Nendeks on kintsud jagi, sedavõrd jämedaid saab juba teha sülti ja vorsti ja käki. Läheb soole ja muist läheb letti. Laual ründavad lihasöökidest lõbusad onud ja isa lõualott peab pinguli on see, keda ta sööb, kuid lapse On ärasöömiseks, kombata löömiseks. Eks rumal sõdo, inimeseloom on, ära söö vintsi, omi pataljon ja teiseks, ega eks ole rumal see loom. On inimene ise, see, keda ta sööb. Jah, igale asjale siin maailmas saab ju mitut moodi läheneda. Oleneb, millise mätta otsast vaatad. Tere, mina olen Heidy Tamme ja nii me täna oma elu ringi saadet alustasime just sellise lauluga mis on lauldud klienti siis, kui meil veel jõule ei olnud. Käärid. See tänane saade on Mareti ja Kristina ja Mare lugu mingi osa nende kolme elust. Ja see on ka nende jaanipäevaaegsete roosade notsude, kellest tänaseks suured sead on kasvanud lugu. Nende siga eluring saab poole aastaga täis just jõuluks. Koos Maretiga, kutsun teid sellele ringile. Aga et alustada algusest, siis pean kõigepealt ära rääkima, kuidas ma sinna Tallinna piiril laagri alevikus asuvasse sigalasse üldse sattusin. Tänu Kristinale. Kristina on 15 aastane Tallinna koolitüdruk. Õpib kümnendas klassis ja on koolis lisaerialaks valinud ajakirjanduse. Nii ta raadiomajja tuli. Oktoobri lõpuks olime just tuttavaks saamas. Koolivaheaeg oli käega katsuda ja arutasime siis pärast ühte tundi, et mida keegi vabade päevadega pihta hakkab. Kristina ütles, et tema läheb sigalasse tööle. Ennegi koolivaheaegadel käinud. Mina ütlesin siis kohe vastu, et tulen sind sinna vaatama. Ja nii tuligi mul neljanda novembri hommikul juba enne kuut tõustajat kaheksaks sigade hommikutualetti ajaks Lasnamäelt laagri aleviku jõuda. Kui kohale sain, ei paistnud Kristiinat esialgu kuskil selles saateski temani alles selle koha peal, kuhu ta sigalates oma töö järjega jõudnud oli tol hommikul. Aga sinna läheb meil veel aega, ainult kõigepealt sain Maretiga tuttavaks. Maret Kirsipuu on aktsiaseltsi Sagro seakasvatusosakonna zootehnik. Meie ringsigade eluringil algas algusest, võiks ju ka nii-öelda emade ja lasteosakonnast ega muret mul siin eriti käsi kokku lüüa ja oh sa heldeke, hüüda ei lasknud. Hakkas kohe jutuga pihta. Ja nüüd on see jutt siin küsijaks kuulajaks. Inimene, kes siga siiski ennegi elus õige mitu korda näinud on. Mitte ainult pildi pealt. Sissejuhatusse päris pikk ja sellepärast kuulame ühe pisikese laulu vahele ja siis läheb lahti. Näitlejatega. Noh, näete, see laul oli ka nagu väikene intervjuu, aga nüüd hakkab meie intervjuu Maretiga esimesest sigalast pihta. Ja juba 20 ühepäevaseid võrdsed. Need on nüüd sündinud laupäeva õhtul. Pühapäeva, täna on kolmapäeva hommikul, täna peab siis nendele kindlasti süstima neile numbrit tegema. Kuld on ikka 10 ja on selliseid, kus on 18 põõsast olnud, vaat siin. Kas me neid võõrutasime juba mina, aga tavaliselt me tahame nii teha, et me saame panna teistele nimistele juurde, muidu on niimoodi, et ühele emisel ei ole rohkem kui 14 nisa kus ta piima saab anda ja siis on nii, et muidu neli päeva ära sureb. Vaat nii. Ja siin on siis need kõik vot sellised alla kuused. Ja kui nad nüüd juba ise korralikult süüa oskavad, siis võetakse mamma ära ja ja läheb omaette oma elu peale puhtad ja vaata puru, mis hoiab neid puhtana, siga puhas on see, kes ütleb, et aeleb poris nagu siga, see on vale, ei, sina väga koha, see oli siis nüüd seal emade ja laste osakond omal ajal, kui kõik sigalat oli täitigu, siis olid siin ainult sünnitusmaja. Nii kui ema juurest ära, nii viidi kohe järgmisse sigalasse, et ei oleks niimoodi nemad tegelikult segavad poegi vaid emiseid sisse. Sile hüppav kese luikab näiteks praegu on hästi tasapiisab meil võtta näiteks ümber hakata, kolistama hakkavad nõudma. Muidu võiksin käia kasvultoni ja mitte midagi teha, nagu koerad aru, liigutad ämbrit lükkad, nii, hakkab üks luik roik lõiku, selge. Meil on nagu pasunat algab, sööge pavlova, Lex oli nüüd kolmepäevane. Kas sa seda M-klubi tiitrid olete näinud, meie nutsu on seal meie meie loitsu rohked ja, ja noh, kahjuks ei ole äramärgitud õnneks või kahjuks ma ei tea, näete, tema farmid kohe kohe poegima. Ja siin on siin väga hea emission. Ma arvan, et tuleb 18 poega, aga nüüd tuleb kõrvalt peaks tulema homme, nii et siis saame ära jaotada üle 10 nad ei tule, ilusad