Tere, armsad raadio, kahe kuulajad käes on pühapäev ja täna uurime, kuidas näevad elu ja maailma indiaanlased. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänasteks saate külalisteks on vennad Tarmo ja Toomas Urb kes on eestlaste ja indiaanlaste vahelise kultuurisilla loomise taga. Vendade Urbide eestvedamisel on alates 96.-st aastast indiaani rahvaesindajad Eestis külas käinud et tutvustada oma kultuuri ja kombeid, maailma nägemust ja elamise põhimõtteid. Üx markantseid, tegelasi, kes siin iga kord ka käinud on, on indiaanlaste spirituaalne juht, vaimne vanem, melistasin woman ja võistlema kiiber ehk tarkuse, hoidja ja kandja moonapolaga Arizonast. Moonan juba varasest noorusest töötanud põlisrahvaste õiguste nimel, tegutsenud aktiivselt ka mitmetes ÜRO põlisrahvastekomiteedes ja kuulub tunnustatud ühendusse. Rahvusvaheline 13 põlisrahva vanaema nõukogu peale moona pole, aga on mitmeid teisigi huvitavaid ja elukogenud tegelasi indiaani traditsiooni, hoidjaid, jätkajaid, kes Eestit Indiaani laagri raames külastavad. Indiaanilaager toimub ka tänavu seitsmendast 10. juulini Jumindal toksige Facebooki sisse Indiaanilaager 2011 ja leiate sealt selle kohta infot. Saates käsitletud teemade ja kõnelenud külaliste kohta leiate infot alati ka Hallo, kosmose Facebook'i lehelt. Facebook punkt com kaldkriips hallo kosmos. Tarmo ja Toomas Urb on armastatud lauljad, kes on esinenud paljudes riikides üle kogu maailma ja kelle kontserdid on alati rahvast pungil. Muide, nüüd on ka eesti keeles ilmunud soome kirjaniku Harris Irola romaan kaks linna mis baseerub vendade Urbide värvikal ja seiklusrikkal elul. Kuulame tänases saates mõned erinevad indiaani rahvalaulud, mis ma Eesti raadio fonoteegis leidsin ning muidugi ka Urbide muusikat ja avalooks kõlab nende vast enim tuntud ja armastatud lugu, imeline aas Jaan Krossi sõnadele, kus originaalis tegevuspaigaks hoopis imeline laas. Sel künkal algas ime. Vees vastu taevasina sünki ja pael ja puid, hiirekõrvus, rohi oli maa. Nii imevärske ja nii hall ja seal künkal algas imeline. Me tundsime, kuis süda lõi. Jaagu seeme koese mullast võõras rohi. Puud hüüdsid, Sa lähed, ei või ei või. Ja haljas rohi sosistas, ei tohi. Me tundsime, kuis süda lõi. No et selles vest, aga see tuli ta. Me läksime ja oksad läksid. Värskes õhus lasso ja mul ta. Kas tõesti nüüd saab tõde muinas? Ehk külme, räägi ris lennata. Imeline. Kuivikuid õied õitsevad. Minu tänased saatekülalised on venna turbid, tere, Tarmo ja Toomas. Tere linki Jere Insikene. On rõõm näha teid siin stuudios, nii tore, et te olete mõlemad siis korraga kodumaale sattunud ja korraga siia stuudiosse tulnud, aitäh teile selle eest, et elate üldiselt ikkagi üsna teine teisel pool maakera, eks, et Toomas, sina oled rohkem Tallinnast, Tarmo, sina Los Angeleses, et võib-olla paari sõnaga ka sellest, et millega ta siis praegusel ajal tegelete? Elame oi jumal, noh, nagu ikka paljude asjadega. Mina tegelen viimasel ajal hästi palju ravimisega, hästi palju on mulle selga sõitnud inimesed oma hädadega ja siis ma reisin ringi mööda maailma ja USA-s ka ravinud päris palju selliseid asju, millega noh, teadus esialgu veel ei saa hakkama ja arstiteadus võib-olla ei ole kõigest teadlik veel. Nagu me ju teame, et teadus alati ju kõnnib šamaanide ja nägijat Teie ravijate jälgedes mingi 102 100 aastat tead, niimoodi tolkneb taga. Nii et noh, päris tõsiseks tööks on seal ka läinud, inimesed otsivad hirmus palju praegusel ajal inimesed eksperimenteerivaid iseenesega hirmus palju hästi populaarseks on läinud oma hingeotsimine, valge inimene on ju praktiliselt vaimne, kodutu. Ta otsib omale kodu indiaanlaste juurest ja Lõuna-Ameerika indiaanlaste juurest ja aborigeenide juurest minnakse tagasi nende nagu vanade ürgset jahile, sest Kristus ja muud asjad ei ole ennast näidanud. Ei ole nagu inimest suutnud aidata. Aga selle käigus tehakse päris palju selliseid kontrollimatud eksperimente. Ma tahan ka selles saates inimestele südame peale käia, et kuid tseremooniaid teed ja see on kõik tore, kui te väe taimedega töötate ja see on ka kõik tore. Aga jumala eest, töötage inimestega, kes tõepoolest teavad, kuidas teid juhtida läbi selle, kes tõepoolest saavatele garanteerida kaitstud keskkonna selle tseremoonia ajaks. Vastasel juhul teie teadvus läheb välja nagu kontrollitud keskkonnast sinna avatusse ja avatuses. Meil ei ole ülejäänud eluvormidega mingeid kokkuleppeid, et me ei kõlba neile süüa ja nemad ei tohi meie sisse tulla ja mingeid asju selliseid kokkuleppeid pole. Seal on inimene, muutub kaitsetuks ja võib saada endale külge asju mida pärast nagu kaasaegne teadus esialgu veel ei oska isegi otsida seda enam eemaldada. Tarmo, sa ütlesid, et sa tegeled inimeste ravimisega, et kuidas see välja näeb. Sõltub olukordadest põhiliselt ikka haigus on millegi tagajärg. Ma tegelen selle millegagi, mille tagajärg see haigus on mittehaigusega. Ja selle tagajärjel energeetiliste puhastuste tagajärjel, mida ma teen energeetiliselt, inimeses avaneb tema tegelik potentsiaal, tema tegelik immuunsüsteem. Me koosneme ju kõik kahest inimesest, kes sa oled ja kes sa võiksid olla. Tihtipeale inimesest saab siis see, kes ta oleks võinud olla algusest peale. Ja sellega tihtipeale kaasneb mitte ainult tugevnenud immuunsüsteem, puhas organismid avanevad ka inimese enda vaimsed võimed, selgeltnägemist, võib-olla isegi ravivõimed, tihtipeale elu muutub täielikult, elukvaliteet muutub täielikult. Vaimne keskkond puhastab, inimene hakkab paremini ise oma teekonda nägema ja iseenda otsuseid tegema. Liigume edasi tänasest teema juurde. Kui eestlane mõtleb Ameerika põlisrahvastele indiaanlastele, siis ilmselt torkab tal üsna kiirelt pähe ka selline kombinatsioon. Vennad, Urbid, indiaanilaagrid, et rääkige palun, kuidas see kõik alguse sai, et kuidas tekkis teie kontakt indiaanlastega. Kuidas te leidsite 11? Väga tugev ette, määratuse joon jookseb läbi siin, kui me Ameerikasse jõudsime, siis mul oli. Mul oli visioon, ma nägin, nägin und, et, et ma kohtusin indiaanirahvaga ja nad traditsiooniliselt rõivas olevad inimesed tulid ja kummardasid meile ja see tähendas põhimõtteliselt tere tulemast. Ma rääkisin Tarmole ka seda ja ja isegi joonistasin selle kujundi üles kusagile mu päeva märklatesse. Ja mõned aastad hiljem. Ja see võttis aega mõned aastad hiljem. Meid kutsuti ühele üritusele Grand Canyoni serval selline Habas suppa, indiaanlaste püha paik, mille nimeks on vettinud ehk vikid, issa. Kontakt tekkis ühiste arusaamade ja ühiste põhimõtete pinnalt, mis on noh, väga-väga sarnased. Väike rahvas, rahvas, eks ole. Meid kutsuti Grand Canyonisse. Aga see oli juba mingi 90-sse, nii, see oli, peaaegu kohe. Ei no see ei olnud kohe. Vaata, eks ole. See see nägemus oli, see nägemus oli New Yorgis, eks ole, pärast me kolisime Californiasse. Ja siis sealt algasse läänerannikut algas kogu see asi peale, nojah, see oligi järgmine suvi juba. Nojah, tähendab või 90 võib-olla aasta või niimoodi asjad võtavad aega, eks me olime, Los Angeleses tehti meist saade tunniajane Speshal teles. Ja kohe peale saadet helistas üks tüdruk, kes tahtis muga kokku saada. Talise mulatitar, Havail sündinud tantsijanna ja saime muidugi kokku ja saime kohe väga mõnusalt kokku ja selgus, et see on selline huvitav perekond, kes tegeleb just samasuguste asjadega ja me olime parajasti vennaga Colorados ka, äkki kõlas kõne, Keili helistas, ütles, et, et kutid, te peate olema kolme päeva pärast Grand Canyonisse, mina toon telgid ja toidud, et tulge lihtsalt kohale nagu olete, telke lõppude lõpuks ei tekkinud ja toidud olid ja me põrutasime sinna, öeldi, et mingi indiaanlaste suurem selgus, et grand kanjonis oli üle 4000 indiaanlase praktiliselt kõikide suguharude esindajad olid kokku tulnud kõikjalt. Üldse põliselanikud, selleks, et palvetada neli päeva Grand Canyoni saatuse eest. Sest mingi suurt enneri tuumafirma oli otsustanud hakata seal nimelt uraani kaevandama. Et noh, hea mõnus papiot, lükkame turismi ära, paneme selle asemel uraani. Raha on ju noh, ikka raha. Ja siis me seal kõik koos kohtusime. See oli selline koht, kus maad kõikjal diskümne sentimeetri