Tänast õhtu džässi alustasime sellises mahedas meeleolus ja musitseerimas on meil Urmas latikas, aga tegelikult Urmas on mul teisel pool lauda ja ma pean tema käest vabandust paluma, et ma ei ole pikki aastaid teda nii-öelda ja ette võtnud, aga nüüd on selleks põhjus, et hulk uut materjali jälle koos ja meenutame ka ehk ehk varasemaid aegu. Tere tulemast, Urmas, reedel on. Ja kuidas sa täna siia raadiomajja jõudsid? Millal sa täna hommikul tegid? Jõudsin väikese Webrusega esimese hooga läksin uude raadiomajja ja selgus, et nimetasin juba ammu tehtud saated, et aeg läks, läheb kiiresti. Ja nii, nii see on, aga tegelikult oled sa siin käinud küll, võib-olla varasematel aegadel salvestamas, kui ka juttu rääkimas ja eriti palju oled käinud üle tee televisioonimajas, millal sa seal viimati käisid? Tere, käisin viimati seoses laulukarussell. Jah, laulukarusselli, ilmselt lapsed meeldivad sulle ja. Mida su oma järeltulijad teevad, siis on nende seas ka muusikuid. Peab ütlema küll niimoodi jah, et et ma ei ole neile küll selles osas mingisugustki survet avaldanud, aga kuidagi on nii läinud, et nad on kõike otsustanud, vist isa jälgedes astuda. Ja ema loomulikult on ka väga musikaalne tema suunamisele ja no hea küll ma sind isiklikes asjus rohkem nagu ei pinni, aga tšehhi radadele, kuidas sa ikkagi jõudsid selleni selle teadmiseni, et sulle meeldib džässmuusika? Ka see on päris päris mitmeplaaniline küsimus. Mulle tundub, et lihtsalt jazzmuusika sobib minu nagu natuurib olemusega vast kõige paremini. Kui vana sa siis olid, kui sa seda ära arvasid, tajusid? Võib-olla ma ei osanud seda endale veel teadvustada, aga aga eks ma hakkasin. Eks ma hakkasin ju proovima lugusid järgi mängida juba mängima juba päris varasest noorusest, peaaegu siis kummarduse klaveri klaveriga tutvust tegin ja ja siis püüdsin neid lugusi kuulmise järgi mängida, mida ma kuulsin raadiost tol hetkel ei meenu, et seal on mõned pealkirjad või mõned autorid. Miks ikkagi meie oma eesti autoreid ju suuresti välismaised, ma ei teadnud, ma usun, et Naissoo Joitja ja siis olid ju lauluvõistlus, et üks neist oli ilusa nimega horoskoope ja selliseid ma siis kuulasin ja ja püüdsin neid mängida. Põnev oli. Et siis nutma veel ei tulnud, isegi vist. Kinnistumidele. Ja millal sa tabasid selle ära, et oh, et võiks ju ise midagi luua ja kirjutada. See oli ka päris päris ammu võtet ei mäletanud, millal see esimene just oli, aga aga käi lõpetades veel põhikooli oli mul juba natukene kirjutatud lugusid ja siis kooli ansambliga esitasime ja mõnda isegi üsna edukalt vabariigikonkurssidel. Nii et nagu teistelgi, et ikkagi koolipäevil saab see bändi tegemine alguse, aga oli isegi poprokkbänd või oli seal midagi Chessiliku juba. No pigem ikka selline võib-olla et et kuidas nüüd öelda, see oli niisugune natukene nõudlikum bändajate, vanemate koolivennad, kuulasid selliste mõistes progressiivset muusikat hästi ja, ja eks, eks siis mina olin sellesse, mis nagu kõige noorem ja. Et kolmetuuriga ei piirdutud ööl mõni ja räägime siis mõne sõnaga üle ka sinu õpingute, raja, muusikalise õpingute raja. Et kui sa lõpetasid keskkooli, siis. Läksin kohe Tallinna riiklikku konservatooriumisse tullakse nimega praegune Muusikaakadeemia ja seal oli käinud laste muusikakoolis ja lõpetasin klaveri erialal ja siis läksin konservatooriumisse päris mõnda aega kooli muusikat, aga sai kohe selgeks, et see ei ole minu kutsumus. Ja siis ma vahetasin eri alajastusin. Eino professor Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Ja teda tasub soojade sõnadega meenutada praegugi. Ega