Räägime me hingevärdja Heiniga hinge äärdja Heini elavat tegelikult Rootsimaal. Umbes 400 kilomeetrit tuleb bussiga sõites vist Stockholmist lõuna poole, kui jõuda Vetlandasse. Ja see on õigus. Hingejad, sina oled elanud seal Vetlandas kogu oma elu. Võib ütelda, ma olin kaheksaaastane, kui me tulime sinna. Ja nüüd räägid sa nii ilusat eesti keelt. Sest oma pool sajandit tagasi võtsid sa ma julge ikka nii ka öelda, et võtsid endale mehe. Ütleme nii, abiellusid eesti noormehega. Tol ajal, kui kolmekümnene joon umbes võib olla 29 ja hinge hääl oli märksa noorem. Ta käis ju kuulis, märkasid sa teda siis ka kohevad? Naabrid ja. Aga kas sa seda ikka tead, et ta sind märkas kohe tal tegelikult oli kohe plaan. Saan sinu suhtes seda kohe, valdad korteri omale või teise. Aga seda ma ei läinud. Ja hingeret, aga nüüd sa oled selle avalikustanud. Naine oli sul ja oli. Nägid aknast, et noormees läks mööda ja ütlesid oma emale. Ta elas selle mehega abi Elol. Ja ise olid sa tüdruk siis alles 17 ja mina olin väljad tard, kui ma olin noor seal aega ära läinud. Mis selles mehes siis erilist oli? Ma ei tea. Ei tea üldse, teised sõidukid ütles, et sellega sai või käia ta õpetaja. Ta oli nagu Rana ja oreleid. Ja mina ei näinud, ta meeldis mulle. Ta meeldis mulle terve elu siiamaani. Muide, seda on tunda. Mul oli tore elada teie juures nädal, mis ma Rootsis olin ja ja sellepärast oligi toret Te meeldite teineteisele veel praegu. Ehkki teie kihluse päevast on 50 aastat möödas. Ei saa aru, et aeglane nii ruttu läinud. Muide mis päeval see kihlus ja siis oli ka kuupäevaliselt tantsul meeles ja jõululaupäev 1947 20 neljandal detsember. Nii et kohe-kohe saab poole aasta pärast, kui nüüd jaanist edasi lugeda poole aasta pärast ongi siis kihluse aeg, siis on, kui kaua mitte, kestis kihluse aeg, kaks aastat. Meil oli raskusi korteriga Rootsis sõja peale sõda sellele ja ellu oli ka selle sõjaga määratud. Ja kui te nüüd siin Eestis minul külas käisite omakorda siis ma tegin teile ühe väikese kingituse. Väikese pabeririba kinkisin teele ja ütlesid, et see on ajalugu, mul olid alles jäänud 90.-st aastast dast seebitalongid Ühe ribaneid kinkisin teile. Sest minu meelest on see tõesti ajalugu. Mõtle ainult seitse aastat vahet ja siis sa ütlesid, et talongid, et need on teile tuttavad asjad ja kui me abiellusime, siis oli kassi ja c ja suitsu oli ka tal on peale ja teil on ka midagi alles sellest? Oih, on meil on teised ka sellepärast et. Me pole veel tubli ehme kunagi kõht tühi. Kui ei oleks sõda olnud, ei oleks sina Heiniga kokku saanud seda väitlus nädalas, sa usud sa kindlasti, te oleksite kokku saanud, et te lihtsalt pidite kokku saama ja Osson? No mida sa arvad sellest? Kui me usume saadus, valdus, siis võib ka juhtuda, et nad ikkagi kokku saavad, nii on märavuza ja nüüd on siis elatud oma elu ruutpinnal. Jah, see sa oled seal olnud üle 50 igal aastal ja Momid siis selle elu üle, see on läinud. Mis seal võrdlemisi kergelt läbi ma, mul on ollus sama elutingimused, mida on rootslased. Maadlesid esimesest päevast ööde sain sama pardambida, said minu töökaaslased selles osakonnas. Lahti kas minna võib edasi ronida ja paremat palka saada ja seda pole ta natuke kasutatud. Nahk, keele õppisid sa kõigepealt selgeks? Ei, seda võib-olla ma võin