Austatud hilisõhtune kuulaja oleme oma saatesarjaga jõudmas lõpusirgele, jääb rääkida veel Eesti vabariigi Tartu ülikoolist pärast suurt majanduskriisi, see tähendab 1930.-te aastate teisel poolel et siis maikuu viimase teisipäeva õhtul otsad kenasti kokku võtta. Meie eelmises saates oli juttu ülikoolist, eelkõige aga üliõpilastest, nende seltsielust ja olmest pidudesti argoost 1930.-te aastate esimesel poolel. Nüüd räägime siis sellest, milliseid muudatusi tõi ülikooli ja üliõpilaste ellu teisele maailmasõjale eelnenud periood. Kuni esimese jaanuarini 1938. aastal juhiti tart Tartu Ülikooli 1925. aastal vastuvõetud ülikooliseaduse alusel. 1938.-st aastast hakkas aga kehtima uus ülikoolide seadus. Kuid juba kaks aastat varem hakati kõrgemalt poolt tegema mitmeid kitsendusi ülikooli senistele akadeemilistele vabadustele. Ja see tingis Tartu ja Tallinna vahelise vaimu ja võimu vastasseisu jätkuva tervenemise. Aga nüüd kõigest lähemalt. 1009 134. aasta novembris sai täis rektor Johan Kõpu ja prorektori Jüri Uluotsa ametiaeg ja ees seisis järgmiseks kolmeks aastaks Tartu suurkoolile juhtide valimine. Rektori valimiseks tuli 13. novembril 1934. aastal aulasse 111 valijameest. Neid kokku oli 121. Rektorikandidaate oli üles seatud 11 üliõpilasprorektori omi üheksa. Põnevusega oodati, kes valitaks kas endised tagasi või hoopis uued mehed. Aga endised olid Johan Kõpp, kes oli juba kaks ametiaega ametis olnud ja professor Jüri Uluotsprorektori kohal. Miks nii palju kandidaate, võidakse küsida? Tol ajal kehtinud valimiskorra kohaselt ei olnud ühelgi korralisel professoril kes varem polnud olnud samas valitavas ametis õigust keelduda kandideerimast. Ja eks nii sõbramehed pannud omale tuttavaid, sõpru, professoreid üles. Rektori valimisel sai senine rektor Johan Kõpp poolt 95 häält ja vastu ainult 14. Nii et teised kandidaadid said üpris vähe hääli. Aga ega need teisedki olnud niisama lihtsad ülikooli õppejõud. Kõik nad olid professorid, seda nõudis juba valimiste kord. Nimetagem nimed, uluvad Kogerman, lüüs, kruus, Flasman, riikoja ja teised. Nii et Kõpu valimisvõit oli mäekõrgune. Üliõpilasprorektori valimistel sai üheksandast kandidaadist 57 häält. Professor Hans Kruus, Jüri Uluots kaotas talle napilt nelja häälega. Sai 53 häält, Paul Kogerman 27. Nii et valituks osutus üllatavalt Vasakpoolsete vaadetega Hans Kruus. Ja ega see Tallinna juhtkonnale eriti ei meeldinud. Need 1930.-te aastate keskpaigast hakkasid ikka enam sassi minema. Vabariigi valitsuse ja Tartu Ülikooli juhtkonna vahekorrad. 34. aasta septembris oli valitsuse määrusega avatud Tartu ülikooli juures tehnikaosakond. See oli matemaatika-loodusteaduskonna üks osakondi, kuid aasta hiljem, 35. aasta septembrist muudeti see juba omaette fakulteediks. Ja sinna viidi üle rida õppejõukohti teistest ülikooli teaduskondades loomulikult koos või jõududega. Kes siis kuulusid tehnikateaduskonda, aga õpetasid matemaatika-loodusteaduskonnas, arstiteaduskonnas ja mujal, kus nende abivajajate 1936. aasta sügisel. Aga alustas tööd senise Tallinna tehnikumi baasil Tallinna tehnikainstituut. Ja nüüd viidi Tartu ülikooli juurest tehnikateaduskond koos keemiaosakonnaga üle Tallinnasse ja tehti seda ülikooli vastuväidetest hoolimata. Kuigi nii erapooletult võttes tehnikahariduse koondamine pealinna kui hoopis suuremasse äri- ja tööstuskeskusesse oli otstarbekas, oldi Tartus õige solvunud ja Tartu vaim leidis uut ainet Tallinna ülekohtu vastu protesteerimiseks. Aga eks vaim peamiselt opositsiooniline olist. 