Rikkus ja vaesus, Marion eelmine kord toonitas, on need, mis panevad inimesed lugusid rääkima. Kui eelmises saates oli pikemalt juttu hõimude vahelistest suhetest, siis nüüd võib-olla räägiksime põhjalikumalt valdade ja külade omavahelisest nägemisest. Ja sealjuures tuleb ilmekalt esile mõningad põhjused mida siis aluseks võetakse, kui 11 pilkama hakatakse, rikkus, vaesus on üks nendest, mis tänapäeva inimesel võib olla huvipakkuvad, on ajaliselt juba kaugemale, jäävad ilusad regi värsilised laulujupikesega ütlused. Näiteks Raplast on 1928 kirja pandud viisijupp järgmiste sõnadega siis Ruila ka rikkade, Vari vaesede kihknaga kehvade talupojad. Ja 1949 märgibemiilia puu Märjamaalt, et Tallinna teeäärseid külasid nimetatud vanaste Vardil vaesed gernour, kehvad aibas, uhked roilas, rikkad pajakal, piriparajad. Nii kõrvaltvaatajana ja kauge ajalise distantsid tagant ei oska küll alati öelda, kas on tegemist kemplemisega kemplemiseks pärast või on nii-öelda muud põhjust ka. Vahel antakse see mõte edasi kujundi kaudu. Näiteks Karksi on põhuvald Abja teravalt. Ja eksvili ja viljasaak olid jõukuse puhul kindlasti olulise tähtsusega. Ja siis pole ka midagi arusaamatut sellest, miks viljakalt Virumaalt pärit inimesi nimetati siis vilja pullideks. Ja harjumehi agalabollideks, nagu ka saate pealkirjas oli toodud. Ning sinna juurde veel on öeldud, et rannamees, raba Kalitsa võib-olla sellist etnograafilist huvi võivad pakkuda vihjed rõivastusele mis olid ju tõepoolest eri paigus erinevad ja see torkas kindlasti silma, loomulikult olid siis hinda riided, ilusamad ja teiste omad imelikud. Pandi lõpus teade aga nende Helme poolitsilemis vastu Tartu piiri seisab. Kärstna vald, ütlevad nad Kärstna rannad konna ja kepi, Doc jala, sest et Helme rahval kirju käsuke, mis keskpaigast jämedad, kui võlli ei pruugita. Seepärast näitab Helme inimese jalg ta armastuse silmis nagu kipp ehk Doc välja. Eks seda hallivatimeest parmu kes heinaajal on üks kibedamad kiusajaid on Jüri kihelkonnas kutsutud Pärvala järgi Tuhala meheks põhjendades seda Tuhala meeste hallide rõivastega. Mis ka nii võisid olla, võikski tõsiselt võtta, kui ei teaks, et Lõuna-Eestis on sedasama putukat kutsutud lätlaseks paremal Sõrulaseks, Juurus, Mahtra meheks ja nii edasi. Järelikult on eesmärgiks hoopis naabri halvustamine, tüütumad putukad on tõesti raske ette kujutada. Ja võib-olla on sama suunitlusega naabri kitsideks sõimamise puhul. Sest kits on samuti väga laialt tuntud just pilke nimetustes igasuguses kontekstis. Näiteks Setumaal Mulnica külamehi sõimati kitse teks kanti halle rõivaid ja kui nad siis kuhugi Kirmaskile läksid või siis öeldi jälle, et vaadake, kuidas kitsed lähevad, seal ma ei oska, tugines järele ütelda. Ja on ju tuntud selline ütlus, kaet, kits pole loom, ega siis vastavalt kas mõni muulane või kõplane või ükskõik kes pole siis inimene ise on täiesti rahvusvaheliselt tuntud väljend. Kas mõnikord on midagi erakordset liitudega inimeste välimuses? Riietuses tuli siin juba juttu, aga päris nii füüsilisi iseärasusi võib-olla nii Eesti piires nii eriti ette ei tule. Kui nüüd võrrelda näiteks teiste rahvastega suhteid. Aga siiski, kas need on teatud mingid hõimukillud või, või mingid jäänukid võõrasustusest või sellist mustaverd