Proovisin stiilidega lõpuks jäime siis selle raskema roki juurde pidama. Tere õhtust tänasest keskprogrammist Vello Mikk. Paljud on siin harjunud selle mõttega, et elu tiirleb ainult Tallinna ümber seal Tallinna-keskne. Kuid jumal tänatud, on rohkesti näiteid nii möödanikust ja kindlasti ka tulevikus, kus paljud tegijad näitavad, et elu ei ole mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eesti vabariigis. Ja paarkümmend aastat tagasi tegid Paide poisid ilma levimuusikas. Ja ilma tegija oli ansambel. Paradoks, mis toona mängis koosseisus. Jaan Reim kitarrid, Andrus Särev basskitarr, ennurs saatorit, Kuldar Elle trummid ja laulusolistiks Peeter Kirss tänases keskebraamis meenutamegi. Seda ansamblit katuseks kõlas Jaan premium Peeter Kirsi koostööd tänavamuusik. Et kerigem siis natukene aega tagasi ja mu vestluskaaslasteks on Peeter Kirss, Jaan Reim, Andrus Särev ja Enno rõõs. Niisiis te alustasite koolipoisina? Koolipoisid ja sai hakatud siis kitarri vaikselt näppima. Seal oli rohkem oma lõbuks, eks ole. See oli oma lõbuks, aga eks ikkagi eesmärk oli ja suur soov oli, oli ikkagi saada peale esineda meelitada lugudele. Kus kaalisse käisid? Mina käisin Paide esimeses keskkoolis, nii nagu suurem osa selle ansambli liikmetest, Jenna mina käisin Türi keskkoolis. Ja Triin oli ka tegelikult Niukest paar bändi alget olemas, aga niuke tõsisem tegemine läkski paides lahti, nii et Türi Paide vahet sai vanasti sõita küll niimoodi Hannes, tollal käisid bussid iga veerand tunni tagant, nendest käib kolme tunni kohta üks buss või ma täpselt ei tea. Et siis Biden liikumine oli, oli ja paides olid nagu ei oska öelda, natuke paremad võimalused vist ja ja seltskond oli hea kokku, nii et et sai paides tegeletud. Praegugi, enne paides juba üleval Euroopa Liidu info punkte, toonane info liikus siis põhiliselt ikka raadio ja kassettide kaudu. Jah, eks need esimesed lood, mis niuksed seal tehtud lood oli, selle jaoks oli niuke sahiseb mäletatakse VEF-i raadio, mis suutis, saadi luksemburgi välja imestada, siis paljud lood olid ka sellised, millel ma ei teadnud ei pealkirja ega, ega autorit, aga aga hea lugu oli ja, ja selle järgi neid maha võeti kunagi. Nii et see muusikaline mälu pidi ka hea olema, et need lood meelde jäid? Vaata tõesti ei olnud noote, pahatihti oli veel niimoodi, et ei olnud isegi selle selle loo linti, mida me õppisime. Keegi oli seda kuulnud ja oli jäänud meelde, nii et osa osa võis olla ka niuke. Omapärane interpretatsioon loost, mida oli kuuldud raadio, Luksemburgist. Sambeljeekim oli selle bändi nimi, oli nii-öelda kooli ansambel, aga püüdsin muidugi kooli alt võimalikult kiiresti kultuurimajatiiva alla saada, mis meil ka õnnestus. Ja Jaan mängis seal, Janno mängis seal ja mina ja mina ja siis meie natukene varem vanemad, härrased. Andrus ja Kuldar, nemad olid 25 aastat tagasi parasjagu vist sõjaväeosa. Ja nii, et nendel enne meie bändi veel oli kultuurimas ansambel ato troll, kolmas kus nemad oma esimesed ristsed siis said ja kui nad sõjaväest tagasi tulid, siis panimegi kokku ansamblid, paradoksist, kooli ansambel läks ka sellepärast laiali, et osad osad poisid läksid sõjaväkke. Kes vanemad olid, aga kes selle nime välja mõtles, siis? Jeekimi bassimees on selle selle, selle nime väljamõtleja paradoksi ristiisa. Kuulates juttu, siis tundus, et 70.-te keskel oli paides küllaltki elav muusikaelu. Jah, Sestatud rull, kolmas kui lõpetas, siis äkki sai nagu kultuurimajas pandiks või siis Jekkimiga, veel paralleelselt oli kultuurimajas veel ansambel nimega rokkgrupp. Ja siis veel tuli veel ansambel nimega bakter, nii bändasin ikka õli. Ja kui kui need bändid kõik nii-öelda väikest viisi laiali lagunesid sisse, siis saigi nagu tuumikust kokku pandud, siis paradoks. Jekkimise oli küllaltki suur bänd, torud ja Kölidega, eks ole? Jah, jäägi, mis oli laua peal korraga 12 inimest hiilgeaegadel ja ja üldiselt mainimata jätta, et väga hästi võeti seda ansamblit vastu ja kõik imestasid, et noh, mingid 15 aastased nagad, 16 aastased teevad teevad sellist muusikat ja siis