See klass oli Rakvere gümnaasiumis Tegelikult tookord oli Rakvere esimene keskkool 41. aastal, jah, gümnaasiumi nimetati ümber keskkooliks siis kui tuli uus võim. Jah, see oli 40. aasta sügisel vist. Mis veel toimus seal Rakvere gümnaasiumiga ja gümnaasiumis seoses sellega, et oli 40. aasta ja 41. aasta. Noh, tulid uued õppeained, vene keelt hakati õpetama, konstitutsioon oli õppeainena üldse kaunis segane oli see pilt, sest et osati vabadussõjaväelasest samas selle peale. Keskkooli noored läksid motivatsioonile, sellega oli paksu pahandust. Kas te mäletate, mis päev, mis saastamiskuu see oli? Kuidas olete teie sellega seotud? Tõesti, ma ei mäleta seda kuupäeva tegelikult, mida sellega seotud ei ole. Sest et mina olin tookord natukene teistmoodi häälestatud. Ma tahtsin uuele elule kiiresti kaasa lüüa ja taotlesin loa ennetähtaegselt keskkool lõpetada. Ja seda ma veebruaris 41 tegingi ja sealt algas minu tee juba teises liinis võrreldes sellega, mida enamik eesti rahvast tegi. Boris Tamm, te olete kindlasti selle aja peale palju tagasi mõelnud ja analüüsinud ennast ka noore mehena toll otsustamise ajal. Noored mehed tegutsesid tõesti. Ma kujutan ette, et ühes klassis oli poisse, kes mõtlesid väga erinevalt ja igalühel oli oma põhioma põhjus selleks mis ja kuidas keegi tegi ja mõtles, sest kõik algasime mõtlemisest. Tegelikult põhiline vist oli see, et noored tahtsid midagi teha, aktiivsel millegile kaasa aidata, kaasa lüüa. Ja siis juhtus sellest, kelle mõju all see kaasalöömine toimus. Ja siit ka see veelahe, kes läks vasakule, kes läks paremale vasakule, vasakule. Kuidas see toimus ja mida te tegelikult lootsite, sest et ma usun, et see ei olnud mingitel ei tea, mis poliitilistel, tähtsatel kaalutlustel või omakasupüüdlikel kaalutlustel. See oli ka mingi idee, mingi aade, võib-olla isegi. Mulle tundus niimoodi meie põlvkonnale vähemalt minu kaaslasel tundus et see uus võim hauas nootele, tee kõikidele ametipostidele kõikidele võimalustele. Ja Me lõime lihtsalt selle tõttu, et me tahtsime midagi teha seda poliitikat sealt, aga ma ei tea vist tega eriti memmel. Mis teil siis nii-öelda silme ees oli kui te juba isegi keskkooli lõputunnistuse katsusite varem kätte saada? Oli tahtmine kohe ametisse minna ja niimoodi juhtuski, et ma juba veebruarist läksin ametisse omaaegse osa režiimi süsteemis, hiljem pioneer laagrisse, kes tuli juba sõda. Mis klassivennad tegid, mis neist on saanud? ReinPaul hoogu eema Paul Tambek. Ja nähtavasti veel, keda kõiki ma praegu ei tule hetkel meelde. Need tulid siis sind voolu kaasa, kus mina olin. Aga oli ka neid, kes vastupidi, olid häälestatud Endel Tooming, Osvald Toominga vend. Temal oli nii, et ta 41. aastal hakkas nõukogude ajalehe kaastöötajaks, aga hiljem jäi Eestisse ja nüüd Ma ikka aastakümneid Kanadas. Nii et tema on omapärane. Kuna ta vahetas poolt. Aga elu ei ole lihtne asi. Elu on küllaltki keeruline. Seda ette planeerida on väga raske ja tagantjärgi hakata neid hukka mõistma oma ühte või teist sammu nähtavasse. Kui paljudel klassis poiss oli, kui suurde, kas üldse oli? Klass nähtavasti kuskil 25. Ja poiss oli seal kümmekond ja ülejäänud on umbes, ma täpselt ei mäleta. Kas pärast sõda olid kõik poisid alles? All-Paul Tambek suri pataljonis. Ja tegelikkus momendil on meie klassist siin Eestis alles ainult kaks poissi. Seeniks tipnes Emine välismaale On veel mõningaid meie klassi poissi juba nendel domingastel jutu romantiivassaska, kui seal olema. Aado vend, seal on ka Rootsis. Aga ühesõnaga koha peal me ainult kahekesi. Härra