Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Rein Kilgi firmale pere leib, Tootmine avaldus kohtule nurjas Werol tehaste aktsiate tänase müügilepingu sõlmimisel. Eesti kiire majanduskasv püsib ning ulatub lähiaastatel seitsme, kaheksa protsendini. Euro kasutuselevõtuks. Vajaliku inflatsioonikriteeriumi täitmiseks avaneb võimalus järgmise aasta esimesel poolel, prognoosib Eesti pank. Enne 2000 kaheksandat vastavalt Tallinna-Tartu maanteel suuremaid töid ei alustata, ütles maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Eestis tegutseb 450 seltsingud, nende ülesanne elavdada külaelu. Laborianalüüs ei leidnud Jõgevamaa lehmal hullu lehma tõbe. Eesti esimene haamerklaver annab parema ettekujutuse Mozarti ja Haydni ajastu muusika ideaalidest sest see on üle 300 aastaid tagasi valmistatud instrumendi koopia välismaalt. Euroopa Parlamendi liikme Claudio Haava sõnul vastavad tõele süüdistused, mille kohaselt olid USAl Euroopas salavanglad ja ilmast. Homme on Eestis kui film sooja 14 kuni 18 kraadi, rannikul kaheksa kuni 10 kraadi. Kohtunik Indrek paavsti allkirja kandva määrusega on Weroli aktsiamüügi enampakkumise tulemuste kinnitamine ja võitja väljakuulutamine ning müügilepingu sõlmimine ja väärtpaberiregistris vastavate kannete tegemine keelatud kolmanda maini. Täna kavatsesid tavelin Baltic osaühing põllumajandusministeerium müügilepingu sõlmida. Urmas Sõõrumaale kuuluv tabelin Baltic pakkus Weroli eest 52,2 miljonit roni. Kohtule esitas avalduse suuruselt teise pakkumise teinud aktsiaselts pere Leib Tootmine, mis kuulub Reingilgile. Kilgi firmale kuulub 72 miljoni krooni eest võlanõudeid verali vastu, mille katteks toimub teisel mail verali varade enampakkumine. Kui siis kõik Weroli varad maha müüakse, polegi enam midagi müüa peale Weroli nime, ütles Urmas Sõõrumaa ja selle eest ta viitkümmet miljonit küll maksma ei hakka. Nii jääb riik rahast üldse ilma, leiab Sõõrumaa. Ja nüüd on põllumajandusministeeriumist tagasi jõudnud meie reporter Uku Toom ja mida seal asja kohta räägiti? Nagu öeldud, pidi kell viis täna see leping aktsiate müügi kohta alla kirjutama. Loomulikult seda alla ei kirjutatud, kohal olid Weroli nõukogu liikmed, samuti tabelin Baltic osaühing või aktsiaseltsi pere Leib Tootmine esindajad samuti ja põllumajandusministeerium siis esitas oma seisukoha. Nimelt siis aktsiaselts pere leib Tootmine nõudis kohtule esitatud kaebuse kohaselt, et põllumajandusministeerium peab jätkama Weroli aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumise korras. Ja põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et selline nõue on juriidiliselt alusetu, kuna vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele toimub Weroli aktsiate müük avaliku kirjaliku enampakkumisena ja mingeid läbirääkimisi aktsiate ostmiseks pakkumisi teinud isikutega. Ministeeriumil õigus korraldada ja olema nüüd tsiteerisin. Põllumajandusminister Ester Tuiksood ja põllumajandusministeerium on seisukohal, et kõik Weroli aktsiate ostuks tehtud pakkumised on olnud vormistatud nõuetega ilmselt ning vastavalt enampakkumise tulemustele on osaühingul tavaline Baltic õigus nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist. See on siis ministeeriumi seisukoht, umbes samasugune. Weroli nõukogu seisukoht, kelle esimees siis Raul Rosenberg ütles, et nende huvi on see, et tehas maksimaalselt vähe kahju saaks ja nemad toetavad igati seda ministeeriumi seisukohta. Vaidlus käis, vaidlus on üldse väga mitmel juriidilisel väga mitmes juriidilises punktis, vaidlus käis selle üle, et kuidas ikkagi nüüd see enampakkumine