me tegime kõvasti proove kolm-neli korda nädalas ja ja Excel bändil oli ka omaette tase olemas ja tegime ka omaloomingut. No näed, kapitalistlik põhimõtet, konkurents paneb asjad paika, toimis toona juba. No küllap vist, ega me saime küll omavahel kõik hästi läbi ja, ja mängisime ühtede samade riistadega. Natuke sõda oli, kelle käes nüüd just mõni võimendus puruks läks, aga üldjoontes me saime kenasti läbi. Andrus, kui Nõukogude armee olles oli siis ka on tegemist laulu ja tantsuansambliga. Et tegelikult ei olnud nõukogude armees, suutsin olla kolm kuud. Sõjaväehaiglasse oli igavene suur haigla ja seal tehti bändi ja siis seal bändis sain kontrabassi mängida. Siis, mis haigus see kolm kuud kestis? Rasedused sõjaväes? Ei midagi rasket, seal tahtmise küsimus rohkem, kolm kuud tegutseski see bänd ja pärast läks laiali loomulikul teel ja seal sõjaväe haiglas oli suur kultuuriklubi ja siis oled parasjagu, oled tulekul, igast tähtpäevad küll naistepäevad ja, ja üheksas või esimene mai, üheksas mai niuksed, suured, suured pühad ja siis klubi juhatajal oli nii palju võimu seal sõjaväe kohaliku juhtkonna üle, et see üldiselt need poisid ei lähe kuskile, need peod tuleb ära teha ja see oli väga võimas. Lippude saatel murdke laulsime. Mis laulud need olid, on meeles? Proua? Ei, need olid, ütleme, niukses popilikus, 600-l, mis seal oli mingi muldonni. Zemljanka oli vene keeles igavesest patriootilisi laulud, publik oli vaimustuses. Niisamuti oli vist publik, publik vaimustuses paradoksi siinsetest esinemistest, eks ole. Üldiselt küll, ega me ei saanud kurta publiku vähesuse üle ja, ja publiku külmuse ja tuimus üle. Mul on meeles, et paradoks, esinemised, nii, nii tantsumängud kui kontserdid läksid päris kuumalt rahvale peale isegi sinnamaale, et publikumist osa tormas lavale ja, ja tantsima ja, ja meile igalasse meil meeldis ja küttis ka meid üles, nii et näpuviskamine käis juba siis kõvasti. Aga on teil meeles, kus oli esimene esinemine väljaspool Paidet. Paradoksi, kõige esimene esinemine oligi väljaspool Paidet oli Viljandi kultuurimajas kus me siis esimest korda üles astusime ja muidugi pabistasin kõvasti, aga, aga raha võttis väga hästi vastu, sealt saime kõva julgust juurde. Ansambli juulis ja sellise muusika juures, nagu teie tegite serveeris omal ajal oli ikka oluline sõnaga võimendusega, eks ole. Selle võimendusega, noh, ma ei mäleta, mitu aastat tegutsenud olime, siis me ehitasime ise niukse päris tõsise võimenduskomplekti. Ma ei eksi vist neli kilovatti oli seda võimsust kokku ja sellega ma helindasime isegi mõnda festivali. Või see Lätis või Leedus, Lätis vistele, võimenduse laeval, aga võimenduse koha pealt. Hea lugu, et see oli vist 87. aastal, kui me käisime Septšenkos, mingisugune rahvusvaheline idabloki riikide festival siis seal lavale seatud üles nagu vee peale päris vee peale ja siis rahvas istus pankrannikul. Ja pealtvaatajaid oli siis nagu kirjade ja piletite järgi 200000. Jaga võimendust, kogu üldvõimendust oli kolm kilovatti. Nii et need numbrid suhteliselt võrreldamatult praeguste numbritega, aga festival tehti ära ja me käisime ise vahepeal, kui ma ise vabad olime, käisime veel seal üleval ranniku peal kuulamas. Õnneks oli selline peegelsile meri ja isegi kostis seda seal saba peal toimus ütleme, loodus aitas kaasa, loodus aitaski kaasa ja noh, nagu nagu tolleaegsed festivalid seal Venemaal balleti, siis ta peale looduse oli seal kõik muid imesid veel taevast lendas langevarjureid jal ja sõjaväe laevad lasid vett ja värvib pealine vaatepilt oli võimas, aga tehti ära kolme kilovatiga. Ei olnud üksi, oli, oli ansambel, park oli veel Tallinnast, olime kahe bändiga seal, selles mõttes oli hea, et me kõik oleme tööl, aga komsomolikomitee kirjutas sellise vabastus kirja kehtis iga ettevõtte direktori jaoks, tal ei olnud nagu midagi öelda. Ma vaatasin, et kõik muigasid küll, kui oli juttu kommunismist ja kommunistlikest noortest, kas teie ise ei olnud kommunistlikud noored keegi? Mina olin kindlasti ja vist olid kõik meil kuulusid organisatsioone. Kommunistlik