Tere laupäeva õhtupoolik on jälle käes ja algab saade Eluring. Mina olen Heidi Tammar ja mees, kelle õue peal me tänase saate juttu ajasime. Ants klink. Lindistamise paik Treimani. Mis siis, et siin ilmas aastatega üht-teist muutub, midagi ajaloo prügikasti visatakse, miski millegagi asendatakse. Juulikuu teisel pühapäeval on kalurit päeva pidanud ja homme on see teine pühapäev jälle. Käes kalurite päev. Ansson ka kalur. Aga kõigepealt me räägime temaga väheke lindudest. Mina räägi paar sõnaütleva siis ta ei räägi, valutas hätta, paneb mikrofoni vastu kopsti, nokka. Jaak küll räägi, kõnnid hull kõht täis või mis ka null osa on kõht jõhoresolvi, muki võttis sõna. Ja ärevust jäi. Midagi hakkab ütlema, räägi kõheduke. Ja krõks-krõks peremehel õla peale ja. Ants, kas te oskate siis natuke lindude keelde? Hästi vähe küll, aga mulle lindudega jah, toonekurgi rahas, kolm aastat mu juures. Roni ja pesapojad pesast alla kukkunud ja siis oli ka ehiti, lasin sünnipäeva, Sabertivaid toonekurepoeg on seal kusagil heinama seal ja mina kohe järgmise päeva käinud ja koju ja siis kolm aastat oli vahepeal siis ta lendusena käis klaas ära, ta oli rõngastatud ka muuseas madruserõnga Poolas ära, sealt tuli mulle kiri ja teine kurg oli, tal oli Poolas ühe naise juures seal. Ja siis oli selline lugu, uksele tuli kiri, ära tuli Matsalust kiri. Ja siis üks päev tulen merelt. Aator, kurg potivad muma tooni ja tagasi tuli tuli tagasi Poolast tagasi siia ja aga. Disama selle anapesaga ja, ja kodu kodugeti ketta teile rohkem kui lihtsalt ekssugune lind, kes kodu lähedal kodu juures pesade. Tore ja rõõmus ja siis, kui tal oli hea meel, siis ta tuli, lokkab, takistas pidevalt ja ja ta jah, no kant sõpruses ja käest vudi silku ja räime pidevalt kogu sakslus, hüüdsin. Nojah, raske on ette kujutada, et toonekurg õlale istub, nii nagu see varese. Ta juures oli küll ja juures oli, tuli juurde ja takistas noka, tema noku tal hea meel, sest ta ajab selle pea püsti ja noka plagistab jah. Ja lindude oleme jah. Kuna mul siin üks harakas elas ja seenioride vares tegelikult jah, mee eelmine oli siin paar aastat tagasi, ei lendaks nagu sai suuremaks lendas ära ja pärast mere äärest leidsin kajakaid surucayattident rõngaid saada siin nagu Matsalus ja ja, ja siis kõige kaugem kajakas, mis panen kätelda surnurõnga leidnud oli siis oli Inglismaal rõngastatud. Üks oli siis Hollandis, aga üle jäätunud jahinesele Gabis, Häädemeestel ja ja need, kes rõngatavad siin. Sul on inimesed, et see on kuidagi teiega lihtsalt niimoodi läinud, et kogu aeg saate nendega kokku. Jah, isegi merekajakad, vaheldiskonna räimi emake, muidu süüa saavad ja kutsunudki mere kajakad merebroilerid ja öeldes Kadwanastasid iga kajaka kuna meremehe hing seal sees ja, ja kelle ning selle jaagu seescan. Targa poisi hing vist on jah midagi sarnast ja. Ja selle aja jooksul, mis me oleme sinna õue peal istunud, suitsukala söönud ja õlut joonud, on jaak küll üritanud mitu korda midagi virutada. Kõige suurem asi oli paras raske teelusikas. Ära tahtis vedada. Härra tahtis ja nüüd viimasel ajal ma vist peangi jälgima, et ta jah, sinna garaazi läheb siis ta jah, seal kõike, mis tal seal jõud üle käib, kõik tatar tassida ja üks päev oligi midagi, mis ma siin naeltega tekki, niux nael järsku kadus jah, ja siis see hirm kuskil jälle mingi loom siis sel ajal tema tegudel maha pill ära ju. No nüüd ta on ametis muru peal, mukist jäi kala pea üle. Ja nüüd ta, see tähendab kipsis rannamehe linnud-loomad peavad kõik oskama kalastada. Kala süüa jah ja see oli ikkagi põhitoidust on alati kuma räimetool ja kui ma tean, et järgmine päev nagu ma ei lähe merele ja siis ma kohe peal mõtlema varasemale ka, et ma selle räimi alles hoian temal paraja portsu järgmise päeva söök. Kui Lyndon majja võetud, siis ta peab tema eest peab hoolt kandma. Seda öeldakse küll, et kui olen hakanud tihaste sügisel toitma, et, et siis olgu see pekitükk su akna taga nii kaua kuus kevad tuleb, aga no reason, niuke aastaringne klind. Aga ta tavaliselt ikka saad aru, ta liikuda suuremaks, läheb vareselt, parv heidavad nagu Jahkleb pojad juba lendavad ja siis ta läheb Ricarast. Ei jää aiateibasse kraaksuma siis, kui külm seal aiateibasse Rogistok eelmine. Küll ei jäänud ja ühelt maalt tuli kadunud õuest ja