toimub ja aktsiaseltsi leib Tootmine esindaja ütles, et põllumajandusministeerium tegutses varjatult ja maksimaalse kiiruga ja sisuliselt püüdis nagu neid petta ja varjas dokumente. Maido Pajo, põllumajandusministri nõunik, väitis vastu, et mingeid dokumente pole näidanud näitamast keeldutud, vastupidi isegi pakuti neid. Ja nüüd on siis põllumajandusministeerium omakorda küsinud juriidilist seisukohta. Nad peaksid homme selle saama. Ja nagu sellest kõigest vaidlusest veel vähe oleks, on ka vaidlustatud kohturi täituri toimingud, ehk seesama teise mai Weroli varad, pakkumine, mida samuti ministeerium loodab, et ei toimu nii, et vaidlus käib täie hooga. Poolte pooled on oma seisukohtade juures ja sellel teemal me saame kindlasti lähematel päevadel päris pikalt ja huvitavalt peatuda. Ja jätkame Eesti pank avaldas täna oma kevadise majandusprognoosi ja seda vahendab Vallo kelmsaar. Eesti Panga hinnangul püsib kiire majanduskasv ning see ulatub lähiaastatel seitsme, kaheksa protsendini. Ometigi on ka võimalikke riske ja keskpanga asepresident Märten Ross kasutas seekordset kevadprognoosi iseloomustades väljendit murelik, optimismi koorem. Kui kasv aeglustub sinna seitsme protsendi ringi, siis, siis see pigem meenutas sellise tasemele, mis on pikemaajaliselt stabiilne. Kui kasv oleks nagu liiga kiiresti, tekib küsimus, et kas ta kuskil ei karga meie jaoks tegelikult muidugi olulisem teema on inflatsioon ja siin osas on meil selline nägemus üldkokkuvõttes, et võrreldes eelmise aasta suhteliselt kõrge inflatsioonitasemega pead nelja protsendi keskmiselt aeglustub järgmistel aastatel vahemikku kolme, kolme poole protsendi vahel meie jaoks ütleme, et normaalsetes raamides Sellest, milline on inflatsioonitase, sõltub euro kasutuselevõtt Eestis. Teatavasti oli valitsuse poolt eesmärgiks seatud tähtaeg tuleva aasta esimene jaanuar. Eesti Panga prognoosi põhjal vajaliku kriteeriumeid tänavu täita ei õnnestu, ütles keskpanga president Andres Lipstok. Meie enda nägemus on see 2007 aasta esimesel poolel. Võiks siis Eesti inflatsioonikriteeriumi täitmise mõttes olla sealmaal, et me võiksime siis nagu olla hindamiskõlbulikud. Selle eeldus on see, et ühtegi uut sellist täna prognoosimata nafta hinnašokki ei tule, sest paraku nafta hind on meie jaoks üks olulisemaid kriteeriumid. Inflatsiooni mõõtmisel. Nafta hind on väga suhteliselt prognoosimatu, tõdes Eesti Panga asepresident Märten Ross. Meie eeldused prognoosis on võetud turuinfo põhjal, aga turuinfo on täpselt selline, et homme on homme on sama tark kui täna. Nii et laias laastus on eeldus on see, et nafta hinnatase järgmine aasta enam-vähem sama, mis ta praegu on, mille kohta tuleb öelda, et, et täna ta on juba natuke kõrgem kui prognoosid. Kuidas see Eurole ülemineku osas edasi minna, hakkab valitsus Eesti Panga tänase majandusprognoosi põhjal arutama homme. Peaminister Andrus Ansip on varem öelnud, et tõenäoliselt tuleb uueks tähtajaks seada esimene jaanuar 2008. Eesti Panga president Andres Lipstok on igatahes veendunud, et Eesti majanduskasvu jaoks on euro kasutuselevõtt ainuvõimalik variant. Euroalaga liitumine peab olema meie tegemiste esimene prioriteet. Me paikneme geograafiliselt siin, kus me paikneme, meie naabrid on need, kes on meie ajalooline taust on selline, nagu ta on ka majandustegevuse mõttes. Siit otsida mingisugust varianti. Tänase arengutaseme juures, et me võiksime olla väga edukad väljaspool euroala on müstifikatsiooni. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Tarmo Maiberg. Euroopa Parlamendi liikme Claudio flava sõnul vastavad tõele USA luure keskagentuuri vastu esitatud süüdistused, mille kohaselt USA röövis ja hoidis terrorismis kahtlustatavaid Euroopa territooriumil ning viis maadesse, kus vange piinati. Luure keskagentuuri vastu esitatud süüdistuste uurimiseks loodud komisjon esitas Euroopa parlamendile esimese vahekokkuvõte töö tulemustest. Ka Euroopa komisjon on varem teatanud, et vähemalt üks Euroopa riik on tunnistanud terrorismis kahtlustatavate inimeste üleandmist välisagentidele. USA ajaleht Washington Post avaldas möödunud aasta novembris artikli, milles kirjutati USA Ida-Euroopas asuvatest salavanglatest. Sajad inimesed asetasid punaseid nelke Tšernobõli tuumajaama katastroofi ohvrite mälestussamba juurde. Mälestamine algas kell pool kaks öösel Moskva aja järgi, mil plahvatus toimus. Ukraina president Viktor Juštšenko ütles Tšernobõli kogunenud rahvale, et 20 aastat valu ja hirmu järel on aeg alustada haavade parandamist. Alguses maha vaikitud tuumajaama plahvatusi radioaktiivse pilve liikumine põhjustas sadade inimeste surma kümnete ruutkilomeetrite ulatuses saastatud maad ning terviseprobleeme tuhandetele. Tervishoiuministeeriumi teatel on 2,3 miljonit ukrainlast hädas tervisega. Probleemid on kindlasti seotud katastroofiga. Praeguseks on tuumajaama neljas reaktor kaetud betoonsarkofaag iga, mis lekib ning vajab sadade miljonite dollarite ulatuses parandamist. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul peab maailma suuruselt teine nafta importija lääne energiaturul võitlema ebaausa konkurentsiga. Presidendi sõnul tuuakse hoolimata suurest energiaressursside puudujäägist kõikvõimalikke ettekäändeid, et takistada Venemaa tegevust. Putini sõnul peaks Venemaa hoopis tegema koostööd Aasiaga. Euroopa liidus arutatakse võimalusi vähendada liikmesriikide sõltuvust Venemaa gaasitarnetest. Euroopa energiasõltuvus Moskvast tuli teravalt esile selle aasta alguses, kui Venemaa peatas Ukrainale gaasi andmise ja selle tõttu kannatasid ka Euroopasse minevad gaasitarned. USA president George Bush tutvustas Valges Majas ajakirjanikele oma administratsiooni uut pressiesindajat. Tony Snow. Au eest kiire märkusena olgu öeldud, et olen rahul selle ametiga. Selgituseks veel nii palju, et võitsin selle töö vastu mitte ainult sellepärast, et Usum presidenti vaid seetõttu, et tahan töötada teie ajakirjanikega. Praegu on väga keerulised ajad, meil on ees palju tähtsaid teemasid, mida peame edasi andma. Olen väga põnevil ning ei suuda oodata teid, president au ja teid, ajakirjanikud kannatlikkuse eest ning ootan huviga meie koostööd, ütles pressiesindaja Tony Snow. Ta on töötanud varem kõnekirjutajana president George Bush seeniori juures. Viimane ametikoht Oridal Fox News raadios. Tony Snow peetakse konservatiiviks ning vaatlejate hinnangul on tema peamine ülesanne avaliku arvamuse parandamine presidendist. Ja uuest eestist Tartus toimus ümarlaud, kus kõneaineks oli Tallinna-Tartu maantee tulevik, teatab Lauri Varik. Rahulikku ja konstruktiivsena kavandatud, kuid kohe emotsionaalseks muutunud ümarlaud püüdis jõuda selgusele, miks ei ole Eesti elu tuiksoon ikka edasi arenenud. Maanteeameti juhid Riho Sõrmus ja Raul Vibo püüdsid küll selgitada, et Eesti vabariik on demokraatlik õigusriik, kus kõik ei käi ühe-kahe aastaga. See tähendab, et meil on ikkagi õigusriiki, tuleb järgida seadusi. Praegu seisavad mitmed Tallinna-Tartu maanteeasjad maa omandamise ehk siis sundvõõrandamise taga. Samuti on puudu projekteerimisjõudu. