Tervist head õhtut, Tšehhi kuulajad, meie tänase saate külaline on Toivo Unt, keda te kindlasti kõik tunnete, sest ta mängib sellist kuninglikku pilli nagu kontrabass ja seda juba 45 aastat ja selle eest 42 aastat rahvusooperis Estonia ja Toivo, kuigi sa oled õhtujazzisaadetes olnud tihti külaline küll žürii liikmena. Ma küll oma festivali tutvustamas siis sinust endast ei oleme suurt rääkinud, aga täna on selleks nagu võimalused, et siis põgus tagasivaade teha sellele, et mida sa aastate jooksul kõik teinud oled, aga ma tean, et sa oled teinud nii kohutavalt palju, et selle kõigi üleslugemiseks vist läheks õige mitu saadet, et aga, aga midagi põhilist vast ehk ikkagi. Tere, Toivo ja terane kutsumast ja, ja ma küsiksin sinu käest sellise traditsioonilise küsimused, kuidas avastasid enda jaoks sellise pilli nagu kontrabass ja mida sa õppisid muusikakoolis? Ennem kui ma läheksin kontrogresse õppima muusikakooli, mängisin ma ise tehtud basskitarri ja ütleme ausalt, ega me eriti kontrabassi seedinud silmaotsaski alguses, sest et esiteks ta on füüsiliselt väga raske pill, vähemalt päris alguses alalõpmata näpud rakus, alalõpmata on ta häälest ära ja nii edasi. Et aga miks siis kontrobes sellepärast et ta oli kõige lähemal basskitarrile ja, ja tol ajal 15 14 15 aastased olin ma ikka meeletu baskitarrifaan. Noh, loomulikult kandsid tolleaegne popmuusika biitlid ja nii edasi ja kes mind selle muusika ja passivad üldse viis, on minu lapsepõlvesõber tihti. No suur tänu Sikele ta tegi väga õigesti, sellepärast et sa oled meie nii-öelda džässi suursaadik olnud väga paljudes riikides ja täiesti neid inimesi, kellega sa oled koos mänginud, ei jõua 10 käe näppudel üles lugeda. Aga muusikakool, kelle juurde sa sattusid õppima, siis kontrabassi? No võib öelda, et muusikakoolis õpetab seniajani eesti passimängu isa Meeme Saareväli ja ma olen tõesti väga tänulik saatusele kui ka talle ta mind õpetas. Ja eks pillimängu juures on kõige tähtsam see esimene alus, see kõige esimene ABC ja loomulikult temal on see mees, kes kes oskab seda kõige paremini teha ehk paika panna. No ja ta oli sinu kolleegiks kaua aega siis ka rahvusooper ja toon siiamaale minu kolleeg. Ahaa, vaat kui tore. Tervitusi siis neemele igal juhul ja milline atmosfäär valitses muusikakoolis oli seal selliseid džässihuvilisi tegelasi tol hetkel teisigi. No mina sattusin sinna 66. aastal, ehk mitte satusena kasson sisse. Siis kursus eespool oli minust Olav Ehala, Lembit Saarsalu. Paulus käis seal vahelduva eduga. Aga sellist õhkkonda nagu praegu otsa koolis, sellist loomulikult polnud, sest et see oli siis puhas klassikalise muusikakool ja mingisugune bändi tegemine või proviseerimine sugugi teretulnud, nii et me vahest kui Olav Ehalaga kuskil tagaklassis tasakesi mängisime, siis ikka suure hirmuga, et äkki Ki läheb pahanduseks, samal ajal kasutati meid päris hoogsalt ära, need, kes elab, klimproviseerisid ja džässi, püüdsid mängida siis kui oli, olid paraadid. Ja siis olid kuulsad seal seisundit muusikakooli õue peal. Et kui tuldi paraadi, siis, siis seal lubati kohe mängida ja tunti huvi, kas ikka mängitakse. No vot, see oli kindlasti üks selline põnev elamus, mis jääb eluks ajaks meelde mitte ainult sulle, vaid ka teistele ja muusikakoolis, sa kohtusid ka Aleksander Jabaiga. Tõsi küll, Aleksandr Rjabov ka pisut hiljem, aga tema, kuidas tema auraga kohtusin juba tõesti juba sel ajal ja noh, raadio vahendusel ja, ja ka see ta seal koolis õpetaja. Loomulikult nojah, jaa, Rjabov mängis sellist svingivat traditsioonilist džässi ja mis, mis stiil sulle džässis, nagu esialgu kõige rohkem meeldis või? No ma arvan, et, et üldse ütleme, minu põlvkondade meepõlvkonna muusikud alustasid ikkagi selles mõttes ABC's, et kõige supertuli ja mida me tookord