Tamm, mis teile sellest kudega varem lõpetasite ja seda abitooriumi kevadet sellisel kujul teie jaoks olemas ei olnudki, siis mis on siiski sellest abitooriumi klassist sellest ajast? Meeles koolielust, seda te juba nimetasite, et uued õppeained tulid ja, ja kooliõpilasi puudutas kase, Vabadussamba õhkulaskmine paratamatult. Aga tee oma klassi elu ja. Te olete oma klassiõega abielus. Jah, meie see ühine elutee algas juba enne keskkooli lõpetamist, mühin elutee selles mõttes, et me käisime koos tantsupidudel ja õhtul siis saatsin teda koju. Suudlesin seal ukse all. Nii et me oleme tegelikult, kui seal juba kuusk mänd aastat koos elanud. Ja eks kooselu algus ja see oligi ärritooriumi aja niisugune, eks probleemidest. Nii et ei olnud seal vahet midagi. Kas on sõda, kas vahetub võim, armastus, kui ta tulema pidi, tuli? Nojah, niimoodi kukkus välja, et, et ta ootas mind see kolm aastatega ei oodanud, tegelikult. Aga noh, ma tulin tagasi ja siis ta oli olemas ja siis jätkasime sealt, kus enne pooleli On teie klassist rohkem paare kadunud või oletegi teie ainukesed? Jota, teie istute kindlalt oma abikaasa külje all ja ja ehki, kui me siin intervjuud alustasime, katsusite tema eest rääkida natukene siis kuu magnetofon vere ei käinud, linte kerinud ja pisut talle ette öelda. Üldiselt olete te tundnud mehe kõrval ennast kaitstuna? Jah, olen küll. Mul on elus vedanud muidugi väga hea mees olnud seda nagu kooliajast ajanud ja selle apituurimi, kui me otseselt seda lõpetamist koos ei teinud. Aga sealt on palju ilusaid ja häid meres. Teie käest võin ometi küsida, missugune oli teie jaoks Rakveres? Selles siis juba Rakvere esimeses keskkoolis see 41. aasta pitooriumi kevad? See on üks segane aeg muidugi, sest et uued uued seisukohad ja uued olukorrad. Ja muidugi need lahkuminekud, arvamuste lahkuminekud, aga üldiselt me olime noored rõõmsad ja ikkagi võtsime õlut, seda, mis me tahtsime. Mina tegin ka kaasa, käisin ka sellest demonstratsiooniks, kui see ausammas õhku lastiti, kahmasime igaüks kivitükikesi veel omal kaasa. Siis meil oli muidugi seal niukesed mingeid pahandusi seal mingisugusel võimlemispeol. Panime selga omal mustad püksid, sinised jakid ja valged tennised. Ja tegime seal nagu võimlemistunnis õpetati rivi käima. Tegime seda demonstratiivselt sealt, mille tõttu meil oli pahandusi, aga tol ajal oli meil õppealajuhatajaks, eks Jaan kurn, kes selle asja kenasti ära summutas, ei lasknud meile nii liiga teha. Mida tähendab siis vene rivi, see on minu jaoks, praegu on niisugune ootamatu, mu mõni meeskolleeg kindlasti oskaks sellest kohe õigesti aru saada, aga aga mis see siis teistmoodi oli? Ega minagi täpselt tea, aga ühesõnaga eelnema jalajälge sinna astusid, kus eelmine, need väga nii kompaktselt oli kõik koos, siis kus siis eelmise jalg tõusis, järgmine astus kohe sinna jala ja siis et see grupp või rühm läks väga, väga ühel sammul. Ja eks niimoodi ühte sammu käima taheti panna, aga klassis oli erimeelsusi, seda ütles juba abikaasa. Siis on meil väga ühendas, oli see, et meil oli väga tore muusikaõpetaja nähtavasti meil ja kõigil järgnevatel põlvkondadel klassidel ja reisijatel on väga, väga südamelähedased mälestused jäänud, olime lauluõpetaja Jaan Pakk. Ja kuna meie klassis oli palju muusikahuvilisi ja kuna meie sellel neljakümneaastaselt lõpetas kaks klassi korraga niinimetatud üheteistkümnendas klassis 12. kas siis oli kahe klassi peale, on meil tõesti palju muusikainimesi, sealhulgas nagu praegune koorijuht Harri siia hakk ja kuna meil oli koolis oma väike