tema vist ei piiranud küll õpilase loomingulist vabadust ja hindu ja piiride ületamist ja kõike seda ta lubas, jah, absoluutselt mitte. Ja muidugi jah, ja mis tema tundide selliseks radinaks, nagu võis olla. No ta ei olnud väga, väga võib-olla aldis õpilast kiitma, aga kui ta seda tegi, siis seda väärtuslikum see oli ja ja tema tema kiidusõnad olid, et, et noh, see on ju päris normaalne. Või siis või siis teada sedasama see hästi leebe naeratusega, et no see on küll päris lame See tuli päris Eino Tambergi intonatsioon praegu välja, et tore seda meenutada. Rino ise on ju ka ikkagi mõned bluusilikult ja, ja mõned võib-olla isegi Tšassilikud lood kirjutanud, aga filmides ja jääma lavateostes. Aga nüüd siis nagu põhiraja juurde oma bändi leida 82. aastal, kuidas vend kokku sai, see Chesdenud? See kokku ilmselt seoses Uno Naissoo loomingu konkursiga oleks vast kõige täpsemalt tõsi küll, me mängisime juba ennem ja ja ka natuke erinevas koosseisus koosseisult otsimisele. Ja siis hakkasid kõik vahvad festivalid Aravetelt ses ja Pärnu fiesta. Ja see eelnimetatud naisse konkurss siis nagu see selline muusika tegemine juba muutus nagu süsteemsemaks. Sealt hakkas. Ja sinu esimene salvestus, esimene džässiplaat. Kuidas see sündis? Olles tulnud tagasi bostonis, kus mul oli rõõmud pida Berkley kolledžis siis olime seal juba mõned lood, üks kolm-neli lugu visandanud. Ja, ja siia tulles kirjutasin veel mõned ja, ja nii ta sündiski. Vana materjali ka tööd teinud ja natukene seda uuendanud, selles mõttes vist helikvaliteedi mõttes. Ja kuulaksime bluusisõpradele ja need sõbrad siin on siis ain Varts, Raivo Tafenau, Raul Vaigla ja Toomas Rull. Urmas latikas. Kas Ameerikas õppides neid ehtsaid pluusi brände ka kuulasid ja kuulsid? Ja selle seal oli hästi palju. Õhk oli muusikast tiine, lausa ütleksin, et õnnestus kuulata hästi ligidalt suvefestival petmeteni grupi. Ja samamoodi üllatus erutas ühel õhtul mööda ühte tänavat astuda pisikesed jazzi baari, kus mängis McCoy tainer. Piikse pianol. Selliseid üllatusi päras harjus nendega ära juba alguses oli see muidugi hästi. Suured mehed siin ja seal ja mentiini oli vist juba siis tuntud tegelane, aga kes sündinu lemmikuid džässis, kas keegi on sind kani otsesemalt mõjustanud või, või olete vähemalt vaimus? Tänud ja nüüd on kindlasti palju ja. Ja nimesi viste jõuaski nimetada kindlasti on, on see mõjutus toimunud vahel rohkem alateadlikult, vahel vähem. Aga kindlasti siku, Riia Lähed Ahmaatsemal Johnson. Ja neid on palju muidugi. Et kas sa kohe leidsid oma sellise küllaltki toredate armooniatega helikeele või või tahtis segaotsimist või kuidas seal tuli? Siis oleks õige öelda, et ega ma teadlikult nii küll väga otsinud pole, et ta on selline palju mänginud, lihtsalt selline kuidagi, see tuleb niimoodi iseenesest. Ja, ja nagu ei, ei allu väga analüüsile. Ja usaldan seda rohkem, seda, seda emotsionaalset lähenemist muusikale, mitte teaduslikku. No loodame, et kellelgi kunagi on aega, kas sinu muusikat analüüsida, et et sul on ju seda õige mitmes žanris ja ja tasuks ära nimetada, aga see tõsisem pool, mida sa oma teostest sealtpoolt kallimaks pead Eks nad ole kallid kõik, aga aga pärast loo valmimist valdab sind alati eriline õnnetunne ja elad natuke aega koos selle teosega veel. Mulle endale väga meeldib. Väga meeldib, ma olen kuulnud jubedaid esitusi sellest enda klaverisuid millegi vastu siin akadeemias ja ja lõpetasin selle sümfoonilise tantsudega. Sellest ei ole vist eriti palju salvestus säilinud. Ma tean, et, et alustati Eesti raadios kõik lõputööd. Sellest