kuu süsteemi viljastavat tingimused tingisid ilmselt ka meie meie repertuaari ja meie omaloominguliste palade sisu ja, ja ja võib-olla on meil ka teinud selliseks või meie muusikat vorminud. Niimoodi kõrvalt selliseks, nii nagu ta on, õukonnalaulikud ja ei olnud, ütleme ausalt oh ei, pigem vastu pidime ikka üritasime, üritasime vastu seista asjale veidi sealugu meelde, kaheksandaks kaheksandal aastal me olime Soomes esimest korda raudse eesriide taga esinemas ja see oli Räpula rock oli selle festivali nimi. Ja, ja meil oli paaris üks lugu, mille pealkiri oli vantide maa. Ja seal oli vist pisut oli niimoodi natukene, sest Lasnamäest ja, ja, ja, ja teisest rahvusest inimestest natukene juttu ja ja see tarbel tehti meiega intervjuu niimoodi, et me ei osanud keegi soome keelt ja see, kes meid intervjueeris, ei osanud sõnagi eesti keelt ja inglise keelest nagu nõus keegi rääkima. Kirjutati seal mingi niisugune lugu kokku, et paradoksi ideeks on muulased Eestist välja, õigemini venelased Eestist välja kirjutati selline artikkel kohalikus 10 sadamates ja millegipärast sellega päris palju probleeme, nii et mäletad, intervjuu ilmus laupäeva hommikul kohalikus lehes ja esmaspäeval me tulime gaasi ja siin paides kohalikus julgeolekumajas oli tõlgitud artikkel juba laua peal ja mida te, poisid teete? Tol ajal oli see Eestimaa lauluaeg, kus, kus kõik eestlased ja Eestimaal elavad inimesed tulid ühte hoidma ja me olime siis sellised paharetid, nii et noh, on juhtunud kõike, noh, ilmselt meie intervjuu läksid nagu mõtted täiesti lahkuni. Meie poolt räägitud jutt ja pärast kirjutatud jutt vist ei olnud päris üks ja noh, kui seal siis midagi, see oli ju see pidi olema, siis oleks võinud ju ilmseid aga öelda, et vandid on ka purjekal, et see tähendab vantide raiumist ja selles mõttes purjekate nöörid läbi Raiv. Või sa oled seal oli juttu ka üsna palju elevandist. Vanti vantidega natuke tegemist oli, leida annaga, on see, et ansamblis oli mitte ainult laulu Akadee mängisite ka väga palju instrumentaalmuusikat. Jah, meil ikka ikka igas programmis oli päris mitu instrumentaallugu ja, ja enne seda sinna hevipoole kaldusime enne südame millel esimene sellist džässroki moodi muusikat, mis, mis ongi nagu enamalt jaolt ju instrumentaalne muusika. Ja, ja on meie, mida siin ikka, neid lugusid ikka tuli varrukast. Siin meie selle kasseti peal on ka üks, üks ainukene, see on kannatuste rada. Rajad, mis ta on, see on selline ballaadilik. Aga metsiastro lugusid näeme hiljem, enam ei kasutanud oma repertuaarist, teised stiilid läksid niivõrd lahku, aga kuskil lindu aste peal nad meil ikka olemas õnnist. Kui selline kõva töö oli ka, siis see tähendas ka seda, et ikka tuli vahel kodus harjutada Billie no tuli kindlasti kodus harjutada, muidu ei oleks saanudki hakkama, ütleme sellised asjad nagu lugude mahavõtmised klientide pealt. Kodune töö ikkagi. Ülejäänud asi kokkupanek no küll sai ka proovis need maha võtta, aga üldiselt proov oli kokkupanemise jaoks. Aga proovisin seda tempot ja initsiatiivi hoidis ikka keegi pidigi olema ees kõiges lahti. No üldiselt Peeter ikka või noh, võõrsõnu ja võib-olla ka elan. Aga Jaan, kuidas need lood sündisid, sa oled täiesti kirjutanud enamikku paradoksi meloodiatest samas ega seal seda baasharidust nagu ei ole komponeerimises? Kahjuks ei ole ei komponeerimis, osas ega ka ütleme seda kõike elementaarset laste muusikakooliharidust, mida ma siia male sügavalt kahetsen. Lugude komponeerimisega need lihtsalt tahavad, tahavad tulla ja hakkavad tulema ja siis ja meie ansambli lugude puhul ma ei saa neid. Ja ei tahagi neid nimetada ainult enda lugudeks, need on ikkagi ühislooming. Kuna lugu, ütleme, põhisellest spets raamid ütleme, sünnivad ütleme siis loo autori peas, aga kogu see kompositsioon on ja, ja, ja, ja Aronseeringi ja, ja kõik muu sinna juurde kuuluv, see sa ikkagi ühise tööga proovides paika pandud ja kokku lepitud ja läbi harjutatud ei mängitud. Nii et et tegelikult on tegu ikkagi sisuliselt ansambli paradoks loominguga. Mina olen seisukohal. Nii