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus kinnitas, et kui välja jätta juba käigus olevat Vaida-Aruvalla rekonstrueerimine ning Puurmani jõgendus, siis muud etapid Tallinna-Tartu maanteel ei alga enne 2000 kaheksandat aastat. Esimene suurem tegemine on Mäo ümbersõit aastal 2008 on see reaalselt võimalik alustada ja sellele järgneb Aruvalla Kose lõike aastal 2009 Nende etappidega. Ta ei ole võimalik ennem alustada, sellepärast et on kooskõlastused kohalike omavalitsustega ja maaomandiküsimuste lahendamine. Millest sõltub, kas tuleb kolme või neljarealine sõltub konkreetsete projekteerimisest ja projektlahendustest ja ka tasuvusuuringutest. Samas tee-ehitusiga aasta kallineb, kui kiirelt näiteks bituumeni hind on kallinenud nüüd ühe aastaga pluss 78 protsenti, aga bituumen sisaldab asfaltbetooni tonn kuus protsenti. Majandusministeeriumi nõunik Heido Vitsur aga kinnitas, et see, mis meil praegu Tallinna-Tartu maantee ehitamiseks puudu on, on poliitiline tahe. Me mängime mängu, et teede ehituseks piisab 75-st protsendist sellest rahast, mis laekub kütuseaktsiisist ja sellest piisab ja rohkem ei tee. Ja kui me nõnda edasi toimetame. Me mängime jaanalindu ja meie teed ilmselt lagunevad kiiremini, kui me neid remontida või ehitada suudame. Väljendavast sellesse, et me oleme valmis oma teed korda tegema ja selle eest maksma. Tahe peab olema selge, pikaajaline ja järjekindel. Peab, mida tegema. Ilmselt tuleb meil minna sedasama teed, mida on läinud, teised riigid on teinud keerimise või rajamise programmi, pikaajalise, millel on seaduse jõud ja mida täidetakse sõltumatult valitsuse vahetustest. Mida tõesti pühakse kõikide valitsuste poolt teadmises, et teede infrastruktuur on riigi, majanduse ja riigi arenguks prioriteetse tähtsusega. Kõik. Eestis tegutseb üle 400 seltsingu, nende ülesanne on elavdada külaelu, nii näitab uuring ja Vallo Kelmsaale kelmsaarele, rääkis uuringu tulemustest Ülle Lepp Tartu ülikoolist. Lepa sõnul pole inimestel päris selge, mis see seltsing on. Tegelikult meie seadustes võlaõiguse seadus sätestab ainult seltsingulepingu mõista, isegi seltsingu mõistet ei sätesta. Kuigi mõned juristid on siiski arvamusel, et ka seltsi maa näol on tegemist isikute ühendusega, ainult et ta ei ole juriidiline isik. Seal on vähem bürokraatiat, vähem Babarliku asjaajamist ja seetõttu seda maapiirkondades seda vorminust helistataksegi saime teada, kui palju Seltsinguid tegutseb 15. Eesti maakonnas ja neid on kokku siis 450, mille kohta on meil nüüd täpselt teada, kus nad vot nende eestvedajad, nende kontaktandmed ja millises valdkonnas tegutsevad, millised on peamised valdkonnad, on külaelu elavdamine ja siis selle külaelu lendamise muud aspektid nagu aga lihtsalt ka inimestele kooskäimisvõimaluste loomine ja väga paljud seltsingud oma vastustes väljendasidki seda, et mis oli ajendiks seltsingu loomiseks, et igav oli, oli, oli soov, et inimesed tuleksid kodunt välja, teeks midagi üheskoos. Lõikumise küla kant, juht Eha Paas, mida see uuring küll agendi jaoks? No kõigepealt andis ta meile kogemuse osaleda niisuguses mahukas uuringus ja teisalt andis meile ka parema ülevaate, et, et millised inimeste grupid siis tegutsevatest, eks me leidsime palju selliseid gruppe, kellega kodukandil endal pole seni kokkupuuteid olnud. Kas ta mingid järeldused või ettepanekud ka kellelegi selle uuringu põhjal koostate? Ei jah, uuringu järeldus ja arvestades on kavas välja töötada niisugused ettepanekud, kuidas ta Seltsingute tegutsemiskeskkonda paremaks teha ja sinna hulk ka kindlasti kuulub, see kuidas need üles leida. Seejuures on hästi oluliseks tegelikult sajaid seltsingud, ehkki vabadusse ei nõua nende registreerimist. Se