paksune imepeen, punane tolm. Alguses püüdsime seda enda pealt maha rapsida, siis saime aru, et pole mõtet. Punane maa, istud lihtsalt sisse, siis teised tolm, vaju, muutusime kõik Pulono, olime kõik punased ja ja selle olid korraldanud vallapeedia havas Supaid, need on kaks rahvast, kes elavad Grand Canyoni põhjas ja on nii-öelda Grand Canyoni nagu siis nagu aednikud. Looduse poolt looja poolt pandud moona on muuseas ka poolhopi pool haavas Supai. Ja siis paluti meil rääkida, kuna me oleme sellisest eksootilisest kohast erinevalt meist, eestlastest indiaanlased on alati tuhandeid aastaid teadnud, et eestlased on nende otsesed sugulased. Nii et tegelikult oleme ka meie põlisrahvas täpselt samamoodi nagu indiaanlased. Kuulume põlisrahvaste hulka kelga Jaapanis kõikjal Me oleme kirjas põlisrahvaste hulgas. Ja me rääkisime muidugi fosforiidist, mis tollal oli Eestis just toimunud. Rääkisime sellest, kuidas meie rahvas tõusis kõik koos üles, mis on harv meie rahva puhul, aga kõik koos astusid vastu sellele. Ja siis me laulsime mingi ühe võiga, kas laulu ja õhtul siis sellest 4000-st, sest inimesest oli siis kutsutud tseremooniale 20, me olime siis nende hulgas. Ja seda tseremooniat juhtisid tolle hetke Arizona kõige kõvemad Rõudmannid kellest peaaegu kõik on nüüd Eestis käinud. Nad jälgivad sind tseremoonia ajal, kuidas sa käitud, kuidas medissen ehk Peiooti sinuga suhtleb, kuidas sa? Mis sa oled, sa oled ju kõigi silme all ja taevaste silme all. Ja hommikul olid meist saanud lähedased inimesed ja sõbrad, hakkasime üksteisel külas käima ja suhtlema veel tseremooniaid tegema. Ja nüüd on peaaegu kõik need inimesed, välja arvatud üks. A kaks. Nelson ei ole käinud liikvel jah, kõik mõned lihtsalt ei jõudnud, surid lihtsalt ära, aga ülejäänud on Eestis käinud. Ka sel aastal tuleb hästi vägev vend Charlie Nelson. Onu Cherry tuleb siia juhtima, nabacha mees. Tseremooniaid juhtima. Sealt algas meie ühine sinna nagu sõpruse lähedus. Hakkasime osalema veelgi tseremooniatel, meid hakati kutsuma ka sellistele tseremooniatel ja kuhu teinekord isegi sugulasi ei kutsuta, sest tseremoonia on töö, nad vaatavad ju, milline on sinu tegelik kasutegur tseremoonias saga ei, ei käi seal värvilisi pilte vaatamas, see on raske töö 10 kuni 13 tundi istuda ja ja palvetada ja laulda kaasa ja tuua oma energia sinna selle tseremoonia teema teenistusse. Siis hakati järjest rohkem kutsuma, kuni ükspäev siis Arlingtoni naine Andrea Luuna teatas meile tseremoonias taeva palge ees, et. Me oleme juba piisavalt, tunneme 11 juba ammu, te olete meile muutunud väga kallitaks lähedasteks ja nii seisa enam kesta. Ma tahan nüüdsest kutsuda teid oma vendadeks. Kas te nüüd olete mu vennad? Ütlesime loomulikult, see on meile suur au olla sinu vend ja see on huvitav, kuidas see sõna levib. Suguharus järgmisel hommikul, kui tyypi uks lahti tehti ja päike sisse tuli siis tulid juba lapsed sisse, istusid meile sülle, kutsusid meid onu ja keegi näitas juba, näe, mul näpp on valus, puhu peale ja paugupealt olime suguharu liikmed nagu paugupealt. Nii et tegelikult nüüd nad käivadki juba külas nagu otsestel sugulastel siin see ei olegi nende jaoks töö, seal, rõõm tulla üheskoos palvetada sama lõkke ääres. See on kõik see, mida eestlased tegid enne Kristuse tulekut ise ka. Isegi sõnakoda on enne põhja indiaanlaste keeltes ka koda koda kes, kuni ühel päeval me olime Tomiga pistsiider veel siis. Ja seesama Cherry Nelson, onu Charlie juhtis tseremooniat. Ja me ütlesime peale tseremooniat ütlesime, et tundub, et aeg on küps, et te tuleksite nüüd Eestisse ka kaema. Ja et seal võiks ka nüüd istuda ja palvetada üheskoos nagu eestikojas ja Eesti tule ääres. Ja neile see mõte meeldis. Me olime siis New Yorgis edasi minna ja ja me jõudsime tagasi Manhattanile, läksime oma korterisse, seal oli teade, et meil on tähitud kiri. Ja see oli tähitud kiri kunstiinstituudi tüdrukute poolt, kallid vennad, vorbid. Me tahame indiaanlasi Eestisse kutsuda, äkki aitate õigeid indiaanlasi valida? Kohe sealtsamast, nagu koju jõudsin, oli juba kiri ees ja see saigi teoks. Järgmisel suvel olid indiaanlased siin ja läks lahti. See oli vist juba 1996, vist oli esimene indiaanilaagris. No see on laagi, see laager ei olnud, aga see oli selline esimest korda, kui nad tulid külla ja kõik sündmused muidugi toimusid ja kultuurisil sai loodud ja kontaktid, mis tänase päevani kestavad, inimesed käivad üksteisel külas ja siin ärksama, rahvas käib Arizonas ja indiaanlased oma käel ka juba Eestis ja meist sõltumatult. Ja see ongi see, mis oli selle asja algne eesmärk. Tegelik eesmärk oli luua sild ja taaselustada meie eestlaste geneetiline mälu. Nii eestlaste, geneetiline ürgne mälu, nendest aegadest nii-öelda luua seesama sild iseeneses selle ürgsega, mis me tegelikult oleme. Ja see läks korda, näinud nii palju juhtumeid, kus tuleb kallis ülikonnas suure bemariga noormees. Tead, paneb oma ülikonnad pagasnikusse ja sordid jalga, istub tyybisse maha. Äkki ütleb issand jumal, olen kodus. Ma ei taha enam, stab emalik, ma ei taha seda ülikonda nähagi, mul on hea olla, ma olen kodus. Kas on olnud ka mingeid selliseid reaalseid noh, nii-öelda transformatsioon, et siis inimene muutubki, tema väärtushinnangud muutuvad nii palju, et on nagu kogu selle sulli ja feimi ehk siis rikkuse, kuulsuse? On olnud täielikke 108. Kümne kraadiseid, pöördeid täielikke. No inimesed, kes tõe ära näevad, kellel vähegi on elualalhoiu instinkti, kes näevad korra valguse tõe ära peaks nad veel pöörama sellest tagasi. Ja nad teevad oma valikud, teinekord päris rasked valikud ja hakkavad astuma. No selles mõttes on see, mis Tarmo ütles, et ütled tseremooniat ja tseremooniat sisu ongi tegelikult ööpäevaringselt inimesed on selle teenistusse asunud, et, et avada neid väravaid, kust inimene saab läbi astuda ja näha ära kogu selle materiaalse maailma illusoorsuse ja, ja asetada oma elu mingisugustele püsiväärtustele. Väga huvitav, tseremooniatel räägime täna kindlasti veel lähemalt. Täna mängime saates nii teie kui indiaani muusikat, et mida võiks kuulata järgmisena. Meil on lugu Freya, kes on sündinud. Brief brief koju ja mis on veel selles plaadi peal? See on sündinud tseremoonia ajal, seda võib mängida küll. See on ka Merisson laul. Meil on mitmeid meditsiin laule, Meil on selliseid laulad vennaga, mis otseselt muudavad näiteks ilma. Me oleme, meil on üks laul, millega me oleme mõned korrad näiteks peatanud orkaani. Või siis muutnud ilma teisel pool Ameerikat kusagilt tellimuse peale. Kas te tellimuse peale võiks näiteks laulda ühe laulu, mis siis hakkaks temperatuuri tõstma ja lund sulatama? Me laulsime selle laulu reede õhtul Estonias nii et need ilm peaks kõvasti pöörama sooja poole. Tarmo ja Toomas, mis teid indiaani kultuuri juures enim võlub? Mis on see asi, mis nii tõmbab ja on nii lähedane teile? Tõde indiaani kultuur, ma arvan, et see samastumine selles mõttes, et äratundmine, mingid asjad, mis asus eneses olemas, sa sa kuuled, et nad helisevad kaasa ja see on kõrge vibratsioon, seal kõrge, hea enesetunne teada, et sa justkui kuulud kusagile. See on paratamatus, et sa soovid seda oma lähedastega ka jagada ja mitte lasta äratada pida oma elukeskkonda ja, ja mingisuguste väärtuste pärast, mis mõne hetke pärast kõik kukuvad kokku, kui kaovad ja see on eneseväärtustamine ja oma elukeskkonna väärtustamine. Ja nagu siin üks mees ka hiljaaegu ütles, et mis see on, mida me jätame oma järeltulevatele põlvedele see seitsmes generatsioon. Et see, mida mina teen, mis selle tagajärjel jääb minust seitse põlvkonda hiljem kestma. Et see on, see on miski, mis on kõigile kallis. Kas see on hunnik raha, mis kaotab oma väärtuse iga mingi pisiasja tõttu ja plastik ja suurem prügihunnik. Või see on midagi sellist, mis aitab järevad tulevatel põlvedel elada, rõõmu tundma, Ta terved olla ja enda järeltulevatele põlvedele midagi jätta, need ongi püsiväärtused ja need alati lihtsad. Ja see lihtsus on ülioluline sellepärast, et see kehtib kõigi kohta, olenemata rahvusest, rassilisest kuuluvusest, me oleme kõik sama tegelikult. Meile on antud see planeet, peame seda hoidma ja me peame hoidma oma