ütelda, et see ju täiesti selge ka nüüd, aga asi sai aetud, asi sai aetud ja teised jäid kõik rahule. Sinu elukutse on maju projekteerinud, sakslaste ajad minna, sain. Välja lennates küla ma ei osanud keelt, olid minul ei, kõige parem, et alad oma tööd arhitektuuris niimoodi mõtlesin mina, sest need andmed, mis me saime nii neid oli minul aega. Valitsusest välja töötada ja selle peale siin mõned aastad umbes üks, kaheksa, üheksa aastad ja peades seda siis läks ju natukene vabamaks, maa sai parema koha ja aga ikka seal edasi. Ja siis lõpuks, kui ma lõpetasin, siis olin selle osakonna juhataja või osakonna, nii et olid ise tubli ja luha, kes seda teab, aga peremehed ei, ei nurisenud, ei nurisenud ja ütle, kas kodumajand seal Vetlanda linna servas muide väga ilusa koha peal kesk loodust lind laulab ja kas see kodumaja on seal ka enese? Jah, see on meil kõigi lehtede stuudio, see on minu projekteeritud ja samuti ka ehitatud töölised, mida ma laenasin ehitusfirmadelt lihtsalt aitasid. Sa olid ikka see põhi põhitegija oma kätega ise ka aga majad olid võrdlemisi lihtsad. Ja sel ajal oli Rootsi valitsusel üks kõige tähtsam ülesanne. Et majad peavad ehitama selles hinnas, et ei oleks liiga kallis ja Nad peavad passima nendegi ja kes majad, osi tuli tavalise töölisi. Nemad võisid ka seal oma pere seal sees elada ja see külg, mis maja peal tehti, see oli kolmekümneaastane ja nad jõudsid ka 30 aasta jooksul maja ära maksta, nagu meie oleme teinud. Nüüd me nüüd me enam ainult muretsesime, kütti, sõidame seal sees, nii et te olete oma kodu ise üles ehitanud ja selle eest riigile maksnud siis seda võlga? 30 aastat 30 aastat ja Heini, kas ma võin küsida, kes sa oled nii palju tegelenud teiste inimeste, iseenda kodu loomisega, mida inimesed on Rootsis tähtsaks pidanud, kui nad juba oma maja lasevad ehitada või või seda ise ehitavad, mis peab ühes kodus seal olema? Ei pea me kujutleme kõigepealt Rootsis, sel ajal, kui mina algasin neid tingimusi, mis riik oli andnud või neid seadusi, mis riik oli andnud välja oma kodu, nagu just see oligi oma kodumuretsemise, see pidi olema 100 ruutmeetrit, see pidi olema soe, väga praktiska, tähendab, kas see 100 ruutmeetrit oli kohe riigi poolt antud Normet alla või üle selle ei võinud keriti olla, vait ja alla võis olla, aga mitte üle 100 meetrit, see oli neli tuba ja köök ja nüüd kakskolm, tuba võis olla avaralt, ühte võis natukene natukene sättida, aga siis ja see ja köök pidi olema suur ühes, kus üks perekond võis elada seal neli või kuus, kuus inimest ja, ja seinad pidid hästi sooja pidama ja seinad pidid hästi soojapidav. See oli selles, see oli ka mis aastat siis olite, millal see Rootsi riik nii karmilt selle seadus ette pani, sest ma usun, et praegu on see küll vabaks antud. Nüüd on ta vabamaks antud, aga see algas kusagil 50 aastal ja läks kunni, kuni ütleme 70 75 aastani. Ovaalid lihaseid normid peala normide pealt varem kaugenenud kaheksa oli nende Igna seal oldud, nii et isegi veel varem algasid need seadused tähendab riik väga tähelepanelikult jälgis, et inimesed saaksid oma kätte ja jõuaksid selle eest ka maksta. Ma saan asjast nii aru, see lõi, kuna nüüd on läinud natuke rappa või natukene või keelu. Inimesed soovivad ehitada suuremad kui 100 ruutmeetrit ja kui uskuda see