et sa nagu kodus enne näppisid kitarri pääl selle meloodiajuppi või selle skeemi nagu valmis ja siis hiljem tuli see liha juurde. Umbes niimoodi ta välja kujunes ja mõne mõne looga võib-olla sai rohkem lõpuni mõeldud, teine lugu, teine lugu, sundiski vaatajat, kolmveerand prooviruumis ja teiste kaasabil. Ja, ja niimoodi need asjad tollal käisid. Aga kui nüüd mõni praegune noortest koosnev bänd tahaks tee lugusid mängida, siis ta peaks samamoodi selle kuulmise järgi maha võtma, ega teil nootidesse neid teemasid jäetjad? Jah, paraku. Me nootides neid fikseerinud ei ole ja ainuke võimalus on jah, vist paar paar varasemat. Nii et need, kes noored panid, kes soovi avaldavad need, siis on sunnitud siis lindi pealt seda asja tegema. Praegusest Eestist on kirjutatud nii ja naa ja eks me kõik oleme selle eluga kokku puutunud Deloniks väga kõva sõna siin kõva pealkirjaga vargav. See on jah, loo instrumentaalosa ja ütleme, sellel meloodia oli tükk aega juba enne valmis, enne kui seal lugu lõpuni sai. Ja siis Peeter leidis vist sobilikku tekstidele loo rütmika ja, ja ja meloodia iseloomuga hästi haakuma. Ja selle, see ongi siis pealkirjaga vargavabariik ja teksti autor peaks olema Tiiu Ots, tahvel. Mulle sattus lihtsalt pihku see luuletus ja ja sobis väga hästi selle muusikaga. Ja nii ta sai, see laul siis valmis tehtud ja hiljem provod staabel kirjutas mulle. Ja, ja esialgu nagu oli imestunud, et miks, miks me kasutame tema luuletustega, siis siis kirja lõpus selgus väga-väga meeldis ja ta ta oli seda lugu kuulnud. Et see lugu talle väga meeldis. Sa tahtsid mulle veel luuletusi, aga aga siis tol ajal jäise meie loomingut väeladop, omanikud vahelduvad, vedruga käib ja nii, et rohkem tema luuletuste peal ei ole nagu lugu tehtud. Neid on võimalus kuulates seda lugu tervitada sõnade autorit. Jah, muidugi. Ja kirjutab edasi. Aga ega teil selliseid kerglasi tekste ei olnud, no ma mõtlen, siin on ikka kaasatud ka sellised tuntud nimed nagu Runnel ja, ja Heldur Karmo, Juhan Viiding, Tõnu Trubetsky ja sina oled ka mitmeid tekstidena. Nojah, kui kuskilt sobivad loodetust ei leia, siis laul tuleb ära laulda vahest vahest? Vahest ta tuleb ise ja mina ei pea neid luuletustaks, ma pean ikkagi laulud, tekstid, eks, sest ma arvan, et luuletuse muutunud välja ei anna. Aga laulda sünnivad aga samas ega rokitekst ei ole siiski ka selliste kergete tilulilu de hulgast, eks ole, lilled ja päike ja vesi armast, seal on ikka natuke seda jõulisemalt sõnumetkaks. No eks üldiselt ikka. Ja nüüd meil siin Jaaniga on üks uus lugu plaanist, bändil on ta juba selgeks õpitud, aga mina olen jändama sellel laulu poole tegemisega natukene. Ta, aga küll ta valmis saab. Tuleb trükkarist. Vaatasin autos, istusin, vaatasin, Kazbekkarid tühjendasid oma prügikasti, ajast tuli mõte, et miks mitte kirjutada siis neist üks laul. Et see on üks meie praeguseid elu külgi ja sellest me ei pääse üle ega ümber. Eks ta nii on, jah. No teie tänaste tegemiste juurde veel jõuame, aga meenutame jälle toonaseid aegu. Kui palju te nüüd kontserte andsite, kui paljus tantsuks mängisid, olid need mõlemad koos, kõigepealt mängisime ainult tantsuks. Siis tuli selline variant, pikka aega tegime algul kontsert pärast tantse. Tantsuks mängisime ka ise hiljem oli, eks ole. Tantsu osatagi juba diskor. Ja siis jäimegi lõbusena ainult kontserdi peale, kas siis oli pärast disko või oli tantsu osana ka nii, et mängisid juba valge kraega mehi, eks ole? Ei valge, aga ega ma ei saanud olla, sest ütleme, seal bändi juures on hirmus kolahunnik, mis tuleb. Me oleme ise, olime uhked, transamehed, olime ka kõigele tassisime, hiljem võtsime paar meest veel lisaks appi, kes, kes aitasid tassida. Et nii valge kraega ei saanud teha küll midagi. Aga kui palju ühtejutti oleksite võinud muusikat pakkuda, paljudel repertuaaris neid paroolid? Oh jah, vist 400 õige number küll, aga noh, kas, kas me need, esiteks, kas mul oleks suutnud neid järjest keski ära mängida, füüsiliselt oleks jõudnud, aga, aga siis, kui olid need kontserdid, tantsumängud või kuidagi