kuulasime, Oscar Peterson ja ja jah, sellised svingi põhjused. Pipo põhjalised, nad pisut hiljem tuli, kool, trenn ja, ja Bill Evans trio ja, ja nii edasi. Aga jah, reaaboviga Aleksandr oleme, oleme mänginud põhiliselt ja svingmuusikat ja ütleksin, et ma olen seal nende aastate jooksul kõikvõimalikku muusikat mänginud. Sest noorest peast fantastilised ambitsioonid sa tahad kõike mängida ja tingimata kõige paremaks saada. Aga mul on hea meel, et, et me alustasime või õigemini mul jällegi saatus kui selliste õpetajatega nagu ütleme, Rjabov ja Raivo Tammik, kes alustades vingist tegelikult, et jään ma selle juurde, et džäss ka siis, kui mängitakse Friid, rääkimata piibopist ja nii edasi siis selle aluseks on swing. Et Chester's Lengima ja kuulame seda svingi ja seal on väga haruldane plaat, mis on salvestatud siis veel sellel sajandil tabavat meie hulgas ei ole, aga 2003. aastal siis Narvas ja mängivad Aleksander Rjabov, Viitkalasjokindid, Paulus, toimontia, Aivar Vassiljev. See aeg, kui sa muusikakooli astusid, oli just selline üks džässilaine kõrgaeg, ehk siis 66. ja 67. aasta džässifestivalid, et kas Naissoo ja Ojakääru vaim ka hõljusid muusikakoolis oli seal võimalus siis festivali külastada või kuskil Jämil juba mängida. No jällegi, ma ei saa muud moodi öelda, kui öelda, et mul on nõuak vedanud kogu aeg vedanud õnne olnud. Esiteks muusikakoolis õpetas harmooniat Uno Naissoo. Et see jube ütleb iseenesest kõik. 67. aastal, nagu me teame, oli ju superfestival mainida, mis ta ametlik nimi oli meil Tallinna festivalil midagi sellist on Tallinna ja Haapsalu festival ja mul õnnestus ka slaidi kontserdil olla. No muidugi 16 aastasena nagu eriti eriti ei saanud päris sügavuti, aga, aga alateadvuses on see absoluutselt meelde jäänud ja kusjuures praegu nii tohutu pika aja tagant tagant, et on, on täiesti silme ees mingid episoodid ja sellest kontserdist ja noh, rääkimata muidugi kui võtta nüüd see plaat, mis selle läheb välja anti, siis rääkimata sellest, millised mängijad seal olid. Ma, mul on siiamaani väga hea suhe rom, Mcluuriga tolleaegne pallimänge, bens mängis ka tema mängis ka selles bändis tol ajal ja, ja homme kloor super Ameerika bassimängija. Me oleme temaga teinud palju koostööd, sõnas mõttes ühte sama tööd porias festivali aastaid. Ja iga kord, kui ma käin USAs, siis me saame alati kokku ja ta on fantastiline ka õpetajana. Jah, me rääkisime naissoost ja Ojakäärust ja Nende muusikat, oled sa muidugi palju mänginud ja saatnud lauljaid, aga ma tahaksin ära märkida, et mõned salvestused on sinuga ka siin Eesti Raadio fonoteegis, kus sa laulad. Ja nüüd meil on võimalik, kas sa nüüd hakkad naerma või mitte, ma ka ei tea, ma ei ole nüüd tükk aega kuulanud Valter Ojakääru lugu rannakolhoosis ja ei laula keegi muu, kui Toivo Unt. Pilliroogu massi teeks ega leppisi purjeriks. Sul nagu süda mürisevad lainet elada. Noore emana on üleval määravim vanem võrke laskmas käia ujumas aga väga palju laule ja kala teda kuuldes merest. Vaatleja. Aasta oli siis 72, kui sa mõned laulud salvestasid ja noh, siin ma olen, et sul on väike pinge sees, aga vaatame, kuidas kõlab poolsaimanjad k Fankli lugu, meremees. Ja ei no täitsamees Mer vanni vaid. Ja. Ei pea. Vastuv ja vorm olla. Võõra. Kaheksa päeva. Kerel. Ei laagris täitsa. Vanni sees? Juba palju parem, ehk siis 70.-te aastate algul laulsid, seal on päris tublisti, kas kuskil varietees? Praegu kõlavad. Mul ei ole erilisi ambitsioone kunagi olnud laulmisega. Aga jah, noorest peast nagu ma ütlesin, sa ju kõike tehtud ja kõike püütud teha. Ja Ma laulsin lausa mitmes varietees maleval kõikides Me kuulsamatus varienteedeski, nüüd on Viru varietee, Tallinn paar ja nii edasi. Aga üldse selle laulmisega oli, nii et noh, laulda natukene alati meeldinud. Kunagi alustasin post Tombi nimelises poistekooris, praegune eesti poistekoorist. Jaa, jaa. Eks ma praegu laulan ka, aga, aga hästi hästi väiksele seltskonnale. Ja meil on selline tegutsev ansambel, juba võiks öelda aastakümneid. Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Aivar ja mina. Et seal kavas laulan jah. Nonii, et nendest 70.-test 60.-test aastatest on palju väga häid pillimehi, kes on läinud ka juba manalateele ja paljudega oled sa tõesti koos mänginud, vist ei ole neid, kellega sa ei oleks koos mänginud ja samas ka juba juba noorema generatsiooni mehed võtsid sind kampa, et näiteks Rein Rannapiga on selline tore ansambel olnud nagu hõim, et mis sa sellest mäletad? No esiteks, hõimukoosseis oli, oli fantastiline juba sellega Peeter Volkonski ja iseenesest see idee, see oli 80. aastal Tartu levimuusikapäevadel. Me mõtlesime Grand Prix d ja kõik asjad, aga see on üks kõige lühem lühemat aega eksisteerinud ansambel, kus me mängisime kaks kontserti. Lindistasime lood ära ja läksime kohe laiali. Aga seal mängis Paul Mägi viiulit. Mänginud Saarsalu jaa, jaa, jaa, Ain Varts ja, ja kes seal kõik on hästi tugevalt kasvanud. Ranna pise loomulikult. Ja Lembit Saarsaluga oled ka puuda soola ära söönud. Lembit Saarsalu kohta võib öelda, et ta on mul vana hea relvavend. Nii jah, ja hõimulugu meil siin mängimas. Vaatame, kas kuskil bassitümpsu ka kuulda. Laavalampi. No hästi vahvad lood ja sellepärast on Rein Rannap need valinud ka sisama varajaste laulude kogumikule. Neid varajasi laule on tõesti väga palju. Aga sul oli ka üks vahva periood, et kus sa mängisid radaris ja siin eelmises loos mängisid sa basskitarri ja kas radarist tuligi ainult basskitarri mängida? Jah, radari siis oli basskitarr ja selles eelmises loos oli, oli minu teada olema Eestis kõige esimene, kes ütles, bassi mängis ja see Fretesse oli loomulikult isetehtud. Kas seda kuskilt võtta? Greif sa ise maha kraabitud? Downbiidi chaco pastori pildi järgi, et, et noh niimoodi, et oleks enam-vähem välja nägema ja. Aga radari, mängisime basskitarri ja kuskil jah, kui mingi 80.-te keskel ma olen püüdnud ikka mängida paralleelselt mõlemit pilli ja võrdväärselt, et, et nagu ma ütlesin, noorest peast tekivad tohutud ambitsioonid, sa pead olema kõige parem igas asjas. 69.-ks aastaks kuskil. Kui ma olin teatris juba tööl, siis ma olin, olin abikontsertmeister, mängisin tol ajal tipundis Olav Ehala ansamblis, nii siis see seal sihuke popp poprokikene. Siis mängisin Raivo Tammiku trios, tolleaegne tipp ja mingi periood ka samal ajal Neeme Järve kammerorkestris, nii et aga lahtega selline pidu ei saa pikalt kesta. Ja vahepeal jõudsid veel sõjaväes ära käia. Ja 72 kuni 75 tennisemaa okupatsioonivägedes ehk mereväes tuli ka mängida. Seal olin ma ikka päris meremees, aga lõpus mul õnnestus ikka ennast orkestris nihverdada ja seal mängisin teist tenorit puhkpilli. Väga uhke oli. Nonii aga radariga olid ka Venemaa avarustel, on sul mõni vahva seik meeles sellest perioodist? No kõige rohkem meelde meeles see, et radar töötas tol ajal 80., siis, kui mina seal olin täielikult, nii nagu praegu, neli või 30 aastat hiljem. Läänes töötatakse täielikult professionaalselt, selles mõttes professionaalsel tasemel. Kogu bändi servis kõik asjad, kontserdite arv, kõik oli absoluut paigas, mänedžer, tas võimendused, värgid, ja mis muidugi meeles on, et mõnikord mängisime kuni kuus kontserti päevas tõesti keeruline. Et seal ei, ei passitud niisama, vaid ikka tõesti tehti meeletult tööd. Ja menetlus mentellidel Moskvas ja management oli Moskvas ja ja meil oli isegi mõnel reisul isiklik lennuk, Jak neli, 10, millega Radar ringi sõitis. Et ja loomulikult rääkimata jaagu populaarsusest tol ajal, kui kui Jossif Jakobson oli Jaak Joala soendus lauljaks. Kuulame