maja valmis, siis vaevalt jaksavad maksta rintisi. Ühesõnaga inimesed tahavad elada. Leia ealisi ja aga kuidas teie elate hinge ja ma usun, et küllap sina naisena oled pidanud ka, kui ta 30 aastat ikka maksite maja võlgagi kah pidanud rehkendama ja vaatama, kuidas ots otsaga kokku tulla. Kui me juba neist majandusasju räägime praegu siis ilmselt olete te Heiniga päris palju arutanud, et mille arvelt kokku hoida, selleks võib olla näiteks kuhugi sõita või midagi osta. Kuule, arusaamine meie peres on minu mehe oma. Näed kohe täitsa kindlalt selle oma käest ära andnud ja olles selle majandusseda, pole majandus seenemine. Ma olengi, on jah niimoodi aru saanud, et Heini muretseb, et need põhioleks paigast teile, eks ole. Ja sina ostad süüa. Norman mehe antud mees on siis sinu jaoks nii nagu Rootsi riik oli. Nüüd ütleb, et meil on nii palju lahese, seda võitsin, naine kulutada? Ei, meil pole kunagi probleem sellega olnud. Tõesti kuidagi kujuneb. Ma ei tea, kuidas see on juhtunud, aga me saame minna, olen elanud ilma moore, ma võin ütelda. Ja, ja te olete saanud sõita, te olete saanud sõitudel kaasa osta ilusaid pilte tervest maailmast. Oled jälle ja siis ollakse uuesti nooreks, kui lapsed lähevad, aga see on elu, siis läksime telgiga seal Prantsusmaal ja Itaalias ja see oli aasta. Te olite siis vanad, te olite, kui poeg kodust ära läks? Tal ehk 70-st seis 20 aastat tagasi võtta, sina olid siis 50-l lähedal ja Heini oli natuke üle 60 oli. Ja siis kaks noort inimest läksid mööda Euroopat rändamatelgiga ja meil oli nii tore. See oli nii palju, noored inimesed seal ja need oli niigi meie vasta aveel, vanem oli ka väljas. No ma olen siis vaadanud, et üldse eakamad inimesed on väga aktiivsed, väga liikuvad, sõidavad palju, rändavad, reisivad palju, neid on isegi rohkem näha reisidel, kui, kui noori ongi. Neil on aei. Kuivõrd on siis neil on maja peale maksma, neile auto peale maksma, laatasid väärida, aga meie meil on ju kõik seda tehtud, et me elame ja iseenda jaoks teineteise jaoks. Ja lapsed ütlevad, et ära mõtle meie peale, et elada oma elu nii kaua, kui jaksad. Ja mismoodi te siis nüüd elate, minu meelest elate rõõmsalt, jaanuaril saab palju nalja ja nende hommikul kõigepealt küll alati vist naeratate. Meil on õelad natukene haigus seal vanas majas, seal mure. Mida sa oled ju oma kodumaa tagasi nüüd? Minu meelest on ta seda kogu teie abielu jooksul saanud, sest ige äärt. Sa õppisid ju kohe eesti keele selgeks, mis asja pärast küll, mees pidi niikuinii rootsi keelt õppima, eks ole. Te, olite sügavalt Kesk-Rootsit elasite seal, noh, Lõuna-Rootsis lausa Eestist kaugel, milleks oli sul vaja seal eesti keelt hakata õppima? OLEN uudistasime leid, mina ei saanud aru, millest eestlased omavahel, sa tahtsid kangesti teada, jah. Ja sa tõepoolest grammatikas teed vigu, aga tõtt-öelda on see nii sümpaatne, et see ei sega. See pigem muudab selle jutu kuidagi võluvaks. Aga ise sa tahad, et oleks hästi korrektne, hästi täpne ja ma tahaks, et ma julgen kirjutama. Oota, ja nüüd sa olidki siin Eestis, te olite kolm nädalat siin Jänedal aega olid sa Tartus keelekursustel lausa. No meil oli seemne eestikeelne, kus ja need ütlesid sa, kui me kokku saime enne ärasõitu uhkelt, et nüüd sa oskad täpselt öelda ühe eestikeelse lause, mis