niimoodi, et tund aega, kontserti ja pärast kas kolm tundi tantsu või umbes nii need pidude kestvus ajad olid. Hiljem, kui mäel kontserti tegime, siis ta läks juba noh, mingisugustesse raamidesse. Ma ei mäleta, 45 minutit, kuni kuni poolteist tundi, oleneb, kus, kus ja kui palju vaja teha oli, nii et noh, repertuaarist nagu puudus ei olnud, aga, aga eks me hakkasime ise muutusime kriitiliseks. Loopisime välja üht ja teist ja kolmandat ja lõpus vaatasime tund aega on paras. Muidugi meil oli ju see aeg, kus me tegime niimoodi pooleldi akadeemilist kontserti, kui oli. Jüri Mitt oli meiega koos asja järjestamas ja siis oli meil niuke omapärane konserv oli koos, et meiega koos oli Tarmo Pihlap kadunud, Tarmo Pihlap ja Eve Kivi käis meiega koos kaasas ja Raimo taas tegi siis niisugust sõnalist poolt ja ma ei mäleta, mis selle programmi nimi oli. Seal oli mingi oma nimi ringi postipoisist miljonäriks või? Võis olla jah, mingisugune kummaline nimi, nii et ta oli üsna selline konserv ja sellega me käisime, mäletan niuke kõige tihedamalt aeg oli kahe kuu jooksul 46 kontserti siin üle üle Eestimaa ja siis me käisime tõesti niisugustes kultuurimajades ja kontsertsaalides, kus siis publik oli noortest näpu viskajatest, kuni siis meie praeguse eani välja või isegi vanemaid inimesi oli seal, et noh, igaüks nagu leidis sealt midagi ja need läksid nagu täissaalidele, see oli, oli selline, et vahepeal ei tunne, et ei julgegi nagu nahas minna sinna lava peal, et äkki panema smokingu, selge. Et niisugust konservi ka teha. Mägedel nahkülikonnast jalust? Noh, nahkülikonda siin veel ei olnud. Meil ikka midagi nihukest, must läikivad tsehhis olime mingisuguse seanaa mõõdu välja andis, nii et et ja, ja noh, Venemaal käia, seal, seal pidi olema veel kõikvõimalikke Kilinede kulinaid ja neete ja ma ei tea, mida kõike veel küljes, nii et noh, siis seal me olimegi nagu vist Eesti bändid, kõik olid Venemaa jaoks mingi mingi ikka lääs Zapade kultuse bändid. Jah, umbes niimoodi, et kes need Venemaa neist. Kas vist iseenesest hakkaski kuidagi niimoodi, et jälle jälle sedasama komsomolilooga vist need esimesed korrad mingid festivalid seal oli, seal oli vahe selles, et meie olime niuke, päris asjaarmastajate bänd, aga reeglina need, kellega me Venemaal seal koos festivalidel olime, need olid tol ajal elukutselised, nad muuga ei tegelenudki ja siis liikus neid mänedžere ja järjest ringi, nii et noh, sealt neid ettepanekuid tulija kunagi pakuti meile Vistataks süsteemi aastane leping, ma mäletan, seal see oli Odessa mänedžer oli, kes, kes tahtis, siis ta oli niisugune bänd nagu roosa rõmbajeva saatebänd oli gruppa Almata. Et nendega koos siis mööda Venemaad aasta aega tuuritada, aga noh, sellest ei tulnud midagi välja, me olime kuidagi natuke liiga liiga Eestimaa keskside ja ei saanud keegi ja perekesksed ka, nii et me ei saa nagu keegi siit niimoodi juuri lahti rebida, aastaksin. See oli Jaan Reimi meloodia Betti Alveri tekstile võlg. Ja täna on siis külas ansambel, paradoks. Paide ansambel, omaaegne menuansambel ja populaarne ja tuntud tänaseni. Stuudios on Vello Mikule, lisaks Peeter Kirss, Jaan Reim, Andrus Särev ja no rõõm. No eks te puudutasite ikka esinemistele kokku ka tuntud nimedega tuntud inimestega, kellega olete lävinud. Noh, mitte muidugi niisuguste tippudega, kes praegu siin Eestimaal käivad, aga võib-olla suuremad tegijad siin, kellega me olime seal Soomes koos oli kes seal oli, beer, küntia. Pobeda karistatud Pobeda jah, väga kõva sõna ja, ja ei mäletagi, kes seal veel. Ja noh, Venemaal oli seesama rõmbajeva saatebänd ja vanad tegid nagu omaette, nii et vaeva. Tal on nii suure kaliibriga tahtjat, tema käis ainult üksikutel üritustel, vist? Ei oskagi öelda, mul ei tule. Tema bändid olid selles mõttes kõik, et nad noh, mõtlen, kuna nad olid elukutseliselt, siis tase oli neil kohutavalt kõrge ja võib-olla see stiil ja repertuaar oli natuke selline, mis, mis nagu võib-olla meil eriti ei meeldinud või ei sobinud, aga noh, profid olid nad küll. No tänu sellele, et olite komsomolimärgid