sümfooniaorkester isegi siis me tegime täitsa sümfooniaorkestrist. Etendasime opereti Silva maha oma jõududega Jaanuaco juhendamisel. Tegelikult oi, meil veel nii imelikus kui Meie Rakvere tolleaegse siis partei kompartei rajoonikomitee esimene sekretär oli üks keedist Tamm ja tema abikaasa oli ka meie Nende, kes oli ka mingisugune, ma isegi ei mäleta, aga mingi lavakogemustega naine ja kes metsis, juhendas muusikaliselt muidugi meie kallis Jaan Pakk. Ja me mängisime maha. Me tegime ise, dekoratsioonid on muidugi meil oli palju pahandust, et seda üldse läbi viia. Mingi Silva nõukogude jah, just nii oligi, oligi, oligi nii, aga ikkagi surutises või. Ja minul oli see au siis silmad laulda veel siis Kaarel Nurm sinugi õlisid meetrini osas ja tahtsid, on praegu juba surnud. Mütsikese nimeta sinna, see nimi ei ütle mitte midagi teile ja siis seda mõnid laulis haaratsiiak ja läksi väga bravuurselt muidugi, ja see oli väga-väga suur ja tore elamus. Meile, mis meil kõigil nagu meelde on jäänud ja muidugi Rakvere samuti, sest et kahel korral meil veel seda etendasime ja Rakvere linn katsest siis vaatama tulla. Ma kujutan ette, et gümnaasiumi nimetagem teda ikka nõnda, sest et suure osa sellest ajast oli ta ikka siis selleks ajaks gümnaasium olnud. Gümnaasiumi koht Rakvere linnas oli üldse väga oluline. Seal on see järgi, me saime sealt väga palju, sellepärast et meil olid tõesti väga tublid õpetajad. Meil olid väga tublid keele õpetajad, oblas inglise keeli laasi tulene preili laasi, saksa keel, saksa keele tegi meile niivõrd selgeks 100-ni, meie loeme vabalt saksa keelt, matemaatikaõpetaja proua kuulub iva oli väga tubli. Siis endine kooli rektor, kunagine madise matemaatika füüsika, ootan tükk aega juba, kas Nikolai Christopher kaalide ja Claudia Nikolai oli Claudia, tuli Rakvere kooli hiljem? Neid ma tean väga hästi, kuna Christopher Nolan minu mehe tädimees ja Claudio Kristusele tema tädi. No need nimed, mida te nimetasite, ma usun, et vähemalt 100 kilomeetri raadiuses Rakverest ütlevat igale keskikka jõudnud inimesele midagi. Kindlasti. Sellepärast et siiamaani igasugustel kokkutulekutel ja kokkusaamistel räägime meil väga tihti nendest ja tuletame meelde küll lõbusad ja naljakad humoorikaid juhtumisi samuti tõsiseid ja. Ei, ei, nad ei unune. Juta. Nüüd tahaks ma küsida midagi väga naiseliku. Missugune oli teie lõpukleit? Sest et koolistamist käisite koolivormis missugune see oli, muide, koolivorm oli tumesinine, villane kleit valge kraega, valge, väikese Iraan nurkse kraega ja must põll villane põll oli meil ees, siis, aga piduvormiks oli meil siis ilma põletanud loomulikult suur seltsis, nagu mäletan, mingi voldikestega ja tikanditega pidulikum, laiem krae ja seesama oli meil ka lõpuõhtul. Meil ei olnud. On teil praegu midagi, mingi episood, mingi hetk? No teate, nii nagu pildistatud oleks, et see hetk jäi ja on alati sellest lõpu kevadest meeles, sageli on need hetked näiliselt tähtsusetud, aga millegipärast on nad nii tähtsad, et nad on meeles. Jah, siin ma praegu sattusin küll raskustes. Võib-olla see lõpuaktusel meie kool, mis oli siis suhteliselt väga uus ja ilus hoone ja see pidulik meeleolus, jaa, jah, võib-olla see on tõesti silma ees. Kool sai valmis vist kolm aastat algust, arhitektiks tuli Kotli, tuntud arhitekt, meie oma kooli vilistlane ja ja ühesõnaga minu meelest kuuluma praegu veel kena ja täiesti ajakohane hoone. Ja terve kooli miljöö, ilus interjöör ja milles me siis elasime, proua Ellen, teie istute ka praegu oma klassikaaslastega siin lõpetanud koos, aga