Siin me oleme peekia, Pedaru. Siin me oleme peeki Pedaru ja meil on au võõrustada meie tänast külalisnaist, kes on siin mõned aastad Tallinna ja Londoni vahel sõitnud ja lennanud Gerly Tinn, tere, Kerli. Tere inglile. Gerry nii, vabandust, ma enne nimetasin sind diplomeeritud kostüümikunstnikuks, teeme asjad selgeks nii olema, sa käisid Londonis kolleffhnis tegemas magistrikraadi ja sõela, et saada kostüümikunstnikuks ja ütleme magistrikraadi siis kostüümikunstis. Räägi natuke sellest kuulajatele, et millal sa ära tundsid, et oh, kostüümid, teatraalsus, just see on sinu selline kuidagi kirgi küttev ja midagi, mis tõmbab, sest kui sa läksid ekasse moekunsti õppima, kas sul juba kohe oli selline kostüümikirg? Mulle on kogu aeg meeldinud teatraalsuse teatrat teatraalsed asjad. Et ka minu looming, mida, millega ma siis tegelesin, ütleme, õpingute ajal oli piisavalt teatraalne ja, ja ma ei oskagi, ma ei oska konkreetselt määratleda seda hetke, millal me seda aru sain, aga ma tean, et see on mulle kogu aeg meeldinud ja minu unistus on alati töötada Tris ja mul on see ka õnnestunud ja just nimelt teha ainult kostüüme, kuna kõik, mis puudutab lavakujundusse, see mind, kuna ma seda ei valda, siis see mind nii palju ka ei huvita. Ei, mul ei ole ka huvi seda selgeks õppida. Aga aga just, ma mõtlen ikkagi see, et, et kuskohast see nagu alguse sai, kes lapsepõlvest kuskilt mingisugune lapsepõlvetrauma või siis vastupidi, mingisugune teistsugune positiivne draama, üleelamine kus sa ei ole dealid, ei mõelnud selle peale. No tegelikult, kui nüüd hakata mõtlema, siis kindlasti mulle meeldiksid ilusasti riides naised ja ilusad kleidid. Ja mul on absoluutselt kogu aeg meeldinud ajaloolised asjad, ajaloolised seriaalid, ajaloolised draamad, ajastu ajastu asjad, ütleme siis alates 1900.-st aastast kuni 50.-te 60.-te, kus sa nendega kokku puutusid. Haardeliselt, nii nagu me kõik Ei, no omal ajal vaata sel ajal ka ikkagi oli mingit kolm kanalit, heal juhul oli siis Eesti televisiooni. Oleks Moskva oliseid ajastu Soome Soome muidugi, ma olen ju Tallinna tüdruk. Nii ja just nimelt dünastia oja. Neljas ei, aga sa oled ju mingid lahedad seriaalid, testi, kus olid kohutavalt ilusad kleidid minu jaoks kõige sellisem jõulisem kleidi nagu mõjutaja oli ikkagi tuulest viidud. Muide kui ma vaatasin, kuidas ikkagi kardinast rohelises sametkardina eest üheksast selline õhtutualett, ma olin rabatud, ma ei, lihtsalt siiamaani ei saa sellest üle. Vaata meil ju sellepärast mul ei olegi kardinaid, sest ma ei saa lihtsalt mõel noaga kolm musketäri ja, ja see vene film, see oli ka väga ja siis ma mäletan, et kunagi oli ka veel selline film nagu liik ja oli ilus ja küll mulle need korseti meeldisid, mis teil seal seljas olid. Et sealt on, ma arvan, armastus siis nagu alguse saanud ja see kestab, see on igavene vastastikune, kirglik. Seda on rõõm kuulda, et sa oled teinud igasugu võimsaid kostüümi, selliseid teoseid, et Nununa net oli üks oli minu diplomitöö diplomitöö vist, kas seal ei olnud mingi selline teema, et sa pidid tegema, ma ei tea, kui 160 või 140 kostüümi mingi kahe kuuga vä, ja see oli, see oli tegelikult elik taeva kingitus mulle sellepärast et ma, ma ei teadnud, mida teha oma lõputööks moekunsti osakonnas ja siis tuli mulle ütleme nii, et pauk tuli luuavarrest, täiesti juhuslikult tuli mulle selline pakkumine teha kostüümid, kuna minu sõbranna Erkist kes õppis teatrikunsti, ei saanud seal töötada ja ta juhuslikult soovitas mind. Ja sealt sai see kõik alguse ütlemine, et kõik sai alguse suurest juhusest. Ja läks nii nagu minema pidi. Sealt edasi tulevad sellised nimed nagu käts, Chicago fantoom, Gioor, Pipi Pikksukk, Marilyn, eks fantastilised kostüümid, helisev muusika, mis nüüd hiljuti oli jah. Et kui sa vaatad, kas ma oletan, ega sul ei ole ka nii, et üks lemmikum kui teine, aga milline selline kõige nagu nõudlikum oli ununenud? Ta oli kindlasti esimene selline tõsine proovikivi, aga sealt edasi, mis oli see, mis seal tõesti nagu võttis nii-öelda nõela värisema? No väga suur aukartusega hakkasin ma tegema Marilyni muusikali, sellepärast et. Me kasutasime väga palju siis pidime kopeerima originaalloomingut ja nagu töö käigus selgus need kleidike, näiteks kuulus Semenya selts, kleit, kus tal kõiki teavad, kuidas Marilyn on tänaval ja valge kleit tõuseb õhku. Vaata, no mis see ära ei ole, valgeplyseer kleidikene. Me nägime ikka tükk aega vaeva õmblejatega, et saavutada