tulebki kaks eal, poegimine on neil väga täpselt paigas, jah. Väike kõikumine ikka on nii nagu inimestelegi. Kui nüüd on selline asi, et me ei pane tähele, et hakkab poegima ja ei pane põhku jai pane lampi põlema, siis need põrsad, ühed on surnud, on ta siis 20 kraadi sooja või on 20 kraadi külma. Nii et valmistute sellega, et teete nagu aseme ette ja Laaneri sooja lambi ja siis masseerime uda pärast. Ja siis, kui hakkad juba esimesed põrsad tulevasi relvi sisepuhastab. Lotte kotid ei käi ja siis tuleb juba hakata panema hambad kõigepealt ära lõigates. Kui hambaid ära ei lõika, siis emis enam ligi ei lase lisada, katki hammustatud hambad tuleb ära lõigates jagada vanemad võrseid üheni isa juurest teise juurde, et hakkaks siis stimuleeris piima tekkimist viima olemas, aga ta hakkaks niimoodi, muidu tuleb selline asi, et ütleme näiteks, et on lohakas, keegi midagi ei tee. Põrsad tulevad iga tartlane esimese kuue nisa pärast. Tagantpoolt nabime, kabiin ja Tiina kinni ei tule ta mitte mastiitega, lihtsalt tiim ei hakka sinnapoole minema pärast. Järgmine kord, kui ta poegib, pole mitte midagi sellega enam mitte midagi, emission tähendab maha kantud. Praegu on maksimum, mis on veel alles, kus on 12 pesakonda ja kaks pesakonda aastas, mõnikord tuleb ka kolm. Päris suur koormus on, neil on küll, tähendab kõigepealt kümmelatiivsed ära võtame, siis paneme nad nagu natukene taastuma, poputame, et lähevad ilusti ümmarguseks ja siis alles laseme neid paaritada, kuigi ka neil ei ole kunstniku paaritus, meil on päris päris paaritus ja päris ise valime omale järglasi. Ise valime, kellega teeme siis? Muidugi noh, natukene, võib-olla riskime, tahaks selle, et võib-olla seal ei ole just ise, noh, meil on Eesti teed puhas, ei ole nagu hakanud tõugusid segamini ajama ega, ega uhkeid välismaa tõuga sisse tooma, et saaks ta kindla peale välja ja lisand nii vähe öelda seda, et ikka siinmail pekki lüüakse. Näeb, et mitte süüa, aga õige eesti inimene ikka isa liha siia ilma pekita, võidan seal. Vähemalt mina olen sellel arvamusel. Õigus, nii et kõik kogu Ring käib teie juhtimisel ja ja teadmisel. Ja see teadmine on saadud epast kunagi epast epalt ja teab mille kaugõppes Ma lõpetasin EPA zootehnika zootehnik insener, ma näitan teile hoopis need ilusad, suur, see on meie silmarõõm. See oli, jäi haigeks, omavahel kaklema ja teised hüppasid, Aia teed läksid kallale ja ta läks jubedaks teisele. Teda, kuigi ma ei ole vetarstidega midagi, olin sunnitud teda opereerima kuidagi kaugelt näete, pisikesed armid on meil näha. Ma arvan, et me naistepäev oleks, saame tema juba ilusti korda. Süles. Häda, meil kahekeelsed sead, aga meil on kaks tali, põhitalitajad on venelannad. Ja te usute, et siga mõistab keelt? Mõistab väga, mõistab näiteks emis etne, kes hakkavad enne poegimist käivad suviti õues õue suvelaagris, kui seal on niimoodi, et mina võin hüüda koju koju, mida ta on minuga harjunud eesti keelega, eks ole. Aga ma võin lüüa neile koju koju, koju ja ei tule, aga kui abiga talitaja Ossa, Tammoi, Massa, tule, Ja nüüd on, kes on harjunud, aga mõlemad need vanemad inimesed näiteks ei kuula eesti keel nooremaid iva saavad mõlema keelega hakkama. Tõsiselt, uskumatu. Nad on väga taiplikud. Nii et see oli siis nüüd sünnitusmaja. Järgmine, kuhu me läheme, kus on siis 40, kus meil on kahest kuni nelja kuuni siga üldsegi sea tootmistsükkel on kuus kuud. Tahaksime Lago realiseerida kuue kuuselt, siis on kõige vähem pekki, tarbija mõisted ja kõige normaalse lihakehana ka. Vanasti olid nad siis 100 kilo oli liha, siis me ostsime, kui oli palju tekki, 20 sentimeeter on see aeg on juba üle, nad ei lähe kani, tekkis. Lähme siis. Need on nüüd möödunud nädal aetud kõige väiksemad, siis nagu kõige nooremat tagasi. Siin on siis ka, et hommikuti puhastatakse sõnnik ära saepuru alla pidandakse veraldi jahu ja, ja eraldi siis joogiks, tavaliselt on vesi. Kui piimakombinaadist tulevad piimajäätmeid, siis saavad nemad nagu piima ka olelusvõitlus. Ikkagi, kuigi neil on ruumi, peab saama sinna kus on rohkem, peab saama esimesena, kes saab esimesena, läheb paksemaks, kisse viimaseks on sale nagu kaalujälgijad kuivada Lähme ühest aiast, ütleme siin kaheksa sigaadime ühte kohta neid ja, ja usute te või mitte nagu need on kõik tavaliselt neil