sa seal õppisid, kuidas see lause kõlas sellega. Kas sa enne ütlesid seda kuidagi teisiti? Sõidame Marin küll, aga kas ei tundu, et, et sa võiks seda ka vahetevahel kasutada seda lauset, see on ju võlu. Mida sinu eesti keele õpetajad selle kohta ütlesid? Ütlevad ainult eestirootslased. Aga mina olen kuulnud, et kallala, eestlased ütlevad gaasi. Aa, sa tahtsid öelda mitte eestirootslased, vaid Rootsi eestlased, eestlased ja. Nii et seda ma klaarin öelda öeldakse, sellega saan ma hakkama. Kas õppisid veel midagi selgeks ja, ja seal oli raske, sa tead, neil oli kurss niimoodi, et teised saaksid rohkem vestlema ja mina tahtsin grammatika õppima. Nii et sinu sõnavara on suur, ainult sõnu kasutad sa vahel, noh, pisut. No mitte mitte grammatika järgi ja, ja seltskond ja edasi seal veel hullem. Ega sa praegu ei karda, praegu on ilus kõik häälda ja kui ma mõtlen, kui ma räägin, siis see tuleb iseenesest siis rohkem õige. See on tõsi, mis keelest kodus ütlandas, räägite ärkate hommikul üles? Inimene ütleb teisele, tere hommikust, eks ole, või mis te ütlete ja mis keeles toimub eesti keel. Tere hommikust, ja see teie kodune keel ongi ikka eesti keel, siis. Need on muutnud niimoodi, et see on rohkem eestirootsi. Tead, kui me sinuga esimest korda kokku saime, ma arvan, sellest saab varsti pastat. Siis sa rääkisid natukene ka sellest, et kuidas sa seda eesti keelt õppisid ja siis sa ütlesid nii, et ma olin. Ja ma olin kuulnud, et kui inimesed jäävad väga vanaks, nad võivad ära unustada kõik muud keeled peale oma emakeele ja ma kartsin vägad ja teine on minust vanem pisut, et kui ta saab vanaks, et äkki ta ei oskagi muud keelt ja sellepärast ma püüdsin eesti keele selgeks õppida. Nüüd kui ma Heinit vahel kuulan, siis tundub mulle, et vahel, kui ta pisut hea meel on siis vahetab ta eesti keele hoopis rootsi keeles vastu ja teistpidi ka. Ja kas see on tõsi, et kui vale inimene seal mingisus ai halvatus siis läheb see viimane õpitudki, läheb ära, seda mine, kuulsin ja kuule tüdrukuna sa otsid, saad asjad täitsa tõsiselt ja see oli ka üks põhjus siis miks sa õppisid eesti, oli tõest? Jälle mõtle, mõtle elevus, kui meil on põletseemne 15 aastat ja ei saa aru selles hirmus. Sina praegu seenil oli õigus, kui ta ütles, et mu naine teab neid asju paremini ja minu naine on veel rõõmsam, et Eesti vaba on ja sa oled ikka tõeline eesti sõber fanaatik lausa vaid seal, eks ole, neid, kus oli kodus siin ka inimesed, olid ainsad siin, nii palju armastust, kui me kohtame siin Eestis, liikumine oleks päritud. Igal juhul on asi nii, et sina hinge eriti oled sa vahel Rootsimaale koju jätnud ja ise üksi siia Eestisse tulnud. Sa tunned Eestit juba tõesti nii, nagu öeldakse, nagu oma taskut. Jama. Mul on selle ära ta eestlasi ka, et ma olen tõesti Eesti. Tead. Me vaatasime ükskord sinuga koos Tallinna plaani Lasnamäe plaani, sealjuures Lasnamäel ma elan. Ja siis selgus, kummaline asi, et sina, rootslanna kaugel meist tundsid seda minu koduküla, nagu võiks öelda, paremini, kui ma ise sutad tuttavat neljas kohas. Ja sa tunned Tartu kanti ja Pärnu kant, Läänemaa ja Raplamaad ja meil on menduse sidemed, sellepärast meil on nii palju tuttavad. Aga see see Tallinnas. Meil ei ole seal oma noore aeg olla, olgu, see oli välja väga ilusti ja kuidas see