936. aasta septembri alguses sai teatavaks, et ees seisab ülikooli autonoomia piiramine. Ülikoolilt võetakse ära õigus ajada ise majandusasju. Seni oli see ülikooli nõukogu ja rektori kompetentsis ja antakse üle haridusministrile, kes nimetab ametisse erilise majandusdirektori. Tartu Ülikooli tarvis. Saanud teada ülikooli akadeemiliste vabaduste piiramisest kõneles sellest professor Hans Kruus 36. aastal septembri keskel ülikooli avaaktusel piks. Tema kõneles rektor oli haigestunud, Jaktusest ise osa ei võtnud ja kruus tegi sisuliselt küllalt teravad taga-Leebes vormis kriitikat Tallinna võimude aadressil, kes tahavad vanu traditsioonilisi akadeemilisi vabadusi tunduvalt piirata. See muidugi juhtkonnale ei meeldinud ja Krossilt nõuti hiljem selgitust, mida ta avaaktusel öeldud kõnes tegelikult mõtles. Nüüd, 1936. aasta septembri lõpul, kui valitsuse nõudmised olid selgunud, esitasid rektor Johan Kõpp prorektorit Hans Kruus ja Haarald Berlitz ülikooli nõukogule kollektiivse lahkumispalve. Nõukogu ei võtnud seda vastu ja tunnista sensolidaarseks palve esitajatega. Tallinna saadeti nõukogu delegatsioon, kuhu kuulusid professorid Peep Tarvel ja Mattiisen. Delegatsioon käis Konstantin Pätsi riigihoidja ja haridusminister Jaaksoni jutul kuid kokkulepet ei leitud ja siis tuli haridusminister Tartusse ise asja klaarima. Jutuajamisel rektoriga, mis oli kujunenud küllaltki teravaks, toonitas rektor, et ülikool võtab majandusdirektori ametisse määramist Tallinna poolt umbusavaldusena. Kuna kõik ülikooli poolt esitatud kandidaadid olid jäetud kõrvale ja kohale määratud täiesti võõras inimene, üksmeelt ei saavutatud ja lahku mindi. Tulemused. Konflikt jätkus Tallinna võimude ja Tartu üliõpilaskonna vahel 1936. aastal, 14. oktoobril. See oli kolmapäevane päev. Õhtul saabus Tartusse haridusminister ministeeriumi Telefonogramm. Koheselt tuleb katkestada üliõpilaskonna tegevus. Samas kerkis üliõpilaskonna juhtidel küsimus, kuidas seda mõista. Kas sulgeda ka üliõpilaskonna söögisaal raamatukogu lugemislaud ja lõpetada üliõpilaslehe trükkimine. Uus number oli Est välja tulemas. Telefonilisele järelpärimisele Tallinna vastati, et need võivad jätkuda. Seitsmeteistkümnenda oktoobri vaba maa kirjutas järgmist üliõpilaste meeleolude kohta. Mida riigikogus erakonnad, seda on tark tus, üliõpilasorganisatsioonid nagu Toom peal. Nii käisid ka Tartu üliõpilaskonnas pikad lehmakauplemised, kuni koalitsioon kokku saadi ja uus juhatus pukki asus. Alates maailma majanduse kriisist ja selle mõjust haritlaskonnale on Tartu üliõpilaskond tõmmatud poliitikas. 14. oktoobri dekreediga kaotati üliõpilaste edustus ja kehtestati ülemineku aeg kuni pannakse ametisse üliõpilaskuraator koos seitsme abilisega üliõpilaste eneste hulgast. Kui see teade jõudis Tartusse, siis reede hommikupoole valitses õpilaste seas silmnähtav elavus. Rektorile kanti ette, et üliõpilased kavatsevad koguneda peahoonesse alla fuajeesse, tähendab börse peale meeleavalduseks. Rektor Kõpp tegi kohe korralduse keeluteadeannete väljapanemiseks. Sellele vaatamata hakkas ülikooli kogunema peahoonesse ja nüüd tegi rektor korralduse mitte kedagi lasta uksest sisse, kel ei ole kaasas ja ette näidata