lähedasi ja oma elukeskkonda. Me oleme kõik tehtud samast algmaterjalist. Sellest mööda ei vaata, ükskõik mis sul seljas on, üks siin ei ole. Siin ei ole tähtsust selles, mis keelt sa räägid. Ma arvan, et põhiväärtused püsiväärtused on ikka kõikide meie jaoks samad. Juba enne mainisite, et eestlasele kui põlisrahvale on indiaanikultuur üsna sarnane või lähedane, et loodusel on hinge ümbritsevat, peab austama sellega kooskõlas tegutsema. Räägime natuke indiaanlaste maailmanägemisest või maailmanägemusest, et seal on igasuguseid selliseid huvitavaid aspekte nagu neli element, eks ju, emake maa suundu neli suunda, et võib-olla proovige maalida verbaalselt kuulajale selline pilt kuidas indiaanlane maailma näeb. Neli suunda, see tähendab seda, et see katab ära kõik suunad. Ja kunagi ammustel aegadel sealsamas Grand Canyonisse oli meil üks higistamistelk, mis mulle jääb elu lõpuni meelde nende kõrberahvaste higi, higi, telgid ei ole, ei ole mitte mingi riidematerjaliga kaetud, vaid tehtud okstest, liivast, savist osad on isegi kalivööndisse moodustatud ja kuna seal tseremoniaalne higistamise koht, siis nad kasutasid seda ja võib-olla korra aastas. Ja selle selle aasta jooksul, mis nad seda ei kasutanud, oli seal toimunud, igasugused seal oli, madu oli nahka ajanud ja ja nagu pärast selgus, kui me olime juba sinna liiva peale maha istunud, selgus, et seal oli üks väga suur kaktus, oli ära lagunenud istusimegi kaklusesse, tagumikkupidi ja käsipidi. Ja siis peale esimest ringi, kui ma sain aru, et mu tagumik ja käed kõik on kaktus täis selliseid peenikesi ja väga valusaid okkaid peale iga ringi, meid lubati välja, siis ma ütlesin, et mina küll ta enam sinna sisse tagasi ei lähe. Ja siis üks väikene väikest kasvu selline kuivatanud lavaka naine tuli mulle juurde, ütles, et tead, kui sa tahad, et asjad, asjad su elus lähevad siis T4 ringi ära. See pidi olema nii see katsumus sulle tulema, et see valu, et need on asjad, millest sa pead üle olema, selle filosoofia on minu arvates või mõte on see, et jälle sama, et ei ole paremat ega halvemat suunda, meie ümber valitseb tegelikult täius ja seda austades igat suunda võrdselt austades oleme me ka ise harmoonias selle ümbritsevaga. Oleme kuskil pildid isegi vedas pärast terve kari lõkerdavaid indiaani lapsi suurendusklaasi ja minu šveitsi armee sendi noa pintsettidega mu tagumikust neid okkaid välja kakkusid eduliselt pihusti reisimine tagumikust Tereditel lapsed, päris laev oli, see on tõsi, sellepärast et iga tseremoonia on suunaga igal igal tseremoonial on mõte, iga tseremoonia aktiviseerib mingisugust kontakti mingisuguse näitusega, mis mulle meeldis väga ühel ajahetkel hakkasid indiaanimehed kutsuma valgete meeste tseremooniate läbi kogu selle valu ja alanduse ja, ja kõige, mida valge mees Ameerikasse tõi. Ühel hetkel indiaanimehed ütlesid, valge mees ei saagi meist aru saada, kui nad ei tea, mida me teeme, kui nad ei tea, mida me mõtleme, et missugune on meie traditsioon, missugused on meie pühapaigad. Ja nad hakkasid kutsuma päikesetantsudes higi telkides oma tseremooniatel valget meest, selleks et, et valge mees, kuidas soovib. Ta üritaks mõista või saaks aru, millest indiaanlane üldse räägib ja kuidas ta kuidas indiaanlane mõtleb ja naine mõtleb niimoodi, et taevalaotuse all on kõik, kõik võrdsed maa ei kuulu mitte kellelegi. Ja maa ei kuulu kellelegi ja, ja noh, eks igat moodi teravalt on ju võimalik öelda nende kohta, kes on eksimusi sooritanud ja aga tegelikkuses mõtleb indiaani mees niimoodi, et kollane rass, valge rass, punane rass ja must rass on kõik osad ühest suurest tervikust. Ja kui me üheskoos seda näeme niimoodi, siis on võimalik taastada harmoonia planeedil maa. Kuidas indiaanlaste jaoks avaldub jumal looja? Looja on kõikjal ja kõiges igas aatomis, loojang, kõikjal ja kõiges. Meil oli üks sõber, kes nüüdseks on lahkunud, meie hulgast oli väga kuulus teadmamees lakoota teada mees, must hirv, lakk, eluk vallast black ja onu vallas, me kutsusime teda. Ja ta ei olnud kunagi koolis käinud. Aga ta oli vähemalt kuue USA ülikooli auprofessor, kusjuures tuumafüüsikas astroloogias meditsiinis sellistes asjades aru. Ja teadlased käisid tema juures ja iga kord noh, neil olid lihtsalt silmad pärani ja suud ammuli, kui ta hakkas rääkima, et mina tea midagi, vaimud teavad kõike. Vaimudelt küsin ja selgus, et vaimud teevad asju, millest teadlased ei julge unistadagi. See kõik on ju kogu aeg näha. Siis ta käest küsiti, et aga millest maailm koosneb, milline see maailm on? Ta ütles, et noh, et aga vot kui minna kõige väiksemasse üldse seni avastatud osakesse soi, seal sees on veel nood kaks osakest kaks sellist, Hellat kuti üks on positiivne, teine negatiivne, käivad niipidi. Ja siis kummagi kuti sees on veel kaks kutti, üks on seda ja toon toda värvinotkevad toda pidi teadlastel tead, lõualuud kõlguvad umbes, et USA ja, ja mis on need kõige väiksem, ei ole, et siis on ühed kutid seal veel ja mis siis tuleb, siis tuleb püha vaim, Survaim suur vaim. Kosmossennoo kosmosest hakkab rääkima, anti, galaktikad, mustad augud, värgid, asjad, ühesõnaga ta, et paneb niimoodi, et noh, esiteks ta räägib kõike seda, mis on juba tõestatud ja teada, mida ta ka ei tohiks teada hariduse tõttu. Siis ta räägib edasi. Ja siis küsid ja edasi tõtt, et no ja siis tuleb suur vaim. Looja on kahel pool ja keskel on see, mis on loodu. Meie. Kusjuures on nii nagu üleval, nii ka all. Eks ole. Temalt on väga-väga hea raamat, mida ma soovitan lugeda, sekreid võis olla kotta ja seda on võimalik saada, tellida netist ilmselt ja hiinlastest vallas black jalka. Ja teine raamat, mida ma ka väga kõrgelt soovitan, ma olen Eestis isegi toon, selle võiks ära tõlkida, on see hoopis sor vaevelda kit milles räägitakse üpris detailselt ka hopi prohvetlusest, mis seni eranditult kõik on läinud täide. Paar asja on veel jäänud ja ilmselt lähevad ka need Mis need hopi prohvetlused ütlevad lähiaastate kohta? Ütlevad seda, et valik on meie käes ja seda ütles ka voolas Blackjack, et see on su enda teha, see ei ole niimoodi, et prohvetlus ütleb sulle, et nüüd läheb rong ühes suunas ja tagajärjeks on vältimatu hukk planeedi hävimine või, või mida tahes. Aga seda ütlevad teadmamehed, indiaanimehed ütlevad, et meikenefrd ürita üritagem, nüüd üritage ennast kokku võtta inimolendid ja mitte lasta sellel sellel rongil kraavi sõita. Sest kõik on ju on ju tegelikult teada, mis selleks vajalik on, et rongi ei sõidaks kraavi. Keegi meist ei ole ju nii loll, et oma vigu sooritame teadmatusest sort, täname oma vigu teadlikult, ahnusest, kõigist nendest pisiasjadest, hetke tava, selle hetke loogika seisukohalt, mõtlemata tulevikule vaata selle peale, et võib-olla isegi kuu aja pärast me juba kannatame selle otsuse tõttu. Kui kogu maailm võtab aru pähe, siis on võimalik kõike peatada, armoniseerida ja muuta nagu näiteks noh, üks väike näide, et siin meie Brasiilia sõber rääkis, kes on vihmametsas väga palju liikunud ja ütles ka, et, et noh, et lihtsalt seal loodi justkui hea hea tahte tagajärjel loodi väga palju põllumaad. Muidugi, mets raiuti kõik maha, metsafirmad said seal oma kõva kasumi ja vaat et rahva heaolu nimeks, et meil on palju nälgivaid inimesi, tuleb siia teha kas sojaubade põllud või midagi, midagi taolist ja, ja lihtsalt hävitati täielikult vihmamets. Aga seda põldu sinna ei olnud ju võimalik luua, sest et vihmametsast tekkis pool meetrit kuni meeter vett, mille enne tarbisid ära puud ja loodus. Aga nüüd ei läinud see enam mitte kusagile, et see ringlus. Vot kui sa selle selle ringluses ühe lüli hävitad, siis ei, ei vii sind kusagile edasi, vaata isegi sel aastal, kui palju on olnud üleujutusi, uputusi, muda, lihkeid Brasiilia suurimates linnades vihmal pole kusagile minna, läheb linnadesse tuhanded inimesed, sajad tuhanded inimesed, koduta, sajad või tuhanded inimesed hukkunud. Ühesõnaga loodus ei talu. Me ei saa mõelda looduse eest, me ei saa loodusele anda käske. Ja sama räägib hoppide prohvetlased. Me tekitame disharmoonia. Sa võtad miljon tonni metalli, haki ühest kohast välja, viid selle teise kohta. Sellel maagiloni energeetika. Ühte kohta jääb energeetiline