samasugune vorm nagu oli originaalkleidi, see ei olnud üldse nii lihtne. Aga kõikide kõikide muusikalide puhul on alati üks ja sama jutt, raha ei ole, tuleb jälle nuputama hakata, nii et, et alati on väga suur väljakutse olnud nende muusikalide puhul see, et millestki tuleb midagi teha, sest et lava peal peab kõik särama ja sätendana ja need muusika, millega ma olen kokku puutunud, on olnud ka selliseid glamuur, samat sorti. Et ma ei ole lasknud endale kunagi allahindlust teha, et, et kui juba siis juba ja muidugi väga kahju on see, et, et Eestis neid muusikale mängitaksegi ju 10 12 korda. Ja siis tuleb sellega arvestada, et ta ei saa nii palju ressursse sinna alla panna, tuleb osata oskuslikult ära petta publia, millest sina oled väga osa mõist imetlengi, seda selles mõttes, et kui sulle endale isiklikult moeloojana meeldivad sellised kvaliteetsed, kallimad hinnalised materjalid ja kõikvõimalikud noh, ma ei tea täpset terminoloogiat, mingid vidinad, mis sinna juurde käivad, siis tõesti kui sul on seal vaja teha mingit 100 kostüümi, kõik peavad olema nägema välja tohutult kallid, aga raha selleks ei ole, et siis tuleb vist ikka ka mingi sellise odavama lahenduse. Mul on väga suur au ja rõõm olnud töötada äärmiselt andekate inimestega koos. Mul on täiesti asendamatu assistent, kadrivarblane minu käsutuses on olnud erinevate teatrite õmblejad tähendab ilma nende inimesteta ja ilma nende inimeste leidlikkus, et ta ei oleks seal laval mitte midagi, et mul on selles mõttes ka väga palju vedanud. Et sa võib-olla peakski kuulajal, siis ütleme, et kui sa oled sa mu moedisainerit, mida siis sina teed, et sina ei tee kõiki asju ise valmis. Kui ei, kostüümikunstnik, ütleme ja mina ainult joonistan paberile ja siis otsime koos assistendiga, kangad ja õmblejad, õmblevad, valmis? No see ei ole nagu füüsiliselt juba ka võimalik, 140 kostüüm, milleks? Aasta kaks, teeksid sa seda? Nii see on vähemalt need aastad, mis siin on nüüd olnud enne masu, oli ju tegelikult noh, muusikali teil väga hea era erainitsiatiivil tuli väga palju muusikali välja, praegu tundub nagu vaikus, et et siis institutsiooni teatrid või ütleme need teatritemplid midagi vist teevad, eks ole, Estonia, kuidas praegu üldse on, muusikaliinidega on, on kuulda, et, et midagi sepitsetakse või, või on ikkagi see aeg praeguse majanduslik asjade seis, et, et midagi põle. No Vanemuises oli helisev muusika ja nüüd tuleb joo Estonias Pipi. Nii et põhimõtteliselt ma ei oska sulle sellele küsimusele vastata, ma arvan, et see on kõik nagu teatrite siseinfo. Sellepärast, et noh, paratamatult see on kulukas ettevõtmine. Mis sul lavaprojektidest järgmisena käsin, mina lähen Vanemuisesse tegema sellist kontserti, kontsertesinemine nagu vaba. Nii et seal järgnev A ABBA tuleb legendaarne ABBA tuled tagasi siiski, eks ole. Vaata seal mitu korda rääkinud, kes sel teemal ja ühesõnaga sa teed siis Neid apa kostüümis, tappa kostüümid on hästi lahedad. Ma muutun elavaks. Sest et vaata, need seitse, 10. aastate ABBA kostüümid olid ju ikkagi päris vahvad. Kas ongi sealt midagi tulemas? Tähendab ma pean sind kurvastama, et me ei tee üks-ühele neid kostüüme maha, et me üritame siis sellele klassikale läheneda, kaasaegsemaid on veelgi lahedam ja, ja et et lavale ei tule nüüd pirnid ja pennid ja Anid genetad ja Friidad. Et üritame ikkagi läheneda kaasaegsemalt, et see ei tule nüüd üks-ühele koopia. Kui laulud on samad, aga ütleme, et uues kuues see on tõesti põnev, sest et noh siis ka töödox i kepp maid pinges. Kuulame vahepeal muusikat põuks The Airis Flower Ram lugu, mis neil noortel on sinu tänastest lemmikute valikutest. Tahad midagi öelda selle kohta hea lugu, kuulake. Pauks Airis Rover oli sel lugu Gerly Tinn üks tänastest kaasa võetud paladest, kellele ma saan aru, sa eriti Tallinnas vähemalt eriline pubi inimene ei ole, ei ole. Ja endalegi üllatuseks käisin ma Londonis pubides hea meelega kuulasin iiri rahvamuusikat, hea meelega toimus selline täielik transformatsioon ja sealse tundus kõik kuidagi nii loomulik ja iseenesestmõistetava ja tore. Ma ma ei usu, et ma siin hakkan eriti pubides käima, aga Londonis ma olen alati nõus pubisse minema. Ja vaata see musa, et ta ise praegu tundsin ka, et, et noh, võtaks kasvõi pulka rediksitlejad tüdruku ja, ja nii-öelda keerutaks natuke seal laua peal. Mõtlesin jah, puuks ongi üks siukseid bändi, mille järgi ma tegelikult olen nagu polkat nagu panud. Aga vaat ja mu isa