õhe, ema, lapsed, enamus on kõik, need, ütleme siin on praegu 18, siin on nüüd kahe kahe ema põrsad ei ole niimoodi, et noh, me kogume kokku ja niimoodi, noh me ei taha, et nad muidu tekivad igatsetud traumad ja siga on täpselt nagu inimene, täpselt sama hingeline nagu inimenegi. Eda ei teki stressi, Edaley teki trauma, teda kasvaks nii hästi, nagu me tahame. Ja siis ema, lapsed, kes on üks ema, üks isa, tapame ära, siis ühel on Beck kolm millimeetrit, teisel kaheksa sentimeetrit. Ühevanused, vaat see on olelusvõitluse tulemus, võitluse tulemus. Kes ees, see mees, mõni muidugi on kohe salenu, aga tavaliselt on nii, et tõesti, et see ei olegi eetiline, igade puhul? Ei, ei ole. No olelusvõitlus, geneetiliselt muidugi ka, kui on ikka liha, rasvatõugu siga, siis ta on ikka geneetiliselt, aga eesti peekoni ei ole. On Eesti liikumist on ikka ette nähtud, et tal on kuni kaks sentimeetrit ja sõltub söötmisest ikka kõik. Ja kõik sõltub söötmisest ja hoidmisest ja võiks ju siin sulu ääres seistes veel rääkida teemal kogu tõde seast ja teate seda tõdenud juba tervikuna. Palju aastaid olete tegelenud Nendele, tähendab sigadega konkreetselt siin läheb neljas aasta. Aga mul on eluaeg meeldinud sead, kuigi ma olen töötanud peale EPA lõpetamist alguses põllumajandusõpetajani ja siis hoopis veiste peas lüpsi Maria ja noorloomad ja, ja mullikad, aga mul on eluaeg olnud siga minu, minu lapsepõlves armas. Nii naljakas, kui käes on, siis mulle meeldib, teate, mille pärast siga, seal sa näed tulemust kohe. See on väga praktiline lähenemine, asjale tuleb näiteks eszkatsutanud. Vaata naha, kuidas neid, see partii kasvat, ma näen seal äraga lehma ka niimoodi. Kõigepealt üheksa kuud on ta tiine, siis ta poegib, kolme aasta pärast tuleb tal alles vasikas alles kolme poole, nelja aasta pärast ma näen kasse, vasikas oli mul õieti üles kasvatatud või ei olnud? Sünnivad põrsad, kuue kuu pärast on mul näha, tegime õieti või ei teinud, õieti? Jätan ta mainis, et me valime oma libised kõik oma karjast sondil pikka aeganõudev, aga siis me oleme kindlad, et me saame televis, me tahame, siis oleme ostnud, kuid juurde tavaliselt Aravetelt, Aravetel on ka Eesti Eesti teekond. Siis on siis läheb tsükkel pooleteist aasta peale, aga ikkagi käega, tulemus on käega katsutav. No kuidas te need tulevased soojätkajad siis välja valitasid? Tähendab, see ei toimi ja millal see toimub ja ja kes ja kuidas seda teeb? See toimub juba seal esimeses ikka poegimist sigalasse seedab, oleme juba selge, enne kolme kuud, tähendab päris beebist peale hakkate põrsaid jälgima ja põrsaid jälgima, siis kõigepealt vaadatakse, kas tal on lisade arv. Kui paljudel on nisas esimene asi, siis minikogu aeg kasvab, kuidas ta kasvab, kuidas tal selja kuju on, kas ta on Sirge saale, kas ta jälle sole läheb iga päev, noh, iga päev, noh, seda ei saa. No sea puhul on hästi vahva kuulata, Öeldakse sale, teatud kõik, muidu arvad, et olen paksja ei, niimoodi, et see põhieesmärk teda töötaja söötaile paksemaks on niimoodi, et tal on. Kui ta on hästi paks, ei tähenda, et tal on palju liha, see tähendab seda, et tal on siseorganid hästi suur, et tal on rinnakorve hästi lai Talon, magu hästi palju igasugust täis roogitud, seedimata sööta ja soolikad on paksult täis seedimata toitu, praktilised ja muidugi selle söötmisega on nüüd niimoodi, et meie ei kasuta jõuse, et me ei ole nii rikkad, et osta kallis kiusate, me oleme proovinud ja efekti ei ole. Sööd relvade otra, ise jahvatame odrajahu ja siis segame hulka igasuguseid kavalaid, asju, mida vähegi võimalik on. Väga palju. Olen saanute konsultatsioon tooni, sigade spetsialistid. Leo nagu liit, tema on niisugune põllumajandusdoktori võrratu. Tema oli ükskõik, mis ajal võib helistada ja alati ta on nõus aitama sind nii nõu kui jõuga, tema on just öelnud, mida just need niinimetatud asjad, mis ma sinna natukene hulka segan kus ma olen kätte saanud ja, ja tänu sellele ma kujutan ette, et meil on hea juurde, kasvõi on teistel, kuigi ta ei ole nii hea, kui ta on super sigalates, sellepärast et meil on hooned, siga, kasva, seakasvamine sõltub ju ka veel igasugustest pisiasjadest, eks ole, aga no meie leiame, kui meil on keskmine ööpäevane juurdekasv läheneb 500-le grammile, siis meie oleme rahul. Teie jaoks on muidugi tähtis lõpptulemus