, seda enam ümberõpet. Sest nad on vanad inimesed, ämma mul 80 juba saamas ja ai, on ka 70 aastane, nii et neid enam ümber ei õpeta. Aga need, kes on, ütleme nõukogude ajal koolihariduse saanud ja kus tõesti rõhku pöörati selle peale, et ei tohi nagu ütleme, murrakut rääkida, vaid tuleb rääkida just ikka kirjakeeles ja et need natuke võib-olla juba jah, on sellest nagu võõrdunud. Aga mina võin oma abikaasa kohta öelnud, et tema ei ole, tema räägib ikka seda keelt. Luule, aadus teie kohta öeldi, et noh, tema on põlissurulane täitsa koja juurtega siitsamast maadest. Ja nüüd palun edasi rääkida ainult kohalikus keeles. Te annate lastele süüa siin ja kiidate seda süüa. Mageda jah, seda lastele ning aga näevad üks lapsest. Me ei ole rahul, ütles, et ta pidi täitsa naljakas olevat. Ei aita Iiemmetete. Makaronid pidi nii rasvased Aga siis ma tegin seda rabarberikooki ka. No mate läheb siia nõustesse jep, liha tema vanemad meisterdada mitt, ütelda see ahju, kui ta neid natuke saaksid oodata, sihte jääksite ise ära. Kas nad söövad, söönud seda? Muidugi söövad. Võib-olla üldiselt söövad Jagmannatan kimpus nendega, mis lemmikuid Donskab, marsa isegi taru üldse praegu nendel lemmiktoit on täitsa Nataksid hamburgerit ning sellise asja saada, kuna neid pole ju praegu meid randa meetrine raua, nii piline, selle eelistab saa. Kui väikese raha on, siis toidul on neli korda päevas, peab 12 kroni söödud saama. Rohkem pole, seal eristab ta ühte Hamburgi hetked, kui, kui, kui kutt hakkaks seda poest ostma. Mis elu see võtab, lausa sõnatuks ju? Nojah, aga ma ikka katsun saadik ütelda ning kõike siin sedasi jalgade peal seista ning ta mulle, mida tegelikult, mis siin hädameta pole, pole hullu midagi, pole hullu midagi, kena keik tegelikult ilm on natuke Lidriine, uued, noh, aga küll ta jälle paramalt läheb. Surun ütleb, et tulen koju, lihatasid liha? Jah, küll mitte.