peab olema ka. Ja räägime äkki paari sõnaga ka sinu Londoni elust, et poolteist aastat olid vist seal õppisid ja kuidas sulle siis tundub, et sina, kui talent siis naasesid ikkagi kodumaale, et tänud komplimendi eest. Vot minul oli ju selline lugu, et kui mina läksin õppima ja läksin, ma olin 33 aastane, põhimõtteliselt kogu mu elu on ju siin, et mul oli seal kahtlemata äärmiselt põnev, ma kahtlemata sul on seal tunduvalt rohkem võimalusi, aga teisest küljest need võimalused, mis mul on siin tööd teha, seal ei ole mulle mitte iialgi. Ma ei ole nõus. Paljud inimesed räägivad diaatet, et tuleb ikkagi pingutada ja juhust kasutada, aga andke andeks, ma ei ole nõus töötama 16 tundi päevas magama ateljee põrandal ja sellest mitte raha saama. Ma mind ei huvita, tasuta assistendi töö järgnevad 10 aastat mil kursusekaaslased käisid suvel tegemas. Siis treeni kohal Seczpirk klubi teatris, ma olin kadedusest roheline, sügisel küsisin, mis te seal tegite? Kaks nädalat istusid kinnises ruumis, õmblesid mantli alt ääri parajaks ja tegite käsitsi tööd sellepärast et seal teatris on niisugune komme, et õmblusmasinat ei kasutata, seal on nad saavad seda endale lubada, kuna kogu aeg on tasuta inimestest järjekord ukse taga tähendab seal üldse kuidagi nagu jalga ukse vahele saada, selleks läheb üks 10 20 aastat. Aga see aeg tuleb ju ka elada. Ja Londonis elamine on äärmiselt kallis. Muidugi kui mul avaneb võimalus, ma kasutan seda ära, jama. Teen seal mõnda tööd, aga, aga lihtsalt sinna jääda hea usu peale ja minna hommikul kell neli hiinalinna keemilisse tööl ja siis pärast joosta. Kui mul veab olla kellelegi assistent ja tasside kohvi laiali ja kuulata sõimu, ei. Et sinna võiks siis minna mingi 15 aastased, umbes niimoodi toores ootavad oma kahtekümmend aastat. Ma arvan küll, et ma täiesti mul on, mul on siin võimalused töötada reaalselt kus teil on kunstnikuna ja teha häid mainekaid, suja kift, huvitavaid projekte, milleni seal sa võib-olla ei jõua mitte kunagi ja sellepärast, et nagu, nagu siingi ega seal ringid on igal poolsuletud jäägrid autsaider, neid eriti hea meelega sinna sisse ei lasta. Nad võivad ju näo teha, et kõik on sõbralikud ja siis palun lükatakse sind tasuta tööd tegema kusagile, ma ei, meil on sellega nõus. Pigem jah, ütleme Euroopas üldse, aga Inglismaa kohta räägitakse eriti, et ikkagi niivõrd suletud, nii see töö otsa võimalused, aga lihtsalt ka ütleme, suhtlemise suhtes, kuidas sul endal muidu oli see, et, et kuivõrd sa tajusid, et noh, ütleme kohalikud just noh väga soojalt vist ei võta nagu omaks inimesi väljastpoolt. Vot minu kursus oli äärmiselt rahvusvaheline tee, Ing inglaseid oli, oli meie kursusel väga vähe, me meil olid seal kasahhid Tarja, itaallanna ja kreeklanna ja Siberist oli üks tüdruk ja hiinlanna ja ja hispaanlanna ja katalaani ja osad õpetajad olid meil inglannad. Nad on, mida võib inglaste kohta öelda, niipalju kui ma olen nendega kokku puutusime, äärmiselt viisakad. Ja nad kardavad kõiki solvata, sellepärast nad on pingutatult viisakad sinuga, sinu sinuga, mul ei ole õrna aimu, mida nad tegelikult mõtlevad, aga mitte mingi hinna eest, nad ei näita mitte kunagi oma tundeid välja, mida nad sinust tegelikult mõtleb, sellepärast nad kardavad sind solvata ja nad on poliitiliselt nii korrektsed ja naeratavad viisakate tegevaeg-ajal suisa närvidele. Et ei ole võimalik. Ma ei, ma ei, ma ei kujuta ette, mida nad kõik tegelikult mõtlevad ja olgem ausad, ega siis minusugusesse idaeurooplasest sega nad seal hästi ei suhtu. Ikkagi niisugune kerge vimm ja viha on sees, et tulevad siia ja võtavad meie töökohad ära, aga, aga samas jälle kui ma vaatasin seal mõningaid tele telesaateid teate, kes seal leid hotellis leid, käterätikuid, pesakese tänavaid pühiks, kui seal ei oleks neid mustanahalisi ja idaeurooplased ega inglased ise ei kipu ja meelega nüüd nihukest lihtsamat tööd tegema ikkagi eeldavad, et nad peavad olema hästi makstud ja ja lihtsat tööd nemad tegema ei lähe, et tegelikult on nagu natuke õnnistuseks ka nendele need töötegijad seal. Jah, ma seda vist ei hakka üldse küsimagi, et kuidas siis on elu Tallinnas ja kuidas on Londonis nad on nii erinevad, linnadeks on nii väike, armas kodune küla, eksju samas ka kõigi võimaluste mängumaa ja tander. Ja teine on kuigi maailmametropol, aga mingi muljet võid ikka ja ka näiteks üks asi, mille poolest me oleme, elame täielikus paradiisis, on, on see, et Eesti vabariigis on võimalik