Tere õhtust, stuudios on Vello Mikk ja tänases keskprogrammis vaatame taas aastate taha. Meenutame orkestrit levima. Niisiis oli kunagi selline orkester nagu levima. Ja selle eestvedajaks oli Kustas Kikergu. Sa oled Kustas? Helilooja, sa oled pillimees, sa oled jõud. Sa oled ansambleid teinud. Kui sa nüüd tagasi vaatad, ütle, mitu ansamblit või mitu kollektiivi sinu käe all on tegutsenud. Ma ei ole kokku lugenud, ega neid väga palju ei ole. Koolis keskkoolis oli esimene, siis, siis oli. Norma ansambel, mis oli enne oli punase tähe trükivaialdaksin pealsemad normas hulka aega. Siis ma filharmoonias siselt restorani orkestrid, noh, need ei olnud nagu oma orkestrit. Ja siis oli see TV ansambel pikka aega. Siis läksin reklaamfilmi, siis oli, kõigepealt oli admiral, siis oli levima siis oli raadio orkester ja see oligi raadio bigbänd. Kõige viimane. Peale selle puna No ütleme, raadio bigbänd oli puhtal kujul selline sõprusringkond ja seal mängisid need inimesed, kes seda muusikat armastasid ja armastavad. Aga ütleme, admiral ja Levimo, see tekkis nagu sellistel kommertseesmärkidel. Noh, mis ta nüüd kommertseesmärkidel, ega, ega sa raadio Bigbanki koolide palgalised, ainult et õnnetus. Värvata ainult poole kohaga sinna niisuguseid natuke tugevamad ja seda muusikat oskavad pillimehe Tafenau ja Vaigla ja ja nii edasi, peale selle ühe ametisaunast ära 25 aastat olnud ka televisiooni toimetaja kõige selle muu kõrval. Nüüd see toimetamise töö, see eeldas nagu seda et muusika ja kõige lihtsam on ise teha. Selleks võimeline ka olid, miks mitte? Nii et admiral oli enne levimat Praktiliselt oli see koosseis sama admirali levimaal vaimudega. Päris jah? Ainult et levima oli suurem ja levima sai tehtud sellepärast, et et see hoidi võistluskontsert kippus kraavimine ajad muutusid ja suur orkester liiga kohmakas ja. Rütmid läksid kaasaegsemat, eks vähe nihukest teistmoodi koosseisu. Ja noh siis Peedu oja metsasätte ja seal sihuke ime üldse vene ajal. Meil maksti proovid kinni, see oli mingi kas Greeniga saadud või mingi eriluba toimiv seadus lubanud proov kinni maksta, aga see oli juba esimene kapitalistlik ette. Jah, ega noh, 82. Ega kaugele enam ei olnud. Et niimoodi me siis tegime, mis me no võiks öelda, pool elukutseline, tegime veel korra kuus, oli kontserdid, palju need siis oli kolm-neli-viis ja siis midagi nädal aega proovikontserdid ja ja siis sai niimoodi pillimehed tasustatud, näen, et ega keegi virisenud, aga ega see ainult, et siis nüüd seal raha teenimise pärast koose käidud, see oli ikka natuke midagi muud, oli seal ja selle selle muu pärast ilmselt oyama loobus lõpuks sellest päris heast bändist. Sellepärast et noh, otse välja, me ei olnud nõus eriti sülti mängima, mis mina jälle ülaltpoolt nõuti, et dotsenti mängida. Ma pidin ütlema, et nagu sa juba toonitasid, et see orkestri põhimõtteks oli mängida ikka kaasaegsemat soundi kaarti. Ka muidugi jah, päris head see ei noh, ei julgenudki mängida või ei tulnud nagu selle peale noh, ega ei oleks lootust olnud ka. Sellepärast, et thats muusika oli 80.-te aastate alguses, oli täitsa audis. Aga siis, näiteks džässrokk mõjutas juba levimuusikat. No seda muidugi ja mängisime ka, aga me mängisime igast muid huvitavaid asju. Saatsin lauljad ja oma vokaalkvartett oli ja noh, see oli küll rohkem nii. Ei, nad olid kõik joo solistidena võimelised esinema. Silvi Vrait ja Mare Väljataga ja vennad pihlapid. Need olid kõik solistidena. Levima seda nimetust on lihtne dešifreerida levimuusikaorkestriga, kes seal nime välja mõtlesin. Mina mõtlesin oma eeskuju. Uue muusika. Ilusti kõlab siiani ta ja no siis siis tuli just see levi levi välja. Tänapäeval