ka see, et kui te olete liha realiseerinud, et saate oma kasumi. Jah, seda küll, aga nüüd tänu nende piiride sulgemist ega, ja, ja hinnapoliitikale on see asi natukene viletsam, kui me planeerisime, aga elate peame elama, peame elama, siis me oleme siin ju alles ainult näekest aega Sagro all saanud töötada niimoodi nagu me oleme tahtnud pärast, et enne seda oli ainult raha, raha, raha, raha, raha, raha, nüüd on siis võimalik õisi niimoodi kasvatada, nagu, nagu ma siin praegu pildi ette näitasin. See on ainult tänu sellele, et noh, neil on võimalus olnud siis kasu, mis ei ole, kaugeltki mitte. Me oleme nüüd selles Sigalas selles sulu ääres tükk aega seisnud, need on siis nüüd need, kes ootavad järgmisse sigalasse minekut. Kahjuks on see nende jaoks siis ka nende elu viimane elupaik enamustel ja enamus või nad äravalitud, aga muide, kas need äravalitud, kes seal eelmises Sigalas nüüd juba tõu jätkamiseks välja valiti kas need on siis juba eos kuidagi ülendatud seisuses ka, kas neid koheldakse teisiti, kas nemad on siin lihtsalt selle karja hulgas te teate neid nime- ja nägupidi ja, ja mingil hetkel te alles eraldate nad siis, kui nad on suguküpsed, kui nad aitäh hakkavad teisi tootma, eme, toome nad kõik siia. Me toome nad ikka koos ühes aias, siis meil on parem jälgida, aga mitte mingisugust eelistust ei ole. Sellega me just, et me paneme võrdselt ühele tasemele, me saame just teada, kui tugev, kui vastupidavad on 10 poputaksime. Nii et siit langeb neid veel selle tõttu välja, et nad ei ole vastupidavad, nad ei vasta ikka mingis oma heastaadiumis ja nendele nõuetele, mis üks tõuemis peab endas kandma. See on näiteks nii, et kui me võtame, valime 40 remontemist, siis sealt 15 jääb kindlalt rohkem, kuni viimase hetkeni käib siis see või on see isegi niimoodi, et tooritate ära ja siis esimese pesakonna või esimeste pesakondade järgi otsust hakkate lõplikke ongi, nii ta täpselt ongi, sest mõni ei paaritu üldsegi mõne, mõni ei saa üldsegi ise poegitud, mõnel tuleb ainult üks poeg sünnib, eks. Nii see asi on. No lähme siis nüüd sinna viimasesse võta neid viimane, kus toimub siis see viimane elutsükkel ja siis haritud igale nagu. Aga see on kõik, jah, nagu algus ühes majas, lõpi algus ühes majas ja. No siin on juba teised hääled ja siis nemad ootavad, nemad on põõsastest ära võõrutatud, näete, juba ei ole enam sellised kõhud sisse tõmmanud. Ja nüüd kui nemad aka ringlemas lähevad mad paariks ja see peaks vaibuma täna-homme. Võllid, näete, see on koik seal taga suur, see on koik ja siin on veel neli kulti. Palju neid on siis kuus kutti on kokku hoitud. Parem poiss oli ta väga viga, aga väga, väga palju jääda meid väga elujõulised, kõik on ühtlased. Temal on kuskil tavaliselt, keskmiselt on ühe põrsa sünnikaal üks kilo või natukene alla ka temal on kõik alati üle kilo kilo, 200 kilo, 300. Kunagi arvasin nüüd ma juba käe järgi. Käe sees on ka sees, jah, aga neil poistel nimed ka vä. Ja kõikidel on oma nimed, seal on ula üks Gulagaks seon kreeni. Aga kõik terve säär on nüüd nuum, tead nii, vatiin strateegia järgi. Siis tööjõu. Väga hästi saab tööga hakkama, minule neidis ajakirjandus asemel hakkaks õppima. Ratas oleks väga tubli töö, väga kiiresti lennud vabapiga. Räägime siis sigadele vahelduseks Kristina tegelikult oli lugu nii, et Kristina on kümnendas klassis Lasnamäe üldgümnaasiumis ja, ja nii ma tegelikult siia teie juurde laagrisse sattusingi. Et minu õpilane Kristina ütles, et koolivaheajal läheb tema sigalasse tööle ja kui ma siis asja hakkasin uurima, siis selgus, et ja ema on tal siil. Ja Teie poeg Risto on sama vana kui Kristina ainult Angla Oren, ta läks nagu hiljem kooli, temaga sai kaheksas eks tema lõpetab see aasta üheksandal. Ja nad mõlemad on lapsest saadik siin töötanud. Jah, nad on iga käinud vahe, jättis kui on vaja kellelegi puhkust anda ja küll minu kõrval ja küll teiste kõrval ja siis võib isegi mõned päevad iseseisvalt täiesti. Noh, ja nüüd ma võin neid käsi südamele pannes öelda, et siia kaante sigalasse, kus me oleme käinud ja nad saavad hakkama isegi hinna avastamisega. Jalgu näevad nii ja neile niivõrd võõrad. Ja, ja nüüd on niimoodi, et kui nad suvel praktiliselt kolm kuud käisid siin abiks siis ütleme, juuli teisest poolest võis neid juba silmad kinni uskuma