käis küll, käis isegi aknast sees köögilaua peal, lapsed andsid leivaraasukesi ja see jaga ühelt maalt oli läinud. Nüanss Me oleme teiega enam-vähem ühevanused ja me peaksime oma lapsepõlvest mäletama, muide suurest peast ei ole niisugust elamust nagu läbi teinud viimastel aastatel või isegi aastakümnetel paaril. Aga mäletate, kuidas lapsepõlves oli tal nii külm, et et aiateivas tõesti paukus ja ikka juhtus seal mõni vares olema just aiateibast kraaksumus. Oli küll huvitav, kui ma ütlen, mul see vana maja oli, intervjuu poleks siis need lumehanged ise kolisid sinna räästani väisanud. Ja see ei olnud ainult nii, et meie olime väikesed ja lumehang tundus suur. Ta lihtsalt oli maja suhtes ka ikka kõrge. Oli küll ja siis olid külade inimesed teistmoodi, talved olid ja, ja suved olid soojemad ja muidugi kala oli meres rohkem. Ei või. Aga nagu ma aru saan Kunagi oli siin päris kuulus kalurikolhoos. Ja oli küll ja isegi siin olid ma isegi olen kõnd ühe laevaga sõitsime Atlandi palju, käisime kala püüdmas ja kaks suurt laev oli, olid väiksed, laev oli siin palju ja ta oli rikas, konsoolist oli väga rikas. See aeg muidugi jah, nõukogude ajal oli selline üks väga rikas, oli siis kohe vaeseid poogidki juurde ja siis pärast oligi nagu suur Pärnu kalur ja siis teate küll ääremaa, siis kõik see elamuehitus ja kõik Pärnu linna. Ja, ja siia jäigi. Virelemine suurelt Pärnu-Ikla maanteelt tuleb pöörata paremale, siis on vist veel kaheksa kilomeetrit, enne kui siia külasse jõuab. On küll. Nii et ka siit pääseb Iklasse Aga ringiga. Jah, rätsep küll, olin küpsise teha ja Pärna siit 60 kilomeetrit ja probleem on jälle selles ka meile, sulle kui meeldivus kalagi püüame. Ja inimesed, kes tahaks kala kokku osta, nemad ei hakka alla sõitma üleliigse kilomeetrit tegema. Nad lähevad otsekohaga võiste rannanedsa, Pärnu otse lähevad. Sealt saad oma kala kätte, meil oli välje ajal jahtub, öeldakse veelgi, lätlased käisid, ostsid kala ja piiride lätlasi ja ei saa kala, eestlane ühesõnaga laseb kala välja lüüa ja ei lase ka. Ei kui meie oma kalakese pärnu peame viim transport kulubki juurde rehkendada, arvestada, siis ei tasu, ei tasu ära. Probleem on umbes nii nagu Peipsi väärsetel inimestel oma kurgiga. Et vanasti oli Leningradi turul turg, nüüd on see kadunud tee Peterburi kinni pandud. Ja üks elatusallikas on ka ära ja mereäärsel rahvale muidugi kala kala ikka, mis number üks, kui isegi linnud ja loomad on peaaegu et sundmenüü peal ikka kala. Kala jah, ikka põhiline ja see siin on need maad ja, ja nii sellised liivased ja, ja vaesed maad nagu öeldakse, siin ju väga raske midagi harida ja kasvatada oleks kas, ütleme õhkurkastas küll, aga nishi langeb ka ära. Seoses sellega, et. Pole turgu pole turgu, te ütlesite, et läinud suvel olid teil siin kurgikotid kuivasid ja mädanes peaaegu et õue peal ja keegi ei tahtnud, jäidki ja mis see oli siis, leping oli tehtud vä? Ei olnud lepingut tehtud ja muidugi Räpina, kes vanasti ostis siit aastaid tavasussi, suured koormad ja viis kõiki ja läks ikka Vene turule. Jah, see langes ära. Ja Põltsamaa Felixi le nemad teevad väikest silost kurki ja Eesti turg on tegelikult kurgi jaoks ikkagi liiga väike. No te ütlesite, et teie olete siin praegu selles rannas kõige noorem kalur oma 50 eluaasta. Jah, kalur tee algas siis, kui, kui tüki sisse riik. Ülejäänud aja olen oma elus. Ehitus, ehitus. Kas te olete oma aastate elatud aastate mõttes vanuse poolest kõige noorem kalur või siis selle kaluristaaži poolest? Tõepoolest, staaži poolest ja nõukogude ajal sain ka, mul oli paatiana oma väikese kala ikka püüdsin. Et nii palju sai ikka merel käia. Kui käia ja käia ja seda ka isegi keelatud. Ja. See siin see õue peale, kus me istume, praegune tundub, et siin on. Ehkki uus maja on ehitatud ja ja suhteliselt kõik tundub niimoodi uus ja hoolitsetud. Aga see on juba teie. Kohta ja mu isa ja ema elasid siin ja ja siis mina tulin sõjaväest, siis oli vaja jah, vana maja. Nii vana juba ja, ja siis ise mõtlesin, et mis teha, tribuut, akad heitma ja aeg oli see väga kerge teha, aga kui aga inimesel kaks kätt töötasid ja ise töötasid liha siis tuli raha ja raha ja siis omal oli vaja teha. Väga paljud noored mehed, kes on, ma olin, ehitasid majad ja. Praegust Eesti all oleks nagu ma ei oskaks nii