mõtlesin, et mis asja see levi üldse tähendab, noh ilusat siis võib ju tõesti kasutada sellise muusika puhul, mis, mis täiesti levib. Aga ütleme, vajats muusika levi ja seda peab lehvitamas ei ole levimuusika, kuigi seda kiputakse sinna alla ikka lahterdama. Repertuaaris oli suuremalt jaolt eesti muusikat. Oh ei olnud, Eesti muusika, mängis minast muusikat, aga selles vist see kurja juur oligi, et võib päris julgesti vist öelda, et peaaegu kõik olid Eesti parimad pillimehed koos ja mängisime liiga palju instrumentaalmuusikat. Ja see ei meeldinud rahastajatele. Kui me ise selle raha ise tegime, kontsert ja. Ja sissetulekud olid korralikud, meil saalid alati täis. Mängisime igasugust, muidugi tantsumuusikat, aga kontsertmuusikat või? Kus olid ikka healsi elemendid ka sees? Aga kes need seaded Aranseeringutegi sina põhiliselt või? Kas Tõnis Kõrvitsaga kahe peale? Meil on isegi niisugune koht nagu seff säär. Tõnis oli siis pea arranžeerija nimel. Ma ise ei jõudnud kõiki näha. Kui sa mõtled tagasi selle töö peale, noh, kõik olid omavahel sõbrad ja tuttavad ja, ja kuidas sul see proovi ja kontserditegevus käis, sest ega see nüüd väga peale ka palju oma sõpradele-tuttavatele ütlesid mõne käreda sõnaga, vahel kohal. Üldiselt ma vist olen niisugune, et ma vahest lähen ägedaks, aga ei, ma ei mäleta küll, et oleks levimas olnud midagi sellist, meil ei olnud üldse niisugust probleemi, et keegi proovi tulnud või oleks hiljaks jäänud või? Selles mõttes kõik olid väga suure huviga asja küljes kinni. Tase oli ka ikka selline, et piisas ühest läbimängimisest ja juba võistleja lintide vrakist. Noh, kas nüüd just ühest, aga nagu siin ütlesite, et kontserdikava noh, tavaliselt kaheosaline kontsert seda Me harjutasime kuskil viis, kuus päeva, siis. Nii et repertuaar muutus siis kaunis tihti teil. No nii palju kui jõudsime teha ja ega ta nüüd iga kontsert päris uue kavaga ei olnud, aga, aga pooled lood olid uued. Eestimaa Sist käisite läbi? Lõime nii väga ei käinud. Kas me tegime ühe tuuri, tegime Artedal, Hiiumaal, Saaremaal ja Haapsalus ja ühe tuuri tegime seal lõuna pool. Ma mäletan Põlvas ja Räpinas ja, ja seal ja. See oligi vist niux pikematest sõitudest, need kaks olid rohkem nagu mäed. No ega me ei olnud eriti kaua koos ka. Kaks ja pool aastat. No ja põhiliselt olid ikka siis linnas ja reklaamiklubis teles. Jah, siin ja seal ja vajavad need televisiooni saated, need me tegime ka veel lisaks ja oleks lasta või pooltäis saanud tööd teha, siis oleks olnud nagu tase juba enam-vähem korras, sest et ega ükskõik kui head pillimehed ega tahab nagu teineteisega harjunud harjumist. Enne kui ta päris paika loksunud, aga see just lõigati pooleks. Parajal ajal hakkas just minema. Aga ütle, mitmel korral te siis Aarne Oidi lauluviisi. Seal kaasa elektri, no kui ma nüüd õieti mäletan, siis kaks korraldas kaks ja pool aastat see koos käia. Kaks kontserti saidi. No need olid kõige põnevamad esinemisest, ma arvan, kindlasti. Ma ei usu, et need kõige põnevamad oleks olnud. No seal oli seda uut loomingut nii palju Noh, loomingut küll, jah, aga aga eks see looming oli nii nagu. Ja seal. Vaikib sa ja Suurorg. Veel üks, üks valge ajal. Et. Aplaus vibylvel. Muutunud. Nelgsus Vello voolu. Kuid kõrgpunkt on Eks? Lähed? Pooleli. Mis? Saama ei. Saa liidu pea kõiki. Et võib-olla kui ei rooma alla, ei saanud ma vahetul lennu. See oli salvestus Aarne Oidi nimeliselt lauluvõistluselt 1983 ja esinejaid saatis siis orkester levima Kustas kikerpuu juhatusel. Praegu kõlas Andres Valkkonenia leelo tungla ühistöö. Veel üks hetk seadnud oli selle laulu Tõnis Kõrvits ja esitasid Tõnis Mägi, Ivo Linna ja ansambel Laine vokaalgrupp