tulla metsast põõsa tagant ja saada kellekski minu väga hea tuttav, kes töötab grimeerijal, rääkis, et kui tema käis Londonis krimimessil siis tegi esitlust üks, üks kuulus grimeerija. Kui ta hakkasime taustast rääkima, siis tuli välja, et juba tema vanaisa oli olnud Winston Churchill, habemeajaja tema isal oli suur impeerium ja nüüd töötab tema krimineeri grimmikunstnikuna. Põhimõtteliselt seal pärandatakse amet isalt pojale, seal ei, ei ole üldse mõeldav see, et sa tuled Liverpoolist kusagilt tänavalt ja saad kuulsaks ja heaks ja tunnustatud grimeerija, kas see peab olema sul ütleme nagu sünnisünniõigus või sünnijärgne, õigus? Seal on tegelikult kusagil nakatseevjuma nendesse taustadesse. Ei ole sul ikka võimalik seal nii lihtsalt läbi lüüa, see on suured, kuulsad, rikkad suguvõsad juba see tegi seda, vanaisa tegi seda, onu teeb seda. Mina töötan sellel erialal, sellepärast et minu onu oli Vitalsas suun. Minu tädi oli Margaret Thatcheri, see ja see, et, et see on tegelikult noh, niivõrd raske on saada ust vabandust jalga ukse vahele. Vabariigis on võimalik tööd leida valitud erialal ja saavutada siis tippelagi seal, nii naljalt sind ikka sinna poti äärde ei lasta. Tohutu pürgimine käib seal kindlasti, et kõik kõigi jaoks on see jälle ka London, Inglismaa üks selline unelmate koht, kuhu minnakse siis, hambad ristis, näksitakse kiirnuudlid, et 10 aasta pärast midagigi. Tõsi on see, et töötate ateljees, 16 tundi magad põrandal ja seal on ka üks asi on väga-väga tähtis on see, et sa pead kuuluma klubisse. Oxfordi vilistlaste klubi, see on klubi klubiline tegevus, ante tänu. Ütleme sa soovitad ka neid inimesi, kes on sinuga ühes korporatsioonis ühes klubis, kellega sa oled käinud ühes ülikoolis. Et selleks, et midagi saavutada, peab olema sul sidemed ja raha ja tutvusi. Või siis abiellud mõne. Ja kusjuures ka on ka selliseid lugusid, kus ka läbi abielusid ei pruugita alati aktsepteerida. Ei, ei bioloogitagi, ma just nägin ühte telesaadet, kus rääkis üks täitsa tavaline inglanna ise, kes oli siis abiellunud, abiellunud rikkasse ja kuulsasse suguvõsasse systeme uisukesega. Ja ta kurtis seal, et see on uskumatu, kuidas mind ei võeta seltskonda vastu, kui tehti näiteks dinner, partisid kõik kujutud dinner pardil on ilus niukene, lilleikke moona laua peal. Ta ütles, et ei kujuta ette, aga sihkebana pandi alati minu ette. Nii et põhimõtteliselt ei olnudki mitte kellelgil minuga võimalik rääkida. Aastaid näidati mulle kohta kätte sellega, et minust käidi demonstratiivselt mööda ja kui mind kutsuti koos abikaasaga, ütleme siis Innar partidele, see oli minu ees üks suurimatest ikebanadest, nad ei lase, see on muinasjutt. Ei võeta, ei võeta seal midagi nii hullu. Või ära puhas seisuslikku ühiskond, eks ole, et mis väljaspoole paistab siis nagu väga demokraatlik ja nii edasi ja nii edasi, aga lood kõnelevad. Ja samas muidugi mina ju ka nii täpselt ei tea, kindlasti on erandeid. Aga samas me nägime ka, mis juhtus Charlesi ja Diana ka, eks ju. Ja absoluutselt, aga eks erandid on mingi suure raha toomine siis ilmselt noh, mingil määral tehakse ikka nägu. Taanlased seal nende klubide omanikud, muidugi. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on ootel takti voolovic avenüü ja miks, miks sa valisid tahvin? Mulle hirmsasti meeldib medafion, inglanna, aga ma võtsin kaasa just tänaseks nihukest inglise muusikat. Trafi Volvik even ju, meil on külas kostüümikunstnik ja stilist Gerly Tinn, rääkisime siin Londonist, tuleme tagasi kodumaale, just eelmisel nädalal toimus siis selline suursündmus, mida rahvasuus nimetatakse pingviinide paraad. Kõik seda alati vaatavad, see on paratamatult üks suur kostüümišõu. Lisaks nendele üllatele väärtustele, mida kannab ja kõik see sinna juurde. Aga kuna sina oled kostüümikunstnik, stilist, inimene, kes teab ilusti moest, siis palun väike selline ülevaade, mis siis tänase tänavusel pingviinide paraadil silma jäi. Et ma arvan, et kuule, et tänaseks on kõik juba galeriid netis lehtedes läbi kamminud ja neil on kapsaks kapsaks sirvinud, kommenteerinud ja mida kõike, et nad on väike ülevaade olemas, aga jah, mis sinu kui spetsialisti kommentaar? Ma pean ütlema, et mul oli väga hea meelte vaadata. Valik oli väga väärikas, inimesed võtavad minu, näeksime, arvan ka kõikide õnneks võetakse seda üritust üha tõsisemalt ja tõsisemalt ja selliseid suuremaid moevääratusi ei olnud, et ei ole nüüd küll põhjust kedagi nüüd siis