üliõpilastunnistust. Ülikooli portjeed seati valvuriteks ustele ja kõiki tulijaid kontrolliti üksikult. Sellele vaatamata olid alumise korruse koridorid üliõpilasi täis. Ajakirjanike arvates võis neid olla vähemalt 500. Isegi 600-st on räägitud. Kokku tulnud, laulsid viivat akadeemia. Ja aulasse viival trepil võttis sõna keegi mees, üliõpilane, kes märkis, et ülikooli rahulik töö on häiritud, kuna akadeemilisi vabadusi hakatakse kitsendama. Üliõpilased on kogunenud siia koosolekule, kuna neil kuskil mujal ei ole võimalik kokku tulla. Selle peale kõlanud heakskiitvad hüüded ja hakati laulma Eesti hümni. Keegi naisüliõpilane toonitas oma kõnes, et alma mater on olnud ja peab jääma akadeemilise vabaduse kehastuseks. Teadus seisab kõrgemal poliitikast ja me täname ülikoolijuhte, kes on püüdnud kaitsta põhimõtet teaduste õpetamine. Eesti vabariigis on vaba vaim seisku kõrgemal, kui võim olid selle naisüliõpilase sõnad. Me austame oma juhte ja laulame veel kord viivad Akadeemia. Kusagilt kostab hüüa kaasvõitlejad, lahkume raekoja suunas. Algab hiljem belglaste valgumine peahoone ette. Aula trepile ilmub küll rektor, kes palub keeldu tähele panna ja demonstratsioonil kohe lahkuda, kuid üldises müdinas kuulevad seda vaid vähesed üliõpilased. Raekoja ette kogunenud üliõpilasi ja uudishimulikke. Tartlasi võib kokku olla umbes 1000 inimest. Seejärel tulevad kohale politseinikud, ka Tartu prefekt roovere. Üliõpilased alustavad hümni ja selge. Kui kõlavad hümni helid, siis politseinikul ei kõlba muud teha kui seista valvelseisakus käsi kõrva ääres. Pärast hümni mindi laiali. Kogu vahejuhtum kestis umbes tund aega ja sellele sündmusele järgnes juurdlus politseivõimude poolt Isamaaliidu kongressil, mis toimus nädalapäevad, ei kolm päeva hiljem. Avati Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kõneledes Eesti Wabariigi probleemidest ütles Konstantin Päts järgmist. Te teate, kuidas startup parim noorsugu, üliõpilased koos professoritega on vabariigi valitsusele kaudselt umbusku avaldanud, et valitsus ei olevat küllalt suure lugupidamisega suhtunud ülikooli ja on oma raske käe pannud selle õrna taime juure peale, mille nimi on vaba teads. Konstantin Päts jätkas. Kui vabariigi valitsus Tartu ülikoolist lahutas tehnikainstituudi ja tõi selle Tallinnasse siis mitte sellepärast, nagu oleksime unustanud ülikooli teened ja oleksime tänamatud tema vast. Meie ei taha mitte piirata teaduse vabadust. Teadus olgu vaba, kuid teaduse andmine, selle korraldus ja piirid peavad nii jääma, et oleks täidetud seadus, mis riigis maksmas kauakestvad kiiduavaldused. Selle kõne teksti juurde lisatud. Ja päts lõpetas oma kõne selle osa järgmiselt. Näen oma kohust riigis valitseva korra eest ja ka selle eest, et noorsugu peab ülikoolis rahulikult töötama ja täitma seadusi ja korraldusi. Kui seda mitte tähele ei panda või ei taheta tähele panna, siis koos valitsusega on minul küll Altabinõusid ja teid selleks, et neist rahutustest üle saada ja seal kord maksma panna. Kauakestvad kiiduavaldused. Meie peame oma ülikoolielule kohandama, meie peame nii õpetajaid kui õpilasi suunama sinnapoole, mis meie rahvale kõige kasulikum kõige rohkem tarvis on. Ja siin peaks ka riigivõimul midagi öelda olema. Ja viimased sõnad pätsil olid. Meie noorsoos avaldub põlgus kõige puhtama, kõige suurema põllumehe elukutse vastu. Pigem minnakse