jääda, kõik, mis nad vaatasid, kõike, mis nad leiti, kõik oli täiesti õige. Nad valdavad kõike, esimene töö, loomulikult seasulgude puhastamine, eks ole, ja nii-öelda sõnniku lükkamine näiteni kuulete stalinismi lobised, siis see ongi nagu sõnniku lükkamine kahest Sigalas on see käsitsi füüsiliselt kõige raskem, mis ongi nüüd laste, nad käisid sellepärast kogu aeg kahekesi. Et noh, ta on füüsiliselt väga raske, talvel on muidugi Lähen sõnnikuteemadel, aga siis jääb aluskiht jääb paksem ja see omakorda hoiab soojust. Aga suvel ei tule see kõne allagi. Sel suvel tekivad 14 sugused efektid kogu seda isegi teate, kui midagi jääb natuke kauemaks hunnikusse seisma peale ja, ja siis tähendab, kahekesi pidevalt tegid ja ajasid enese tõid välja, sinna väliaeda, kutsusid sisse siis ma ütlengi, et nad kahekeelsed on ja muidugi nooremad, kuigi ta on vanemad. Noh, kui lähevad tigedaks, siis peab nendele ütlema vene keeles Jaboria. Nüüd ta lükkab tiitlile sõnniku välja, nüüd te näete, kui rahulikud need sead lähevad Taeda hakanendivale paari jumala jaka, Neytaaguma ta ka ei hakka ja vene keeles seal midagi, ütleme ütleme, et ta ütleb oma eesti keele, ta läheb, aga pundi juures ta vana puldi juures ta ei saa eesti keeles. Siis Aare, nii et lapsed peavad ka vene keelt oskama. Olin siis vaid nädala, näete nüüd käega plaksutas ja läks. Seal on praegu meil 19 siga, kõik nad läksid tihti ilma ühegi hääle. No tule siia siia ka. Tere, Kristina, tänu sinule ma nüüd siin tõesti olen. Kell on veerand 10 hommikul, Me oleme Maretiga teinud juba pikka ringi, me oleme jõudnud lõpuks siis sellesse viimasesse sigalasse, siin leidsime sinu tegelikult kogu selle saate kogu selle suure segaduse põhjustaja, koolivaheaja viies päev. Kolmapäeva hommik. Jaa, oled ametis ja hommikul vara siia, tulen pool kuus üles ja siis bussi peale mis veerand 10-ks oled jõudnud nüüd ära teha, juba siis võib hakata, varsti saab ruu viskama, söötma hunnik on varsti lükatud ja. Miks nad praegu niisugust Nad teevad mu selja taga? Omavahel isegi rohelised arveteklaarimise kes astub, kellele peale ja karjuvad Maret ütles, et sa tead, sigadest jõuab päris palju, kulub selleks palju aega, mis selleks üldse vaja on huvi? Noh, seda ka muidugi ja noh, ega kui huvi ei ole, siis ikka asjast aru ei saa ka, on neil igalühel oma iseloom ka? Eks ikka on kes kurjem, kes on vähe, kes on energilisem kallale, tungib jah kallale mulle. Lausa hammastega lõi kihva tagumikku puhastasin aedes tiival. Nii et ettevaatlik peab ikkagi olema ka soovitatav on, igatahes karta ei tohi, aga ettevaatlik Nad tunnevad sind ära. Või käib see siiski ainult koolivaheaegadel ja nii harva, mõni kuu on juba vahet, siis noh, siis nad juba vaata et lähevad ära. Mõnda sa ei näegi, minu meelest, nendel on täitsa ükstapuha, kes käib. Eeldavad lihtsalt mingisugust käsi normaalsena ja nende jaoks on nagu söögisaamine kõige olulisem vastu vahele korraks, kuidas nende kuttidega keegi võõras läheb praegu puldi aeda, kas on ükskõik, kas lähed sina või lähen, mina ei lähe. Reporter vist ikka päris ükskõik, keeldun minemast. Ja ma teen vist õigesti ja kindlasti nii et mitte mingil juhul ei ole nendel Kristinale tundub, et see on kõik, ükskõik, aga ükskõik, keda lasta praegu, isegi Kristina ema, kui kui tuleb siin mõnikord aitama või kinni, siis tema ei, ei lähe sinna sisse, sest tema töö on siin midagi muud teha. Ja siga saab aru, kas teda kardetakse või armastatakse. Nii et ma vaidlen sellele asjale, et neil on 11 täiesti vastu, sest muidu Kristiina oleks saanud tunduvalt rohkem hammustada, kui oled ükskõik. Sisavustaks ju kogu aeg, kui lammustamis kombe. Tegelikult Kristina, kui ma siia sõitsin, hommikuvalges täna päike tõusis, siis mõtlesin ma vaikselt. Millestki olen siis õieti tuleb. Ühtepidi tuleb see saade sinust. Mõtlesin, et siin on su sõber Risto, katame Mareti rõdule, aga Risto keeldus tulemast täielikult astumast. Avalikkuse ja tema ei taha avalikkust. Nii, aga sageli te teete Ristoga koos seda tööd ja suvel ja enamiku aja olime kogu aeg koos siin. Ja siis ma mõtlesingi, et kas tuleb teist kahest, 15 aastasest, kes te siin Sigalas tööd teete või tuleb see lihtsalt nende sigade lugu, praegu kaldub sinnapoole, et, et nemad on tõesti ja tegelased selles loos. Ja hetkel tundub mulle, et kõik