on ikkagi peetud nagu märkimisväärseks ja selle kohta on ka ütlemisi olnud. Näiteks on Pärnu linnas olnud mitu vabriku täid, kivi junud lasi. Ma ei tea, kes need olid tõesti? Kungi Kustas ütles, et tema näinud, et mis kuradi poisikese nüüd on must Ta on jämedad nagu tündrad. Tuld, vabrikust välja maailma, mu must pilvede isi. Jaga Puhja kihelkonna võisi, vere ja ridakülaelanikke on kutsutud suiakestakse, nende kohta on öeldud, et nad olnud väga mustad ja kõhnad või siis ka väikest kasvu iseäralikud inimesed. Ju nad siis kuidagi teisiti välja nägid. Ja nende kohta On öeldud, et doktor Veske on kunagi seletanud, et sujakesen on tulnud lõuna poolt niisuguseid üldiseid, stereotüüpseid välimuse kirjeldusi mulgi kohta, et mulk on ikka naljandites tavaliselt paks või öeldakse vana suurt paksu ihuga või suure kütuga mulk, et see on siis selle rikkuse võrdkuju. Ilmselt juttu oli ka sellest, et kui mõnes kandis monotavad kauem säilinud seegi langeb, pilk on. Kas selle kohta on ka päris mõni ilus jutt olnud? Näiteid on mitmesuguseid. Seda on ikkagi ära märgitud, näiteks Jüri kihelkonnas on, on nüüd Nabala vald selline metsataguse kõrvalisem koht, näiteks Anna Põldmäe, kes on ise elanud Rae vallas. On jutustanud niiviisi aastal 1957. Et kurna, vald oli kõige ette head, hobused olid, kohad olid kohad siis mehed käisid, toredam, nii riides, saapad läikesid jalas, naistel olid pikalehviga mütsid peas, saal oli maha jäetud, vilets viletsad riided olid kirikus, kohe nägidki, seal nabalast kodukootud linna värvita, riided olid, jooksid üle kiriku taha nurka, ei julenud teiste hulgas olla. Ei julenud teistele vastu tulla ega teretada. Imelikud olid. Käisid kaua puuessi vankritega kirikus. Aga seal olid ju vedruvankrid. Võib-olla üks olulisemaid on kindlasti keel, murded, mis on paiguti olnud erinevad. Ja need keele erinevused on võib-olla isegi veel laiemat kõlapinda omanud kui erinevused väljanägemises ja kommetes. Võõrast muret on osatatud paljudes keele naljandites millest üks osa põhineb just nimelt teineteise valesti mõistmise tõttu tekkivatel koomiliste situatsioonidele. Või siis lihtsalt esitatakse naljakana tunduv keele näide naabri või võõra kõne pruugist. Mingi murdesõna võib hõlpsasti saada seda murret kõnelevate isikute pilke nimekski. Näiteks on kirja pandud 1937 Kuusalust. Et Kolga Randlasi sõimatakse, ige Braiglane, sest nad ütlevad kogu aeg ige broiga. See on siis ikka praegu vist miks need murdepiirid ühtisid hõimupiiridega ning vastavalt ka suuremate territoriaalsete üksuste maakondade piiridega. Ja eks ole ju teada, et kus on piir, seal on ka piiritülid oma ajalooliste tagamaadega. Ja vägagi selge meie-teie vastandus ja piirialade elanikud võisid jääda ka nii-öelda üleminekutsooni või kahe tule vahele. Näiteks helmest on kirja pandud möödunud sajandi lõpus. Et siit meie, Helme rahvas nagu ei arvaks juba vanast Ennast Viljandi rahvas olevat, sellepärast annab siitpoolt kõik tartumurdeline rahvas Viljandi rahvale seda sõimunime Viljandi vibunina. See peaks siis olema sea tähenduses alasti. Selline kujundlik ütlemine. Siis edasi läheb see näide niimoodi. Aga et meie endid, Tartu rahvas ka ei arva olevat, sellepärast saab kõik võrumurdeline rahvas siitpoolt omale sõimunimeks. Tartumaad paarilassi, kavala