sinna peksupinki panna, et, et seda on ainult äärmiselt hea meel tõdeda, et kõik nägid välja äärmiselt väärikad ja eriti südame tegi mul soojaks üks Aafrika proua, kes olid olnud eesti rahvariietes ja siis mõtlesin, et vot näed niimoodi austab minust, see oli nii tore, see oli nii ilus lobise ka jube hästi, ta kohe nagu ja rõõmuga kandis seda minu meelest. Ma arvan, ma arvan, et kõigil läksid nagu niuksed suunurgad kõrvuni. Seda oli, seda oli seal väga südantsoojendav vaadata. Üldse oli päris palju rahvariideid minu meelest, et kuidagi karakteriteralist motiivi oli hästi palju. Kas rahvariided on selline kindel noh, kindla peale minek minu jaoks olemas. Aga kus mujal kunas mujal kannad rahvariiet, laulupidu on iga nelja aasta tagant. Ja minu arust on ju kannaks kui oleks, kannaks isegi minu arust Eesti rahvariided on väga ilusad vil, miks mitte? Ja see ja samas on see ka noh, nagu ma ütlesin, kindla peale minek, et sa ei saa eksida, kui sa kannad rahvariiet. Sellel peol oli just ka see iseärasus, et tuli nagu leinaaeg oli nädala alguses ja, ja siis räägiti palju sellest, et kui palju see kajastub siis ka näiteks kostüümidraamas, et kas tuleb musta rohkem või siis mingid mustad lindid või midagi sellist. Et oli ka juttu sellest, et keegi vist ei tulnud. Vilja Savisaar pani teise kleidi lihtsalt ei pannud seda uhkemat kleiti aga nagu, nagu oli ajakirjanduse vahendusel hiljem võimalik teada saada. Muretsemiseks ei ole põhjust. Raual on märtsis üks üritus, kus ta sellega minna saab, need eesti rahvas, rahunege maha, see kleite, jääkappi seisma. Ja see oli vist kas selt Mart Sanderi tehtud keskisegi vaata kes lavastas ju selle silmaajastust, mis, mis ka sulle vist juba noh, põhimõtteliselt pakub huvi enne ilmasõjaaegne nagu aeg. Et eks me siis jäme, jäme ootel mehed, närime küüsi, jäärahus magada. Ma olen niimoodi, et tungivad ka iga igasugused nii-öelda nii-öelda peenramaale ja siis nii-öelda põllule kõik muidu kostüümikunstnikuks siin on ikkagi meil juba siin on meil juba ikkagi mitte siis diplomeeritud, aga ikkagi paberiga varustatud. Siis nakkustest. Ja no ei saa ju kätt ette panna. Kui inimene läheb, tellib kleidi, mis me siis nüüd teeme? Lähme Lähme nüüd peksame draama diplomitega oimetuks või? No las siis ise omal riisikol. Ja maitsed on maitsed on niivõrd erinevad jah. See tähendab see paberivärk, et mis mõtlesite Patarei olemas, tunned ennast nagu kindlamini või, või siis näiteks näiteks mul tuleb ka näiteks niisugune purse. Et ma, et ma tahaks teha, vaata ka tegema, need asjad võiksid ka hakata tulema, tulen välja, onju, kas siis te olete põhimõtteliselt noh, ei tule ju põhimõtteliselt noh, lüüa nii-öelda mättasse, et, et mul ei ole nagu paberit või et ma korraga tuli puht spontaanselt niisugune soov teha kostüümi. Enne enne kui sa hakkad kostüüme tegema, tegelikult ma soovitaksin sul kirjutada elulooraamatu, siis kokaraamatu, avada kohvik oma korteris näiteks ja ja, ja, ja siis mida selga panna ja, ja siis teed oma firmamärk. Mis sa arvad, Ženja Fokinit, tema sellisest fenomenist noh? Londonis on, ma arvan, et samasugune. Samasugune kuju on kokku on. Ja kui on turgu, hoian vaatajaid, miks mitte keegi peab ju selle töö ka ära tegema. Aga nüüd me läksime sperstiandi, president presidendi paraadist natuke eemale, mina mõtlen, ma tahtsin lihtsalt küsida seda, et kas tõesti ei olnud, noh ei riivanud siis siis midagi nagu silmaatid, seal kõndisin niivõrd palju inimesi. Mul oli küll tunne, et seal nagu päris kahtlased lahendusi, aga noh, mina, spetsialist. Ja küll sul on küll seal on hea seda näägutamist minu kraesse suruda, eks ju, et spetsialist ütles, üks asi, mind häiris eksperte mind üks asi, mida häiris mind häirisid Mark Soosaare jalanõud postitatud, mis seal olid, vastad, ei olnud mingid niukesed, limiku, sõnniku laotamised, lüngad harjuksid, käimad ütleme, soojad käima, kindlasti äärmiselt praktilised. Ja siis ma mõtlesin, et küll, et nuh, et, aga äkki samas äkki tal oli kohutavalt ebamugav näiteks sussikoti kaasa võtta või ma ei tea, et see oli natukene kurb, et noh, et väga austan seda inimeste natuke kabedamad käima, et oleks võinud ju jalga panna väga. Mul on väga hea meel, et ta käib muu kampsuniga ja ja talle see sobib ja kõik ja puha ja. Aga tarandi, prillid, päikeseprillid, prillid. Noh, eks. Kui vana on härra tarand? Härra ütleb, et on aeg, siis on hea. Hakkavad juba, need ealised iseärasused saab Harley Davidsoni ja kes? Minu