lugu sellest perioodist Ütleks, et paist kõlas siin väga hästi. Jaak Joala olu kõrval ja Eduard Kattai on siin olnud helirežissöör. Ja ma saan aru, et üks periood oli siis selline, kus oli suurem rõhk siis sellisel papil ja rokkjazzil. Aga traditsiooniline selline džässikoosseis on klaveritrio, kus on võrdse tähtsusega pianist, trummar ja bassist. Sul nende triadega on olnud jah? Võin öelda, et olen absoluutne trio fänn. Ja trio ei tähenda sugugi ainult seda, et, et peaks olema klaveritrio, on see võib-olla kitarritrio, see võib olla ka ilma trummita, trio näiteks kitarr, mingi puhkpill ja pass. Et tõesti, see on üks ansambli vorm, mis, mis lubab, lubab tõesti musitseerida. Nii et no maailma tippnäide ongi Charlet, Riia ei saa öelda nüüd, et Kivičaret oleks saal ainumas või ehk ütleme praeguses praegusel ajal üldse ansamblimäng, mitte üksi atria, aga nimetamis rohkem. Trio on eelkõige ansambli kunst, mitte niivõrd üks või teine solist. Loomulikult kõik on solistid ja see, see üleüldine muusikaline sound ütleme, nagu välja öeldakse, sounds good, siis ei taha sugugi helirežissööritööd, vaid et see on tõesti muusika, see heli ja, ja ühesõnaga muuseas muusika kõlab hästi. Et eelkõige selline meeskonnatöö ja, ja mul on olnud õnn ja au mängida ikka väga-väga paljude erinevate pianistidega, aga eestidenistidest, kellega no eelkõige muidugi Tõnu Naissoo, Meristo Tõnuga, noh, me oleme üheealised. Ja Tõnuga ma olen, tegelikult on salves küll mitte plaate välja tulnud, aga salvestades on, on väga palju asju, ma ei tea, miks nad ei ole plaadina nagu jõudnud ja samuti. Tõnule endale on isiklik ja fonoteid, kus on ikka, kus meil on ikka selliseid asju, mida ma pole, ise ma ei mäletagi, et me oleme selliseid asju mänginud. Ja meil oli väga hea trio Tõnu Naissoo Deepojavere üks Eesti kõigi aegade minu meelest parimachestrumi mängijaid. Kahjustada ei ole enam meie seas. Ja, ja mina samuti tänu asjade Riias mängis ka Raivo järma mingi aeg. Aga mis meil kõlab, et see on ju kauem koosseis ehk siin on ilmselt tänu pojaga. Siin on Tõnu pojaga jah, et, et see endal tehtud hotelli jaoks plaat ja kas mängisid ka viirus? Ei mina magan, ma kahjuks ei mänginud virus, aga ühesõnaga tõrva koos teinud seal ei mänginud küll eriti pahasti karva sai, aga, aga sõbrad on spetsiaalselt niimoodi tehtud. Ja mis veel, et, et kui me räägime nendest Riiast ja, ja, ja üldse plaatidest nendes salvestuses, siis võin öelda, et ma olen absoluutne live salvestus, Stefan, kuigi kuigi fänn, kuigi, ütleme enamus siin plaat, mis on on, on stuudios tehtud, aga, aga parimad minu jaoks parimad asjad on, on just limina ja stuudios muidugi on võimalik teha laimina niimoodi, et, et ei pea 10 korda üle mängima ja, ja sisuliselt otse mängitud ägenenud muusikal kõlada. Kuigi meil siin Eestis nagu seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel festivali suuri nagu ei olnud, aga seda enam sai käidud ja mängitud siis vene muusikutega koos, et mina käisin festivali kuulamas, aga sina käisid mängimas, et kellega sa siis meie suured Liidu headest džässmuusikutest oled mänginud. Võin öelda, et, et ikka nii, nii mõnegi väga tuntud tuntud nimega, ütleme meie suure liidu mastaabis. Et alustame natuke väiksemast, aga kas on ka Bradski väga tõsine, tegime Grigori fain. Pianist ja Venemaal oli või on siiamaani selline muusikaveed nagu muusikateadlane ja seier tak. Ja tema panime kokku, et vene festival olid või nõudefestivalid olid ka sellised toredad kohad, kus uskuda suhtlesid ja, ja mingi ammisid, jõmmid olid ikka ülitähtsad ja kuulate teineteist hoolega ja ja muidugi seal oli omaette atmosfääri omaette. Aga igatahes me saime, me saime sealt väga palju igasugused sidemed, ma olen koos mänginud. Ja veel veel paljud, paljud tõesti, iga elu käin