Laulnud olen ma üsna varajasest lapsepõlvest alates, aga lauljatee nii-öelda suurele straadil algas minu jaoks koos ansambliga Laine aastal 70 71. Raske öelda, kust see pisik on, aga muusika on mind saatnud lapsest saadik. Ja aeg oli selline, et noorusaastad langesid kokku popansamblite tekkimisega. Eeskätt muidugi tänu tiitlitele, sealt minu pillimäng ja laulmine ja nii on aastad läinud. No vaevalt, et ta mu isiklik omandan, aga, aga me oleme nüüd jah, natukene üle aasta koos üritanud midagi teha. Ja, ja nüüd see kaks nädalat, mil me esinesime varietee olümpia pärastlõunal selles programmis nii-öelda kella viie teed muusikat mängisime. Need on sellised, igihaljad Everliinid, meloodiad, mida lauldud ja lauldakse nii meil kui üldse terves maailmas. Selles ansamblis mängivad Erki Aavik Mati lukk, Tiit Kallaste ja mina lisajõudu täna oleme kasutanud isegi klarnetit vibrofoni. Nii et üldjoontes võib isegi. Võib tõmmata paralleele võib-olla apteni kuulmani. Vana stiili Swing stiiliga Reisinud olen ma väga-väga palju lainega Ma olin ma seotud kuni 70 Viienda aasta alguseni ja selle aja sees sai sõidetud kogu nõukogude liidu piires. Õigem on öelda, et natuke tundmatu on käinud minu jaoks põhjarajoon. Ülejäänud suuremates linnades igal pool esinenud, kaasa arvatud Kaug-Ida kuni lõpetades Sahhalini. Väljaspool piire. Olen esinenud kõikides sotsriikides, mõningates paaril korral ja lääneriikidest olen esinenud Soomes, Austrias ja Jah. Läinud aasta sügisel ma astusin Tallinna riiklikusse konservatooriumisse laulukateedrisse ja see oli endalegi ootamatu ja mis seal salata, üldsuse jaoks ikkagi üsna ootamatu, et selline samm sai. Ja ma arvan, et ma ei ei kahetse seda sammu, kuigi siin on elu üsna palju palju probleeme minu ette veeretanud. Ma loodan nendest üle saada ja isa õpinguid mitte kaks. No et minust nüüd sellises eas juba olles võiks veel ooperilaulja saada, selles ma üldiselt kahtlen, sest kui mina oma oma siiamaani lauldud laulu maneeris teeks mõningaid muutusi, see tähendab, et tõemeeli hakkaks Klenskit laulma siis ma vist ta pealt kaotan oma kuulajaskonna, sest see võib ääretult ääretult kohmakalt välja kukkuda. Aga loomulikult on võimalik lähemalt nuusutada kammerlaulu mida ma hea meelega teen. Ja kui lõpuni aus olla, siis iseenesest on mõttes Edaspidi ka konservatooriumis kusagil kolmandal korrusel spetsialiseerumine estraadilaulu poole. Kui on puhkus nii harva kui seda ütle, tuleb vaba aega, tegelikult üldse ei ole. Seda tuleb võtta, aeg tuleb vabaks teha silma. Igal igal juhul tahan minna eemale linnakärast. Ma olen sünnilt maalaps ja sellepärast mind kisub hirmsasti ikkagi maale, loodusesse. Ma olen sünnilt Abja mulk vabal ajal, no nüüd tuleb selline aeg just kätte. Ma vähegi võimalik on, lähen kalale. Minu jaoks on see suurim närvirahu üldse. Ja maandamisvõimalus tol hetkel ajutegevus täiesti lõpeb ja, ja see mõjub väga vägagi usutavalt talvisel perioodil loomulikult nii palju kui võimalik suuskadele, uiskudel. Ja ka ikkagi lootuses et see rahustab kõige