linna, kus puhtam ja kergem elu. Kui kõik lähevad linn ja meie maa tühjaks jääb. Kus on siis lootused meie riigi ilusasse tulevikku meie iseseisvuse kindlustamisel. Aga ülikooli protest ei lõppenud mitte selle meeleavaldusega aula koridoris raekoja ees vaid lei kord välja veel aulas. Esimesel detsembril 1936. aastal tähistati järjekordset Eesti ülikooli aastapäeva. Ja ajakirjandus kirjutas järgmist. Eilsel ülikooli aastapäeva aktusel leidis aset vahet juhtum tervituste ettekandmise ajal. Esimesena tervitas haridusministeeriumi esindaja doktor Johan vasar. Tervituse lõpul lauldi viivate, et Res Publica kui tema järel ilmus kõnetooli üliõpilaskonna ajutise juhatuse esimees sein. Olgu mainitud, see oli siis Tallinna poolt. See ajutine juhatus võeti esineja vastu traditsioonilise aplausiga, ent samal ajal puhkesülesaali vilekontsert, mis muutis aplausi tegelikult kassikontserdiks kuna siit-sealt kostus kai jalgadega müüdistamist. Rektor Johan Kõpp tõusis oma kohalt, pöördus üliõpilaste poole, mille järele meeleolu aeglaselt rahunes. Esimesed kas kõnet, mille sekka paiskus saalist naeru, demonstratiivsed, köhimist ja vilet. Kõneleja võrdles ülikooli emaga, keda tulevat armastada. Kuigi maailmas on veel palju teisigi ilusaid naisi, kõlas saalist vali naer. Lühikesele tervitus kõnele järgnes aga kauakestev aplaus. Kogu vahejuhtum avaldas siiski sellist mõju. Pärast kirjalike tervituste ettelugemist avaldas rektor toimunu kohta. Ta tõsist kahetsust. Et need olid keskkonnaväljaastumised kahel korral. 1936. aasta sügisel ja talve alguses. Millisena kujutas siis uus ülikooliseadus ette üliõpilaskonna korraldust ja funktsioone? Haridusminister kolonel Jaakson andis sellise selgituse. Üliõpilaskonda esindavad kas siis endiste korporatsioonide või seltside esindused mis kannavad nime üliõpilaskond, vendid. Uue üliõpilaskonvendi avamiseks peab olema vähemalt 20 liiget. Konvendid valivad üliõpilaskonna esinduse ja see esindab kogu üliõpilasskonda ja annab välja kõik kõiki üliõpilasi mõjutavaid määrusi mida kinnitab Tartu Ülikooli valitsus. See on täiesti uus põhimõte. Eesti üliõpilaselus. Organiseerimata üliõpilasi ei ole ette nähtud oma esinduse valimiseks seepärast, kes tahab ülikooli avalikust elust osa võtta, organiseerib iga konvent valib vanema, kes kontrollib kasvatustööd oma liikmete hulgas, sest üliõpilaste keskmine vanus on tublisti langenud ja nii noored mehed vajavad vanemate meeste juhtimist. Vanemad moodustavad vanematekogu ja see vanematekogu valib haridusministeeriumi kinnitamisel ülikooli korra tari. Tähendab ta on üliõpilaskonna koraatori. Nii tugevneb kasvatus, mis peab ülikoolis olema eelkõige enesekasvatus. Analüüsides üliõpilaskonna sisemiste lahkhelide põhjusi kirjutas Arvo Mägi üliõpilaslehes. Pidevalt on rõhutatud üht ebakohta meie üliõpilaskonnas kuulsat lõhet eri liiki organisatsioonide vahel. Sellest juhtuvaid tülisid ning nõndanimetatud kambakraatiat on soovitatud likvideerida üliõpilasorganisatsioonid praegusel mõjul apelleeritud valitsusvõimude, vilistlaste ja üliõpilaste eneste poole. 