linnas, olid ühest küljest paipoisid, aga rokkmuusika on alati selline, mis tekitab selles valitsevas ringkondades ka väikest hirmu ja, ja sellist lähedust, kas teil oli ka mingeid probleeme, on teid ära keelatud kunagi? Mul on nüüd küll ei meenu, et päris päris ära keelatud pärast Soomet, see oht oli pärast Soomet jah, millest Henno rääkis selle ajalehe artikli peal, aga ükskord me saime Lätis saime esinemiskeelu pärast Lätis käiku. Siis me ei tohtinud ist, kas kuu aega mängida või siit meie kohalikud võimukandjad keelasid ära. Ja siis me käisime kuskil Eestimaa peal, kuskil mujal käisime ikka mängimas. Lätist tuli infos yhes Lätist tuli infoneksime, ei pidanud ennast ise korralikult üleval, Taurd. Eks see vana viinus kallis Eestis ei tea üldiselt, eks rokkmuusikat teiste inimeste silmis tunduvad võib-olla üldse veidi vabama käitumiska silma ja vabama mõtteviisiga ja laadiga ja noh, see lihtsalt ei meeldi teatud inimestele. Selge, ma ei teinudki seda vihjet suure tagapõhjaga seest narkootikumidest ja alkoholist puhtaks jäänud piltlikult öeldes. Noh üldiselt küll jah, narkootikumidest täiesti kohe. Aga nagu me rääkisime, pillimehel on kogu aeg seeme, esinemine mängijaga, siis tantsimisest suurt lugu ei peetagi tantsida oskategi Burmasiga valsi olete ära teinud. Pulma kama, aga üldiselt jah, ega tantsida saanud vähe ja ega mina isiklikult eriti ei olegi siiamaani hakanud sellest lugu pidama. Läheb lugu, veame ilusam vaadata, inimesed tantsivad, aga ise maa, sõõr tantsumees ei ole. Aga samas, kui tuleb selline toonane rokia hevi, siis hakkab jalg isenesest värisema. Imelikul kombel tõesti. Tõnu Trubetsky koostöö jah, oskad elus läbi lüüa, sa? Täna on siis keskprogrammi külaliseks ansambel paradoks, Paide poisid. Ja kuigi see suurem muusika tegemise aeg on nagu üle ja ümber Peeter Kirss on ainukesena jäänud veel aktiivselt tegelevaks muusikuks, lauljaks aga kõik on pinnale jäänud ja nii nagu laulgetes, jah, oskad elus läbi lüüa, sa on tore, et olete ikka hakkajad mehed siiani. Jaan, sina oled kohe nagu öeldakse. Suurettevõtja, ettevõtte juht. Jah, koos Andrusega me tegelema siis tootmise edendamisega siin Paide linnas, nimelt millisena nimelt asutasime õmblusettevõte, mis 92. aastal, mis nüüd stabiilselt tegutseb tänase päevani ja jääb ka pikemaks edaspidiseks ja õmblejad on käik, Singapuris? Ei õmble, Nad on kõik Eestist. Ja kohalikud ja, ja saadad, toodame naiste kergeid rõivaid ja siis kõrvaltsuund on spordivaba aja rõivas. See on ka nüüd olnud see äri lihtsalt puhtvajadusest, ega sellist ärikooliga pole elus läbi tehtud. Paraku mitte elu on see kõige suurem kooliõpetaja olnud. Ja isegi alguses päris tõsiselt imestada, et sellise asjaga tegelema, miks just sellise asjaga ja asi väga lihtne. Enne enne seda rubla suurt krahhi Feaskot siis kui pillimeestele tasite seljakotiga lugudest rublasid lavale mängige seda mängida, paraku selle rahahunnikust osta niikuinii ei olnud ja ei saanud me tol ajal siis tegime kolmekesi tantsu ansamblit Peeter, Andrus, Amina JB-s nimeks. Ja siis asjad läksid nii et tuli siis teha valik, pere oli vaja toita ja siis langes valik sellisele tegevusele. Aga kuidas sinu ettevõttes on? Kõik on ikka registreeritud ja ausalt, nii et ümbrikupalka ei maksa? Ei, meie ettevõte on algusest peale põhimõttega ühekordne puhas raamatupidamine ja maksta ausalt riigimaksud. Andrus, milline sinul ettevõtlusele, selles ettevõttes OMA tegevdirektor ja ühtlasi ka siis siis üks omanikest kus te saate tooret ja kui kaugele see teie toodang läheb? Eks lõviosa meie toodangust on ikkagi tööjõumüümine välismaale ja ütleme üks kolmandik siis on nagu originaaltoodang spordirõivastel rõivaste näol ja seda me siis põhiliselt toodame Eesti tellija jaoks ja mingisugune osa sellest ütleme, umbes üks kolmandik läheb Soome vabariiki. Dressid peaks olema väga hea müügiartikkel, me teame küll, et kant, teod kannavad dressi ja kant vaid meil jätkub eksele. Kant kannavad Aliidast seda vale kisa külge panna, et me teeme ikka kõike oma firmamärgi alli nime all. Ja milline see logon