date Viktote vikuga saime tuttavaks pilises minu meelest, kui ma nüüd ei eksi, Mihhailova Kun ja, ja noh, ega ka väga palju levinovski oli fantastiline pianist, kui sa mäletad, nad on küll, osa neist on nüüd Ameerikasse, osa on päris ära läinud. Ma mõtlen teispoolsusesse, aga mõned on tagasi tulnud ka ja suurem osa neist tagasi tulnud need, kes sinna läinud. Nonii ja siis kaheksakümnendatel hakkasid siin käima ka nagu mõned välismuusikud, kellega siis meie jazzimehed siin stuudios salvestasid ja mõne kontserti andsid, et näiteks kus Barbara Tein oli nagu koos. Arvo Pilliroog. Ma mäletan, Frank, Maroko tuleb ja, ja eks neid oli veelgi, mõningaid ma mäletan, olid Austraalia ansambel ja nii edasi. Aga üheksakümnendates, kes siis juba tuli jätskaar ja, ja siis tuli juba vabadus ja, ja vabadus teha mida, mida iganes. Ehk sul on nagu mitu sellist Walti nimelist koosseisu, esimene visteli kvartett, et kuidas see kokku sai? Jah, see esimene balti nimeline oli Baltic kordajat ja seal see ehk teiste sõnadega ümber balti mere, ehk siis Taani, Rootsi ja esialgu Eesti, aga hiljem hiljem olime ka Hardo Meristo läks ära bändist, siis tuli soomlane Jarmo samal lainel, nii et siis oli juba neljamaa nelja muusikud. Ja sellest on sündinud ka plaat. Need sellised rahvusvahelises koos naad väga huvitav Vat just oma tööprotsessi tõttu, et kõigil on erinev background, erinevalt muusikast, kogemused, erinevad kultuuriline taust ja seda kokku viia on ääretult huvitav, samal ajal vahest on ka keeruline. Aga igal juhul ta toimib ja ta toimib alati värskelt, et mitte ma ei taha öelda, et halb, kui üks ansambel töötab 20 aastat koos aga see on kõik need rahvusvahelised kooslused, kus saadakse kokku tehakse projekt on igal juhul hästi, värskelt mõjuvad. Nii et see on salvestatud siis, kus see heliplaat See on meil salvestatud Rootsis ja tuuritsime selle selle bändiga terve Skandinaavia. Aga jälle, noh, kui me räägime nüüd muusiku elukutsest, siis ma võin öelda, et jah, me sõitsime terve Rootsi risti-põiki läbi mitu aastat. Aga kontserdite arv ja konstrinud intensiivsus oli nii suur, et, et vaata sellest Rootsist mitte midagi, eriti. Aga muusikat mäletad, jah, loomulikult. Sinu soolo järel oleks tahtnud plaksutada, aga see päris niimoodi ei olnud, aga väga vahva, et kas sa ise ka tunned, et millal sul tuleb soola paremini välja ja millal tunned, et noh, midagi nagu jäi puudu. No ütleme niimoodi, et nooremast peast oli soola, oli siiski eraldi eesmärk. Aga praegu praegusest kooslusest, mis mul, kus ma praegu mängin soolo ei ole eraldi eesmärk. Ta on üks osa sellest muusikast, mis me teeme. Ja kui ma räägin praegu koosseis, seda mõtlengi, need kahte kolmed Riiat, kus ma mängin. Et ta peab jah, moodustama ühe osa sellest tervikust. Tulen veel tagasi selle juurde, et nad 60 seitsmekümnendad ka mujal maailmas oli, oli solist ja siis oli bänd oli selja taga. Et praegu meeldib mulle rohkem selline selline sulandamine, vorm, vorm, kus on jah, tõeline, kus on ikkagi ansambli sambli väljund? Jah, on sul mõned eeskujud olnud ka fašistide seas üldse džässmuusikute seas? No nagu ma ütlesin, et loomulikult triad aga et eeskujud on eelkõige loomulikult nooruses on Scott lab vaara ja Ray Brown ja Nielseni Pedersen ja Heidi komees. Ja loomulikult muusikaliselt nagu ma juba ennem nimetasin, kiitšarret ja, ja mass Davise varasem periood, mittegrillisemaga varasem periood, just. Sonny Rollins, neid on tegelikult palju, oleneb see oleneb just ajast ja mida, mida sa tahad. Väljendada ise täpselt nii on, aga mis sellistel puhkudel teed, kui pead nii-öelda tundmatus kohas vette hüppama ja kohe kiiresti peaaegu lavale minnes on, on vaja asi ära teha, et ma mäletan, üks selline juhus oli meil jätskaarel, kui oli kutsutud siia. Jah, Judi