kahjuks kuidagi kiirustades, aga see lugu oli mulle endale kallis ja meeldis ka mu õpetajale. Ja no siis mul on, on ta au kirjutada palju teatrimuusikat Merle Karusoolavastustele. Meie väljad kuidagi sobivad ja ja, ja koorimuusikat ja koorimuusikat ja millest mõned loodame kombel laulupeole jõudnud. No igatahes oled sa väga mitmekülgne ja tegus nii kodus kui ka muusikarindel ja ja Vistan sellega seletatav, et tükk aega on olnud nagu sinu džässiloomingus paus, aga nüüd oled sa vist kätte võtnud ja tulemas on uus uus album, uus heliplaat. Et kaua see selle uue hobusega siis vaeva nägid? Selle ma mõtlesin kohe kätte teadlikult. Eelmise aasta alguses saabki aasta täis, varsti sellest plaadi loomise protsessist võtsin kätte, hakkasin otsast kirjutama, sellepärast et jahmunult tundus. Seal on natukene killustunud liiga palju. Ja see valdkond on veidi unarusse jäänud. Aga siis see tööprotsess haaras mind põhjalikult ja, ja sain kokku toredate sõpradega, kes seal plaadi peal mängivad ja see oli üks suur tore aeg. Nonii võtaksime siis loo sellelt uuelt albumilt ja see on samba garamba, kes siin siis mängivad? Samba krambas mängivate kõigepealt peaks ütlema, et siin laulab üks imekena ja andekas daam Kadri Voorand kes on ka teksti autor ja tegi ka väga omapärase viisijuppi selle loo peale, nii et see on meie ühislooming täiesti. Kadri Voorand on siin kaasautor. Siimailo mängib sopran, saksi Mihkel, märganud passi ja Tanel Ruben trummidel. Head jahu mobiilselt pianistid on igal pool väga nõutud ja ja ma tean, et sa oled väga erinevates koosseisudes mänginud nii oma ansamblid, aga tihtipeale kutsutakse sind ka, ütleme, lauljat saatma või kedagi saatma. Et kellega sa koostööd oled teinud, näiteks. Kuidagi on nii läinud, et mul on kõige rohkem koostööd ikkagi vist ette näidata meie toredate naisteristidega. Ma nimetan mõned, et nad ei ole küll kronoloogilise järjekorras teps mitte Silvi Vrait, Kadri Voorand, kes juba laulud, meil ka, Siiri Sisask, Kärt Tomingas, Reet Cromwell, Kaire Vilgats muidugi, ja vabandan, kui need, kes praegu nüüd nimetavad, jäävad. Aga see arv on kindlasti ongi sellest, et kunagi oli selline saade nagu tähed muusikas ja seal ma tegin küll vist kui saab puhtaks nimetada vähemalt ajutiseks. Võin öelda, et olen vist teinud pea kõikide turistidega selles mõttes kohtadeta. Ja palju sul neid viise seal peas ikkagi on, et see on nagu imetlusväärne, et jah, et tuleb mingi lugu ja tulebki õige armoonia järgmiga. Jah, eks eks seal aitab kindlasti, võib-olla ka selline mingisugune kogemuseta, tead, vahetevahel vahetame tundub see, et see on õige, aga on tegelikult omalooming. Teisalt on ka juhtunud niimoodi naljakaid lugusid selles samas saates Tähed muusikas hakkad mängima ühte lugu ja siis keskel mängid teist juba lõpetad hoopis kolmandaga. Seda huvitavam nagu ongi jah, et et see kahtlemata nagu on vist päris lõbus tegevus. Ja muidugi, muusika on ikka ju lõbus, ei peakski olema eelkõige just lõbus, rõõmu, pakku, tegevust. Ja aga ma vaatan, et siin parasema plaadi peal on üks selline lugu nagu Hannas songet. Kui mul õigesti meeles on, siis on see ka kuidagi ühe lauljaga seotud. Jah, selle looma kirjutasin pööbli kolledzis lauljale, kelle nimi oli ana Argentiina lauljanna ja see oli meie selline praktiline õppetöö, kahjuks sellest mingit helijälge pole säilinud, aga aga küll, ma tegin ta pärast hiljem saksofoniversiooniks tabeliga mänginud. Vibrofonisteride Rasma. Me kuuleme laulu siis, aga ma loodaksin väga, et sa kirjutaksid natukese rohkem ka nendele suurepärastele, naist, realistidele lugusid