alli ongi, Aaessalli on ettevõtte nimi ja all on ka siis siis nagu firmalauana toode, toote nimi. Halli tähendab need halli selles värvi mõttes või halli argipäeva või on see hoopis naise nimi? A kalli, meie meie halli oli ammu ennem ennem olemas kui populaarne telesari älimaid piil. Seda on püütud, seostub meil tol ajal ei olnud sellest külalia aimugi. Läheb hästi, äril, äril läheb normaalselt kenasti. Henno vaatan, sul on ka ikka korralik pintsak seljas, eks ole. Pärandus odavate riiete poest. Ja mul on ka üks väike ehitusettevõtte omal ja 83. aastal on see loodud ja, ja siiamaani oleme tegutsenud ja ehitusturul rasked ajad olnud siin vahepeal, aga nüüd tundub, et vist hakkab jälle natukene nagu kännu tagant lahti pääsema, nii et loodame, et tulevik on helge. Meil on nagu niisugune spetsiifiline eriala, me tegeleme ventilatsioonipoolega, et praegu on see õhu müümine all vanasti üsna üsna moes ja, ja noh, eks me püüame seda jätkata praegusel ajal kui selleks tuleb nüüd jah, inimestel investeerida ja me peame ka mingid masinate torud paika panema, aga noh, sisuliselt on õhu müümine sealsel äikesest ja sa oled kavala nupu peale vajutanud, sest nõuded on väga karmid ja ventilatsioon peab hästi töötama? Jah, ta on siin, me oleme veel selle põlvkonna mehed, kelle juures on veel see suitsetamine populaarne. Ja kui sellest aastast on niimoodi, et igas ettevõttes peab olema suitsetamise ruumi, seda ilma ventilatsioon ta pidada ei saa. Tühjapõld on lai ja, ja noh, kui sinna euro poole mitme sammuga minnakse, siis meil tavaliselt ikka see seadusandlus ei, ametnike poole jõuab enne eurosse ja siis peavad nagu teised järgi jõudma, nii et noh, näha on, et, et seal nagu see turg laieneb, et neid koomale tõmbama ei hakka, sest olemasolevad ehitised noh, need on vaja kõik renoveerida. Suitsumehed aede käik vist jah, aga kas sul on endal juba kabinetis ventilatsioon tehtud, sotsitud? Saame siin paar aastat tagasi, tegime uue hoone ja, ja seal on euronormide järgi ventilatsioon tehtud. Tavaliselt kingsepp on ilma kingadeta, aga me katsusime siis nagu need kingad endalegi jalga panna. No ehk on eestimaine, mida te meediaga tarutajate kusagilt mujalt saama või jäätise? Ei, me ise ei tee, aga see torusid on, on küll veetud jah, sealt nüüd Põhjamaadest, aga, aga praegu on Eestimaal ka juba nii palju valmistatud, et ei ole, ei ole mõtet, nagu, nagu seda torumehed on ka sinust õhuedu, et ei ole mõtet kaugelt tuua njat festivale praeguse erialapool on nagu tõusuteel ja arenemas ja mida siin varsti vist sinna teisel pool lahte pole vaja vaadata, et tundub, et Eesti meestel on, on see peanupp õige koha peal ja oskavad teha kõike, mida või millal sa viimati pilli tagant? Oi, see on raske küsimus, ikka mõni aasta vist eiei, millal proovi tegimegi. Endal vist, ja siis olin viimati ajaga seemned ja need kokkusaamised on kõik juhuslikud. Tormi ja tungi aeg on möödas, eksale. Nojah, vot vanal ajal selles mõttes natuke parem, et seal töötegemine oli ka selles mõttes lihtsam, et noh, ütleme siis selles mõistes nagu, kui nimetan, nagu, nagu riigitööl oli tol ajal riigitööd kusagil viis, panid oma lõualuud kokku siis sellega ja siis sa võisid pilli mängida, aga ettevõtjana 124 tundi ööpäevas tööl ja nädalavahetused ka, nii et sealt vahelt, aga muidugi jaa seda aega näpistada, siis on ikka mõni tund, kus ei pea muude asjade peale mõtlema. Tervis peab, varsti käid jõusaalis või? Jõusaalis ei käi. Aga noh, loodame, tervitavad vastu, mis siin ikka teha. Samas on ka vist natukene niuke rumalat, et Eesti maaelu viib Leedus edasi ja ja noh, eks see siis nagu nagu viib inimeste edasi, et järgmine aasta tuleb jälle parem olema kui eelmine aasta ja kuidas siin Paide kandis on, on tal ikka jala taha panijaid ka või saatega sõbralikud omavahel läbi? No eks see on nii ja naa, aga noh, üldjuhul ikka üritanud kõigiga kõigiga hästi läbi saada, aga eks vabariigis on neid niukseid juhuseid küll ja ega, ega siis ettevõtluses äris kasutatakse kõiki vahendeid. Et edasi pääseda. Peeter Kirss, sina oled vist ainuke