vaakum, teise kohta tekib energeetikaülejääk. Selle järel tekivad energeetilised turbulatsioonid. Turbolatsioonid tekitavad orkaani laanemaavärinaid tsunamisid üleujutusi palun väga, meie endi kätetöö. Räägime natuke indiaanlastest tänapäeval, et nende ajaloost on igasugu raamatuid võimalik lugeda ja see on selline natuke isegi romantiline, et noh, üks asi, mis mulle pakub huvi, on ka see, et indiaanlasi kirjeldatakse, et nad ikkagi kannatanud valge mehe tegevuse tagajärjel, samas eks ju, ega indiaanlased puhtalt patsifistina ju polnud omal ajal, et ikka suguharude vahelises võitluses raiuti päid ja vägivald oli suht tavaline, mulle tundub Indiaanlaste sõdalaste kõige suurem saavutus, mille eest anti eriline sulg peakattesse ei olnud mitte, kui sul õnnestus oma vaenlane tappa vaid kui sul õnnestus oma vaenlast läheneda, talle teda puudutada, ilma et oleks julenud sinu vastu midagi ette võtta. Julguse eest, mitte tapmise eest. Näiteks on palju põlisrahvaid kaasatud aborigeenid, kus on täiesti seadused. Kui mehed omavahel tülitsevad, näiteks erinevad külad, sõdivad, tülitsevad naistel on iga hetk õigus tulla lõpetada tüli paugupealt, sest kellelgi pole vigaseid vaja. Nad on praktiliselt mõtlevad inimesed. Seda oleks tore rakendada ka tänapäeval. Absoluutselt maailm, kusjuures nii kui naised tulevad, kohe, lõpeb tüli, naised ütlesid, nüüd aitab näitasite, kui kõvad poisid te olete, julged nüüd lähme koju, aitab, neile pole vigaseid tarvis. No tegelikult väga paljud hõimud on vanaemadepõhised nagu meie sõbranna õde, meie õde, siin monopol, aga on, on ka tõusnud vanaema staatusesse ja tegelikult hõimujuhiks valitakse noor tugev tegus mees. Aga vanaemadel on alati õigus ta oma ametipostilt tagandada, sest et vanaemad on ju need, kes on näinud neid, kes on ta vastu võtma sündimas teavad nende omadusi, teavad nende vanemaid, nende vanemate omadusi ja selles mõttes on, on vanaemade käes on kõva jõud. Sealsamas grand kanjonis, kus meelgi oli aud nendega esimest korda tseremoonias viibida, kui me olime oma eesti rahva saatuse ühe ühe väikese seigad rääkinud, mis meil oli see fosforiidikaevanduste asi siin ja ja seda, et meie rahvas tõusis üles ja ütles ei. Ja et seda soovitaks ka, avas subway vallapaia teistele hõimudele, kes on seal käinud, seal oli kõhklus, neil oli kõhklus. Et võib-olla võib-olla noh, neil on kasulik kuidagi. Et vaja nii-öelda ei siis seal seal, selle improviseeritud esinemiskoha lava kõrval oli pikk pink, kus istusid hõimude vanemad Need olid vanad vanad naised, vanad mehed, keegi neist ei rääkinud inglise keelt ja see, mida me rääkisime, see tõlgiti neile ära. Ja küllap oli see nende otsus, et meid kutsuti tseremoonias. Nii et selles suhtes vanade tarkus on üks väga kõva jõud indiaani hõimudes ja, ja ka vanade austamine vanasid, austatakse ilma vanade õnnistuseta, ei võeta ette suuremaid asju. Ja ühesõnaga perspektiivi on tal, kuhu areneda, temast saab ühel päeval vana tark inimene, kellest on kogu suguharule kasu. Mitte nagu valgel trassil visatakse vanad lihtsalt kõrvale, saadetakse vanadekodudesse ära USA-s kuskile kõrbelinnadesse nii-öelda tervislikku keskkonda ja kõik visatakse minema, just nagu põlisrahvad hindavad sõnade tarkust väga kõrgelt, sest on asju ja kogemusi värke, mida sa ei kuule ennegi, kui inimene tegi oma suu lahti ja sulle sellest räägib näiteks seesama vallas Blackjack. Tema ütles, et tema sai oma hariduse kogu kosmilise hariduse ja kogu teabe sai oma vanavanemate kõnelusi jutte kuulates lõkke ääres tippis, kui ta kasvas üles esimese paari eluaasta jooksul sai ta kogu maailmapildi paika. Ja sama on ju näiteks lõunat Ameerikas, oli, oli kunagi üks väga tore film, oli KOVide hõimust. Seal oli samamoodi, et kui laps oli jõudnud sellesse sellesse vanusesse, kus ta mõistis kõnet Sist ta eraldus eraldusruumi kus oli piisavalt valgust, piisavalt soojust, piisavalt toitu koos ühe vanemaga, kes andis talle üle kogu teabe, mis tal oli eluks vajalik. Ja kui ta tuli sealt välja, ta oli valmis. Nii et traditsioon on see, mis on väga kõva kandejõud indiaanirahva juures ka. Ja noh, selline asi peaks rakenduma ka siin, siis pole inimestel hirmu vanaks saada ja üksi jääda, vaid sa ei saa jääda vanaks, üksi sind hinnatakse kuni lõpuni selle eest, kelleks sa oled saanud oma elutöö ja õppimise ja kogemusega. Ma arvan, selleks tohutu õige, kui meil rakendataks vanemaid inimesi näiteks lasteaedades ja laste kasvatamisel, see oleks tohutult õiglane. Kuidas indiaani rahva tänapäevane elu välja näeb, et kui te seal käite külas oma sõpradel, sugulastel, kas see on üsna sarnane nagu selline nii-öelda tavaline lääne inimese elu? Reservaat on muidugi täiesti omaette maailm. On palju neid, kes, kes ei taha reservaadis elada, on ka segaabielusid, kus on valge inimene indiaanlane kokku hoidnud ja ja valge rahvas enamasti ei soovi elada reservaadis. Ja need elavad linnades elavad linnades ja neil on oma töökoht ja sõltuvalt inimesest sõltuvalt traditsioonist, kus ta on traditsiooniga inimene või ei ole. Ma arvan, et seal on siiski päris suur lõhenemine traditsiooni ja mittetraditsiooni vahel olemas. Väga paljud inimesed valisid ühel hetkel selle kergema, kergema valge mehe maailma ja elavad elavad kõike seda, mida, mida valge mees elab. Aga on, on väga selline kõva tuumikjõud rahvast, kes hoiavad kokku, elavad reservaatides ja ja hoiavad traditsiooni ja noh, selle teadmisega, et valge mehe maailm varem või hiljem kaob. No ta on juba seal ennast näidanud, liikvele läinud, see valge mehe maailmakadu on juba näha siin viimased, kui vaadata siin kas või viimased kolm-neli aastat, siis me ju näeme seda ja me ei saa seda kuidagi eitada, et see on nii, et lihtsalt see illusoorses ühel hetkel lihtsalt kukkus kokku ja ja oligi nii. Isegi kõige parema soovi juures ei saanud keegi sellega mitte midagi peale hakata, lihtsalt kukutati kogu rahandus ja majandus ja kõik kukutati lihtsalt ära. Ja selgus, et see oli olnud kõik mull, mille peale inimesed olid elanud, töötanud, pannud sinna kõik oma investeerinud kogu oma elumahlad ja elus elus energia. Ja ühel päeval, kui see kõik kukub ja elekter tõmmatakse seinast välja nii-öelda, siis on ainukesed inimesed, kes oskavad siis edasi elada, ongi põliselanikud kellele ei lähe korda, et muutused ei lähe korda. Nad oskavad ilma elektrita elada, ilma panga automaadita elada, nad oskavad midagi kasvatada, midagi süüa, nad oskavad palvetada, olla kosmose loodusega üheskoos ja nemad jäävad ellu. Kallid raadio, kahe kuulajad, käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänasteks, saate külalisteks on indiaani kultuuri maaletoojad, Tarmo ja Toomas Urb. Ka tänavu juuli algul Jumindal toimuva vendade Urbide poolt ellu kutsutud indiaanilaagri eesmärk on luua Kultuurisild suurendada inimeste teadlikkust Eesti ja Ameerika põlisrahvaste tarkusest kultuurist ja kogemustest, õpetada tolerantsust, oskus paremini tunnetada ümbritsevat keskkonda ja arendada harmoonilist elutunne. Just esimeses saatetunnis jutustasid vennad, kuidas nende eluteed indiaanlastega ristusid, rääkisid tseremooniate eest ja nende olemusest natuke hoppide prohvetlusest ja ka sellest, kuidas indiaanlased tänapäeval elavad. Plaanin uurida lähemalt erinevate huvitavate tseremooniate higitelgi, rahupiibusuitsetamise ja ka tänavuse Indiaani laagri kohta. Kõiki varasemaid saateid saate järelkuulata ja alla laadida raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips hallo kosmos ja olete alati oodatud külastama kosmonautide klubi Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Enne kui edasi jutustama ja kuulame lugu, mis Urbide sõnul muudab ilma see lugu nimelt pidevalt päikese välja tooma. Nii et kuulame ja vaatame, kuidas mõjub Tarmo ja Toomas Urb rändavate vete ääres. Maaelu maarjaüksi saar ja poissi pannoo. Ja nii ka seda üsna tasa. No ma ei. Ja veel tahaks ta häältest rada väes haavade. Haavade tee ääres nii kui kaar ja poisibaas Üks ja äärmiselt lapsega onu rada alles rändavate vete ääres rändavad. Indiaanikultuuris on alati väga oluline roll olnud Samaanil ravijal, meditsiin, männil. Oletan, et on olnud ka meditsiin humanoid. Loomulikult