niimak. Ameerika lauljatar, kes elas kui Euroopasse, aga siis trummar ei pääsenud nagu kaldale, siis et laev jäi karile kinni. Jätsa jõudis. Marko on Oscari, oli vist, jõudis just täpselt nagu laval, et kuidas siis sellest asjast välja tulite? Me tegime Jean-Francois printsiga eelproovi aga, aga üldiselt mulle väga meeldib, ma ei taha öelda või ei taha propageerimine 70 vormis tehtud projekt, aitäh. Aga, aga just seesama hästi lühike ettevalmistusperiood ja see tähendab seda, et, et on vähemalt tuhandeprotsendiline kontsert, kontsentratsioon, konsultatsioon, see ei tähenda muidugi seda, et see oleks seotud nüüd mingisuguse probleemide või mingi, ütleme lavastusega, lambi närviga. Aga, aga selline värskus. Loomulikult sa pead valdo materjale, sa pead teadma, mida sa teed ja ja nii ruttu kui võimalik omandama oma partnerite parimad iseloomuomaduste jooned, praegu muidugi lihtsam seda teha kui praak pannaksegi, kui mingi projekt siis mett on ju internet, on see koht, kus sa saad välja uurida, kes on kes? Saad noodi kätte saab muusikat kuulata, aga kuulame, kuidas te siis esinesid kostšudiga. Kitarrist, kes siin siis mängib, on seal transa prints, kes vist ei ole enam elavate hulgas, kus ta, kus autoõnnetusele. Jah, temaga oli juhtunud mingi ootamatu õnnetus. Kahju sellepärast, et ta oli ka väga hea kitarrist, kui seda teretada, kontserte uuesti üle kuulata, siis täiesti elamus ja hiljem hiljem on Judy teinud plaadi tema voos, mis on ääretult huvitav. Jaa, Chudi Nymacan, siis, džässlauluõpetaja vist nii Euroopas kui Ameerikas, nii et lab tähendab kontserte ka aga meenutaks veel sinu väljaspoole tegemisi, et aastakümneid vist võib öelda, et kui sa suviti esined pori džässifestivalil ja oled seal kohe lausa nädal aega või rohkem jutti, et kellega sa seal oled mänginud. Politsei siis mul on leping vene artist, kus mulle öeldakse, kellega ma siis ma pean mängima. Sest et Boris Jes toimib, on väga suur festival, nagu me teame, ta on kahel tasandil ja, ja teenin tema niinimetatud teenindama, peame ütleme, solisti, kes tulevad ümberrütmi grupita teatavasti meil seal paar-kolm bassimängijat, neuronpakku, luurory Ameerikast ja mina olin siis, et me tegime sama tööd paar-kolm trummimängijate, paar grammi, kas kitarristide pianisti ja vastavalt sellele siis öeldakse, et Putin on tunniajane kontsert selle või teisega. Ja see on üks huvitavamaid töö vorm ja vot kui me ennist rääkisime, et see kokkuvõtmine ja politseifestival ei ole võimalik proovi teha vaid et tõesti praegu on see võimalus, et vaatad internetist siva järgi, et kes on kes, millist muusikat ta mängib ja eriti huvitav on muidugi mängida originaalmuusikat, kui sulle pannakse leht ehk nootete ja sa pead hästi kiiresti selle omandama ja tavaliselt see see niinimetatud proov ongi. Vestlusvormis räägitakse läbi lugu, natukene paar piuksu tehakse ka ütleme, et see teema mingil määral kõlaks. Et see on üks üks huvitavamaid töövorme olnud kogu aeg ja ja see, kuidas ma sinna pori jazzil üldse sattusin, oli, oli see, et mängisime, nägime trioga, seal üldse poriseid, Tšassile sattumine on meie põlvkonna inimeste jaoks oli tohutu suur suur eesmärk, sellepärast et 80.-te, siis kui me olime oma parimas eas ja kõige kuumemas vormis, siis siis meil seda võimalust lihtsalt ei olnud sinna pääseda ja, aga meil oli küll see võimalus, et me saime seda Soome televisiooni vahendusel vaadata ja ja sõnas mõttes, unista minna, sinna saaks ja siis lõpuks tuli see võimalus siis loomulikult ma olen kasutanud seda seda ikka täie rinnaga. Kogu seda melu, kõike. Seenekiimerigandil ka plaat tehtud ja, ja praegu on siis see muusika mängimas, aga ei saa ju kuidagi üle ega ümber teed kössonist, kellega sa oled seal ka igal aastal mängimas. Ja just, ja teed, kes on olnud ka üle 