oli, kuldtase kohvik ja tahtsime Ennule näitama oma lemmikroht. Istume seal ja siis tuli väiksed jõuad õigel ajal, juuli tuli neli inimesed ja meie olime kaks. Ja siis tuli palju, kellega ma räägida. Aga siis tuli ykslanna eesti rahvas paar eesti rahvusest ja mina eksisin, kui neid on eestlased ja kes võitis siin, istume ametisse ja täitlesin härra ja prouaga. Ja. Aga te käite teda vaatamas ja, ja olete ühenduses ja meie olime neistki paar nädalat tagasi siis ja et inimesed nii nagu sa ütlesid, kui nad kokku peavad saama, siis nad kokku peavad saama jah, ja minusse. Mina ei usu saatus, aga ma usun, et kui inimesed see on miskit, mis on määratud, kui me teie juures olime seal Vetlandas ka, et ma panin tähele, et, et väga hästi, te saate omavahel läbi. Käib niisugune lõbus nokkimine teineteise kallal, aga niisugune vaikne võimuvõitlus seal vist teid saatnud, kõik need peaaegu pool sajandit on. Meil pole keegi järjand? Ei kumbki, ei saa ütelda täpselt niimoodi. Ahah, sa tahad ikka sinule jääks. Ahaa, nii et sina praegu ütled, et ei ole see asi sugugi nüüd nii, et et sina oled järeleandlik ja ja kõik on kena ja, ja, ja, ja kui ingel midagi tahab, siis ta seda ka saab ja. Passita nagu natuke peale teineteist tundub. Nonii, ütleb Heini, mida ütled sina ja see pole see, ma tahan miskit saada ja ei saa, sellega ei ole üldse probleem. Aga meie mõtled, kuidas maailm peab olema ja kuidas. Kuidas me mõtleme? See on see, mis on vahel ja, ja, ja mulle tundub, et siin need kaks vastust, mis te mulle praegu andsite või kaks väidet, on kahjur nii erinevad. Te näete asju teistmoodi, sina näed, et vot toimub niisugune väike pinge on sees ja ja, ja et on nagu niisugune erinevad vaated. Teine ütleb, kõik saab korda, kõik on. Kas sa näed, kellel võidu on, see, kellele. Juhul igav ei ole teil elada olnud teineteise kõrval ei ole meil olla ilus ja minia ja ilusaks toredat. Puhkus veed ja jätkuvalt tahate seda teha? No mida nüüd sellel kolmel nädalal tal siis niisugust oli? Tal oli väga äge programm peal, aga mis oli see, mis mis võib-olla jääb meelde nüüd kõige rohkem või saagi seda välja valida, nii sa kohe Need, 14. juunil. Ja kuidas kõik aastasimeid? See on üks asi, mis ei lähe minule elus meeles, aga sa said väga tugeva elamuse sellest ja, ja peale seda yks säära viis meile autot ka kirikuaed. Ja seal oli metsavennad ausamba. Aga seal oli ka salvestus, kus inimesed oli all mitte miskit tehtud, aga inimest seadsid seal nüüd oli maetud. Ja Heini. Mõtlemist sai rahvas olnud verise kunagisest aru, mine, sai kuulata palju ja mina. Aga ma kunagi EKi, sa võiksid esitada eesti keeles ja ma saan aru, mida sa mõtled ja sonis suurt asja, selle kohta öeldakse nii, et ainult see mõistab lõpuni, kes on ise läbi teinud midagi ja see on, see on niimoodi. Ennem kui täis saades, jah, aga samas saame me ju siin ilmas üks teistega palju aidata ja toetada ja mina usun, et just sellepärast, et need inimesed on nii palju läbi elanud. Need saavad eesti inimeste raskus seal. Ja et need olid, neil on nii palju armastust anda. Ja ma näen nende Pserre ja lapsed ja lapselapsed. Rõõm, et näha kuidas inimesed elavad kõik ja ja neil on see ennem elus surnud. No eks teilgi on ju raske olnud, sellepärast et nüüd te saate tõesti iga aasta Eestis käia. Aga kui