eriti ma helistasin eriti naised. Rääkige palun natuke selle tegelase rollist kogukonnas ja ka tema ametist lähemalt, et millest see töö täpselt seisneb, kuidas see välja näeb? Me ei ole oma nina toppinud väga palju selles. Vaata, need on igaüks, nendest on täiesti omaette ala. Ravi ja need on täiesti erinevad asjad, igaüks nendest ja igaühel nendest on omad tehnikad ja oma maagia ei saa öelda, et kõik nad on ühesugused. Ma räägin oma näiteks seisukohast, minu palutakse googel, õpeta, Einud, kui sulle antakse missioon, sulle antakse ka oma tööriistakast. Sinu oma nimi on pealsest aru. Naised on ju kõik ravijad oma loomult, naised on elu andjad, elukandjad ja ravijad, igaühel meist on ravivõimed. Ja eelkõige ikkagi on tegemist inimeste hävitamisega ja nende sisemise harmoonia taastamisega, kui neil midagi nihu läheb, sest mis asi on haigus või probleem, see on sisemine disharmoonia. Nad tunnevad Daini, tunnevad loitse kõika, higitelgitseremooniad ja biooti, tseremooniat on ka kõik ravitoimega, inimene tuleb sinna ja ühineb, nagu ühendab ennast mingi väega ja kõigega. Seda ei saa väga täpselt seletada, selleks on mõtet minna, igaühel on oma unikaalne, mingisugune noh, veel tehnika oma unikaalne. D vaata, ma ütleks niimoodi, et näiteks hopi, hopi hõimus on klannisüsteem. Ja ja igal klannil on oma funktsionärid selles mõttes, et pühade laulude hoidjad ja kiiva tseremooniate läbiviijad ja kiiva tseremooniad on sellised, kuhu väga harva valge inimene üldse satub ja mitte kõikidesse päris kindlasti ei satugi üleüldse see on ajast aega, nende traditsioon, mida tekivad riiva kiiva. Kiwa on pühakoda, mis asub maa sees kalju sisse kaevatud pühakoda ja, ja kui sa vaatad hopi, metsade pilte, siis sa näed seal fotod näiteks kuidas maa seest paistab välja redeli ots, mis läheb taevasse ja, ja, ja selle sümboolika on see tseremoonia toimub maa sees ja seal edel redel ühendab taevaga. Ja näiteks ühe ühe hopi mehe käest kunagi küsisin, ta kinkis meile ühe faasi ja küsisin ta käest, et mida need sümbolid siin selle faasi peal tähendavad, selle baasi oli teinud tema enda naine. Ta ütles, et ma ei tea. Ja ma ei, ma ei saanud uskuda, ma arvasin, et ta teeb, seletas vaata, mingeid, ta seletas, näed, see on mais. Need on tulelinnud, eks ole, need tormilinnud ja need vot seda ma ei tea, seda teavad naised. See on see, see oot keri tagasi keri tagasi, mis mõttes, sa ei tea seda, ma ei tea, seda teavad ainult naised. Su oma naine tegi seal ja kaua abielus oled, 40 aastat mõtlesin, et sa ei tea, mida su naine tee peale 40 aastat ta ütles, et naistel on omad saladused ja oma maagia nei topi oma nina sinna, kui meile otseselt ei räägita, me usaldame seal oma teave. Ja meestel on oma teave ja naistel on oma teave, mida naised usaldavad ja ei topi oma nina ja nende selle teabe tseremoniaalne teabe kokkusaamise, kohtun tseremoonia. Tseremoonia ei toimi ainult meeste peal või naiste peal, et selleks, et tseremoonia hakkaks toimima. Ja see kehtib ka. Ma arvan, kõikidel teistel põlisrahvastel on vaja, et mehed tooksid oma ja naised tooksid oma sinna. Ja tseremoniaalses pühal moel see teave ühineb ja nii ainult hakkab tseremoonia toimima. Vana hea hinne, nii on, jah, just. On olemas spetsiaalsed tseremooniad ainult naistele, ainult meestele, aga need on spetsiifilised. Räägimegi lähemalt tseremooniate, sest et see tundub kõigile õudselt põnev, et päikesetantsud rahupiibu, suitsetamine, tseremooniad on ju põhimõtteliselt peaaegu igaüks nii-öelda tegevuseks, eks ju. Ütleme kohe sellist asja nagu rahupiip ei ole olemas. Räägi sellest lähemalt, sest et see on väga levinud sümbol, mida indiaanlastega suitsetatakse. Mingi müstiline rahupiibu, suitsetamine. Ei ole. On olemas piip, mis on kõige pühamaid rituaaliesemeid üleüldse. Piibu suitsetamine ja piibu jagamine omavahel tähendab seda, et taeva looja ees. Me räägime tõtt. Kui valge mehega kunagi loodi kokkulepped, siis lasti piip ringi käia, mis tähendas praktiliselt, et igaüks kirjutas alla ja pani pitsati taeva ees suitsetades seda piipu, sellepärast hakati nimetama rahu piibuks. Tegelikult see tähendab ainult seda, et kõik me kohustume siin seda piipu suitsetades oleme ausad siis valged mehed olid kuidagi väga imestunud, et pärast, kui nad petsid indiaanlasi, sest paberil ju midagi ei olnud, see, mis toimub ka Eestis praegu tihtipeale. Et siis indiaanlased nagu solvusid selle peale lõikasid neil pead otsast ära, et kuidas nii, mis siis nii, väga mis on ju väga tegime, sa suitsetasid meiega koos pühapiipu, looja ise oli juures, sel ajal, kui sa rääkisid tõtt, saad aru, see ei ole, rahulgib seal lihtsalt püha. See on üks pühamaid asju. Piibu täitmiseks on spetsiaalselt laulud, kui teda täidetakse tubakaga, siis pannakse Tõite palved sinna sisse, kaetakse pealt, suletakse pealt elupuu okastega ja pannakse seisma altarile, et ta koguks ja hoiaks seda, mis sa sinna sisse panid ja piibu üldse lahti. Kivine ja suitsetamine on iga kord, aga püha toiming, sest see ühendab jälle otse, näiteks Tomil on piip, minul ei ole. Üks selline huvitav tseremoonia, mis ka huvi tekitab Lääne inimesel on ju päikesetantsutseremoonia, kus siis riputatakse ennast nahka pidi kuhugi üles ja on ruutu lahti katsumus, et kas te sellega on mingit kogemust või olete? Toomas on käinud, Tomil on, räägi kunagi ma mainisin niimoodi mingis eufooria seisundis ühele main indiaanisõbrale, et oh, ma tahaks ka võib-olla päikesetantsus osaleda ja viisaka inimesena ta hakkas kaugelt peale ja ütles, et tead, et see ei käi nii, et sa lihtsalt osaled ja kõik. Et esiteks on muidugi päikesetantsud, kus, kus on ainult indiaanlased, kus on ainult Neitiivs. Noh, on ka neid, kus võib osaleda valge mees, kes ei ole indiaanlane. Aga tegelikkuses on niimoodi sama nagu selle piibuga. Et kui sa oled öelnud, et sa osaled siis see ei ole mitte lihtsalt niimoodi, et sa lähed ja osaled korra, vaid sa osaled neli aastat järjest jälle sest et see tähendab seda, et sa oled midagi välja öelnud ja see on siis nii. Sest et kui sa siis nii ei tee, kui sa oma sõna ei pea, siis järelikult kutsub valve ei tähenda midagi. Ja alati osaletakse tseremoonias ka mingil põhjusel. Inimesed palvetavad, nad annavad tegelikult endast selleks, et et saavutada looja armulikust mingisugusel põhjusel, kas, kas kellelegi tervise eest või oma pere või, või oma rahva. Et neli korda neli aastat ja selleks, et seda teha. Selle jaoks on väga pikk ettevalmistusperiood, sest et lihtsalt niisama sinna ringi keegi jaluta. Ära unusta mainimata, et nad tantsivad neli päeva ilma söömata ja joomata tilkagi vett põletava päikese all. Ühe korra jah, ma tõesti olen olnud päikesetantsu tseremoonias. Monokolaka kutsus mind ja mul oli veel lõin oma pere kaasa kutsuda sinna oma lapsed. See tegelikult kestab viis päeva. Esimene päev on see, kus minnakse, leitakse puu, mis ühendab maade taevast ja see on selle suure platsi keskele. Ja siis on neli päeva järjest on tants. Kusjuures tantsimine on niimoodi, et neli päeva tantsijad ei toitu ja joo vett. See on eriti raske see neli päeva seal olla, minul lihtsalt toetajana, pealtvaatajana oli füüsiliselt väga kurnav. Kas sa osalesid siis tantsu? Eiei maalijad olid, mina olin mina, minul lubati olla väljaspool ringi alati, kui on keegi tantsijad, näiteks inimesed, kelle peres on keegi, kes osaleb päikesetantsus siis perekond koguneb teda toetama väljaspool seda ringi, seda pühaduse territooriumit, kuhu ei saa keegi siseneda, välja arvatud siis tantsijat ja tseremooniajuhid. Ja ütlen, et see neli päeva oli juba isegi seal viibimine oli füüsiliselt väga kurnav, väga raske ja üle jõu käiv. Nii et kui keegi kunagi mõtleb sellele, et võiks osaleda päikesetantsus, siis, siis tuleks seda asja natukene uurida, sest et see on, see on tõepoolest väga suur eneseületus. Aga Ma olen kuulnud, et valged mehed on, on neid on võetud sellesse. Aga alati on olnud põhjus, kas inimesed tantsivad oma perekonna tervise eest näiteks või, või on neil keegi on vangis ja et püsiks ja, ja tuleks tervelt ja elusalt sealt välja. Ja ja selle põhimõtte ikkagi on see, et su vaim on tugevam, kui füüsis on väga suur keha ohver, see