40 aasta, kui pori, džässi sümbol, siis olema temaga mänginud, sõnas mõttes sadu kontserte ja teed, kes oli muidugi see, see artist, kes mind kutsus USAsse tegi mind tuttavaks sellise fantastilise kollektiiviga, nende juhtidega, rahul seda Spirit of ansambel. Ja kõik need USA-s olemise periood on olnud ääretult huvitavad ja ja see, mida me siin oleme jällegi oma oma nooruses vaatanud plaatide, pead neid nimesid ja, ja need on kõik seal kaverdada olemas ja nendega on normaalne suhelda ja ja, ja kui sa vaatad nende inimeste peale, siis jääb selline mulje, et nad ise küll ei tule selle peale, et nad niivõrd suured on. Kaasa arvatud George Benson, kellega mul õnnestus suhelda ja üks, üks lookene koos mängida trompetit jazzklubis. Et ta tuli lihtsalt naisega sinna sööma ja loomulikult muusiku hinge pidanud vastu kippus kippus laval lavale, siis tuleb leida talle kohe kitarri, mängis Jamelega. Ja siis ma tean, et sa olid seal Ameerikas ka siis kui oli see hirmus õnnetus kaksiktornidega 11. septembril 2001, mis tunne siin siis valdas ja kas mängud läksid edasi või, või õli siis kriips peal. Tegelikult ma pidin just tulema samal päeval 2000 või see 11. septembri õhtuse lennukiga tagasi ja loomulikult siis oli kriips peal kõigepealt igast lendamistel, aga teisest küljest oli see, see väga huvitav kogemus. Sellise emotsionaalse pinge juures, nagu kogu seda maad valdas ja, ja üldse mitte ainult seda maad, eks ole. Muusikud andsid siis, kas oli juba ülejärgmine päev, igal pool tasuta kontsert, et kui nädal aega hiljem töötasid enamus Manhattani Music paneelis ikka läheb või ütleme, need kõik need teatrid töötasid ilma rahata. Et inimesed. Selline nagu seda vaimset pinget Ja, ja mul on, mul on ja mina mängisin siis Spirit of Life ansambli koosseisus džauli Wilsoniga Charlie Wilson lauljana. Et mängisime, tahaks kolm või neli kontserti linnarahvale ja suured vabaõhukontsert, kus olid mitmed tuhanded inimesed pealtkuulamisele ja see oli fantastiline elamus. Nonii sa oled siis väga mitmel mandril käinud esinemas ja, aga ma arvan, et kõige rohkem ikkagi siin oma lähedaste sõprade juures ehk siis rohkem Soomes ja nüüd siis ja Lätis ja ja Lätis on, see oli ju väga hea partner, aastaid olnud siin Raimonds Pauls, temaga olete salvestanud isegi isegi mitu heliplaati, kuidas see koostöö alguse sai? Ma pean ütlema, et mul on olnud au maestro trios mängida passi. Et Raimonds Pauls lindistas plaadi, kus ta mängib klassikalist muusikat sümfooniaorkestriga oma sätetega sellises Tšassiliku stiilis. Ja seal juhtus niimoodi, et selle fonogrammi peale oli pass ära kustunud või mingisugune jama jah, midagi seal oli. Ja ta palus minul mängides, ma olin parasjagu, olin Riia festivalil ja Võ Se Rigas rütmile festivalil mängisin seal uuesti sisse, siis kus see vana pass sealt alt ära ja mängisin US sisse ja pärast seda siis meie koostöö jätkus kohe-kohe päris tormiliselt. Nii et sellest koostööst on on meil kaks plaat, mis on just klassika ja jazzi ütleme, süntees või segu. Ja tänu sellele sai siis nagu Raymond on siin ka käidud lõpuks kõigi noh, teda väga raske üldse kuskil esinema saada, aga sinu Nõmme jazzil ta esines ja nõmme džässi oled sa korraldanud ka juba 11 aastat ja ja põnev, põnev ma tahaks, et sa ütleksid välja ka, et nüüd on üks väga-väga tähtis osa sellest, on noorte talentide konkurss, et millal see sel aastal Seal on nii, see aasta on kohe 18 19. Märts, kus sa oled, ise oled žüriis teatavasti ja kindlasti. Ja seda, see on tegelikult natukene show case moodi, sest et žüriis on meil ju kus sa oled ise viibinud ka? Kõik need 10 aastat on ju meil and that's festivalide promootorid ja kunstilised juhid ja sealt valitakse välja artistidest, et meil ju muud muud auhinda pole kui esinemine kuskil tõsisel