on alles pooleli. Ma pean ise sellest mõtlema, mis lugu see siis nüüd õieti on? Mis sa ise arvad? Sina oled ikka selles mängus sees ka? Igat asja natuke, siis tuleb midagi kokku. Lahkuvaid. Varioosi ja põrsa astu muhumi. Naise põrsa juurde ka, et nii kuule. Kui. Ka kui torka appi ma eksmees ei ta linna. Nõnda. Kest naeru ja. Heeweetna seltsi ka etteheidet ja jutt ja Eegaati poolehes bussi tooledame. Jah, põrson võivad siin elus igasuguseid segadusi tekitada ja ega muhu mehel vist kõige paremini selles laulus ei läinud. Aga meie rääkisime viimati Kristinaga. Mõne asjaga ongi kohe nii, et ega seda palju ei peol selleks et edasi mõelda, meie jutt Kristinaga oli ju ka üsna lühike. Ja pealegi mul ei olnud õigust sigade päeva reziimi segi paisata, Kristina pidi lihtsalt sulgude puhastamisega ühele poole saama. See küsimus aga, kelle lugu tänases saates õieti on, jäigi ju sinna kusagile sigala laeval rippuma? Meie läksime Maretiga riideid vahetama ja end kohviga turgutama, et siis veel edasi rääkida elust ja sigadest ka. Tuletan teile meelde, et Maret Kirsipuu on aktsiaseltsi Sagro seakasvatusosakonna zootehnik. Sagro on teada-tuntud köögiviljakasvataja, eks ole, teada-tuntud köögiviljakasvataja kunagi oli siin saue köögiviljakasvatuse näidis sovhoos ja vist isegi nimeline jäine seda oli v ei Lenini nimeline näidissovhoos, siis tuli saue köögiviljakasvatuse näidis sovhoos v Lenini nimeline näidissovhoos kasvatas sigu. Hakkame sealt pihta sealt ja sealt tulid juba seal, nii et Sagro on ka sead, kuigi see on nii naljakas ja nii kõrvale võõras kuulda, aga nii ta sest siiani on ikka põhiline köögiviliköögivili ja see jääbki põhiliseks. Hea küll, ainult kõrvalhobi. Nii geograafiliselt asume peaaegu Tallinnas, aga Tallinnas ometigi ei ole kõigil saue valla piiri ikkagi Harju maakond. Päris Tallinna küljel külje all, Tallinn kasvab peale ja kasvavad peale ka siinsed majad. Laagri Olevik on teie ümber ja esimene küsimus, minul tekkis küll, kui ma siia teie õue peale sõitsin, kolm sigalat, need pöördus ruumid veel nende vahel. Koguse territud toorium on tegelikult nii, et siin on viiekordsete elamute rajoon kohe oma köögiaknast magamistoa aknast võib inimene vaadata otse sigalate peale, kas nad pahaks ei panetasin, olete? Meie olime enne ära ei olnud, see on nende töö ja leib, kui ei oleks neid sigareid olnud, ei oleks neid maju ehitatud, sest esimestes majades hakkasid laama, sigala töötajad, neid oli omal ajal sadu, mitte nagu praegu, seitse. Aga sigalat ei olnud ju oluliselt rohkem. Oi, sigalaid oli väga palju siin, vaid konkreetsed, need kuus hoonet siis kaks kilomeetrit eemal olid vähilaagrid ja osakond, aga siis olid ka suured kompleksid. Need sigalakompleks oli iseenesest väga-väga suur, siinsamas tagab ja põldude peal sealt, kust te tulite jõe ääres igal pool olid. Nii, et omamoodi ühepajatoit oli siin siis ühtepidi juurikad ja teistpidi siis kohe liha juurde võtta. Täpselt nii, olevik on teiega harjunud omamoodi ka vajab teid ja lasi sisse sõites sigala juba seestpoolt välja arvatud, ei tundnud küll mingisugust lehka, mida seakasvatus paratamatult endaga kaasas kannab. No me ei ole nagu üle koormanud, meie oleme oma võimsuste piiril, rohkem ei pinguta ja vähemaks ka ei tahaks võtta, muidu ei tasuks ära. Ja selles tingimustes peaks olema vald rahul. Ja elanikkond ka muidugi midagi ei meeldi. Aknast välja vaadates sigala, aga noh, ta on selle eluga valinud. Ta teab, millega ta riskib, ega siis igale oli ju. Ja 50 aastat on siis siin sigu kasvatatud, jah, nii võib öelda, 48 oligi siis nende nende sigalate sünniaasta siin jah, täpselt nii, siinsed liha söödi ka piiri taga. Ja ka seal, aga enamus ikka Eestisse. Ka nõukogude ajal nõukogude ajal ka samuti mõned, kust te seda kõike teate, siiski, kui kaua te olete olnud, sind? Ei, mina olen väga vähe olnud, neljas aastaga minema. Siin läks töötaja pensionile ja siis sain kuulda, et läks ja läheb ja ja nii ma siia tulin, te olete siin ennegi käinud ja käinud küll, ema oli mul sind sodinud. Vaatasime seda viieteistaastast, Christina, seal teie oma poeg ka käib samamoodi 15 aastaselt praegusi sigalades tööl. Siis kas teie nii vanalt juba teadsite, mis loom see siga on? Oi, ma 10 aastaselt võtsin politseid vastu ja lõikasin neile hambaid ja sellepärast