on suur kehaohver. Kõrvalt vaadates sa ei oska seda hoomata, kui suur on see vaimujõud, millega need inimesed seal opereerivad. Missugune on see palve jõud ennast andes mingi oma vajaduse või soovi nimel? Teine tseremoonia, mis alati tekitab huvi ja millest ka on väga erinevalt aru saadud, sest et noh, kes ei ole võib-olla osalenud või pole õieti osalenud võib-olla arusaam, millega tegu, siis tekitab selliseid ähmased ja vastakaid arvamusi ja arusaamisi, on meie Otted tseremoonia Beijote on siis ma saan aru indiaani rahva jaoks väga oluline meditsiin. Selle nimeks on põlisameeriklaste kirik ja selle Jabeeioti on selle Sacramento, nii nagu katoliiklastel on vein ehk Kristuse veri siis nendel on see kaktus Beyoti, millel on võime aidata Ta inimest toetada inimest, näidata sulle sinu tegelikku potentsiaali, kui tegelikult suur ja, ja hea, sa võiksid tegelikult olla, kui käsile võtaksid. Beyotit on aastaid USAs püütud tembeldada narkootikum, miks nüüd lõpuks ometi juba aastaid ka National Geographicu Se kõikjal räägitakse sellest pigem kui vaimu turgutavast, mitte vaimu moondavast taimest. Ja tal on ka lisaks kõigele veel väga tugev verd puhastav kõrvaltoime on väga palju ametlikult registreeritud verevähijuhtumeid, mis biooti tseremooniate ka paari õnnestunud tseremoonia kand verevähkverest väljas. Ja muidugi palve jõul ja loomulikult meditsiini ja palvekombinatsioon ehk loitsu kombinatsioon. Kirjeldage natukene seda tseremooniat või selle olemust või nagu sellist eesmärki või mõtet, et kuidas ta nagu välja näeb või mis seal tehakse. Igal tseremoonial on oma põhjus teema ja see teema, millesse ühinetakse oma oma palvejõuga ja tegelikkuses, mida indiaani rahvas üritab näidata, on see, et palve on sama nimetades seda kirikuks, eks ole, neti Björgen, Churchill. Ja tuues paralleele kristliku kirikuga, on isegi indiaani indiaanitseremooniaid kus tuuakse sisse piibel. Sest et ka piibel näitab neli suunda, mis on rist, eks ole, sama sümboolika, isegi paar korda vist mingite preestritega samast tseremooniast, kes tulevad indiaanlaste juurde turgutada omaenda usku, mis on väga oluline. Minu minu arvates on see, et indiaani rahvas ei tõmba enam jooni vahele enese ja teiste vahele, vaid vastupidi nad üritavad viia kaasa ka mitte indiaanlast selle mõttega, et indiaanlane on ka inimene, see tasuv väga, sest et suhtumine, eriti eriti Põhja-Ameerikas on kas materiaalselt, Nendest põhjustest lähtuvalt või ohet indiaanlane pole üldse keegi. Aga tegelikkuses me oleme ju ikkagi sama mateeria, ka vaimne mateeria, vaata eestlastel on kamad, väetaimed, eestlane lihtsalt on viimaste aastasadade ka kaotanud kontakti oma tegelike katsioonide, oma tegelikku, meditsiini oma tegeliku väega. Me oleme püüdnud ju euroop piidistuda ja selle arvelt me oleme tegelikult teinud kahju oma tõelistele juurtele, mis on tegelikult meil väga tugevalt pinnases sees. Ja enne kogu selle kristluse ja kogu selle peale sõitu meile. Me praktiseerime praktiliselt täpselt samu asju, mida kõik põlisrahvad kõikjal, ka Põhja-Siberi ära. Alaska rahvad ja sealtkaudu Põhja-Ameerika põlisrahvad. Ja kõik oli sama praktiseerimine, täpselt samu asju tuleb enesesse vaadata ja leida needsamad põhitõed põhiarusaamad seal üldse keeruline ja seal laagris, mis mind esimestel aastatel hämmastas, oli, millise kergusega inimesed taasavastasid iseennast nendes laagrites midagi polnd vaja seletada, äkitselt kõik oli paigas, klõpsti juba praktiseerivad, juba teevad kaasatud lapsed ülilihtne ja muidugi naised, kes on ahju üldse oma loomu poolest avatumad kui mehed. Ja see ei ole üldse keeruline, needsamad põhiväärtused, eestlastel, loitsud olid kunagi hirmus kõvad, meie enda nõial olid hirmus kõvad. Mõned nõiad on ka praegu hirmus kõva. Jumalale tänu, et nad olemas on. Veel kord ma ütlen seda, et siin ei, ei toimu seda, et põlisrahvas ei ütle, et meie oleme paremad kui tei. Eks ole? Tähendab, vaimset eneseteostust on võimalik leida ka läbi Jeesuse Kristuse. Aga mida põlisrahvas tahab öelda, on see, et meie ei ole halvemad kui teie. Meie pole vähem õiged kui teie. Et see on nagu see, mida on siin aastasadade vältel üritatud kogu aeg läbi viia. Kas Brasiilias, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas kõik on olnud, et sellepärast et seal on olnud Siberis Siber, kogu see, noh, kõik on olnud olnud materiaalsetelt põhjustel. Me läheme võtame nende maa ära, ütle nii-öelda mingisugused paganat, tondid seal. Ja siis hakkame ise majandama, kaevame kulla välja, viime nafta minema, eks ole, see ei ole nende asi. Vot see on see, mida põlisrahvas nagu üritab saavutada. Ja veel üks tähtis asi, mis on nende uskumuste juures väga tähtis, on see, et et vaadates taevasse ärge unustage vaadata ka maad. Põhielemendid, millest kõik koosneb, millest me tegelikult sõltume. Noh, hea küll, sa vaatad taevasse, seal on need jumalad ja tore hiilgus kunagi tulevikus ja kõik on vahva. Ära unustad, maa toidab meid, katab meid. Sõltume sellest ühel päeval, kui ta enam ei toida, siis me kõik sureme ära. Üks huvitavamaid kogemusi, mida eestlased indiaanilaagrites ja ka omal käel kogenud on higistamistelk, et kus siis ehitatakse selline kuplikujuline õhukindel nagu telk, kaevatakse põrandasse liiva sisse, siis auk pannakse siis lõkkes küpsetatud kuumad kivid ja siis noh, nii-öelda eestlasele arusaadavalt visatakse siis leili, ollakse ringis ja tehakse mida. Sest see ei ole ju tavaline Sauneks. Higistamistelgi suur sümboolika on maaema viska naasmine naasemine algallikas, sellesse, kust me oleme tulnud, kust me oleme pärit ja suhtlemine oma esivanematega, kes on kivid, kes on olnud enne meid ja jäävad ka pärast meid, arvatavasti. Ja higistamistelki ei ole muidugi mitte päris õhu õhukindel, nii palju ma ütlen, et ei ole mõtet seda plastikaadiga katta, sest et hingata on vaja, aga küll on, valitseb seal pimedus ehk tume valgus. Ja see tegelikult tähendab taasühinemist oma algloovusega veel kord lapseks, mine lapseks tagasi tagasi lapseks minemist, ema hüska enne suuri mõjutusi enne sealt väljumist, enne seda, kui maailm asus meid vormima, siin sootsiumit asusid meid vormima igasugused noh, iga päev asus meid vormima, ütleme enne, kui meid hakatakse programmeerima. Ja kui sa, täiskasvanud inimesena lähed sinna tagasi ja sa oled ju võimeline vabanema sellest programmist, siis see on puhastustseremoonia. Jälle higistamistelgis on neli ringi, neli korda tuuaksegi sisse neli vanust laps noor, täiskasvanu vana ja igast neljas ringis palvetatakse erinevatel põhjustel. Ja tegelikult see annab võimaluse inimesele no tõesti sellest programmist vabaneda, mille, millega see igapäeva igapäevaprogrammiga tuled oma murede, oma tagaga korraks välja astuda, kasvõi korraks sellest välja astuda ja saavutada see teine perspektiiv, et vaadata oma elule selle pilguga, et kuule, et kõik, kas see kõik on ikkagi nii väga oluline, mida ma siin päevad läbi muretsen? Seal toimub ka ravimine, vanad eestlased ravisid ka saunas ju alati auruga. Seal toimub kõva puhastamine, see vajab kõva kontsentratsiooni, kui sai, kontsentreerub palvele niisama, istud seal hakkab jube kuum, talumatult kuum, niipea kui sa süvened palvesse ei tunne üldse temperatuuri. Ja lapsed teevad seda hämmastavalt hästi, sellepärast et lastel lülitit suhtumine mängu ja palvesse ja mõtlesin, et noh, jube kergesti me olime kunagi tegime väga kuulsa indiaanimehega Floydvastelmann retk Frau, kes olime hiljem ka hea kallis sõber, kahjuks ta jõudnud Eestini kuigi tahtis tulla, aga ei jõudnud. Ja ta ütles, et noh meie kõige esimene higitelk oli üldse toimus nende meestega, kellega filmiti Kevin kostneri film tantsib huntidega. Nii et seal olid koos, siis noh, komanšiidab, patsid lakota, vaat sellised noored sõdalased, Blackwood, Blackwoodi, trumm käis käest kätte, igaüks püüdis üksteisel näidata, kui kõvad lauljad, nemad on tõesti väga kõvad mehed ka. Me sattusime sinna higistamistelki ja, ja ega me neid kedagi ei teadnud neid vendi peale peale Floydi. Noored siukesed tagumikku, nii mustade juustega sõdalased kõik. Ja me saime teada, kes need vennad on, alles siis, kui me olime näinud seda filmi, saime aru, et