1936. aastani püsis rahulik olemine. Siis aga likvideeriti edustus Jaloodi ajutine juhatus, mille tegevusest keeldus rida organisatsioone osa võtmast korraldati põhjamaiselt tagasihoidlikke meeleavaldusi. Ajakirjandus aga leiutab, et Taani riigis on midagi väärta ja sajab nõuandeid nii ülikoolide seaduse koostajaile etteheiteid üliõpilastele, miks nad ometi ela vennalikus üksmeeles ja rahus. Üliõpilaskonnas on traditsioonid tugevad ja seda kahjuks ka vaenu ja vaenlaste osas. Organisatsioonide vahel võib püsida aastakümneid, kuigi inimesed on ammugi muutunud. Ärge otsige süüdlasi praeguste üliõpilaste seast, nemad on uustulnukad, aga vilistlased peaksid järele andma ja mitte seda vaimu õhutama. Egas Tartu Ülikoolis ainult Eesti vabariigi kodanikud õppinud. 1936. 37. õppeaastal oli sensoatsiooniks Tartusse oli tulnud õppima esimene täiesti rassi puhas neeger. Ajalehte esmaspäev keerijatas. Tartus on elavaks kõneaineks vaid väldin nimeline neeger, kes asja tuli Ameerika ühendriikidest ja elab praegu tähe tänav kolm korter Kormustemfeltide majas ja on oma elamisega päris rahul. Ta on seni õppinud neli aastat bostonis Washingtonist Harvardi ülikoolis. Vanemad tegelevad tal toiduainete äriga ja on küllalt rikkad, et võimaldada oma üliõpilasest pojale laheda äraelamise. Kuna teoreetiline osa stuudiumis sai läbi, tuli tal asuda kliinikutes praktilisele tööle. Ja ta olevat leidnud ühest inglise keelsest entsüklopeediast, teiste seas Katar Ülikooli Eestis ja nii tavaliski tart. Siin töötab ta professor Karl flozmanni juures kahe semestri jooksul. Ajakirjanik küsib, millised muljed, tal on tartust? Neeger, üliõpilane vastab esialgu täiesti head ja ka siin ülikool ei tundu sugugi väiksena. USA-s tulebki tavaliselt ülikooli kohta 2000 kuni 1000 tudengit. Üle 3000 üliõpilasega ülikoole peetakse juba suureks. Eesti keel oli neegri arvates omapärase kõlaga ja inimesed rääkivad seda kiiresti. Tänaval käivad aga millegipärast hoopis aeglasemalt kui USA-s. Ja mister Faitheld arvas, et põhjuseks on Tartu tänavate halb kivisillutis. Tänavad on väga auklikud, need tal tuleb alati ette vaadata, et mitte jalga murda. Ameerikas on meil kõik tänavad siledad ja on kerge astuda. Siin on aga pärast jalgsi käimist jalad nii väsinud, et tahab tingimata puhata. Veel lisas Eesti daamid on väga ilusad ja iga päev toob boss talle neilt kirju. Tutvumisotsingutega olen ju 28 aastane poissmees, lisas neeger. Imelik on see, et tänaval vahivad mind kõik ja olla sellise tähelepanu keskmes ei ole ist lõbus. Aga muidu on väike Tartu meeldiv ülikoolilinn. Kohvikutes ongi üliõpilane neeger, peamine kõneaine. Temalt on päritud, miks ta nii must on. Ameerikas on ju hoopis pruunikamaid neegreid, ta vastas. Minu veri pole segatud, meil on ehtne aafrika veri. Ja mitte ainult neegrid. Tõsi, neegrid oli ainult üks. Tartus õppis õige arvukalt soomlasi. Neid tuli siia stažeerima soome filolooge. Ja mul on Martti Sarast nimelise Soome Tudengi muljeid. Stipendiaat ajas Tartus. Need on kirja pandud 1938. aastal. Mida kirjutas Soome tudeng Tartu linnast. Tartu jõudis sulle näidata kolme nägu, hilissuvist, sügist ja talvist. Linn on ilus ja romantiline, vaikne, ainult vedurite viled häirivad õhturahu. Algul mõtlesin, et ema ja sadamasse saabub pidevalt laevu sest laevad häälitsevad samuti nagu tartus auruvedurid. Tänavat piinasid algul nende oma kitsusega, hiljem märkasin sellegi olevat kasuks kahekaupa kõndivaile Armonoile. Tänavapildis torkab soomlasele eriti silma igasuguste värvimütside rohkus. Koolipoisid ja tüdrukud kannavad koolide vormimütse. Raske oli õppida eraldama eri üliõpilasorganisatsioonide värve, kuid hiljem