varga. Sealtpoolt muidugi meile vastu mulk. Helme rahvas ja Paistu rahvas sõimavad Tarvastu rahvas, Tarvastu seanaha, Tarvastu rahvas paistab hoolitseid vastu Holstre Kuke soolikse. Aga nende Helme politseile, mis vastu Tartu piiri seisab ütlevad nad Kärstna kärnatse konna ja väga maiad teiste keele murdeid naerma. Nimelt võru keelt olid Tarvastu rahvas ja ka need helme poolitsed, kes nende piiri vastu elasid, mitte üksi keele murret, vaid Kariidemorodo, Läti piiril tekkis probleeme ja eesti murrete vahel ja sellest on ka mitmeid naljanditüüpe ning teiste keeltega kokkupuuteid on igal pool piirialadel, näiteks põhjarannikul olid vastamisi siis Eesti kurat ja soome Bergel mis on ka rannikumurdes tuntud. Seda tuleb esile ka naljandites, mis kõnelevad Randlastest. Näiteks kui Randlale unustas ristima minnes lapse koju pannakse andlase suhu sõnad. Et mis tulimane kurata Bergel unust lapsega netis nii-öelda võimendavad teineteist. Haljala rannas sõimanud soomlased ja virulased teineteist vastamisi just Viru kuraditakse Soome Bergeliteks. Aga siin on asi muidugi juba naljast kaugemal ja ka Felix Oinas on käsitlenud seda nähtust kus naaberhõimu just sagedamini teise rahvuse nimetus saab kuradi sünonüümiks. Näiteks ka setudele sülawadilane tähendanud. Antsak inimene, halb inimene või ka kurat just. Ja oinas arvab, et Setumaale oli mingi Vadja koloonia ET vadjalaste tituleerimises setude poolt kuradeks peitub viide omaaegsele ligidasile naabrussuhetele just. Sest eks naaber on ikka, see läheb võõras. Keda siis pilgata. Kuradist ei tahaks sinna ka pikemalt süüvida. Kõige pilgatumad ongi just nii-öelda suhteliselt äärealade murded. Põhja-Eesti keskmurre kui kõige kirjakeelsem on üsna kergelt pääsenud see tavaline keskmine mille üle ei olegi põhjust nalja heita. Naerdakse näiteks idamurde hõõrohkust. Näiteks küsitakse, mõnes nalja andis, et kas sul on rendikõht või ostetud kõht ja vastasasja, et meil on ostetud kõht viie värk sees ja kivi reied siis kivilehed ja ostetud koht. Muidugi tundub see naljakas neile inimestele, kelle kodukeeles seda õõd selles tähenduses ei kasutata. Samuti pilgatakse Harjumaale kolinud mulki, kui ta tahab talveks vana elajat leiva kõrvale osta. See tähendab siis veiseliha. Või ütleb kõrtsis, et asetekke latsi, selle asemel, et öelda, tehke platsi. Või kui proua küsib Tartu turul piima müüvalt võrulaselt. Et kas on ka soe piim, siis vastab võrukat prouadega nalja, sutt ei ole meie maalgi kostmate too piima siis kätte saa ja oma mured peetakse muidugi kõige puhtamaks ja kaunimaks. Näiteks on kirja pandud naljalt, kus Virumaa neiu sai Põltsamaale mehele ja lausus, et küll siinpool on imelik keele murre, meie pool on üks puhas keel ei ole talk jäänuaga Viagnoosi ees. Võib-olla need varad murdeerinevused ongi praegu taandunud rohkem nad ei ole nii aktuaalsed Koiust, suhted teiste keeltega, mida ka imbub igalt poolt, mine sisse ja näiteks suhtled soomlastega ja nendest on kindlasti ka niisuguseid naljaandeid, kus tekib valestimõistmisi mõne sõna tähenduse põhjal. Aga noh, just need need hõimunaljad ja murrete naljad on, on ajalooliselt võib olla huvi pakkuvamatki meile endile. Keele kõrval on kindlasti ka usk üks selliseid tegureid, mis on aegade vältel igal pool maailmas