see oli see punt kutte, kes tegid selle super superkõva filmi. Ja ütlen sulle ausalt, mul puudus enne seda igasugune elukogemus, mis higistamistelki puudutasime, ma läksin sinna sisse, ülbelata. Ma läksin sinna sisse, ülbelt mõtlesin, no mida te, vennad, mõtlete, me oleme Eestimaalt pärit, saunas käinud ja siin ka üle 100 kraadist leili näinud ja nii edasi. Ja uhkelt lauldes, esimese ringiga oli mul enam-vähem 95 protsenti kogu mu jõust ära kulutatud. Ja siis ma sain aru, et ma ei saa sealt välja. Veel kolm ringi on tulemas ja iga igas Rimme kiri, igas ringis toodi Su 10 suurt kivi sisse hõõguvad. No vaat siis sa mõistad, et ainus, mis sind püsti hoiab, on palve, on tale, on tahe ja palve jõud. Ja, ja tõepoolest, kui, kui, kui ma sealt siis lõpuks ööpimeduses välja roomasin, see kestis kolm tundi, mis mul oli hea meel, et väljas oli pime, siis ma sain, olin saanud oma esimese õppetunni uhkuse, ülbuse ja alandlikkuse ja tahte tahte teemal. Ja Floyd ütles, et noh, see ei ole veel midagi, teda kutsuti juhtima lakota naiste higitelki. Sea pidid tema otsad ära andma, ütles, et kui naised palvetama hakkavad, siis on. Kui nad lähevad palveseisundisse, unustavad täitsa ära, et siis ta tema pidi otsad ära. Vastupidavus on naiste palvetseremoonia sellele erakorraliselt. Mehed kukuvad ümber, ei püsi püsti. Guido, kas oleks võimalik, äkki del laulaks mõne laulu, mida seal higistamistelgis lauldakse? Kindlasti mitte lihtsalt poleks õige, nad laulavad seda oma keeltes teinekord, need laulud on sadu aastaid vanad. Teinekord on mingi 10.-st 11.-st sajandist vanad loitsud, meie poolt poleks lihtsalt õige improviseerida. Ja meil oli siin üks, mõni aasta tagasi oli naissaarel, oli, see oli laager, siis meil oli Mohaabi kõrbest üks kutt siin Frank Mopaatis ja siis me palusime tal oma laule laulda ja ta laulis ja siis ühel hetkel ta küsis, et, et kuulge, et aga et miks te ise laula neid laule, et teil on ju need sõnad olemas, tuli vesi, maa ja õhk. Ja kohapeal kohapeal tõlkis oma laulu meie abiga muidugi Eesti keelde ja see on nüüd küll üks laul, mis on jäänud tseremooniat desse ringlema, siin tuli, anna jõudu maa, anna jõudu looja, anna jõudu, esianna, jõudu taevas oma jõudu. Ja see tegelikult see on see, mida nendest tseremooniatel julgetakse paluda. Looja märkamit, väetit, pööra oma pilk minu peale. On olemas pöördumised, vaata kui meie olime seal Pärnumaal, tegime ja hampel Charry hakkas äkki mingit loitsu, kusjuures on täiesti selge, täiesti selge, tähistaevas oli pea kohal, äkki hakkas antud seal mingit loitsu laulma ja mõne sekundiga lendas meile peale äikesetorm niimoodi, et noh, igast august hakkas vesi sisse vahutama nagu Keila juga taruga. Tyypi äärte alt hakkas sisse tulema täielik kõrval mingisuguse saja-aastase puu, lõi välk pilbasteks ja tahet rahulikult häirimatult laulis oma loo lõpuni ja paugupealt lõpes äike. Ja hommikul me küsisime, särjed, mida sa lahultsid. Oo jaa, see on ja üks väga hea 11.-st sajandist komantside romansi, vana komantside, tule, nende tulelindude loits. See oli tõesti jah, oli küll päris päris karm. Tule rõõmaga, tule enam, aga. Kas kastena vaev? Tulena maga. Sel suvel toimub taas armastatud ja oodatud Indiaanilaager seitsmendast kuni 10. juulini Jumindas kes on seal käinud, teavad, millega on tegu. Kes aga ei ole käinud, siis kuidas te seletaksite kuulajad telemillega siis on tegu, mis seal toimuma hakkab, kes on need indiaanlased, kes külla tulevad, oma kombeid ja kultuuri meiega jagama? Sel aastal mul on väga hea meel ka, et see nii on ja see, see signaal tuli nüüd juba Arizona poolt ja moona poolaka ütles, et kuule, Toomas, et ma tulen Eestisse. Inimesed kutsusid teda siia osalema ja oma asjadesse ja mõtlesin, et vaat kui tore, et sa tuled Eestisse, millal sa tuletades, ma tulen juulikuu alguses. Et kuule, aga teeks siis selle indiaanilaagri ka ikka kohe ära kohe ära, et kui ma Eestis juba olen ja ja moona poolaka on, kes on olnud kõikides laagrites läbi aastate, tema on meie õeke, kes, kes on meile uksed avanud, põhimõtteliselt nende asjade juurde tseremooniate juurde inimeste juurde antud Jerry Nelson on tulemas, muna, lemmikonu, moona, lemmikonu ja meie kõigi poolt väga armastatud inimene. Jah, ma just tahtsin öelda, et äkki lisage ka päritolu. Moonan happy avas Supai Anko Cherry Navahh Charlie Nelson käsi, jalk Women hirv, naine, temal lakota hiidatsa ja siis tuleb epifanio, kes on üldse vahakast oma naise Marta, aga siis tuleb see aparaat, kes on, mis tema on temas ka Eestis mingit kolmandat, neljandat korda, tema on ka mahu hõimust teada. Siis tuleb üks uus kutt koos moonaga, keda me ei olegi näinud, aga kui moona toob, siis peab mingi vend olema. Siis võib juhtuda veel nagu möödaminnes astub läbi ka veel rahvast, kes, kes otseselt ei ole nagu kutsutud, aga kes teab, et siin toimub. Nii et pole ime, kui siin mõni taat veel sisse astub üldisele poisid üldiselt on jah, indiaanimeestel on tseremooniate salati avatud kutse. Kui keegi on kusagil läheduses ja siis nad tunnevad, et nad saavad osaleda ja palvetada ja oma palve tuua ka sellesse ringi, siis see on alati väga hea. Mis seal indiaanilaagris tehakse, mis seal toimub, kõik need neli päeva. Ma olen, saab kindlasti kõvasti nalja, inimesed tulevad lastega, iga päev tehakse higitelke eranditult igapäevane higistamistseremooniat kõigile välja arvatud võib-olla naistele, kellel algavad päevad teinekord isegi moona, võtab südame rindu ja teeb nende naiste jaoks eraldi tseremoonia, et need välja ei jääks, sest noh, kui naisel on higi higistamise telgi kohta veel nii palju. Ma tahaksin lisada, et selleks, et näiteks sattuda kirikusse kirikutseremooniale, mida nad nimetavad neid, George enne seda puhastatakse higistamistelgis. Nii et tseremooniaga peale ja ka peale sellega, et selles mõttes need asjad on omavahel seotud. Indiaani laagri üks funktsioone nagu on selgunud, sest ega me ei ole ka ju ajast aega teadnud, tähendab, kuidas need asjad kujunevad. On ka see, et oma kõigepealt oma igapäevaelu, minnalaskmine meil oli kunagi siin üks Ameerikast pärit professor, kes tahtis planeerida indiaanilaagri viieminutilise täpsusega, noh, kõik neli päeva, mis järgnes, mis järgmine sündmus liks plaan seina peal. Mis on järgmine üritus? Indiaani rahvas ainult vaatas, ütles, et noh, et võta rahulikult, et asjata toimuvad siis, kui nende õige aeg, kui sa näed, et me kuhugi läheme, siis tule järgi. Ja, ja see, et kui sa suudad oma igapäevarütmi endalt maha raputada, telefon välja kell välja ja neljaks päevadki oma kell ja pange sära kusagile ja telefon ka ära lihtsalt ja, ja ärge ärge võtke selle muu maailmaga üldse ühendust praegu, sest et see on see, mida Indiaanilaager tegelikult taotleb, saavutaksid sellise ajalise aegruumi enda ümber, kus sa oleksid jälle võimeline tundma jälle võimeline mõtlema, võimeline osalema tseremooniatel. Seal tehakse kõikvõimalikke väiksemaid tseremooniaid. Ma ei teagi, kogu seda nimekiri ja seal tehakse lastele naistele ühiseid. Üks asi, mida Indiaanilaager veel on näidanud, et ta tohutult ühendab kõiki neid inimesi, kes sinna tulevad sellest kujunenud nagu omaette pere, nagu lausa nagu omaette hõim on aastatega kujunenud välja inimestest, kes on muutunud üksteisele selle läbi nagu kalliks. Nagu indiaanilaagrirahvas on just nagu teistmoodi, nagu kuidagi niisugune puhtam ja õigem, soojem ja sest tegelikult ka teine korda rasketest tseremooniate läbikäimine ühendab nagu ühised kannatused. Ega higitelki oli ka kerge, me oleme näinud sealt suuri muskleid, sest tätoveeritud mehi välja roomamas peale teist ringi ja enam tagasi ei julge tulla. Samal ajal mingid poisid panevad neli raksu ära, ütlevad kivid on kuumad, panen ühe veel lähevad tagasi ja panevad ühe veel. Nii et seal ka tuleb mängu, kes sa oled, kui vaimne hõre, sa oled? Vaimne seadistamine, vaimne seadistamine toimub kõva. Ja indiaanilaagris on ainult üks alati olnud, ainult üks nagu selline negatiivne hetk. Alati on lahkunud, pakkumine on, kõigil on jõle kurb on lahkuda üksteisest palju kordi on isegi tuldud öeldud, et Tarmo Nad, loome oma kommuun üldse Eestis Ostane üks suur lahmakas maad, hakkame