tundus värviküllus väga iseloomulikuna vanale ülikooli ja hariduslinnale. Selles vaikses linnas tuksub soe ja moodne üliõpilaselu. Astud kohvikusse, tudengid istuvad laudades korporatsioonide järgi, klapp klapp kostab kõikjalt doominokivide häält. Naersin algul selle Soomes laste ajaviiteks peetud mängu üle, kuid Tartust lahkudes viisin kaasa komplekti doominokive, et meiegi üliõpilaskohvikus arendada sama kommet. Tartu kohv soomlasele vähemalt esialgu ei maitse. Kohvi juuakse siin vähehaaval mängu vahel kuni pere on päris külm. Nähtavasti ei tunta Tartus vanasõna kohvi, kuumalt ja tütarlast noorelt. Kinos käiakse Tartus palju, võib-olla sellepärast, et kinopilet on siin poole odavam kui Soomes. Häirib, et võib tulla ja minna, millal tahad ja võid filmi ajal vestelda kaaslasega. Siinsed tütarlapsed on kaunid ja hästi riietatud. Etiketist peavad naise mees üliõpilased omavahel suhetes rohkem kinni kui soome segaorganisatsioonides. Algul tundus imelikuna, et kutsutakse 11 küll eesnime pidi, kuid sellele vaatamata teieta tahaks isegi mitu aastat lähedased sõbrad olnud inimesed teietavat teineteist restoranid väetia meeldivalt sisustatud ja nad on kauem lahti kui Soomes meeleoluga vastavalt kõrgem. Üliõpilaselu teeb Tartus Tartu konventides valitseb hea distsipliin ja õige suhe vanemate ja nooremate liikmete vahel. Küll torkab silma sisemiste ja väliste kommete rohkus. Nende täpne jälgimine. Koos istumistest jäi mulle kõige rohkem meelde nende ajaline pikkus. Mäleta ühtegi Tartu üliõpilast, kes ei laulnud magister kantandi õpetas mind kolm korda nädalas ja kui ma ei osanud, siis andis sisse. Tähendab, sundis õlut jooma. Konvent on igale tema liikmele teine kodu, siin saab süüa, juua rööbidagi konvendis viibimise aeg on piiramatu. Võid rahulikult astuda siis hommikul kell kuus laulda või tantsida soome polkat, keegi ei pane seda pahaks. Toome stipendiaate võis Tartu peal vaevalt näha enne kella kahteteist päeval küll aga kella 12 paiku öösel, kui nad olid teel Vanemuisesse või siniMandresse. Ja marti Saraste lõpetab järgmise lausega. Tartus veedetud semester oli minu stuudiumi kõige muretum vaheldusrikkam ja kõige kiiremini kulunum semester. Aga eks siin olnud mängus ka armuasjad. Helilint, mis on saadud ühelt kunagiselt Tartus õppinud soome tudengilt, ta oli siin 1935. aasta kevadsemester. Veljo Koljonen on ta nimi. Tuli mõni aasta tagasi uuesti oma noorpõlve üliõpilaslinna vaatama ja kaasas oli tal väike helilint. Ütles, et ma tegin tartu kohta mälestuseks laulu. Minu poeg laulab seda ja mängib kitarri. Nii et kuulakem siis kuidas muusikas kajastub soome filoloogia nostalgia? Kevadise Tartu järel? Noorudeni kaudu taas Gerran sätta toiti. Kar. 30.-te aastate teise poole üliõpilaselus oli uudiseks veel see, et ülikooli viidi sisse mees üliõpilastele kohustuslik riigikaitse õpetus. Riigikaitselise õpetuse instituudi juhatajaks pandi kolonel August Traksmaa. See oli 1938. aasta lõpul. Ta oli siis 46 aastane Pedagoogilise keskharidusega mees kes oli 1926. aastal lõpetanud Eesti Kõrgema sõjakooli ja 30. aastal Prantsusmaal. Samasuguse kooli oli olnud teise diviisi ülem Tartus ja 36. aastal Eesti vabariigi saadik Moskvas. Nii et laia silmaringiga haritud mees ilmselt võimud otsisid sobiva kandidaadi sellise õpetuse juhtimiseks. Riigikaitseline õpetus algas Tartu Ülikoolis 1939. aasta jaanuari