pihta hakati mehel. Ega tsemendikott maksab nii palju, et. Räägime natukene rahast. Te olete kalur. Teil on mingid lepingud, te teete oma tööd päris palju maksate ka, noh, kasvõi kütus, juh, paadikütus, kõik ju. Võrgud. Mis kõik veel. Ja veel maksud siis. Vaata ongi lugu selline, et kala jääb vähemaks aga maksukoormus aasta-aastalt tõuseb. Need, kes maksu nõuad, need ongi linnades. Nemad tahavad pidevalt, et nende palk tõuseks. Aga kui seda palka tuleb kalameeste käest. Aga meil jääb seoses sellega kala vähemaks, ma mõtlen näiteks räimede jääda, härra Vähi omal ajal kinkisid hulga merd ära meie merd kohalikega ei rääkinud keegi sellest. Ja nüüd kevadel kuuled, kus Lätitraalid siinsamas, meie Pille püüniste kõrval traalivad kiitvaid piir nii lähedal meile toodud. Ja siis on selge pilt, et kala kaob eras. Häiritud on kala, kalaparved ei teki enam süüa ja, ja eelmise aastaga võrreldes on lahti ebameeldiva hästi madalseis. Aga riigimaksud tõusevad. Ja probleem on selline, seal meil on praegu siin 12 kalurit ja kõigil on selline kaubamajapidamine ka, muidu ei ela absoluutselt, niiet kalorit tab tegelikult lehm üleval või peab lehma pidama kalapoega muidu ei saa kuidagi hakkama enam. Kui ajalehest loengus võistlev kalurid ja Pärnu kalurid ütlevad, neil juba läheb raskemaks ja et ei tule sissetulekut enam, kui nemad on harjunud suurte rahadega ja, ja suurte väljaminekute ja sissetulekutega, aga me oleme selliseid Väikse kaardjunud väikeste kopikatega kannid võisid kopilt kuivadki nii kokku. Lõppude lõpuks. Te ütlesite, et teil mõõdate räime välja, aga ei tea. Kas siis nüüd see, kes tulema peaks, talle järele ikka järele tuleb. Ja see on ikke seoses sellega, et me oleme siin ääremaal. See, kes räime tahaks osta. Ta ei taha teha üleliigseid kilomeetrit. Kevadel ja suvel, kui räim on selline kaupis kaua ei säili ja kes tulevad, kes viivad Tartu võib või Viljandis räimi, nemad sõidavad otse, tulevad kohe võiste või Pärnu sinna. Muidu hakkavad tegema siin 1,80 kirjutatut juurde. See neil pole kasulik, aga vene on, ütlesin vene õel, meie käime, viidi Lätti. Salatsi kombinaati. Kinni kinni, no aga teil on endal ju õue all. Te ütlesite, et peaaegu teie isamaa peal on ju kalakombinaattsehh, vähemalt kui kombinaat öelda ei saa. Ja oli küll, jah, Pärnu kalur aeg ja siis meie oma osakud kah, panime sinna tsehhi, eks sellesse Hi endale saame, aga läks nii, et meie osa kuidagi tagasi sellest rahast ei jätkunud. Tsehhis müüdi maha kahel vene mehel. Kust nad tulid, nad ilmselt Tallinnast. Jah, aga nad käivad siin, eks ole, ja neid nagu seid tsehhi töö absoluutselt ei huvita. Tulevad siia, ütlevad, et ka koju Haroshi Vostufas kuja õhtilon siia käivad siin suvitamas. Tantsin toredasti. Treimani randa on imeilus. Ja, ja need kohalikud naised, naisterahvad, kes siin kobuseks. Nemad on käinud kombinaadis tööl. Eluaeg palgapäeva käisid poest, ostsin süüa, palka ei ole ja? Kauplusi on küll jah. Lehma ka pole ja pole, mille eest osta. Mitte midagi pole autoga. Ja, ja see variant on veel hästi raske. Aga mis selles tsehhis toimub, õieti sühisi toimuv, müti midagi, ometi on ta suur, suur asi siin aia tagahoone. Jah, aga tuli sõidud Palole bioloogia. Aga see ei ole ju kasulik ka sellele omanikule, kui ta lihtsalt niisama seisab. Tundub, et omanik teilegi tegeleb millegi muuga kui sellessehhi, et ta mõtles, et siin edasi käisime kõrval Jaagupisse, siin on 10 kilomeetrit seal ööd ja päevad läbi käid kahes kolmes vahetuses. Ja palju on niisugune asi, maksis ka talle. Midagi üle miljoni, kui öeldi. Ja töö ja see on kuigi palju ka minu vanaisamaa peal ja siis mul tuli ei no kui eelisostujärjekord ja tuli kiri koju uksele. Metzee tsehhis on tehtud 15 miljoni eest veel pärast remont. Nii et pakuti teile 16 miljoni eestvedaja ja huvitav ja tahaks natukene pandi plekk-katust ja ma ei saa aru kusagil, kus 15 miljonit läks ilmselt kusagil, ta on läinud. Need tehti teilegi ettepanek, et ettevõtja seda osta endale? Jah. Muide. No hea küll, mängime selle mõttega, ehkki esialgu pole teil seda raha, et televiisorit uut osta. Tegemist on niisuguste asjadega kui siin igapäevases majapidamises mõni mõni asi katki läheb traktorile näiteks või, või padi juures. Aga no oletame, et teil on see 16 miljonit ja eks te olete seda mõttemängu