kõik koos, elame, me oleme ju nii armsad, meieni jõudsid, meeldime üksteisele. Nii et sellised inimestest tulevad välja need nende parimad omadused, mis meis kõigis on ju olemas. Ja seal on see õige koht, et mängida ja praktiseerida, tuleb väike indiaani turg samamoodi, nad toovad oma asju sealt jama teid ja mingeid asju ja tead noh, lilletseremoonia on hästi Daralile tseremoonia täiesti uskumatu energeetikaga, see on seal Whakast pärit, selle tõi epifanya. Ja nad väga palju asju, väga palju toimub inimeste, nende ended, sisemisi tseremooniaid, mida me ei tea, ega siis lõkke ümber. Kui istutakse ümber suure lõkke tyypisse, ei tähenda, et kõik hoiavad käsi ja kõigil toimub üks ja sama asi. Kui seal istub 50 inimest, toimub 50 erinevat tseremooniat, igaühes toimub tema isiklik, täiesti unikaalne ja personaalne suhe loojaga, mida teine kõrvalt ei tea, ei näe ja ei saagi näha ja teada. Väga palju toimub inimestes sisemist tööd, mingid asjad selguvad alles hiljem, peale laagrit selgub, mis seal veel kõik juhtus. Kui inimene on veidikene jõudnud seedida, et noh väga palju toimub sellist ette, arvatamatud head, aga kõik, mis seal toimub, on hea eranditult kõik. Tarmo ja Toomas Urb oleme, tänasin rääkinud indiaanlastest ja minu jaoks on üks selliseid jõulisemaid indiaani ütlusi mis inglise keeles kõlab jõua vannijuhe, pinnueiding, foor. Ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles täpselt ja tabavalt tõlkida, kas, et sa ise oled kaua oodata, kuidas oodanud oled. Tegelikult meie oleme need tegelikult hopid ütlevad, et meie ise olemegi need, keda me oodanud oleme. Mis on teie jaoks sellised erilist väge täis indiaani ütlused, mis on kuidagi võib-olla rolli mänginud või mõjunud või ühel hetkel elus eriti teravalt või eriti tugevalt esile tunginud või abiks olnud? Noh, väga paljud palved, väga paljud sõnavõtud õpetatakse sõnadega mete Akvia hoias mis tähendab Holma relations kõik mu sugulused, minul näiteks otseselt avasseedee ravimisse. Ma sain äkki aru, et eranditult kõik eluvormid on omavahel suguluses järelikult eranditult kõikide eluvormidega on võimalik dialoog. See avas mulle täiesti teised ravimise dimensioonid kuni bakterite viirusteni kõikvõimalike elu vormideni, see, mida vanad vanasti nimetati linnukeeleks, see avas minu jaoks lindude keele. Seda öeldakse mitut moodi, saadakse hoome takiasse. Mittakkuja hoiassent, mis tegelikult tähendab kõik mu sugulused, kõiku suurused. Vaata nagu Mauglil oli, Me oleme sama, värtsin ajamina. Tamm sulle. No ma rääkisin sulle selle loo, kuidas indiaani naine mulle ütles, et kui sa tahad, need asjad sulle õieti lähevad, sest neli ringi ja ma arvan, et see on üks asi, mis on minu jaoks väga oluline. Et kui sa visualiseerib seda, et kõik neli suunda on võrdselt jõulised, igas ilmakaares on oma kaitsevaimud igas ilmakaares on oma tugi ja jõud siis sa, sa ei jäta midagi märkamata. Ja see tähendab täiust, see tähendab üksolemist ära jäta ühtegi tseremooniat pooleli ja ära jäta ühtegi tseremooniat pooleli. Tseremoonia ei ole lõppenud enne, kui ta on lõppenud ja kui ta on lõppenud, siis sa tead, et on lõppenud. Eke, ära jäta palvet pooleli. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma siis igalt saatekülaliselt küsin viis standard küsimust, nii ka teilt, nii et ma palun vastuseid järgmistele küsimustele. Esiteks, mis on elu mõte? Elu elu mõte on kõige paremal moel oma elu elada. Teostada ennast selle elu jooksul, mis sulle on antud teostada ennast toetudes kõige paremale, mida sa saad teistele pakkuda annab sõnastada, on ju. Elu mõte, on rõõm. Mäng. Elu ei tohi võtta traagiliselt tõsiselt, see on antud meile, et mängida ja anda endast parim. Mis juhtub aastal 2012? Võin sulle rõõmuteatena öelda, et me kõik oleme seal, kui see juhtuma hakkab, nii et me näeme. Jah, see on õige, ma arvan ka, et me oleme seal 2012. Juhtub see, et kõik läheb nagu peab nagu peale ja läheb hästi. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Eelkõige peaks inimene olema aus enda vastu. Ei, õnnetused tekivad sellest, et me hakkame iseennast petma. Ja siis hakkame eitama neid tagajärgi, mis me iseenese petmisega ise endale tekitanud oleme ja neid varjama ja kaitsma sealt sealt selleks et olla õnnelik. Ära ole see, kes sa ei ole. Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest. Mida te ütleksite? Me oleme üks sina ja mina. Ma vaataksin, kes selle ülesande mulle annab, kõigepealt. Ja siis, kui mulle see tõesti sobib, siis ma lihtsalt tervitan neid. Unustame ühte asja kogu aeg, vaimud näevad meid kogu aeg kuulevad meid kogu aeg. Me isegi ei pea teinekord spetsiaalselt pöörduma selleks, et meid kuuldaks. Eriti meie kaitsevaimude õpetaja vaimud ei maga. Neid kuuldakse ja nähakse 24, seitse kogu aeg. Vaimudele ei saa valetada, nad näevad ka isegi seda, kui me kavatseme valetada. Ja täpselt sama on kõrgete olenditega kosmosest, kes on ju ka osaliselt Me ju kõik tuleme kosmosest stsenaariumi kosmosesse. Me kõik oleme samal ajal maaelanikud ja samal ajal ka kosmilised. Me loeme 11 tegelikult kogu aeg ja kellel vaja, sellel meiega kontakt ammu loodud ja see ka loeb meid ammu juba ammu juba. Et lihtsalt pöördud oma parima tervitusega, tervitused, tervitused. Mida te soovitate inimestel veel lisaks uurida? Iseennast asjade olemust, sest kaasa arvatud iseennast ja kuidas kõige väiksemate kadudega naaseda võimalikult harmoonilise eluviisi juurde. Suur tänu teile, Tarmo ja Toomas Urb, et leidsite võimaluse külla tulla ja oma kogemusi kuulajatega jagada, et kas teil on kuulajatele midagigi lõpetuseks omalt poolt öelda. Mingi hea soovitus on mõni selline tore mõte. Kõige tähtsam on teada, et iga inimene, iga isiksus voolab oma elu algusest kuni elu lõpuni nagu jõgi. Kõige tähtsam on elada oma elu algusest kuni lõpuni kartmatult. Seni kuni sa voolad ise enesena, seni on seal kogu aeg kaitse peal ja sa ei pea midagi kartma. Kaitse kaotad sa siis, kui oma tee pealt kõrvale astud. Nii nagu on kõikides suurtes uskumustes, on kõige tähtsam on leida oma tee. Ja siis kõige raskem on sellele teele jääda. Ja kui sa suudad sellele jääda, seal on kogu aeg kaitse peal, mis ka ei juhtuks sinu ümber, sul on kaitse peal. Ja ma nõustun sellega. Aitäh teile, aitäh teile, kallid raadio, kahe kuulaja, et kui tänane teema teile südamelähedane tundus, siis uurige lähemalt indiaanilaagri kohta internetist Facebookist toksiga sinna sisse Indiaanilaager 2011. Ja leiategi infot seitsmendast kuni 10. juulini Jumindal toimuva Indiaanilaagrit kohta ning kui te seal sots võrris juba möllata, siis astuge läbi ka saate hallo Kosmos virtuaalkodust. Kosmonautide klubi ootab teid aadressil. Punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Tänane ja kõik eelnevad Hallo. Kosmosesaated on järelkuulamiseks ja allalaadimiseks üleval raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips, hallo kosmos arhiivinuppu all ning seal on ka foorum tagasiside jaoks. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks, seniks aga olge rõõmsad. No siin siin siin ja teed moosimoosi asi ja teed moosi moosi, moosi ja tehti moosi ja tee nüüd moosi moosi, moosi ja teed moosi, moosi, moosi ja teed moosimoosibaasi ja tee moosi ja teed. Onu Vabortorite vabrikute evad osi ja miilitsamootoreid, vabrikud, toodavate. Kui juhtud kohtama mundrites, nägime hulga. Siis teade on uusima ajaloo muuseumist. Vaadeale nii poole ta, kuid nii idas pole. Ma tean, et nii laeda, kuid nii ta saab. Kodumaalapsed evaid tulevad koju. Iidsetes haudades on saadud vanad elud. Ei lõhuta Eestimaa-ala poogi ühtegi talu. Adeanetseni, mis sest, et näed midagi muud. Ma tean nii-öelda, kuid nii idas. Ma, ma tean, et nii pooleda kuid nii idas maakodumaa, laulikud laulavad armust ja. Vaikida valus hingena põletab siis. Kui palju on maailmametsades meiegi leid? Ta kodumaa pojal luude kohal medamas tuule ja agara lollpea eest kaitstud unemage. See pole ju nii, kuule lausuvad kellegi poole. Kuid nõnda see olema peaa veani olema saanud. Ma tean, pole ta nii idas oleva, ma tean, et nii poolaeda, vaid nii ta saab olema, ma teha need nii-öelda, kuid nii ta saab olema. Ma tean, et tee poole ta, kuid nii taas laeva.