hulgaliselt tülisid tekitanud. Eestis sellel pinnal suuri probleeme ei ole, sest et luteri usk on ikkagi vanem kui kui möödunud sajandi venestamise käigus. Sissetoodud vene usk mis siiski eestlaste seas eriti populaarsed ei saanud. Võib-olla teatakse peaaegu nimetada, et seal ja seal külas elas rohkem vene Osulise, niiviisi aga mäletatakse ka põhjuseid, miks sinna vene oskust mindi. Natuke teine on olukord setomaaga, kus on õigeusutraditsioon vanem ja seal tulevad esile ka konfliktid või, või õigemini naljaheitmiseks taandunud vastuolud usu pinnalt. Näiteks on ilusat kirjapanekud kirikukelladest, kuidas Löövad vene kirikukellad ja kuidas siis Teru luteri kirikukell vastab. Näiteks algab vene kirikukell Juhkla Juhkla Luteri kiriku Kelvastab Ruski Duracrovski Durack. Selle järel hakkab vene kiriku väike Kell sõimama. Martin Luts pärust. Martin Luther suurim sõnn, Martin Luther, suurim sõnn. Setod on ju eestlasi nimetanud üldiselt Mutsikuteks tähendab just usu seisukohalt, et nende usk ei ole õige, et nad on metsikud ja uskmatud. Ratastel minu teada sõitude kohta spetsiaalset sõimunime ei ole, kuid eks see nimi setu iseenesest on juba omandanud naaberhõimude jaoks piltliku varjundi, kuigi setud ise võiksid selle üle pigem uhkust tunda, et nende vana hõimu nimetus säilinud, kusjuures uga laste oma on ju täiesti kadunud. Kasutusest on võrokesed ja tartlased, aga Ugalas enam ei ole. Aga võib-olla veel mõnedest põhjustest, mida siis pilkamisi aluseks võetakse. Osatakse ka mitmesuguseid kalduvusi, harjumisi ja iseloomujooni teks rumalust, pikatoimelisust, kinnisust, kavalust, korjust, kaklemist ja varastamist. Või siis proovitakse neid iseloomujooni omatahtsi külge sellele naabrile, keda siis alustada tahetakse. Sellel pinnal just väga niisugust kurjust või halva soovimist või noh, ütleme otseselt surma või hävingu soomimist naabrile ei ole minule küll silma puutunud selles vanemas materjalis see niisama võib-olla heatahtlik norimine. Ehk tulevad mingid temperamendi erinevused võib-olla välja näiteks Lõuna-Eesti hõimude ja põhjaeesti hõimude vahel. Kui, kui Põhja-Eestis mees lihtsalt vihastas, siis seto tõmbas bussi välja minu seni jäme üldistus. Teatud mulje siiski jääb, lugedes neid tekste. Ja see on ju teada, et lõunaeestlased on veidi temperamentsemad kui kui aeglased põhjaeestlased näiteks on Petseri olnud tuntud tänavakakluste poolest ja ja sellepärast nimetati ka Harjumaal asuvat Vaida küla kaklemise tõttu Harju Petseriks oli ta ka veidi maha jäänud, kuigi maha jäänum kui kihelkonnakeskus. Siin on jällegi näide selle kohta, kuidas üks pärisnime, kuidas üks pärisnimi võib muutuda kõige tähtsamaks pilkenimeks. Sõimunime võib anda ka mõni täiesti tähtsusetu episood. Lisaks inimeste omapärale võib pilkenimi tekkida ka paika looduslikest iseärasustest näiteks setu Sagoria külaelanikke hüütakse või hüütud Sawygottudeks, sest seal olnud savine maa. Halvustavat eesmärki teenib ka naabrikutsumine looma või linnu nimega mida tuleb üsnagi tihti. Ja enamasti on sellise nime saamise taga ikka oma lugu mis vahel on üles märgitud, aga vahel ka mitte või on lihtsalt unustatud. Näiteks on Harju-Madise pianisti ekspeditsioonilt 89. aastal kirja pandud, et Ruila mehi kõnetati. Ott sõitis nagu siga, et sigu nimetatudki Ruila meesteks. Ka Viru-Roela mehi on kutsutud sigasekse siga, põrsas on üldse ühed populaarsemad pilke loomad. 