vist mänginud ka, et kui see asi minu oma oleks, mis ma teeksin? Kas üldse praegustes oludes siin aitaks midagi teha? Teate, see probleem on selles, võtan kohe praegu kõrval Jaagubetse. No kas esitan üks kümmekond kilomeetrit? Seal on tsehhijuhataja, kes oli nõukogude ajal, ta on noor energiline mees. Ja tema on selline perspektiivikas, nägi asja ette. Ja seal on tööd, seal on turg. Aga ennem seda, kui Vene riik lagunes meie tsehhijuhataja takse pinsile siis vahepeal paar-kolm-neli noort meest. Ega need vaktsiinid ei huvitanud, ühesõnaga siis Ehil polnud enam õiget peremeest. Kes oleks asja mõte, on perspektiivikad, mis edasi saab? Nüüd ta jäi seisma, ene mehed ostsid ära. Neid see asi tegelikult ei huvita, millekski oli see neile siiski vajalik? Asi paistab ju välja, kui pruul pakuti 16 miljoni eest. Jah, et emad on 16 miljonit, remont. Didentil 15 miljoni, siis on kuidagi midagi seal, et lihtsalt, et ootavad, et keegi ikkagi lõpuks tuleks mõne äriidee peale ja ostaks ära kallimalt. Aga võib ka nii olla, selle näitas, et ühelt maalt ematatud kirjutatud mehedanudki räimanudki räim on niikuinii meil raha ei maksa seda venitama, nii kogu jõuavad. Et seesama kombinaat, siis ostab teilt seda räime, mis te välja toote osturahade selle eest ei saa. Ja täna jah, lubati küll, et tulevad kusagilt, mehed toovad rahaga siiani lähe, pole olnud oma töölistele ka selle kevade jooksul korduvpalka makstud oma töölistele, kes seal töötavad. Ja see kombinaat, idioot. Nii et mingi töö seal nagu käib, aga õieti seal midagi ei toimu? Jah, nagu hing on sees veel natukene. Ja vahetevahel väga harva, kui korstnast tõuseb suitsu, midagi. Ja kohalikud naised väga harva ja natukene saavad ka tööd ja teenistust. Tööd saavad, aga teenistust ei, oledki. Sest see ei ole ja eelmised ütleme talvel või ütleme seal ja selle aasta jaanuaris ja detsembris, kui nad üks kolm päeva kuus töötada said, siis oli väga hästi kõigil kombinatsil, kes vähegi tööd on kujunenud, välja oma turg. Ja Eesti riik on ikkagi nii väike Et see kala, kui kõik hästi tühjaks üheksa räimi üleküllus tekib ja ma tean pärnu Pašenkovadis meiega räime ja tema on juba suundama tulu Valgevene sinna neil läheb äri hästi, on kuulda jah. Et nad räimi ostavad ja meestel maksavad, tähendab see, kui kalur raha saab. Tõsi, Sarii peab minema ja see on nendel seal ehk 60 kilomeetrit eemal pärnus. Aga siin seisab niisugune hoone nagu midagi, nagu on midagi nagu ei oleks, aitaks midagi paremini teha. Siin on selline lugu ka veel. Lõpus polnud õiget ülemust Jaagupisse nagu laskis ennem seda hästi oma tšehhi ela, remont kida kolhoosi ajal veel, siin on need hooned kõik nii ära amortiseerunud ja, ja kui tõesti me läheme Euroopa Liitu siis juba see värav, kui sisse astume, see ei vasta nõuetele, tsehhides rääkimata. See on kõik lagunenud ja räämas, nagu me ise näeme. Ja ja nagu jutud on Euroopa Liit tuleme, siis peavad oma elu puhtalt kastid ja seinad ja see sellise hoonetega ei lähe mitte uhk. Nii nagu te ütlesite, et Euroopa liitu minnes ei tohi laudas puhtas ilusas lehmalaudas puhas ilus kassipoeg olla. Ja, ja nagu lehes kirjutataks, kui Eli võhma lihakombinaadis lendas rasvatihane ringi, Euroopal tegid seda, ütlesid ja see asi ei tohi olla. Ja siis imestame siin, kus need amortiseerunud hooned Nii et te võtaksite buldooseri, ehkki seda on raske teha vist buldooseriga tal ikka päris kobe ehitus. Tõmbaksid teda lihtsalt siit ilusast rannast maha või võib-olla tuleks Supeluse hoone asemele ehitada ja siia suvitajaid meelitada? Rand on ju imeilus. Rando nime elus aga suvi liiga lühike. Ja oi, ega meil need hooned üksinda pole, lähete seal, seisab üks kolmekordne maja. Mida kolhoos on ja mida kolhoos valvab, siia jääbki eluks ajaks tühjaks. Ta ei saanudki elanikke, ta ei saanudki elanikest, Alpolini, ainult majakarp, velokalakasvatusrannas. Basseinid. Hooned pole peale ehitatud kontoroni kunagi valmis, ise oli seal ehitamas, basseinid, kõik on olemas, aga seda elu sees keegi kasutama ei hakka. Meil on rebasefarmis ära lagunud külmhooned. Konteurone, uusi elus, keegi seda ostma ei hakka, siin ääremaal ladina keegi persektiivi siin midagi siin teha. Ja oligi kõik, hooned on nagu. Pluss siis neile hakkavad lisanduma nüüd need tühjaks jäänud kilekasvuhoonet, mida