nemad olid minu klassikaaslased võib-olla koolis rohkem kui käik. Aga 41. aastal lõpetasite teiega, mina lõpetasin Tseeemm Rakvere tütarlaste kommertsgümnaasiumi. Tal on 41 ja räägime sellest lõpu kevadest ja sellest koolist üldse. Seegoloni 1836 üks. Baltisakslane, kelle nimi oli see sed? Ei, ei. Kas ma olen näige sekka? Ja siis tema suri ära ja siis andis raha ja siis alustati kooli. Ja see oli mõeldud nagu massi jaoks, et see oli juba vana ja traditsiooniline õppeasutus, aga see oli nagu see meie Beatrissa, kes oli seal juhataja, tema oli baltisakslane. Ja teie läksite siis Rakvere gümnaasiumist üle? Sinna pärast täis, taastab, mul tuli seda teist aastal veel üks karata, et kas mul on niisugune ebaõnnelik asi oli mehe matemaatikaõpetajaga meil saanud üksteisest aru. Otsustas, et teie ei saanud aru matemaatikast, tema ütles, et ma ei saa, et, et mul ei olegi õigust talle noh, keskkoolis olla. Nii läksite kommerts koolisõna kommertseeldab, seal õpitakse hoolega matemaatikat. Jah. Trükimasinad seal midagi, et mis oli nagu praktiline talle la naistele ja nisukesed asjad ägeliga ja siis meil olid väga head õpetajad nagu see on ja tema linna on väga hea saksa keele õpetaja pikkus, kuid tema, tema grammatika raamatut, klassi siis võis näha, et see oli väga vana või kas see oli kõik roheline, temal aga ilutanud laseb, ta istus tema vaimsuse keemia daam, tal oli 66 nööpi. Klainib ja kas te lugesite ära? Tahan öelda. Ja siis tema kasutaks seda, mis öeldakse, see naha Lorneti ahaa, niisuguseid suure sabaga ja siis väike sõrm hoidis kindlasti teemale veel, kui ta seda hoidja siis kostis, midagi, siis luges, kui meil tuli sillereid näiteks õppida 20, kaome rida või midagi ja siis ta läks näpuga ja kehkitage midagi vigasest, võttis näppu üllasedes, aga jälle. Seal tulidki mu saksa Narbus sellel ajal. Ja siis meil oli väga hea matemaatikaõpetaja, me saime paljuktseemiat, sa asja. Ma arvan, et selle koolile vaadati alla selle reaalgümnaasiumipõhisele, sega gümnaasiumi pool. See on omaette teise klassi õpilased. Aga ma arvan küll, et me olime nii head kui nemad. Ja mis juhtus 41. aastal, et mina tegin need kaks eksamit, mis Paris rääkis, ja vanemad eksamid, ma sain niisamasugune tunnistuse, nendel savideaal. Saite ka ikka oma lõputunnistuse, saite 41. kevadel kevadel ja mis see kevad teie jaoks oli? Minu jaoks oli väga keeruline. Pekas millegipärast. Ma olin nendes, kes läksid paremale poole ja ma olin väga patriootiline ja siis mina olin huvitatud poliitikast ja nii edasi ja siis kellelegi lolliks. Ma ei tea, mida salaja kuulasime sealt Helsingist ja nägime, kuidas saksa armee hakkas lähemale tulema. Ja ma ootasin, et tulevad sisse ja neetud venelased lähevad välja. Vabandage, teised inimesed, ma ütlesin, ma olen paremad olme ja nii oligi. Ja seadmise kevade nagu see abiturasta õhtuks, siis kohe kui me selle klassi lõpetasime, keegi siin ei ole veel nimetanud, oli see 41. aasta hirmsad küüditamised mis mulle palju mõjul tegime peale ja üks sõbratar, kes oleks täna meie juurest olnud, kes ei saanud tulla Inga Talvet saaredika kobergimas Siberisse sellel aastal. No ja see oli väga, vapustab minule. Niiet sellest lennust, ütleme kui me need Rakvere kaks suuremat kooli kokku võtame seda 41. aasta lendu, niimodi, vaatame sellest lennust, viidi inimesi ära viidi inimesi vära ja teised läksid vabatahtlikult. Ja siis oli neid, kes varsti läksid sõtta poistest, seal haises, kui sakslased tulid sisse, see oli juulikuus 41 siis noh, kes üle olid jäänud eestlastest need läksid Saksa