nad mulle nii väga meeldivad. Nad on paremad sele loomad kui kassid ja koerad. No mul oli katama üks põrsas süles ja ma ei ütleks ka midagi halba ta kohta. Nii. Rääkige neist inimestest, kes siin töötavad. Kaadriga nüüd küll nii et kõik on vanad, staažikad olijad, seatalitajad sellepärast et praegusele seal ikka saada noort sigalasse, see siin nagu teema vist juba aru saite, et ei ole vaja ainult ikka sööta ja sõnnik ära eemaldada, siin on vaja ikka veel siga armastada ka ja tahta teda armastada, mitte nii, et ainult, et lähen ja teen midagi kaadriga jahed eksamil pensionär teenivat, kes siin esimeses, igale seal tema 42 aastane, tema töötanud 18 aastat, kui ma ei eksi, kogu aeg siin ja Eestis elava tuli nii kõige Venemaalt mehena, teiseks võeti nii-öelda tulnud siia ja pidevalt töötanud siin ja taar saanud selgeks eesti keele rääkimisega, ega ka eesti keeles on kuidas kunagi ja kui hilja, siis vene keeles, vene keeles tuleb see mahlakamalt välja. Aga noh, kõik on olemas, rattalist oli väga tubli, antima läks manalateele, oli ka olnud 25 aastat töötanud, siin tema oli minu parem käsi, kõikides ma siis ei teadnud, mis asi on sõnnikutransport, mis asi on mutrivõti, mis asi on rihma pingutus, aga nüüd teate kõik. Kahjuks, ja ega siis ei saagi siin vist öelda kahjuks, sest et iga teadmine iga oskust tuleb ju ikkagi kasuks tagataskust võtta kui vaja. Ei no seda loomulikult, sest niikuinii käis see mees iga suvi, kolm kuud oli ära, pidin ma seda tegema, vähemalt samas 109 kuud, ma võisin puhata ja, ja tunda, et noh, mul on inimene, kes teeb, aga nüüd õnneks olen ma saanud uue traktoristi, kes tundub, et on ka väga tubli ja, ja loodan, et tuleb sama seis, et ma ainult tema puhkuse ajal ja tema äraolekul pean kasutama mutrivõtit ja keevitusaparaat laste kasvatamiseks ka ikka aega jääb veel või kasvatate ainult Sigusin. Oi, aga lapsed saavad ju ise. Ja teil on neid. Ja üks vähemalt on siis meelitatud siia sigalasse ka. Ja ei ühele meeldib, kuigi tema elukutse valiku on hoopis teistsugune, tema ei, ei taha tulla sigalasse tööle, sellepärast et tema eluunistus on saada kokaks. Tema tahab olla kokk, temale meeldib süüa teha. Aga, aga no eks vaatame, üks poeg keeldub kategooriliselt, häda, pisike tütar, kas seal äkki on sealt lootust, sest tema aeglane, väga meeldib julgedes soovitada oma lastele sellist ametit. Kui ma teile ausalt ütlen, kui mina läksin omal ajal kooli ja ema ütles, et oi sa zootehnikat õppima. Ja siis ma talle ütlesin, et see on ju ainuke ometi, et põllumajandus ei kao mitte kuskile ja siin nüüd ma võtan need sõnad tagasi ei soovita, ei julge, ei taha, sest see, et põllumajandus jääb, on nii kahtlane, et et kahtlasemalt asja annab otsida siin Eestimaal jah, kuigi ma loodan, hõbeda püsib ja, ja ma teen kõik selle nimel ja selle heaks, et ta jääks, aga et oma lapsel soovitamine EPAsse õppima põllumajandus, mitte. Jõuame nüüd ühe teie kolleegi juurde, kelle laps seetõttu ma tegelikult täna siin olen. Kristina ema, Mare Sepp, tema mind hommikul siia tõigi. Ja Marega Me oleme enne ka natukene rääkinud. Te olete kolleegid ja tema töötab meil siin autojuhti, ekspediitorina, tema õlul on kogu meie söödamajanduse hankimine, lisasööda hankimine. Ja, ja see on väga tänuväärne töö. Siin me siis nüüd Me oleme, ma näen tegelikult vist natukene haige ja selle tõttu täna tööd ei teegi. Täpselt nii ta on. Mis see töö siis on tegelikult? Maret ütles, noh, ainult nagu pealkirja sellele, et, et hankimine ja. Ja minu asi on muretseda, ütleme põrsaste jaoks piima. Samamoodi, eks ole, igasuguseid jahutooteid mida just eriti väikestele põõsastele antakse jahule lisaks, ühesõnaga igasuguse lisasööda muretsemine on see lihtne ei ole väga palju peab käima lihtsalt küsimas firmadest igasuguseid jääke, mis on, lisaks tuleb kaubelda hinna suhtes, et võimalikult odavalt tuleks, sööd. No aga see, et te olete tegelikult peaaegu Tallinnas, Tallinnast saab väga palju küsida ja kaupa teha sellist lihtsustab pisut. See lihtsustab tunduvalt, sõidud tulevad odavamad, kuna maa on väiksem. Ja on Tallinnas ilmselt ka selliseid ettevõtteid, selliseid firmasid rohkem, kust üldse küsida. Sisaldab see suurlinn siis palju seasööki? Sisaldab küll. Kui oskad õigest kohast läheneda, siis õnnestub väga palju muretseda. Ja on ka