õnneks annab lihtsalt maha võtta ja ma teistmoodi ära kasutada, eks ole, kartul kasvõi maha panna. Päeva lahtisi siin kasvatasin ka, mul on kõik need angaarid olemas ja kile ja tehnika oli selle jaoks, eks ole, mille kalt selle mütata ja ka kadus seega ka nii, et kala, kurk, kartul kada, Moskva tahtis. Tal oli siis need teie kolm põhikaubaartiklit ja rahval piim muidugi, nii et tuleb välja, et jah, et seesama leht, kes siin õuepealist lüpsilt lahkus veel korraks karjamaale, et see on ikka väga tähtis isik, praegu on talus. Ongi ja maali enam keegi kauplus piima ei too. Kui naabrimehe käest muidu kostma hakkavad päevast päeva. Kasulikum on, kui naabrimees sinu käest ostab, eks ole. Ka saadik muidugi jampsi piimapurgist saad 10 krooni. Nafta maksab, seda me teame kõik. Mis maksab kilo räime siin? Rein on Milkiloga müünudki pang, räime see on 12 kilo, on 25 30 krooniga, sest rohkem pole mõtet küsida rahva laiali. Tähendab, sest küsivad oma inimesed ümbruskonna inimesi. Ja, ja need inimesed on jäänud ka tegelikult väga vähe, kes ostavad räime ka vähemalt niimoodi ämbriga ja ja ei osta lihtsalt. Nad peavad seda krust isegi kalliks. Pukid räimest jõuaksid, midagi maha ei lähe, kui sa ikka ja. Nojaa, aga kuulge, siin tänagi käisin siin Treimani keskel on ju ilus suur pood ja see ei ole ainus euroga Po täis. Hinnad samad ja vaatad kohati isegi vingemad kui mujal suures linnas. No kauplus, käive peab ju ometi olema ja sissetulek sinna ka. Selle käive on muidugi nii midagi kasuvälist nüüd täpselt ei tea, aga aga tark maamees läheb, ostab oma suhkrukotikesi, ostab ära muidugi hulgilaod pärast. Kas või võtab lautu hulga peale. Ma olen ka nii teinud ja suhkur näiteks pesupulbri mis seisab selle võidulgi laastu kanna Koiv kee, ütleme koiva kilo oli ikka, on igal kilo lendama. Viis krooni, nii et sügavkülma ja Nii sügavkülma ja siis kui vaja, siis võtad. Kala saab ka sügavkülma panna. Jah, saab küll. Jah, ja ongi just mõtekam, sellepärast et. Ehkki muide, see ei ole enam see ta ei ole küll jah, aga ta ikkagi täidab kõhtu ja sest siin on, meil on selline. Hakkab see hakkab tormama, siis ta tormab siin vahel poolde ja kuude kaupa ja sügisel meil seal lagerand ja siin lõhub kõik püünised segamini ja oleks on selline, kus on Kivi, Rawadjeesnuga, Häädemeestel ja võistlejal ja siin on ikka jah. Et siis sel ajal on targem kodus istuda ja külmutatud kala süüa. Ega siin muud midagi teha ei ole kaaperdanud põllu peal ja kui merel ei lase minna ega päris niisugune kaks kätt taskus, ei taha ka istuda ja ja halvasti, vanad kalurid istusid siis poeuliselt, limasid seal midagi juua ka nooremad ja noh, täiesti ilma rahata midagi jänt. Mis seal siis ikka teedega? Ja sekka vaated, kui mõni autoga saks sõidab mööda midagi kallist napsu, ostab reimo, istud kodus, jalg kapla peos. Seda ei näe, siis ometigi äratasid minna, ei taha. Ja ehkki noh, see ei maksa midagi ja samas maksab päris palju. On ikka vist siin ranna ääres elades sellel oma võlu, et meri on peaaegu kodu külje all, ütlesid, et ühel suvel tuli päris koju kätte kohe päri. Ja see oli 69. aastal, sõjaväest tulin sõjaväest, siis oli jah, et uksi ees leidis kokku maja oksjas. Muidugi, peale seda pole sellist tormi olnud. Ja õnneks jah ja, aga kuhu ikka minna, aga tegelikult ega maal on tore elada küll, suvel tikuvad kõik maal ja talvel on ju igalt poolt kõiv või ühesõnaga maht tänavu küll peale pole ka vihmane ja, ja selline pahad ilmad olles linnas emal, aga suvel on just maal oma põld. Tööturu küll mina. Kuigi käsi on tal kaare tuulenakkusi ju jutu poolest kõigist parem sõna sureb. Kuid tal tühi ja siis või ka tormid usas, nöör, meiki, laid, küüru, sõitaal ja r. Merel lained, Looguni ta teele ei võta, naiskiiski mõnel kaunil kiigal ekstaabicaba aga sul lilli tuues ihu sootu ja poiss, kui prints zombi tuuguues. Pime ja me veel ääres ka, aga kõige maitsvam pala puudub, temal puudub temal. Et tüdruk, mees küll sina ei võiks olla. Ja vaarika, aga kõige Maithamba kuulub temale kuuluv päeval. Tüdruk, mees küll sõna ei võiks olla. Tüdruk. Saal. Ja siin on teil praegu päris huvitav, MART näpus omal ajal oleks olnud peaaegu riigireetmine ja riiklik saladus, mida lobisema hakkame. Praegu ei ole see asi nii hull, siin on muidugi mingi mõõdustik peal, millest ma