jaoks oli see natuke nagu kummaline, aga, aga. Et need päikseprillid olid siis surutud siia nii-öelda üles Ja ja nagu peavõru, et millal, millal suisa nagu õpetasin, mõtlesin, et jumalat, kas siis nüüd on unustatud, et nüüd on küll nagu piinlik lugu, aga aga ma arvan, et see kõik on seletatav vanusega, mis meestel juhtuvad. Daamid hakkavad roosat kandma, eks ju. Teatud vanuses härrasmeestel, kes ostab Harley-Davidsoni, kes võtab noorema naise, kes kannab igal pool päikseprille? Jajaa muidugi Indrekule, väljakutsetunde meil ju europarlamentäär ja nii edasi, et võib-olla siis tõesti kujundatakse kaubamärki, et see ei ole mingi moetrendide järel minek, et mul on alati ikkagi noh, ikkagi siin nagu siuksed asjad. Võib-olla see tekitas sellise turvatunde, et nagu peavõru või kui kannad mütsijate nagu hoiab kohe pead koos, et nagu ei valgu laiali, et võib-olla tal on kohe sihuke turvavõru peas, et äkki äkki tõesti, ma olen nüüd poolteist aastat ära olnud, aga noh kui ma mõtlen härra tarandi peale, siis mulle küll esimesena ei meenu, need päikeseprillid, mis peas on ju siis tema identiteet rib ennast selle järgi. Mis ma teha saan, nüüd. Ja et me oleme nagu selles mõttes noh, räägitakse ikkagi, et, et me oleme kuidagi tõusik rahvas ikkagi, et et, et meil on niisugused asjad juba lubatud. Jah, no kätte keegi ette panna, issand jumal, mis siis teha nüüd siis ukse taga, väänatakse käsi või kui täiskasvanud inimene ta ise vastutame selle eest. Kui sa vaatad eestlast üldiselt, et selliste võib, ütle, võtame siis nagu kitsamaks sellist tavalist eesti inimest, kes Tallinna linna vahel ringi jalutab, mitte võib-olla talvel, eks, aga kevad, suvi, sügis, kuidas sulle tundub, et sina ikkagi jälgid, mis moemaailmas toimub ja oled ka olnud Londoni tänavapilti nagu näinud kogu aeg igapäevaselt siin poolteist aastat, et kas eestlane on üldiselt mood? On on karantiin moodne ja stiilne ja iseenesest ei ole, meil ei ole meil pabistada siin ühti vaja mitte mingite asjade pärast. Võiks öelda, et eestlane on isegi meeldivalt tagasihoidlikum. Londonis muidugi, paratamatult Londonis elab kaheksa miljonit inimest. Sinna ei ole midagi teha, nad on stiilsemad, nad on omanäolisemate. See issanda loomaaed on, on seal sedavõrd palju suurem inimesed on julgemad, on suurem vajadus. Tunduvalt raskem on kaheksa miljoni inimese hulgast silma paista kui siin ühe miljoni hulgast, seal on uskumatult lahedaid tüüpe. Aga selle kõigega paraku paraku sellega harjub ära. Kaks kuud hiljem. Ei, ei erutu enam selliste asjade peale sellist. Uus sai, juudas efekt, see, see tundub nii loomulik nagu õhk, mida sa hingad, et sa ei pane seda isegi tähele? Aeg-ajalt muidugi väga niisugust erilist tüüpi kohates ütled vau kui lahe, aga samas mõtled. No näed, tore Ta viitsib. Sest mina enam ei viitsi. Näiteks ma võin öelda, et meil oli kooli raamatukogus oli üks tütarlaps kes noh, raamatuid pani õigetesse kohtadesse, ta oli niivõrd väljapeetud 50.-te aastate stiilis absoluutselt iga päev. Tal oli see soeng, meik ja valget kindlad, et, et iseenesest on ju äärmiselt tore sellist inimest vaadata ja see talle sobis. Et Eestis Eestis on nakkab, hakkab pilt ka juba paranema ja aga ma ei ma ei erutu enam nii kohutavalt selliste asjade pärast. Et inimene leiab nagu oma stiili, et, et siis ta saabki nagu siis seda rida ajada edasi. Vabalt. Võib-olla siis ongi ka Indrek Tarand on leidnud selle stiili. Sa oled punkar. On hea, noh, kogu aeg sa käid selle nahktagiga, on ju, ja mis seal siis sinna veel on, et ei ole, muretsed tegelikult ei pea, eks ole, käin mööda poode tuulamas iga päev, et mis on moes, et sa ajad seda. Ja aga noh, eks, eks neid moenarre on ikkagi ka kõik kohad täis ja aeg-ajalt mõtleksid, kuidas nad viitsivad. Vot mina õppisin moekoolis, neil oli Need meesterahvad olid, nad olid kõik äärmiselt trenditeadlikud ja samas vaatad neid, mõtled püha taevas kõikkinud ühesugused välja, eriti veel Hiina, ütleme nagu monguliidsemas trassist inimesed aeg-ajalt. Me sööklas istusime, mõtlesin, huvitav, kas nendel on mingisugune kontroll, et ennem ei lasta kodust välja, kui nad kõik ühtemoodi välja ei näe, tähendab, seal läheb ikkagi äärmustesse moe järgimine, kui on moest kinni, džinsid nohikuprillid ja niuksed kaabud peas, siis käivad nendega kõik. Et mitte keegi nagu ütleme, sellist puhta trendi järgimist on seal ikka ikka nagu sõnuseletamatult palju, kui on moes vuntsid, siis on kõik vuntsidega, kas see