ma tahaks. Kuulame pre kaena laulu. Millal selle kõige paremini kompaneerimine istub, on see lõunal, hommikul või õhtul või öösel? No kui sa nii küsid, siis ilmselt ikkagi õhtupoolikul, sest ma olen õhtu ja inimene täiesti. Aga sellega on ka niimoodi, et ega ma ei, ei oota seda inspiratsiooni niimoodi. Levasestovi toolise JA teine tuleb, et ta tuleb ikkagi siis, kui või sa hakkad ise ei ole võimalik, räägime tööd tegema, siis ta käivitab mingisuguse protsessi ja nii ta läheb. Nonii, aga see õhtune meeleolu nagu mõjutab ikkagi muusika olemas tihtipeale, et sul on selliseid toredaid ballaade hästi palju. Aga iseloomult oled sa särtsakas, nii et need kaks poolt kuidagi siis peavad olema tasakaalus loomingus. Kas on või ei ole pikka rohkem romantikat. Kui sa nii ütled, et võib-olla siis tõesti eurootikuleme kindlasti muidugi ette, et tundes natuke ennast arvavad tundvat ennast, oleme pigem romantika. Ja nüüd siis saad sa ühe suure asjaga hakkama selles mõttes, et enamus sinu džässiloomingust jõuab siis topeltalbumile, nii, see varasem looming, mis pärast peeglik kirjutatud kui ka viimase aasta looming ja selle kahe albumi esitluskontsert on siis 20. veebruaril, et sinna ei ole enam palju aega kumu auditooriumis ja külalisi on seal palju kaasa tegemas. Ja kuidas ennast tunned siis nüüd selle kontserti eel ja, ja et plaat on valmis, on hea tunne. Kahtlemata on hea tunne ja see on ikkagi päris suur töö. Ja ega ma ju ei jäänud rahule sellega, et ikkagi palju palju mängisin teda soundi ümber, natuke paremaks läheb, aga, aga selgus keedetakse. Plaadi tegemiseks läheb aega umbes aasta. Nii et sa oled iseendale siis helirežissöör ja produtsent või kuidas öelda? Jah see see asi ka veel küll jah, et mind hakkas asi huvitama ja tal on selleks, millega nad juba üle viie aasta tegelenud. Ja see on siis selline plaat, mis ma nüüd julgen enda alt nagu enda stuudiost välja lasteaiad, oleme varem see nagu veel ei öelnud, aga. Kas teised muusikud on ka sinu stuudiot külastanud ja salvestanud seal kellelegi produtsendiks olnud? Et päris niimoodi me nimetataks, ma ikkagi seda stuudiot ei sellega nagu tööd ei tee, et, et on selline huvitavate projektide ja toredate sõprade jooksjate masstoodangut sealt ei Indrekule. Nonii ja klaveri harjutamisega, kuidas lood on? Oled sa temaga sõber? Iga päev või, või vahel jätad vahele ka? Jätad kaane kinni, klaverikaane. Täna ikka püüan iga natukenegi mängida, et see lihtsalt on selline harjumuseks saanud ja siis on kohe pärast seda on hea olla, et kui või vahel juhtub mõni päev vahele, siis on tunded milleski nagu Kurst. Millised klahvpillid seal kodus on? Klaver siis on mul Hammond orel. Isabel süntesaator. Ja ja on sul siis nende seas lemmik ka või, või? Erinevad meeleolud vajavad erinevat soundi. Seda küll jah, et kõik leiad rakendust, et ega iga pill omal omas elemendis. Nonii, ega siis ma arvan, et ei olegi muud, kui see väike saladus teatavaks teha, et plaadi nimi saab olema liblikatantsija, see, need liblikad seal juba lendlevad meie jutu taustal? Kutsud sõbrad kontserdile? Kallid sõbrad, palun tulge kõik kontserdile. See oli noh, niimoodi väike nali, mis tõsiselt mõeldud, aga igatahes suur tänu sulle ja ja ootame siis sinu triot, kus mängivad. Põhikoosseisus mängivad Tanel Ruben ja Mihkel, märganud ja külalisi on, on tõesti palju, et kui te olete, siis saame kõik kokku. Niisiis kumu auditooriumis 20. veebruaril kell viis Tahaksin sinuga rääkida teemale, peagi on tulemas seitsmes laste ja noorte džässfestival jääs taim ja sina oled selle festivali patroon ja mitte esimest korda. Nii, ma arvan, et võib-olla kõik kuulajad ei teagi, et Sillamäel on väga palju noori jazzihuvilisi Sillamäe muusikakool korraldab seda üritust üle aasta, mis siis sel aastal saab toimuma? Mul on jah olnud au selle festivali patroon olla juba kuus aastat ja sellel aastal on see pisike festival. 