37.-st aastast on aga sellele harjumadisse loole täienduseks üles kirjutatud lugu, mis avab ilusti selle nime tekkimise tausta, mida 89. aastal enam ei väetatud. Kui ise on järgmine. Kui vanasti killavooris käinud, siis teinud teistele ka krutsikaid. Mu isa rääkis, ta, on talles üsna poisike siis Maidlast jäänuste vana mees, Neymon oli ta liignimi. See on ka killavooris täälon, diahobune, sõitnud juba tükk maad, siinpool arude vahe kõrtsu teistest mööda läind kõrtsu hoovi, võtnud sealt seaküna kõrtsust ostnud kaks toopi õlut kotist võtnud leiba pannud need kinosse. Loinud Kuits, Ruila mehed, tulge ladima. Aga vaat ise oli ennem Ruila meeste käest saanud. Kui killavoor senna jõudis. Sellest ajast ikka Ühidvad uits Ruila mehed sest on ikka üks, 70 aastat, kui ta rohkem pole. Paistab, et just loomanimedega sõimamine oli sõimatava meelest eriti alandav. Mitu teadet on selle kohta, kuidas mõned oma pilkenime eriti vihkasid. Seda parem oli muidugi teistel norida. Loen siin näiteks loo, kuidas seda tehti Kuusalu põhjarannikul. Lugu pärineb raamatust lahema lugusid. Sügisel, kui virve meres algas kilupüüd, langes sinnaga Toysi külamehi püüdu Leesilt tammistult Jumindalt Tapurlast oli neid seal koos irve mehed jälle Toysi mehe oma meresse püüdu. Ei, Saldinud. Hirvemees oli vihane. Miks tulete siia meie Ede tüliks püüdu? Tahate aasta läbi kõvasti kalu, kui meil siin kerre aastaska raasukese rohkem saame, olete kohe Kaulas, meie ei tule millaski teie meresse Juminda vee sütel, ega varestel Raukkujal ole midagi nokaota, saavad siis hundisilma munnigi nokkida, muidu jääte juba peris nelga virve mehi, õieti varastaks Jumindamini jälle hunti, eks see enda sai Juminda mees virve meest pilkada. Irve Mihed Varekse nime ei sallinud. Vanu ja meeste kuuldes ei tohtinud isegi Varekse nime olla, pidi ütlema, talinud Juminda Mihed jälle hundi nime pahaks ei pand, nooreti jällegi ja öeldi, vanahunt on kaval loom. Nagu juba juttu oli, oli kõige sagedasem sagedasemaks pilke loomaks loomanimetuseks iga põrsast, aga nende kõrval ka kits, hobune, mära, lammas, vasikas, lihatooted või tapo produktid või kuidas neid nimetada nagu käkk, vorste, nahk. Metsloomadest eriti hunt aga ka järekesed murdeliselt Sis jubienekesed ühes rekkiversilises salmis mitmesuguseid ussid, ka konnad, kärnkonnad muidugi. Setus on näiteks nimetatud koselt ka külamehi konnadeks õikonna nülgija tekstidest, Nad olid nälginud konn ja söönud konnaliha teinud konna nahast lastele pastlad. Sellest on ka laul tehtud Kossolka konnanilgia suvel söövasiitikit, talvel maitsva Martikit, Pütskun tööna sööveegolmasko toimele, lindudest, nimetatutest, vareseid ja hakke ja on osatatud nende häälitsusi siis kraaksumiste käitsatamist. Näiteks jällegi teades ettust, kus olid ühe külanaised kätsatanud nagu hakid ja siis oligi hakatud seda küla nimetama, haki Liinaks. Aga üldiselt ei ilmne, et Eesti elanikud oleksid pidanud üksteisest 11, mõnest loomast põlvne maks nagu seda mõnede teiste rahvaste traditsioonis ette tuleb. Ka meie kogudes tuleb see küll ilmsiks, et on mingisugune just kas episood või siis. Elatusala, millega need külaelanikud tegelevad, näiteks