sobib või ei sobi ja kõik minu arust kõige kohutavam asi, mis praegu praegu on see neonatsisoeng, kui on niuke tagant kiilaks saatjad ees on selline lokki puhmas ja kõik käivad ei mingit erinevust massist, ühe. Huvitav, kas mis, mis on kõige enim läheduse tundmine kuidagi kummalisel moel viski solidaarsuse väljendus et mida siis muud mõnusasti toetab, et inimesed, Me tunneme mõnusasti, saame üksteisest käest kinni hoida niimoodi, et näed, sa oled ka samasugune, kas see on see rõõm? Siis on kõik ei püüa mitte just eristuda Omaruda omanast, natuke eristuvad, vaatad ühtemoodi, näevad kõike, muidugi Mihku, mis kultus on Londoni seal nagu eriti hull on staarikultus. Ja kõik näevad paaniliselt palju vaeva, et no mitte kõik suurem osa, et näha välja nagu mõni staarideks just siin mõni aeg tagasi, kui ma veel London seal ma lugesin niisugust niisugust juhtu meistriteks tütarlaps lasi endale panna keelerõnga sellepärast, et tal oli suur soov. Sarnaneda ma võin nüüd, ma ei mäleta, kes see staar oli, kellel oli keelerõngas ta seal mürgituse ja ta suri. Ja ta oli absoluutselt veendunud. Ma mäletan ainult seda, et visuaalselt siis staar, kellel oli keele keeleniit äkki pisike peenikene välja, kui see tüdruk nägi välja niukene see tüdruk, ütleme isegi pimedas ja käsikaudu 100 ajaks seda tütarlast segamini selle staariga, kellega ta üritas sarnaneda ja ta oli absoluutselt veendunud, siis järelhüüdes kirjutati, et kui ta paneb endale selle keeleneedi siis on kõik korras, sest et ta näeb välja nagu see staar Kerli juures küll ei olnud, ei olnud pink või see oli mingisugune. Tule taevas appi, kas kedagi ja pärast seda kleidi Kaaga tegi oma lihakleidi sellise performance'i, et kas pärast seda Londoni tänavatele lihakäntsakad ei näinud hukk võib-olla kusagil Lexcus moodsamas linnajagudes, kui sa enne mainisid, et sind see või teine selline trendi järgimine ei eruta, et mis siin moes tähendab ma olen kunagi lugenud, et sulle meid puhtad, meil siin kübarad, et kas sa kübarad, aksessuaarid, pigem ütleme, et see tendents on, ma olen avastanud, et vanusega tuleb, et tasub ikkagi panustada ja kvaliteediga ajatutesse riietud riietesse. Et mina küll ei, mina leian, et, et kui, kui ma muidugi ostan, siis ma tahan, et see oleks kvaliteetne. Ja et see kestaks kauem. Mul ei ole nii palju raha, seda pahna kukkust. Et ma pigem teen nagu korralikke investeeringuid, ma võin, ma võin raha raisata, ütlemisaksessuaaride peale meeldivad olla niuksed. Hetkemoest johtuvalt ja natuke äkilisemad, aga, aga tahaks ka aega käia selle riidega. Ma mõtlen niimoodi ja, ja kusjuures ütleme, see kiirmood on, on ju suisa niimoodi tehtud, et ta on kiirestilagunev ka, et tal ei ole mingit kvaliteeti, näiteks minu kuule oli Oxford tsirkuse juures. Ja me olime HM-i taga asuvasse kooli põhimõtteliselt iga päev ma käisin mööda nii taarast kui HM-i, see on uskumatu, kui kiiresti seal need riided vahelduvad, kogu aeg on uued, uued, uued, uued, ja siis mingi hetk tabad ennast mõttelt pühapäevased kellelegi, kes need kõik ära ostab, kellele on vaja neid moeröögatuse tekkinud noored teismelised neljal ei ole nii palju raha, et kogu aeg jäädvuses lagunevad, siis käivadki, siis käivad kõik oma leopardi retooside või siis roosilised retuusid ringi, et et see, kui palju pakutakse seal neid riideid. Uskumatu. Kõnnid, kõnnid, kõnnid seal Põhi shopping, Streetile mõtleb kisse, need kõik ära ostab, milleks neid vaja? Seda odavat pahna? Väga hea soovitus, osta ikkagi kvaliteetseid ja noh, loomulikult helistatud ikkagi moedisainerite oma loomingut, mis on kindlasti midagi, mida, mis on eriline ja hunnik kaalne ka. No muidugi, kui, kui mingi eriline disainiime silma jääb kusagilt odavketi poest, siis miks ka mitte, aga, aga, aga mitte lõviosa oma raha sinna alla panna. Aga samas jälle ma arvan, et niisugune mõtlemine talvele vanuseajaga, et et kui sa noor oled, siis sa ei mõtle nii, nii praktiliselt. Aga täiesti nagu inglastel on, ütles, et vuma nõudes. Ei, mina mõtlen täiesti teiste asjade peale. Ta käis täpselt nagu sa ütlesidki, noored, et nad ei taha ju näidata, et nad on nagu jõudnud kuhugi, ma ei tea, mis üle üle noorea või keskikka juba seda siin see signaal oleks ju väga kohutav, tähendab, sest nende ringkonnas No ma mäletan, kui mina, noor olin, mul ikka huuled valged ja tukul püsti Mailakideks. Mälestus Gregjuna ja hea, absoluutselt, ma kandsin ka neid kohutad püksi, kuid jaa jaa, sangeloodot oja, mis