nii, et kellelegi on see lihtsalt tootmisjääk, näiteks piimakombinaadile? Jaa, on küll, saate piimakombinaadist midagi, saame küll ja need on sõlmida lepingut, kõik niisugused asjad, niisama, kui on vaja sõlmida lepingud, siis juba enne, kui see põrsas on siia ilma sündinud, ilmselt nendega, kes kordsele liha ära ostavad. Ja kuna praegu selle Venemaa kriisi pärast on lihahinnad kukkunud, siis on meil ka turustamine raskendatud. Aga kuna meil on siiski lepingud olemas, siis praegu ei ole seal nagu väga suuri probleeme olnud. Päev on tööd täis ka väljaspool sealauta loomulikult selleks, et garanteerida, et seal kõik see tsükkel kulgeks normaalselt, täpselt nii ta Maret, see realiseerimise pool on sel sügisel vist problemaatilisem kui teie praktikas iial varem. Ja loomulik loomulikult enam ei saa olla ühegi peale kindel. Kas lepinguid rikutakse ka praegu? Asi ei ole ikka nii konkreetselt mina, enamus, kõik suusõnalised lepingud, sest olles praegusest, ütleme poolaastast oleme võimelised võib-olla sõlmima korraliku ametlikku lepingut, siis siiamaani on meil sigu olnud niivõrd vähe, mis tapaküpseks saavad, nagu te nägite, et nüüd nad juba hõikasid, et nüüd saaks hakata lepinguid sõlmima. Aga kui need oleks sõlmitud, siis oleks väga palju rikkumisi. Praegu on ikka niimoodi ei, enamus kauplusi ei huvita mitte kvaliteet, vaid huvitab odavinud, kust ta on pärit. Milline ta on? Ei huvita, huvitab, et oleks odav. Sest et siis on kaupluse läbimüük iga inimeste joosta kallis liha. Ei, asi ei ole selles, ma ei ole kuskil neid odavad müügil. Niimoodi on siis lõppemas ühe linnainimese ekskursioon sigalasse. Ma olen tegelikult tänulik aja eest, teine, mis ma siin veeta sain, olen endaga sigalates käinud. Olen näinud, aga mõeldud ekskursioonijuhti, nagu teie muret olite mullad, mulle ei ole õnnestunud leida siiani. Kas te nüüd lõpetuseks võiksite öelda? On midagi nendele inimestele kes võib-olla meie jutu kuulasid, nii natukene hajameelselt? Seal ei olnud nendele midagi uut. Sest olles ise eluaeg näiteks siga kasvatanud, on inimene kõik juba ise ära õppinud ja teada saanud. Võib-olla Ta pakkus see jutt lihtsalt mingit mõnusat äraolemist selle Luigamise saatel, mis oma laudas juba näiteks vaikinud on. Neile inimestele vaid ka veel midagi öelda kas õpetlikku või toetavat või, või lihtsalt mõni mõte? No mina arvan, et see põllumajanduse seis ja ikkagi nii halvaks, kui ta praegu on, see ei ole loomulik, siis meie Eesti on ju olnud eluaeg põllumajandusmaa. Ja seakasvatus on olnud ju pidevalt, et mitte mingil juhul ärge hakake massiliselt kokkuostjatele oma notsusid maha müüma, kannatage, loodame, et see asi läheb paremaks. Need on ju teile kõik omamoodi konkurendid, keda te praegu üles kutsute kannatama, mis siis? Need on ikkagi vahvad, kui ainult minul oleks naised ja teistel ei oleks, siis oleks see niimoodi igav, on, mina ju koostööd on vaja, sõpruskond on vaja vahetada igasuguseid nippe ja neid nippe jätkub, ikka jätkub. Öelge muret, kui pikaks te prognoosite nende sigalate lugu siin edasi? Sagros, kesklaagri alevik? No ma tahaks ikka tittervataks balleti üle, kes on praegu viieaastane, nii et arvata, et, et see peab püsima jääma ja peaks kindlasti Peale tahukivi peale kirja alla päikest alla. Ka laigu, kuhu ta läheb. Ei. Ole loobuti, keedeti tee hulka. Niisugune ta siis sai see täna Me eluringi saade. See oli saade sigadest. Aga see oli ka saade inimestest kes sigu kasvatavad. Jõulud on tulemas, need ilusad väikesed roosad, matsud, kes sündisid enne jaanipäeva sündisidki tegelikult siia maailma, selleks, et olla sellel aastavahetuse peolaual meid rõõmustamas. No mis ma oskan muud öelda, olgu vaata siis ka omamoodi kummardus nendele. Ja tuletan teile meelde, aastavahetus on olnud alati väga suure söömise aeg. Söögem siis tänutundes. Tänast saadet tegid seni plus, niitsin ja Heidi Tammar. Me kuuleme jälle juba tuleval aastal, seniks kõike head. Geene püüli noodid välja ei keele köögituulepüüli loodid, saabee Liidulevetüüli vada pühi vaadabeli. Nad vaada püüli, naeris vaatavad vööri ja kalduvad Aabüüri kalli Jaagaldur vaadava. Daily. Ja ju need? Ja nad ei saa läänes. Ja kalapüügi ajal astumata. Kuule püüli. Siia toonud. Tal oli tal oli. Täitsa. Tühi. Hoomentaabüügi metatüvi Naketta püügi 10 kelleerunakestaabli.