suiakesed Puhja kihelkonnas olid jaotatud veel kahte liiki, siis sääres Õiakesed ja uba suiakesed, sääres, hoiakesed, elatusid särjepüügist ja uba. Suiakeselt kasvatasid hirmus palju ube mis oli ümbruskonnas nähtavasti erandlik või tähelepandav. Kas nende selliste hüüd või pilke nimede puhul on see selline meeste omavahelised nimetamised rohkem või on ka nii, et, et ka naised nendesse sellistesse hõimunaljadest satuvad? Rohkem on see ikka meeste või poiste omavaheline kemplemine. Naistest tuleb juttu küll, aga naised jäävad passiivsesse rolli või naisi võetakse naised ise vist omavahel, nii otseselt sellel pinnal ei tülita, neil on omad probleemid. Aga istelised külapoiste kemplemise ja ja ka vanemate meesteks meed jäävad vist üsna hilise eani poisteks, kutsuvad isegi omavahel ikka meie külapoisid, olgugi tegemist vanade meestega olen seda isegi tähele pannud. Ja üldse on rohkem meestele kui naistele omale sellist avalikku kemplemist harrastada. Sellele viitab ka terve rida regilaulutüüpe ja Richard Viidalepp on omal ajal koostanud isegi küsitluskava sel teemal, et kuidas külapoisid omavahel läbi said. Ta kirjutab, et juba mõnedes vanades eesti rahvalauludes kiidetakse oma külapoisse ning läidetakse võõraid. Sellest nähtub, et küla noored moodustasid teatud mõttes omaette kollektiivi, milles juhtiv osa oli poistel. Ning eksmees on kindlasti tunduvalt ühiskondliku olend kui, kui naine. Seda võib näha juba kas või sellest et valitsuses ja igal pool juhtivatel kohtadel, kus võimu pärast tuleb võidelda, on ikkagi enamasti mehed. Võib-olla hakkavad naised ka need rohkem seda rolli omaks võtma, aga vanasti see kindlasti niimoodi ei olnud. Ja nüüd siis võib-olla mõni sõna ka kaasajast sellest, kuidas see kõik tänapäeval on. See hüpe tänapäeva mõjudest küll paraja kontrastina. Ja sedalaadi materjali peaks praegu tegelikult eraldi koguma. Seda ei ole vist spetsiaalselt tehtud. Minu andmed on üsnagi juhuslikult, mis kuskilt silma on hakanud? No esiteks on aeg situatsiooni hoopis teine. Aga eks niisugused külapoiste ja noortekampade suhted on endiselt päevakorras. Ja neile suhetele leidub ka vastavaid poeetilisi vähem poeetilise väljendusi. Näiteks slängisõnaraamatust võib leida erinevate linnaosade poistekampade pilkenimesid Tallinna kohta näiteks Kopli, USA mehed või kesklinna rotid ja Mustamäe aborigeenid Õismäe neegrid ja nii edasi eelmisel kevadel pidasartleite ettekandeseina kriteldustest noorteadlaste konverentsil ja sealt jäi meelde, et bussijaama seinale oli soditud, et elagu Nurmsi kotid, nägu, särevere pätid. Siit võib isegi leida algriimi. Nii traditsioonid ikkagi säilivad köögi, kui vaadata kas või suhteid Tallinna ja Tartu vahel ning üldse maakondade vahel tuleb samuti see vastandus esile just eriti võib-olla Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Ja praeguse aktsia võib-olla just uurida selliseid linnasiseseid piirkondi ja ka erinevate asutuste või kildkondade vahelisi suhteid, see võiks anda päris põneva tulemuse. Võib-olla siis siinkohal selle sooviga, et kui teil midagi huvitavat meeles mõlgub või teate, et siis kirjutate meeleta tusse Vanemuise 42. Täna oli stuudios Mari-Ann Remmel kes värskendas meie mälu kõikvõimalike pilke nimede, naljade, juttude ja laulude koha pealt.