midagi ei jaga, põhiliselt on see just mere peal. See Eestimaa ise on lihtsalt valge laik ja mõnes kohas ainult need kohanimed, mis ranna äärseid paiku tähistavad. Siin on mul nüüd ka Treimani ja siin on väga hästi nüüd näha siis see uus ja vana merepiir. Te ütlesite, et täna just hankisite selle selle joonise siia peale. Piirivalve 90 joonistasin maha sadamas, Vähi, valitsus, õeke Annale hiteks lahmakas merd ära saame sealt, kus oli see, kus nad oma tänavad jagavad, säält saame tüki tänavat tagasi tänavad tagasi antud, nagu leht kirjutab, aga sitta nimelisse jalgast siis palgast ja, aga siis anti veel head kala. Piltlikult, kuidas ma seda nüüd seletan, vana see mere piirlekstreemanist otse diagonaalis alla lõuna suunas täiesti otse joon läheb ja nüüd siis on tehtud uus piir. Lätlaste jaoks palju soodsam, Treimani juurest läheb kõigepealt üks nagu loodesse. Ja siis uuesti nagu nurgaga edelasse, nii et jääb niisugune väikene nurk ja siis läheb otse läände, nii et moodustub selle vana ja uue merepiiri vahel päris korralik ja üsna suur vist merel niisugune kolmnurk, mis nüüd siis lätlaste käes. Ja, ja teie jaoks on see väga olulise tähtsusega püügirajoon olnud vä. On küll eelmine sügisel, jah, kui natuke selle vimmakala, siis hakkas juba liikuma ja me olimegi ega merel praegust piiri tähistusi, midagi pole seal. Ja kui me oleme seal müüa kui lätlased Läti valitsust ja võivad isegi paadid käest teda võtta ja eelmise aasta oligi selline juhus. Me olime seal Läti pool piiris, aga me ise ei teadnudki. Ja Eesti piirivalvelaev jäi tunduvalt alla pooleni trahv, küsi inimeste seal all tegite. Aga meie olime. Piiri peal üllati meres püüdsime me vihma hakkas seal. Nojah, aga Läti kalurid on samamoodi eksinud meie vetesse ka pidevalt, kui kuulad ja raadius ja üsna keeruline vist nendest kolmnurkadest nii-öelda kinni pidada siin ja võimetu, sest meil ju helistada. Aparatuuri põlemist märgipärased piirid. Jah, et ta niisuguseid jõnkse teeb mere peal. Praegu on siiski ilus kõlapüüdmise ilm meie ees suures kollases plastmasskausis kolme sorti kala olema, sealt küll täna võtnud ahvenat, vimma ja ja lesta. Ja eile ilm soosis seda. Siin on ka, ilmad on sellised, et vaatame, kas saab kalal minna või peale selle räim, kael, räime ka hommikuti, vahel, kui keegi tahab, saab ka seal paar-kolmsada kilo ja ja sellepärast, et räime ikka natukene nagu öeldaks, tilgub praegu veel. Te näitasite mulle seda vana standardi järgi tehtud kalavõrku ja ütlete, et uued võrgud on hoopis kitsama, väiksema silmaga ja mis tähendab seda, et võetakse väga peenike kala välja ja te olete päris tõsiselt mures, et kala kala saab otsa. Kana saab, klots on hea ja seda teavad niisama kõik Pärnuga basseini kalurid. Aga praegust on kõigel siin asi, et ruttu kõik maha saaks, nii nagu metsa tegigi ja, ja pärast saagu, mis saab. Ja seda on ju näha, ahvena seal, nii väike koha on ka nii väikseks jäänud. Sellepärast ongi võrgusilm ka väiksemaks tehtud või? Ja ongi suurema silmaga ei saa seda väikest kala kätte ja mul üks päev oli huvitav juhus ajada, ma parandasin oma püünised mererannas ja tuli tärlustiks, toditab kusagil uurijana ja temal vabad päevad ja käib ka võisterlase seal kusagil kalal. Riigimees riigi palga pealt tuli jutuks ja Ahku mõni sentimeetrise koha eemal, ega sellest ka midagi pole, küll kokkuostud ära võtavad. See tähendab suhtumist juba tähendab teie kaluri hingele see hakkab. Sellepärast hakkab ja elan siin Treimanis, lahe on seal mingisugune kala liigub ja kui sealt kõik väikega välja püütakse siis meil ei tule absoluutselt mitte midagi näha, aga on olemas kostmi, kuidas teda nimetatakse ahtlikus mõõt on küll. Aga paistab, et see pole kellelegi püha, ei ole vis püha ja see, kellega. Need avamerd tagasi kana ei viska ju kuidas võrku on sattunud või kuidas siis kõlamis õieti toimib? Muidugi see väike, see võrgusilma suurus ei tuleks üldse ära keelata. Absoluutselt ära keelata tuleks teha ikka oma asi. Nagu Pärnus, Pärnu lahes on 45, ilma suurus. Tegelikult see on ka veel, kui tahakski kala hoida. Tuleks suuremaks teha või? Absoluutselt tuleks Pärnu lahes mõneks aastaks kalapüük ära keelata. See päästaks ja seda teavad kalurit kõik kalurid, kes juttu kuulad praegult. Aga Pärnu lahes tundub, et võtavad muudkui, võtad. Ja