lõpus. See on kevadsemestri alguses esimene raskus. See tuli kindlaks määrata, kes mees üliõpilastest peavad selle õppuse läbi viima. Kuna üliõpilaskontingent oli väga liikuv. Muide, jaanuaris-veebruaris lisandus ligikaudu 500 üliõpilast. Nad uuesti immatrikuleeriti, mis muutis tunduvalt üldpilt. Viienda. Jaanuari seisuga arvati üliõpilasrügementi 2100 tudengit. Aga probleem oli veel sellest, neil oli eelnev sõjaline ettevalmistus väga erinev. Neist 2000 ühesajased oli ohvitsere 535 tähendab olid teeninud juba Eesti sõjaväes ja siis tulnud ülikooli allohvitseri ja 315 raja mehi 750 sõja väelise ettevalmistuseta 290 ja tervislikel põhjustel varem vabastatuid 210. Kõige rohkem oli neid õigusteaduskonnas 785 kõige vähem filosoofiateaduskonnast sadaneelis. Veel nad jagunesid väeliikide kaupa. Jalaväe väelase oli 1120 ratsaväelasi 52 suurtükiväelasi 250. Rügement jagati kaheks. Pataljon x pataljonid kompaniid, eks kursuste järele kompaniid rühmadeks ja jagudeks kõigile Läti kahte õppeainet, need olid üldained vabadusse. Ajalugu, mida luges kolonel Aleksander traks ise kodanlik õhu- ja gaasikaitse sinna juurde sõjagasid ja olete eraldi juristidele, sõja ja kriminaalõigust, majandusteaduskonna tudengitele, sõjaväemajapidamist, põllumajandusele, toitlustamist, sõjaväes. Veel oli väli sanitaarteenistus, sõjaväe tervishoid, tutte asjandus sõjaväes, matemaatikutele, sõjakeemia loodusteadlastele ja nii edasi. Laskeasjandust korraldas kaitseliit ja organiseeritav akadeemiline laskurklubi. Poolmees üliõpilaskonnast kuulus kaitseliitu ja jätkas seal sõjalise väljaõppe saamist. Kehaline kasvatus oli ette nähtud üks, kaks tundi nädalas. Hiljem viidi sisse uuendusena ka naisüliõpilaste sunduslik kehaline kasvatus. Vastavat tunnid viidi läbi ülikooli võimlas. Esimese semestri kogemused 39. aasta sügisel. Tol ajal juba kindralmajoriks edutatud August Traksmaa rääkis järgmist. 70 protsenti mees üliõpilasi täitis oma kohustuse hästi. Esirinnas olid arstid, farmatseudid, veterinaarid, need tulid kõik meesüliõpilased õppustele vastu õigusteaduskonnas vaid pooled. Asi oli selles, et paljud neist elasid Tartust eemal. Ja paljudele tulevastele juristidele on õpingud ülikoolis vaid kõrval harrastuseks. See peegeldus ka nende osavõtus riigikaitses, Busteks. Pealegi osa lootis koguni, et neil läheb korda õppusest vabaneda. Kui jäädakse sihilikult kõrvale. Et olukorda parandada, korraldati neile kevadine erikursus. Osavõtt peaks aga kõigile olemas, sisemine moraalne kohustus, mida täidetakse heal meelel ja rõõmuga kinnitas kindralmajor. Traks. Lisanduvad uued ained usu- ja filosoofiateaduskonnas, sõjapsühholoogia õiguse, filosoofiateaduskonnas, sise- ja välispropaganda ja matemaatikateaduskonnas pallistik. Teise maailmasõja alguses määrati kindralmajor traksma sõjaministri abiks ja ta pidi Tartus oma ametikohalt lahkuma. Tema asemele tuli uus mees, kolonel Vernik. Planeeritud oli, et 1940. aasta suvel peetakse üliõpilastele riigikaitse puse eripäevad või õigemini laager Võrus nii meestele kui naistele. Laager pidi algama seitsmeteistkümnendal juunil ja kestma kuuenda juulini. Aga kõik me teame, mis tegelikult toimus seitsmeteistkümnendal juunil 1940. aastal. Punaarmee diviisid valgusid üle Eesti piirid. Vot sellised olid mõned ülikooli üliõpilaskonna probleemid 1930.-te aastate teisel poolel. Kuulmiseni kuu aja pärast.