registreerimise soovitus võiks kindlasti üks nendest olla ja kindlasti võiks nagu mingisugune riiklik programm MINI toetust näolga seltsingud ta tarbeks olla. Ja kindlasti on vaja teavitustööd, et inimesi endid ka teavitada sellest, mis on üldse seltsing. Laborianalüüs ei leidnud Jõgevamaa lehmal hullu lehma tõbe, kinnitas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Ei diagnoositud suure tõenäosusega laboratoorium saadab kindlasti ka proovi edasi Inglismaale või pritsi, mis seal Euroopa Liidu referentlaboratoorium. Aga kuna veterinaar- ja toidulaboratoorium on akrediteeritud kiire kuradima kasutatavate metoodikate osas, siis kindlasti on tema uurimistulemus õige lõplik. Nii et see on ainult kindluse mõttes Ta on jah, üldine protseduuri kord. Seal oli juttu ka sellest, et kui nüüd sellel lehmal avastatakse tõbi, et siis peab seal nii mõnedki loomad hukkama, et see kõik jääb nüüd ära. See kõik jääb ära, nii nagu ka varasemalt räägitud, siis kasutatavat kiirtestid, mida siis eelmine aasta tehti üle 31000 võimaldabki Kindla negatiivse tulemuse ehk näitab kindlalt, et loomal ei ole effeflopaatiat, kõik kahtlased positiivsed lähevad siis juba täpsustavate ja täpsete meetoditega üle uurimisele. Antud juhul seda ka tehti, täpselt meetodit, et kinnitasid, et selleks kahtluseks õnneks ei olnud alust, pigem kogu see sündmuste asjade käik näitab seda, et kõik, mis peab toimima, toimib. Eesti sai endale esimese haamerklaveriinstrumendi, millele kirjutas oma loomingu Mozart. Esitlusel käis Uku Toom. Mängib maailma tunnustatuim, haamerklaverispetsialistide interpreet Aleksei viimov ja mängibki Mozarti. Me oleme harjunud kindlate standarditega, mille hulka kuuluvad ka kaasaegsed klaverid ja heliklišeed. Õnneks nakatunud restaureerima vanu instrumente ütleb viima. Säilitavad meile iga ajastu muusika ideaali ning selgub, et neid ideaale polnud üks, vaid väga palju olid individuaalsusega unik reaalsused. Igal pool oli oma meister, kes valmistas oma instrumente. Haamerklaver, mis on nüüd meie, Eesti oma, on omaaegse Viini kuulsaima pillimeistri Anton Valteri 1795. aastal loodud mudeli koopia valmistatud Belgias Kreismanni vabrikus. Algselt tellitud hoopis Moskva konservatooriumi aga miskipärast ei saanud see tellimust ostetud ning õnnelike kokkusattumise tõttu ja seetõttu, et vajaminevast 350000-st kroonist andis 270000. Kultuurkapital on klaver, nüüd meil muusikaekspert. Neeme Bunder ütleb, et me peame lähtuma kuulaja nõudlikkusesti, andma talle seda, mida ta oskab, seda ja ka seda, mida ta igatseda ei oska. Iga uus tahk muusikaelus muusikas on vajalik ja ma arvan, et tänu sellele pillile väga paljudele kuulajatele siiski ka Mozarti, Haydni, Beethoveni, kõik Viini klassikalise ajastu muusika hakkab kõlama teises valguses. Seal uus ja väga vaimustav. See on ikkagi väga aristokraatlik pill, aristokraatia võimalus taibata muusikast, eks ole, uued nüansid, mida varem ei ole olnud kogu Mozarti looming, näiteks kogu Haydni looming kogu ajane, Beethoven, võib-olla hilises Beethoven, mitte selle pilli pärast sellele pillile, kuna ulatust oleks vaja veel juurde, tulid järgmised mudeleid juba. Esimesed kontserdid Eestis uue klaverikaane oleks Heljo piimovil homme Tartus, ülehomme jõhvis, laupäeval Tallinna raekojas, aga viimased kaks on ka juba välja müüdud. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub ida- ja kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta Ta ilm. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 18, tuulele avatud rannikul kaheksa kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.