11. veebruaril on muusikakooli enda ruumides meistriklassides, kus ja festivali ümberkaudseid solistid On põhipäev, mis algab peale Lembit Saarsalu, Leonid Winskeevitasi ansambli meistriklassiga. See saab olema kindlasti huvitav, kus on kaks meistrit, annavad siis oma näpunäiteid ja kogemusi ja kõike muud. Sellises meisterklassis ja kell üks päeval hakkavad hakkab siis peale põhikontsert, mis hakkab, mis kestab ja pea viis tundi. Tõste eelkõige Elleri koolist, Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja nii edasi. Taanlane Aleksei Popov ja ka need, kellel on tulnud välja uus plaat, floora fauna ja selle plaadi materjali mängivad, mis on, mis on tõesti väga huvitav. Ja õhtu lõpeb suure trammiga. Nonii päris päris tore kava ühe korra ma olen seal isegi käinud sellel festivalil, aga kuidas sa hindaksid praegu noorte Sillamäel õppivate muusikute ja üldse noorte jazzmuusikute taset? Üldiselt noortes hästi džässmuusikute tase teeb ainult rõõmu ja huvituvi sässi vastu on, on täiesti uskumatu. Ja siin ma tahaks, ma arvan, et, et eelkõige on selle teenes ka meie festivali eelkõige sinus jazzkaar ja ja meie muud festivalid, kes on äratanud niivõrd suurt huvi noorte seas jazzmuusika vastu ja see üritus, mis toimub Sillamäel, ongi mõeldud selleks, et et et ka see regi selles regioonis esineksid meie, noored muusikud noh, tavaliselt Ida-Virumaale nii tihti ei minda ja kahjuks ei käida. Ja loomulikult Narvas on tugev tugev muud kogu ja samuti jõhvis, et need noored rohkem suhtlema, vahetuma ja oma ideid. Jälgige muusikalisi ideid vahetama ja see on selle festivali eesmärk. Nonii kuigi Sillamäe on ikka ikka päris kaugel Tallinnast, aga aga kaua see sinna tavaliselt sõidad, sa õpetad seal ju? Jah, ma käin siin esmaspäeviti tavaliselt talvisel ajal ikka miinimum kaks ja pool tundi sõidetakse sinna. Aga te ei ole midagi hullu ja ütleme hea ürituse puhul. Hea idee puhul ei ole ükski tee liiga pikk. Suur tänu Sulle, Toivo ja loodame, et inimesi tuleb kuulama ka siit Tallinna poolt ja meil jääb siin mängima Aleksei Popov. Aitäh ja tere tulemast Sillamäele. Tere, objekt Pissarenko tervist olla ja õhtul džäss tahab teada, kuidas seal Tartu pool Kaidžassiga asjad on, ma tean, et sa teed teist aastat sellist toredat seeriat nagu rajamuusika ja tutvustad häid Eesti artiste, see on väga-väga tänuväärne töö. Kuidas läheb ja mis on järgmine üritus? Tartus on tõesti väga, väga mitmekesine ja asjad arenevad hoogsalt ja mitmed kontserdipaigad võib juhtuda, et tuleb neid juurde. Aga näiteks konkreetne asi, mis, mis sa juba mainisid. Raja muusika sari tõepoolest käib juba teist aastat ja see on Tartu muusikute poolt kummardus eesti vanema põlvkonna legendidele. Ja tõepoolest, esimesed esimesed artistid, kes või õhtu kangelased, kes esinesid, olidki juba täiesti vanema põlvkonna muusikud, nagu Lembit Saarsalu haldumerist. Paljud teised Tiit Paulus, aga nüüd see sari jätkub ja selle formaat on see, et õhtu kangelane musitseerib nagu annab kontserdi. Ja samal ajal ta ka vastab publiku ja ka minuga juhtu juhi küsimustele. Ja räägib oma elus, et kuidas see oli siis, kui tema alustas, mis jazzmuusika tema jaoks on, kuidas ta soovida võib-olla noortele muusikutele, et mida tähele on selline uudne formaat, aga see on päris hästi õnnestunud ja saalid on viimasel ajal alati täis, kui raemuusika tardus, toimub just järgmine neljapäev, see tähendab, 10. 