ja see laul tuli siis esikohale. Teise koha sai Gunnar kriigi ott tarderi laul, mida eile polnud veel. Selle meloodia oli seadnud Margus belgia laulis Ivo Linna ja kolmandale kohale tuli Kustas kikerpuu meloodia tekst loomulikult Kustas kikerpuult eneselt, kui ainult aega jääks esitajaks Tarmo Pihlap ja ansambel Laine vokaalgrupp. Paljus me neid võitnud laule praegu teame, aga sellelt lauluvõistluselt on siiani vastu pidanud selline laul nagu tule õeke, mille meloodia on kirjutanud Ervin Lillepea. Esimest kontserti me vist isegi linti mänginud, aga teise mängisime klienti ka need, sest ta on Gazett olemas. Noh, see lindistamine juba hulga vaeva ja siis need lood olid juba nii, et kontserdid nagu enam ei viitsinud mängida. Aga kui palju sa ise nüüd jõudsid kirjutada orkestrile ja kui palju sa ütleme, puhtalt instrumentaalmuusikat sellel levimale kirjutasite või tellisidki? Vahia ei mäleta kõiki asju, aga instrumentaalmuusikat ma ei usu, et ma ise palju kirjutasin, paar-kolm lugu, võib-olla. Rohkem tuli ikka seadet teha. Tõnu Sal-Saller, kui sa nüüd meenutad levima aega, mida sulle kõigepealt nagu et silmade ette tuleb. No kõige rohkem tuleb kahtlemata silmad ette see, et sai tehtud kõvasti tublisti tööd. Tulem oligi alati suurepärane. Nii et kõige paremad nagu muljed on jäänud sellest ansamblist. Selle väikese aja jooksul, mis me tegutsesime, sai päris palju läbi mängitud lugusid lindistatud, põnevaid instrumentaalseadeid sai mängida ja meil olid väga head orkestreerinud teatavasti keerijad. Tõnis Kõrvits, Kustas kikerpuu proovisid teisedki kätt. Ma mäletan, et kapelgi tegi vist oma esimese nagu arranžeeringu just meie jaoks. Ja instrumentaalsolistina said sinagi üles astuda. Sain minagi ja küllap seal oli teisigi. Aga mäletan, et mängis ka veel kadunud Kalle Kauksi metsasarvega. Oma ansamblist aga oli ka külalissoliste. Lembit Saarsalu. Nüüd oled sa juba kui mitu aastat seotud missiga. Nissiga olema nüüd seotud siin kuues aasta läheb nagu. Ja sa vead siis Nissi on see neid lastemuusika kolme muusikul? Ta ei olegi muusikakool, vaid ta on. Kuidas ma ütlen nüüd muusikastuudio me ei ole talle võtnud litsentsi, vaid ta töötab meil nagu stuudiana, kuigi õpetajad on väga tugevad, on Tallinnast, on flöödiõpetaja Kaljuvee vaskpillide õpetaja on raudtee, Ericsson ja nii edasi, nii et päris korralikud õpetajad on peale minu veel kuus inimest. Me õpetame lastele klaveritel solfedžo, lisaks siis puhkpillidele kõikvõimalikele jaa, jaa, laulmisele. Ja noori muusikahuvilisi jagub. Jagub jah, selle pisikese valla kohta on meil üllatavalt palju, neid kõigub, üks tuleb, teine, läheb, aga põhiliselt nii 40 ringis on õpilasi kogu aeg olnud. Kus noorte õppurite väljundid on? Väljund on puhkpilliorkester, mitte nüüd päris traditsioonilisel kujul. Mängime väga palju igasugust muusikat, sellega esineme, oleme esinenud nii mitmeski kohas, käinud ka Norras, Soomes ja noored muusikud on võtnud asja väga tõsiselt, mõtlen ja tulemused on näha. Palga põnevaid esinemisi oleme üles astunud kosmoilersiga. Paatil ja ühiskontserdi tegime siingi vallas ja ja igasuguseid põnevaid asju. Üks asi on muidugi tunniplaan ja ja õppimine, aga teine asi on näiteks puhkpilliorkestri juures pillid kustele. No kogu see lugu algaski tänu sõprusvallale või nagu neid Norras nimetatakse kommuunideks nende toetuselt nad tõid hulga häid pille küll kasutatud, aga aga korralikke pille. Ja nii see algas ja neid pille on järjest järjest juurde toodud. Külon Ameerika flöödid ja prantsuse klarneti ja inglise vaskpillid. Samuti jaapani Yamahhad. Hiljuti saime täiesti tuliuue saksofoni niisugusse, saksofoni, mida mul terve oma. No