siis, et ei sobinud, aga õpilokid jah, ja no täiesti, et see on see, ma arvan, et see moenarrus või see, et trendi järgimine ütleme nii, et sõna-sõnalt, eks see on vaja läbi elada lihtsalt seal. Kuulame muusikat. Meil on uutel treinsputingu plaadi pealt präänino lugu, tyyp, luud, ei, miks sa valisid selle? Sellepärast et mul jälle võtsin kaasa soundtrack'i siis nagu tuntud inglise filmidest ja, ja inglise muusika eelkõige sellepärast Debräänina. See laul on väga hea laulja, seda võib alati kuulata. See oli siis prääniino tyyp liud ei albumilt või kogumikud treinsportingu filmi nimeline soundtrack ja me räägime Kerli timmiga. Kerli, ütle, mis sa ütled kuulajatele omalt poolt lõpetuseks, et ma siin loo ajal rääkisime, sul oli hea. Ma tahtsin seda öelda, et mina julgesin selle sammu võtta, kui ma olen 32 aastane, et ma soovitan kõikidel, kui teil on võimalus, minge ennast täiendama välismaalasi, on uskumatult silmi avardav ja positiivne kogemus. Et siin siin väikeses Eestis olles ikka aeg-ajalt tekib selline tunne, et oh küll me oleme tublid ja andekad ja küll mehelik, oleksime maailmas läbi, aga kui sa reaalselt sinna koha peale satud ja avastad, et iga nurga taga on grupp andekaid inimesi. Natuke ütleme, saad aru, et Ta on arenemisruumi, on ikka päris palju ja, ja see kui palju sa tegelikult teada saada, kui palju sa omandad tänu neile õpingutele, see on kõike seda väärt. Ja, ja ainuüksi sellepärast on aeg-ajalt hea ära olla, et jõuda järeldusele. Siin on väga hea elada. Keelt keele 70 ilusti selgeks, eks ole, sellel ajal. See on, ütleme niimoodi, et kuna minu parim sõbranna oli seal kasahhitari, kellega me rääkisime vene keeles ja vene keel paranes nagu märgatavalt ja aga, aga aga keele ka, ütleme, et kuna ma tegin magistrikraad ja Inglismaal antav sellealane haridus on äga akadeemiline. Mul väga vedas, sellepärast et ma pidin kirjutama palju esseesid ja uurimas töösid. Ma ei õppinud koolis inglise keelt, ma küll tegin ära, Jelts tehti väga headele tulemustele, aga mul ikkagi abilised, ma kirjutasin kõik oma esseed eesti keeles, need tõlgiti mul siis eesti inglise keelde, sellepärast et üks asi on see, et sa küsid poest number suuremat püksipaari. Aga teine asi on kirjutada viiele professoraseda viiele professorile Sis akadeemiliste akadeemias inglise keeles esseed, mida seal hindama hakatakse. Et, et mul läks selles mõttes õnneks ja aga muidugi Inglise keel on, on märgatavalt paranenud ja, ja üks niukene mille osaks me saime, mäletan, ma õppisin enne kui Londonisse läksin inglise keelt, siis Chain Houstoni filmidest ja prints aspektist ja rääkisin niisugust inglisekeelset uudi metropoli jupolaipli. Au on ka Shan ja, ja siis minu kursaõde, kes oli Liverpoolist, ütles, et kuule, sellist keelt räägime mitte ainult kuninganna alad või lihtsalt nagu vähk niisugust inglise keelt tuli sealt, et, et aeg-ajalt, et aeg-ajalt läks mul ikka päris kaua aega, et nendest kohalikest inglastest aru saada ja ta oli minu. Tal oligi kohutavalt nalja minu inglisekeelne hääldus ja need laused ja kõik see, et et see on ikkagi hoopis midagi muud. Gerli, ära loodagi, et me laseme su stuudiost välja ilma selleta, et me küsiks, et mis sellel kevadel moes on ja ära hoida, loodan ärasvanud loodagi, et ma vastan sulle midagi muud. Mae, sa oled sina ise? Jah, see on väga hea vastus, on tõesti hea vastus sellest võib-olla ka paar sõna, sest et me jõuagi muusikat mängida. Meil on poolteist minutit aega, enne kui tulevad uudised sellest isikupäraste stiilis, sest et on tõesti on, tuleb kevad, inimesed viskavad oma vammused, mida siis selga panna, kas uus musta, must? Jah, ja moosisin jälle püksid? Noh, ma soovitaksin endale sellised asjad selgeks teha nagu põhialused ka, et üks asi on see, mis teile meeldib, teine asi on see, mis teile sobiv, et balansseerida, balansseerida siis selle selle piiril ja iga kevad ju räägitakse lilledest ja värvidest ja ma iga kevadest küll räägin ka, et kandke värve, kandke värve, aga samas olen aastakümneid käinud ise mustas, tundnud ennast väga hästi? Jah, väga hea, püüame siis olla stiilsed ja leidnud. Mehed viilutab pükse kanda. Jah, ehkki tore on, kui püksid naise jalas, vähemalt meie saada kinni siin. Ei, ma tähendab, tahtsin seda öelda ka, et kui jalad on ikka lootusetult Dixis x või o kujulised, siis pange ikka törts laiem. Ärge koristage süütuid pealt, Ta jäi, aitäh sulle, Gerly Tinn ja edu, kõike head, aitäh. Siin oleme Peek ja Pedaru.