džässifestivalil, nagu seda on jätskaar, Jaboriaatse osaajad ja nii edasi. Jah, sel korral tuleb meil siis norra trummar ja esineb siin üksinda linnaruumis kui ka oma trioga. Nii et see on tõesti väga tore asi, aga nüüd sealt pausist edasi tänu vist Marismrieskantsine tekkis ka Baltic Trio veel, et kus teie Marisega olite siis? See oli tõesti Marise Marisa super idee ja see oli tingitud tegelikult ühest vajadusest. Trio sai kokku esimest korda Pariisis, me tegime esimese kontsert Pariisis ja seal mängib Leedu superpianist tainus Paulauskas mitte üksi pianist, vaid ka väga hea helilooja ja ja väga mitmekülgne muusik, et see, selle trio jällegi see tööprotsess on hästi nauditav ja alati suur rõõm nendega koos mängida. Nii et see on üks projekt, mis läheb edasi ja sul on neid projekte, mis mitte projekte, häid sõpru ja ja kaaslasi muusikas päris palju. Ja siin meie kohalikud välismaalased, ehk siis mina vist kohtasin esimesena Riia kavas saagid, see oli New Yorgis ja kui ta siia Eestisse tuli, siis mõtlesin, et et see on üks ja ainus kord, et on vaja ruttu kontsert teha ja niimoodi mõne päevaga oli nagu raekojakontsert korraldatud. Aga tegelikult Riia tuli siia elama nii, et temaga oled see, mis muusikat mänginud. Temaga peale ma võin öelda, et päris palju kohe mänginud ja võin enda peale võtta selle, et, et kaks meil Eestis elavad välismadam alast kokku viis ja võib-olla nad oleks nii või teisiti kunagi hiljem ka kokku saanud, aga aga nimelt Rio Kawasaki praam, Melvin ja siis me moodustame sellise trio ja meil on välja antud, et plaat, mis on jätskaar kontserdil live-kontserdi üles võtta. See plaat anti küll Jaapanis välja, kahjuks siin seda polegi saada. Ja Me mängime seal kiitchereti muusikat, aga mitte siis nagu klaveritrio, vaid et, et kitarri triona. Väga julge samm, aga kuuleme natukese sealgi. Märkamatult hakkab meie saateaeg lõpule lähenema ja veel, siinkohal tahan meenutada, et meil on tõesti kaks väga toredat džässmuusikut Lähevad märtsikuus kuuekümneseks, kui sa lubad, et ma ütlen, siis Toivo Unt ja Tõnu Naissoo ja nii see on, aga ette ma ei hakka sulle õnne soovima, küll siis õigel päeval. Aga saate lõpuks. Tahaksin kuulata siis sinu triot koos Vjatšeslav Novikoviga, et ta on suurepärane vene pianist, kes mängib klassikat erilisel moel. Ta ongi tegelikult klassikaline pianist, aga üks väheseid Glasgise pianisti, kes improviseerid. Need ei ole tõesti palju ja, ja mul on tõesti hea meel, et mul õnnestus kaks niivõrd suurt äärmust, nagu seda on tippklassikaline pianist ja väga kõrge tasemega džässtrummar Ameerikast. Ja nii ja selle triaga te olete ka väga palju esinenud. Nimeta ära siis. No üks tõsisemaid esinemisi oli George Unesco festivalil ruumi Rumeeniasse on üks üks Euroopa suurimaid Glasgase muskaatfestivale rääkimata siis siis Soomest ja ka siin Eestis ja aga see ennescud festivalil oli tõesti väga tõsine katsumus, seal olid ikka ikka ainult ülisuured nimed kõrvuti ja ja üht-teist sai ka kuulatud, näiteks Swingers, Singersed, mis, mis jättis vapustava mulje. Jah, ja ka uue koosseisuga või juba mitmenda ka ei tea, aga, aga noh sinu pass on ikka kogu aeg kuum, selles mõttes, et kuskile nurka sa ei saa seda panna, sest et ilmsesti mängid sa igal nädalal džässi, kas sa oskad öelda ka ära oma märtsikuu kontserdikontserdid? No täna õhtu on meil teatri puhvetis Tõnu Naissoo praam Evelin ja mina siis ma lähen Saarselevinskeevitusega, lähen korraks Venemaale. Siis on vahepeal Nõmme konkurss ja kuu lõpus on Ooperijazz. Ja see on ka üks väga tore formaat, kus sina kui rahvusooperi Estonia, muusik ja rahvusooperilauljat, teete siis sellist väga ilusat muusikat, kus kokku saavad džässiooper. Aitäh sulle, Toivo ja ilusat kevadet ja uusi loomingulisi mõtteid. Aitäh, Anna ilusate jätskaart sulle.