võtavadki ma teadet võtavadki. Ja teie väidate, et sellepärast teil on siin vähe ja tähendab need on juba need hoovused ja tuuled ja kalaparvede liikumised ja kõik siis nüüd mida kalur väga hästi teab ja tunneb, et kuidas see asi käib ja mis, mida mõjutab? Nagu üks vahtige hiljem talvel mööda pärnu püüdis jääl pügise, siis uued võrgud sees. Muidugi laeva liikus, jää liikus, Heino jäid ju tuhandeid, mutid, võrgud lehmudele, mutid, kalavõrgud jäid püüdma peremeheta võrgud püüdma ja need püüavad. Siiamaani kui siiamaani püüa, aga mida see tegelikult tähendab, kuidas see nüüd noh, välja paistab? Seda, et kui leiad merest vaheli tormiga, aedas kaldal või leiad mees, millised valguräbalad seal ja seal on ikka näha, et koha Nuutsel sihese kalaluu. Et kala on jäänud meres, ehkki ta on vee sees on jäänud sinna võrku kinni, mis tähendab seda, et ta ei saa edasi-tagasi enam mõjutada, ei saa. Toituda helistades lämbub ära siin ja kui palju on, kui palju on ja, ja see on kõik, see on kala hävitamine. Aga keegi neid neid mutte sealt nii-öelda välja, kedagi ei ole saadetud nii-öelda päästetöödele või on see lihtsalt nii, et ei teata nüüd enam, kus nad on seotud, see on võimatu võimatu neid üles otsida. Puhub ja võtab ja võtab kaasa need ja ja kaotavad ära. Olen kulla muttidest lahti saanud ja möödunud talvel ma ei läinudki, sellepärast siin oligi raske talv ja jää liigub tänu sellele, et sadam on avatud. Need suured jäälõhkujad seal liiguvad, need teevad järjest tol ajal sky, muidugi kirjutati ETVs järjest uusi ideesid sisse lõhuvadega tervet jääd ja mitte midagi teha ei ole ja ta ei ole jah. Aga meil on viimasel ajal see välja nii väike olnud. See kala lihtsalt on kadunud. Ei ole siin muidugi tänu sellele, et need letitraalid siin kevadel ja poole suveni lõhuvad meie sammas taimekastide kõrval, neil on oma piir, omad seadused, taime räimeparved, isasi tekki tegijana feimi saamisi kudema tulla, kui häiritakse. Nagu metsloom, ma ise olen jahimees kogu metsas päevad-ööd läbi, saed vinguvad, muidu jäävad sellisesse kohta, kus on ohutu kus keegi teda ei häiri. Ja räime kui niisama müül ja muidugi ka selle aasta tulid tuuled, mis ei soosinud meie räime. Nagu vanasti öeldi, ilmajaamast, kui oligi seal Venemaa poolt huuled seal midagi head ei ole, miljonit kogus aegne maa tuuled. Ja see viib veel kirdetuul, kui öeldakse, meil kirdetuul on, seedib higi, pajastaneid, annet, sageli. Ja seda ei tea ette kunagi, et kustpoolt puhuma hakkab või on kalur kange ilmaennustaja. Ja küll ei oska ennustada, sellepärast et nüüd on ju nii targad ilma ennusid, jobu ütlevad küllaltki kaugele ette juba ära, mis tuleb ja mis ei tule. Ja ikka kosmosest vaadatakse juba jah. Meil on kalatuuled, on õlult lõuna ja kagutuul edelatuul kolm tuult. Aga selleaastane Tuuli on väga vähe nagu ise näete, kogu second põhja tuunedanud. Ega siplis huvigub Faiga Hellas, istud siin kusagil põllu ääres, õppinud oma kartulid või midagi muud. No sel teisipäeval on küll õnnistatud meid ilusa ilmaga kena siin teie õue peal istuda. Tahtsime küll merele minna, lindistama mere peal on täna küll tuul. Tuul täna on, täna hommikul oli nagu öeldakse, ümber käia, tuul, laine tuli lõuna poolt ja tuul puhus natuke edela poolt ja aga ma praegust, tegelikult öeldes nii kui õhtul päike vajub sinna ilma pidi taha tagasi vaatab siis tuli vermi päeva tuleb ilus ilm. Täna paistab, päike vaatab õhtul tagasi veel. Nii et homme ikka. Ja meie kandis Virumaal öeldi ka, et kui päike vaatab tagasi, siis tuleb ilus ilm. Jah, meil on ka kogu sai öeldud nii. Päike vaatab teil mere pealt tagasi. Jah, ega mujal ta tagasi vaadata ei saa, hommikul vaatab. Mul tuleb maa poolt tulev peresse läheb, läheb. Ma. Siis suupuud silma. Missugune on kaluri jaoks hea päev? No muidugi siis, kui paat ikka raskelt vees on, eks ole, kui tuleb merel. Kalur jääb, on see, kui ta kala saab? Ainukene päev. Siis sa tead, et sa selle kala äranud kunagi ikka selle raha kätte saada. Ja lootus peab jääma, et kunagi ikka. Kokkuostjatelt on teil siis loota ka? Mõned päevad enne kalurite päeva me seda juttu räägime jäiki võib-olla öeldakse kõtt kalurite päev on see nõukogude aegne iganenud asi, kalur kalurite päeva peab, see on teha tähtpäev. Et laul oodata, siis saada natuke oma töö eest tasu ja tume