me Rootsis olime, siis me just neid asju ka arutasime, et kuidas need Eestis on olnud, need ajad ja elud ja ja siis sa tuletasid meelde, et oli aeg, kui Heinil oli ema siin kodus väga raskelt haige ja teie seal ei saanud mitte midagi teha saanud. Haarastas saime rohtu saada, säärast oleks see keelatud, et ei saanud aidata, et ei, seal teata kuidas Ollija ei saanud ta juures olla, ei saanud ta kätt oma käes hoida, eks ole. Ja isa töölt abi anda, see on. See oli Heinil tohutu raske. Kus on, et neil, kes läks eestist ära lääne poole, pulsi, need füüsilised raskused, mis sai tehtud siin on olnud, neil oli oma raskused, pole kergeid, kodunt ära, uksed. Kinni pandud ja ma tunnistan sulle, et mul oli teie juures Rootsis väga hea olla. Teil on väga tore kodu ja meil sai palju nalja ja me nägime paljude näitasite mulle palju ja, ja meil oli tore, eks ole. Aga ma tunnistan sulle, et kuskil juba selle nädala keskel mõtlesin ma vaikselt, enne, kui ma magama jäin. Hakk koju jõudmiseni on mul jäänud veel nii palju päevi nendes päevades kokku. Kui ma olin eksi meile siin Eestis siis vabadal niitmas halvasti kodu, aga kui häid kaaslasi, siis mul ei ole trumme siseneja sinule. Kui see saade on meil eetris, siis te olete juba kodus tagasi. Teete siis kõigepealt vaatate oma aia üle. Kui tudeng foto niimoodi ole ära olnud, majja on natukene teistmoodi, mõtlesin Köstoniilus. Ja mis lilled teevad, seal on nii palju toalilli, kas leidsid kellegi, kes rikastab ja hoolitseb kassidel ei ole lihtsamaks, aga lilled ikka. Mul on kõik Felegooned väljas. Mina olen niisugune, see läheb, mina olen niimoodi teinud veega ja siis võtan meil on, kelle sa diaksele laiali peale, et siis aurada. Ahah, et nad on kogu aeg niiske ja natukene niiskid, on see läheb, loodame. Mina kõigepealt kodus teed, siis. Kodu on kodu, sinna peab ju ka vahest igatsema ja, aga kodus on tavalise tööd, esiteks pühid rep puhtaks ja vaata natuke ringi, siis võib-olla hakkab jälle sõbrad Eestis tulema. Neil ei ole veel kõigis puhkus olnud ja kui nad tulevad, siis räägib eesti keelt ja Eesi. Terdi maja jääb kuses Eesti koduks olnud ka nüüd ju seda. Aga kui me saame meie tuttavaid ja sõpruse. Suur asi ja väga ja mitte minul üksipäini abikaasa sama pud kapsaid ja üht või teist hapukapsad on kerge, selge, hapud kurgid. Seal ei olegi seal oleme ja mis sa arvad, kas see noor tüdruk, see seitsmeteistaastane tüdruk, kui ta tookord või kui palju aega tagasi üle 50 aasta tagasi aknast välja vaatuses sind nägija selle otsuse tegi, et selle mehe ma endale meheks? See tüdruk tegi päris õige otsuse tookord ja võib-olla seda ta diabis ja, aga ta on. Ta on teinud korralikud tööd, hoidnud kodu korralikult ja kaunistatud teda omamoodi ja lasknud ka seal ikke natukene Eesti maitse ka sees elada või olla need. Ja see on see kõige-kõige minu poolt kõige lõbusam. Temale meeldivad ka teised eestlased, kas nad siis on siin või olnud Rootsis? Aga nüüd meie kodumaa, meie eestlased ja ja meie sugulased, kui nad tulevad, siis, siis nad on nagu kodus ja sina ei tunne, et kodumaa oleks väga kaugel? Ei näi, see on niivõrd. Ma mõtlen siis oli ju ka kohe siin. Me näeme varsti järele, loodame, kas ta tuleb Rootsis? Sina tuled siia ka patule kõige head tegijad linnale ja selle eest ma soovin kõike head.