armees. Proua Elle ennast, niimoodi on väga vägivaldne öelda, tegelikult Ma küsin seda teilt kõigilt kolmelt siit nüüd mina ei olnud tol ajal veel sündinudki. Ja väga raske on selliseid asju niimoodi otsustada ja väita nii tõsiseid asju. Ka kuidagimoodi on mul tunnet. Nende abitooriumi klasside peale kokku vist ei olnud ainsatki inimest, keda see 41. aasta mingil moel ei oleks puudutanud, saame õige õige. Igaüks teistmoodi algab, puudutas igaühte õiget, ütlesime 40-ga Kolmandale siis Akseli, sakslased võtsid need eestlased, aga meil oli metsapoisid. Aga need kohalikud sakslased tulid sisse, need metsapoisis oleksid kahe Saksa armees osakesteks. Jah, vahel nagu nõus? 41. aastal ikka säärane aastamis vapustas kogu meie põlvkond. Loomulikult jah, sellepärast, et me olime seal, ei olnud üks üks pere ühtede soovidega ühtede tuleviku unistustega aga nüüd meid nii-ütelda laiali ja. Ebakindlustunne oli, ega me ei taibanud sel ajal ju üldse ise nii teadlikult, mis meid ees ootab ja sõda oli veel nagu algamata ja milliseid tagajärgi toob. Ja ega ma siin ka vist ei eksinet. Moletan, et võis minna päris palju aastaid enne kui te kokku saite, nii et te võisite neid asju rahulikult omavahel arutada. Jah, 20 vastad pärast keskkooli lõpetamist tulime siis kokku, nii need, kes Eestimaal, nii need, kes Siberis. Ja siis tundsime ennast küll ühise perena ja mõtlesime ja arutlesime kõige toimunu üle. Võttis aega, enne kui sai need kaks erinevat tiiba jälle kokku viis. Aga oli see võimalik, praegu istute nii nagu proua Ellen väitis, et tema oli noh, väga parempoolne. Teie tunnistate, et te olite vasakul mõtlesite teistmoodi, see oli ometigi võimalik, et te hakkasite üks kord päeval aru saama, miks keegi nii mõtles ja, ja et on võimalik ikka tõesti jälle kokku saada ja klassikaaslased olla. Jah, kahtlematult, sest et mul on praegu sõpru, kes olid sakslased. Ja näiteks, kui me arutame tänapäeva Eesti poliitilist probleemi, siis paljudes küsimustes enamikes küsimustes me oleme ühel meelel ühel arvamusel. Nii et see lahkulöömine vasakule paremal 41. aastal, see oli teataval määral kunstnik ja sellest on nähtavasti tänapäevaks juba üles. See olenes lihtsalt sellest tõesti, nagu alguses ütlesite, et kes oli su sõber, kes oli see, keda sa uskusid ja kes suutis sisendada mingit mõtet? Kahtlematult näiteks augusti kas oli vana meremees, käis ist Hispaania kodusõjas? Tema oli väga aktiivne laulu ja pillimees. Ja noortele avaldas suurt mõju ja nähtavasti augus naaber tõttu toimus minul, kas vasakpoolne valik? Aga teie jaoks oli see aus valik. Proua Ellen, mis õieti sundis teid nii mõtlema, tol ajal ise mõtlesid, Moskvas on Eesti vabariigi. Ja kui siis juhtus nii 39. aastal, et anti lubadus nende vene baaside ehitamiseks Paldiski juures, mina olen üks nendest, kes sellega nõus ei olnud. Siis oli ka väga kaval nende venelaste sovjeti bow, nii et esimesel aastal 29.-st kuni neljanda aastani seal palju vahetust ei olnud. Koolis jäädi nii nagu olid. Ja siis minu isamaa ei võetud ära, kuni 41. aastal saab nii porised, esimesel aastal jäeti veetud. Ja kui nad siis Nõukogude Liit tuli sisseõigusega, see oli sellel samal päeval kaks päeva hiljem, 29. aastal. Kui see Britannia Kuulutus, sõda selle sakslaste vastu, sakslased läksid poolastele. No ja siis tuli ennast, selles oli see Venemaa, tuli sisse lihtsalt tangidega. Ja meie president Konstantin Päts ja Laidoner mõtlesid, et. Otsustasid mitte vastu võidelda. Ja 44. aastal otsustasite teie noore naisena, et selles õigist teie elada ei suuda. Seal oligi nii.