olid üle telefoni kõletigi Velli Pärnu ja siis eile käisin küsimas ühe teise kaluliga ankimine, natuke kalur ja meil on mitmed võlglased, seal siis kusagilt ei antud, öeldi, et nemad kassas raha hoida ei oska ja ei tahagi hoida, sest igasugused kaabakad vargad võib-olla jah, et ei saagi ära hoida ja siis täna oli üles kõnet. Päevaks kannavad mingi väikse summa ülega saatega. Signa saate ikka siis ka kolme nulliga summa. Ja kuue, kuue, kuue mehe bell 5400 EEK 900 krooni, siis saab mehe pealt ja nii, et ei kirjuta midagi kolme nulli taha. Ei, ei kirjuta, ja kui kala pole meres kätte saanud, siis jaanitulle kruusal kirjutatud tuuri nulli nemad, kui ma kuulan seda, siis seal. Tallinnas seal nüüd jagataks nullis, ei seal on miljon, läheb siia ja sinna, kas ostetakse kusagil kärbselapp või midagi selliseid asju. Mildulekama. Ja kui oli siin oli jutuks Ikla piiripunktis. Huvitav neid kolme koera jaoks. Ikla piiripunkti ehitati 200000-st, millised kolm koerakuut. No need on ikka väärt koerad, gaasis ilmselt haistavad ära narkootikumid ja puha, kindlasti ma ei oska öelda, 10-st või nii peene ninaga koer on siis ilmselt tuleb tal ka, ütleb euro. Küll on kindlasti hea elamine võimaldada. Ega meie muidugi ei saa olla lõpuni siin kohtu mõistleteks. Ja asju ei anna omavahel võrrelda, aga öelge, kui teil oleks näiteks miljon, mis teeksite? Millel on küll väga väike raha, et palju ära teha, aga piisavalt suur raha, et midagi ära teha. Kõigepealt läheks, otsiks mulle hea hambaarsti ja vaataks palju miljonilist uuesti oma lambaid saaks. Ma usun, et sealt natuke jääb üle. Siis on selline asi. Rootsi Saagolmana, mul maja kõik puuküttega vana üles, kunagi rootslased kinkisid 10 aastat tagasi. Kõik ost. Kui kehval mina laenata, naabrilt, mul saag või tuled ikka ei tahaks seda. Ja kõik peaksid omale. Siis on hea elada, muretu, kaugel lapsed oma kooliga on. Tütar on järgmise aasta, lõpetab poiss väike väänkael, kes ei taha üldse õppida suurt. Häädemeeste keskkoolis köib kaugele ta jõudnud tants. Kümnens. Aga ma olen kogu aeg rääkinud, kustunud tähtis õppimine, ilma hariduseta ei saa kusagil tööl, isegi haritud inimestel on raske töökoht leida ja keeli peab valdama keelin, tähtis asi. Tüdruk saab asjast lugu, poissi asjast aru peaks juba. Äkki hakkame? Kalurite päev on homme. Kui me laupäeval seda juttu kuulda laseme. Täna, kui me räägime teisipäeva õhtu ja kuidas siis tänapäeval kalur ka kalurite päeva peab. Minul on kõige hullem olnud 50 Ahti juht. 11 ja Ma võin nüüd käe südame peale panna ja öelda ausalt, et tõesti, Ants, ma ei teadnud. Kui ma siia tulin, et ma selle saate, teen teie sünnipäevaks, ma mõtlesin, et teen ta kalurite päevaks. Aga nii kujunebki välja, jah, kalurite päeval, mu sünnib. Mäletate meie kooli ajal, noorte hääles oli lausa rubriik mingil ajal, kui inimestelt küsiti, mis on õnn väga prominentseid isikud vastasid sellele ja väga erineval moel. No mis siis ikka tuletama oma kooliaega meelde, eks seda on läbi aegade vist küsinud endalt peaaegu iga inimene ja vahel ka teiselt, et mis see õnn siis on? Kui ma soovin teile õnne, siis noh, mis te tahaksite, et mis oleks. See oleks terve haigekassad mul praegu sulle selle aasta sellel pannaksegi järjest maksu juurde. Et pere oleks terve, see on kõige suurem õnn. Lahtisel muidugi on haigekassa, nad on veel alaealised või käivad kooli, siis on, aga meil abikaasaga praegu ei ole. Tervist teile, aitäh. Ja siis me läksime randa Janspani paadimootoriga käima tegi lastele ja inimesele ühe lustisõidu päikeseloojangueelsel merel. Kui natukese aja pärast paadisilla juurde tagasi jõudsime, ootasid seal kõrvuti ja sõbralikult juba varese pois Jaagaakia muki niipidi olema, kui mehed merelt tulevad. Tänases saates rääkis Treimani kalur Ants Link. Ta tegid seeni Brosnitsini, Heidi Tammar. Tuleval laupäeval. Sel ajal on eetris saade lubatud õue ja tuppa ja seletab Tiia Palmaru. Meie siit soovime teile ilusat suveaega ja kohtumiseni kahe nädala pärast. Valluta. Mulla ja ma aga vaim mõõtvees. See palumatu ei see talumatu ei valule. Ja meri ei maga. Et ta nii Kodu- ja nõuded aga ka ja viidi on liiga. See palumatu ei see talumatu ei. See on ka ja me maga, mälestus ei jäeta, oli liime. Jalanõude aga ka ja aga siiski on igal pool. See alumatu ei. Talumatu, ei.