10. veebruar meie külaline, Ants Sergei Pedersen, kes on ausalt öeldes minu jaoks üks, üks suurimaid avastusi viimasel ajal just absurdsed lood tarile omal ajal on kirjutanud ja kuidas nad seda muusikat teinud. Ja Sergei õpetab ka Tallinna muusikakoolis, nii et te olete kolleegid ja radarit enam ei ole, aga muusika kestab ikka. Et ma arvan, et see tuleb väga tore õhtu. Ma veel tahtsin küsida, et eestlased üsna kidakeelsed, et kuidas sa näed, saad küsimusi küsima. No aga see on selline, et ega publik tõesti publik ei ole nüüd kõige aktiivsem pool sellesse nii-öelda vestluses, aga ma otsustasin, et ma võtan ikkagi enda peale selle, sellest sellise võltsija või intervjueerija rolli ja istumas sellistel kahel kahel punasel toolil. Ja meie keskel on üks selle põrandalamp. Genialistide klubis stiilis osas on kõik väga, väga selline uudne noorust ja siis vestlema, lihtsalt ma küsin, kui noorema põlvkonna inimene küsin, et kuidas nõukogude ajal kõik oli näiteks kui sina alustasid, infot ei olnud ja kõik oli võimatu ju, väga raske. Ja vaata ikkagi, kui suured inimesed meil on legendid ja kuidas nad on mänginud, kuidas siiamaani mängivad, sest Sergei Pedersen teetnud just teooriaõpikusee on minu arust väga huvitav. Ma olen ise sellega tutvunud ja loodame, et see varsti juba ilmub. No väga tore, ütle siis veel kord üle, kus kohas ja mis kellaajal see üritus on? See raja muusikaüritus, kus külaline Sergei Pedersen toimub 10. veebruaril Tartus Genialistide klubis algusega kell seitse õhtul. Väga põnev ja vast ehk nimetate ära ka järgmised külalised, kes saavad olema. Kui sa tead? Kas see kava praegu täpsustub, aga, aga juba märtsis ma tean, et tuleb meile külla Tiid kallusse ja täpselt koosseisu. Ma ei oska praegu öelda, sest see kõik on nagu jazzmuusika seal ikka. See kõik on väga loominguline ja muutuv. Nii et Tiit Kallaste ja siis sama põlvkonna muusikutega ka jätkame. Aprillis ja mais. Väga tore, tänan sind ja olete siis tartlased kõik oodatud Genialistide klubisse kuulama Sergei Pedersen i ja Oleg Pissarenko. Ja nüüd vaataksime põgusalt üle ka džässliidu veebruari alguse kontserdikalendri. Esimesena tuleb esinema Maria Faust ja seekord mitte oma suure koosseisuga, vaid kvartetiga, mis kannab nimetust pihtal number üheksa ja pole kahtlust, saab olema väga põnev kontsert. Kolmandal veebruaril Genialistide klubis, neljandal nuu džässiklubis ja viiendal veebruaril Kuressaares käest Elmar ja Maria Fausti eelmine album oli Taanis üks aasta parimaid, nii et ta oli esireas seal väga tubli Maria. Edasi aga tõepoolest on Eestisse tulemas ja nyyd Winskeevitš üks Venemaa kõige huvitavam maid ja mitmekülgsemalt pianist, kelle ansamblipartner teadagi on aastaid olnud Lembit Saarsalu ja kannab see duo nimetust years for too. Ja saame neid kuulata, et siis 11. veebruaril, Enra katrin džässikohvikus 12. veebruaril Narvas ja Sillamäel festivali jahest taim raames. Ja siis on 11. veebruaril no 99 džässiklubis ansambel flaks, päev hiljem aga prantsuse jaapani tuua tanki vangi, mis on Euroopa festivali korraldajat, et üks kõige armastatumaid ansambleid olnud just sellisest uuest generatsioonist. Ja meie tänast saadet jäävad lõpetama Lembit Saarsalu ja nyydwinskeevitš, ärge unustage ära ka Tanel Rubeni nõiutud veerand tundi. Need kontserdid on esimesel ja teisel veebruaril, nii et tuleb väga tihe. Veebruari algus siis džässimaailmas siin väiksel Eestimaal. Suur tänu ja kohtume järgmisel esmaspäeval.