siis, kes veel muusikamaailmas on vastu pidanud ja, ja jätkuvalt sai vist tegid juba omal ajal paradoksi all hüppeid kõrvale, millal sa Fixigaks tegelikult? Fixiga selleks üldse nii naljakalt Tartus festivalil. Aga ei saanud sisse oma vist läbi aegade kõige kõvema sooja ja, ja eks raha tuli rohkem, mäng oli rohkem ja tekkisid omavahel nääklemised, nagu, nagu alati sellisel puhul. Ja, ja tehti mulle pakkumine seal peale esinemist, kahet fiks vajas lauljat. Kuna paradoks ei olnud elukutseline bänd pole kunagi olnud siis võtsin selle pakkumise vastu. Ja teistel olid oma tööd ja tegemised ja. Ja siis ma sain ka jaanifiksi. Paradoks proovisin ilma meheta natuke vist proovi teha, aga, aga ei tulnud teiste meestega välja midagi. Siis olime kolm aastat. Ja siis tõusid kõik hinnad laevas, piletihinnad ja bensiinihinnad ja muutus mõttetuks. Tartu vahet heiminesid paidest. Ja Fixi oli väga vähe, mängu populaarsus oli üpris madalal taseme sel ajal. Vürst Volkonski ütles mulle, et kirss, tõeline sooda jumala kuulsast bännistujal, mingisse kuradi fiksi. Toyota essi mingi ning küsis, siis tuligi mõte, et peaks ikka paradoksi repertuaari kõik või noh, selle paremiku siis uuesti lindistama ja anda välja siis kassett või plaat, ütleme, nimetamine albumiks mis kõikus peal ta siis on. Ja siis Me hakkasime uuesti väga intensiivse proovi tegema. Lindistasime kõik lood uuesti siin selle täiskogumikplaadile, mõned vanad salvestused, mis nagu kõlbasid ka siia testi juurde panna. Andsime kontserte päris mitmeid jälle üle pika aja, aga viimane sai siis antud. Siin arutasime 97. Põlvas käisime rokifestivali. Ja siis jäi see asi nagu soiku. Aga me ei mänginud viimast korda Põlvas mängisin viimast korda paides, kui Paide rock oli. Meil on siin kombeks ilusaks kombeks iga viia laste tagant mõnikord vahele jäänud teha selline vanade bändide kokkutulek ja siis kõik astuvad laval ülesse ja esinevad ja noh seda esinemist Rõõm on kindlasti seal lava peal kõige rohkem, mis, mis kvaliteeti sealt ikka saab nõuda, kui mõni ansambel siin 35 aasta tagant teeb kaks-kolm proovi ja siis teeb midagi, aga need üritused ka kestid olnud ja toredad. Ja viimati siis paradoksi, kui me siin esimene seas oli, siis seal. Aga milline kõige värskem lugu selle plaadi peal on siin-seal plaadi peale sai tehtud, uusi lugusid on siin. Muusik vaikus, Waba riik, paekivi laul, 100 aastat üksindust, elumaraton need on nagu siis uued lood, mis said nagu tehtud selle kasseti jaoks. Kaheksandaid nagu olemas polnudki, tähendab spetsiaal tihtilugu kasseti jaoks kirjutatud, aga aga need on siis nagu uuemad ja seal on siis vanemad ja noh, selline enam-vähem olime viimaste kontserdite tarbeks, aga tänu kõigi aastatele oled sa saanud sealt oma sõbrad ja tuttavad ja sul ongi praegu väga tihe koostöö, Viktor Vassiljev? Jah, me mängisime koos Nickiga laeva peal. Naest Line otsustas loobuda eesti artistide lainetest rootslaste kasuks, siis siis nüüd me käime siis Rickiga kahekesi mööda pubisid mängimas vikermuidugi peale selle veel tööd ka ka Fixiga ja justamendigaja. Aga oli ka mõni selline firma lugu, mida publik või kuulajad ootasid ja see lõpuks sai, seda nõuti isegi laheselt, siin oli läbi aegade mitmeid olnud, siin võib olla üks niisugune tähtlugusid on kogu aeg olnud, on see ära möödu must lähedalt, selle me üritasime ka niimoodi lõpu poole jätta, kuigi viimastel kontserditel vist üsna üsna alguses seda vaid nende laste uuesti mängida. Ja eks seda tuli oli ka korrata ja, aga seal on niisugust, seda plaksutama tõmmatakse nahk ikka möll ära ei raugenud, siis tuli ikka lava peale tagasi minna. Igatahes kindel on see, et see aeg, mis te olete koos olnud, ei kao kuhugi ja muusika ei kao ka kuhugi. Ma arvan, et see pillimängija, laulja, kõik jääb saatma Teid ka järgnevatel aastatel. Irma seletate lavale, see on kindlasti siin, selles ei ole vähimatki kahtlust. Nakk lootus jääb. Kindlasti, ja ma usun, et paradoksi on võimalik veel laval näha. Meil on olemas, loodame, et sellest midagi välja tuleb ka. Kõige tähtsam ongi tahtmine. Tundub nii.