ütleme, Professionaalse pillimehe karjääri jooksul ei õnnestunudki peos hoida. Musitseerid sa ise ka vahel lastega. Jah, seda ma teen lihtsalt, et nagu innustada, kaasa tõmmata. Ja et ise mitte rooste minnakse see ka ja kui teil on nii suurepärane pilli parkas, siis varsti võime kuulda, et nišis tegutseb oma sümfooniaorkester. No nii kaugele veel praegu ei, ei vist ei suuda minna, sellepärast et noh, kui vallas on ainult kolm ja pool 1000 inimest, siis võib arvata, et siis peaksid kõik hakkama lausa lapsed mängima. Pille. Aga mine tea. Räägid seal tunnis vahel ka sellisest orkestrist nagu levima, kus sa ise kunagi mängist. Ja ma toon neile ikka eeskujusid, tõmban paralleele nii sümfooniaorkestriga, kus ma mängisin ja kui ka levimaga, sest Levimo oli tõesti sellise muusika. Ma ütleks, üks väga tõsine tegija. Nii ta on ja see oli omas ajas kinni ja, ja omast ajast lähtuvalt. Just nimelt. Suur tänu Tõnu Sal-Saller ja head käekäiku Nissi muusikastuudiole, aitäh. Aga siis me tegime ju näiteks ühe telefilmimuusika, tegime sügiskuld, vist oli moskvatellimused terve filmimuusika ja see peab ka kuskil lindis alles. Nii et tänu televisioonile jõudis teie esinemine ja mäng kaugemale ka niimoodi füüsiliselt kohale jõudnud, minnakse ei Eestist välja. Eestist välja. See oli kesktelevisiooni tellimusel, jah. Aga kuhu ta jõudis, seda ei oska öelda. No nüüd sa oled seotud otsa kooliga ja levimuusikaga samuti kassa vahel. Ma ei ole levimuusika seadnud jazzmuusikaga seotud lootelt otsa kooli. Nii kassa vahel laseb, ütleme Eesti Raadio bigbändi ka või levima orkestrit, lastele õpilasi. Telemuule Lewifa orkestrit ei ole lasknud, aga Eesti Raadio bigbändi küll ja küll. Aga miks sa levivatele on täitsa raske vastata. Mul ausalt öeldes vist omal kodus on levima ainult kaks-kolm lugu, naine, raadiosse lindistus. Et, et ma ei ole seda nagu kogunud, aga aga noh, see on niisugune muusika mida võistlus, ütleme, 80.-te aastate alguses teha, aga ta oli ikkagi mingil määral nihukese kommertliku kallakuga ja eks ta siis oli muidugi jah omaette nähtus. Omaette nähtus ja. Ma mäletan ja et selle selle selle orkestri vastu oli huvi, oli niisugune üsna suur oli oleks saanud teha seda muusikat, mis ise oleks tahtnud, siis oleks need nagu võib-olla siiamaani muusika püsinud, aga mingil määral ikkagi seotud igasuguste telesaadete ja filmide ja võistluskontsertidega ja siis nagu enamjagu auru läks selle peale oma lõbuks paljud ei saanud teha. No igatahes häbeneda ei ole midagi ja mis on vist kõige toredam, et need toonased pillimehed on ju meie levimuusikasse kõik edasi. Tegutsen nojah, kui nii, eks nad ole. Üks on surnud, kalle kaussi on surnud Andrus vahtunud Rootsis. Noh, Tarmo Pihlap on ka samuti läinud, Tarmo Pihlap on läinud. Kes seal veel on? Tiitwards mängib vist Orezeigeri orketi, kui vaja. Ja Tõnu Sal on Nissi muusikakooli direktor. Avo Joala mängib veel pilli hoolega. Noja siis trumpetitest Jüri Leiten tuntud trompeti-ist. Kes seal veel oli, Valter Jürgenson mängib ju? Ortus muusikuses jaa. Jaa, tervin Aigro on vist pillimängu, ma ei ole kuulnud. Et ta oleks mänginud ja Percussioone mängis Rein Roos, kes on ka tegev mees, veel passi, passi mängis Priit Colbert kitarri. Ain marts. Tegevpillimees on ka otsa koolis, õpetaja. Ongi vist Jaan rajale. Ma ei tea, kas ta mängib pilli või mõned korrad mängis niisugune suurkuju nagu Neeme Birk, temast ei ole ka mitte midagi. Kuu mängis esimest trompetit. Peaaegu kõik jah, ja seal rohkem. Margus Kappel mängis klaverit, Margus ka klaveril. Teisele Kustas kikkapuu ja lepime kokku, et pärast saadet ma salvestan sul levima paladest saad oma õpilastel otsa koolis ka ette mängida.