Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ei oskama, mis nimetada ühtegi aastaarvu. Millal ma viimati käisin Helme kutsekeskkoolis. See oli veel enne Eesti vabariiki Nõukogude ajal nii palju, ma arvan küll. Mäletavat asjad olid siis pisut teisiti, kui praegu on. Et. Kutsekooli direktor Tarmo Tamme sõnutsi viimasel ajal ei ole sellest koolist suurt juttu olnud. Siis võtame täna rääkida, mis siin praegu toimub, mis siis õieti muutunud on. Mis on see kõige põhilisem muudatus, ütleme, kui võtame aastat 10 tagasi? Gaasi olime veel enam-vähem sotsialismis. Ta ja natukene peale ehk siis kuue poole. Other, mida kool välja andis, tol ajal oli siis mehhanisaator juppe, mida väga vajati, tundus niimoodi, et Eestimaal lausa sadade kaupa pidi tootma neid laia profiiliga traktorist-masinist oli vist küll nõnda? Tundus küll jah, kõrval ta tookord endale samamoodi need mõõtmatud kolhoosipõllud tahtsid kõik üles künda, ega maad ei ole ju vähemaks jäänud, Eestis aga traktoristi enam nõnda palju tarvis ei ole. Kahjuks küll jah, ei ole traktoristi tänapäeval nii palju vaja ja kui me võtan nüüd kaasa Eesti, siis alates 92.-st aastast arvestades On see õpilaste väljaandmine kooli poolt põllumajanduserialadel tunduvalt kahanenud. Ja kui viimaseid situatsioone põllumajanduse keerdkäike vaadata, siis kui tõenäoliselt on see ka rolli mänginud ja tänavu võib öelda, et põllumees kui sellist otseselt toodame väga vähesel määral koolis. Aga seda talupidamist ikka õpetajate. Ja ma ütleksin, ilu ja põllundus on praktiliselt üks sama mõiste ja need on kahjuks käivad ühe sama asja alla. Miks te ütlete kahjuks miks kahjuks meie kooliseis on praegu selline õpetajana 80 erinevat eriala ja nende seast on siis üks talumajanduspoistele peale põhikooli ja teine, mis on põllundusega talundusega seotud, on kodumajanduse eriala tütarlastele niipaljukest siis sellest jah, aga ometi on see parem kui see, et õpetati traktoristi. Et kes väga palju rohkem ei pidanud teadma, ehkki ma usun, et ka tol ajal püüti anda natukene laiemalt natukene loovamalt, kõike seda. Aga praegu on asja tuum ikka teistsugune-ist. Jah, tõsi see on, tähendab talumajandus ja kodumajandusõppes on ikkagi ütleme, üks osa tehnikalt, teine osa loomakasvatus kuulma suusapõllundus neljasku osa, siis ütleme üldharivat ja õpivad seda ikka sageli need inimesed, kes on tulevased peremehed, perenaised, asja sisu on hoopis teine. Nad ei lähe kuhugi, nimed tuleb põllule, nad lähevad oma koju tööle ja midagi edasi viima seal? Jah, kahjuks küll tähendab, on, aga kahjuks pean mainima ikkagi, et see õpilaste arv ja see populaarsus on väikene üldises mõttes maaeluga seotu osapoole pealt vaadatuna, kui palju teil praegu õpilasi on maaelu eri maa erialadel neil kahel siis kokku ütleme niiviisi, et kui meil kool on esmakordselt üle 300 õpilase ületanud sel aastal, siis pärast seda hiilgeaega, kus üle 600 oli vahepeal ja just nimelt ja kui nüüd arvestada seda põllumajanduse osa, siis vaevalt vaevalt üldnumbrina kuskil 60 juurde küünib. Nõelu dikteerib, see on nagu turg natukene, eks ole, et, et kui nõudmist ei saa olla ka suuremat pakkumist, kaua sa ikka pakud, kui keegi ei taha just nimelt nõudmised, ongi see asi. Nii, aga millegagi tuli ju asendada seda kõike sellepärast et omamoodi on see siin Lõuna-Eestis üks teadusetempel ju lausa see on lähim võimalus kohalikel noortel õppida ja mitte ainult pärast põhikooli lõpetamist, vaid ka pärast gümnaasiumit lõpetamist õppida veel midagi selleks, et elus läbi lüüa. Ja peole 95 aastat, kui see muudatus juba oli toimunud, on ka koolon sunnitud muutma oma erialasid ja sellega seoses on leitud järgmised erialad. Peale põhikooli nagu ehitanud eriala ehituspuusepa eriala auto- ja traktori remondilukksepa eriala, mis ka osaliselt on siis põllumajandussuunitlusega kokk-kondiitri pagar-kondiitri eriala ja peale keskkooli õpilased, noh meil on neil võimalik õppida ja nendel me pakume siis sekretäri eriala, ettevõtluse eriala ja selelst aastast turismikorraldust pakkusime. No mis praegu nendest rühmadest kõige populaarsem on kõigeparem tema täituvusega, kas konkurents ka kuskil tekkis rebimine? Ma mõtlen just nendes pärast gümnaasiumi lõpetanutele? Jah, niukene rebimine, konkurss tekkis just ettevõtluse erialal sel aastal ja see on kolmandat aastat ja ma ei ütleks, et see ei ole eelnevalt seda rebimist ei oleks. Kuidas te ise hindate võrreldes Tallinnaga, kas pakutega mingit konkurentsi või kas seda tarviski on ilmselt ka siin ettevõtluseks pinda küll ja küll, ega kõik ei peagi pealinnas oma asju hakkama ja kindlasti on olemas mingi vahepealinna ja, ja ütleme meie vahel. Aga meie ikkagi eelis suunitlusega ja võtame seda, et, et kodukanti ja regionaalsust seda arendada. Ja siin on tõesti ettevõtlusele vist ruumi, praegu tundub, et mingi vaakum vaakum seisab vist väga palju lihtsa asjad raha taga, et midagi ette võtta? Jah, paraku küll. Ja eks see ja üks osa muidugi on ka ütleme ettevõtluses palju sõltub veel, et ettevõtlikke inimesi on lihtsalt vaja. Kui rahaga taha tuleb, siis läheb elu edasi, saab seda õpetada. Ja uus ise on ettevõtlik tegu, et siia seda ettevõtlust tullakse. Jah, eks ta õpilasteni olen küll, aga õpetajate poole pealt oleks raha ka vaja neid õpetada. Aga kui nad nüüd lõpetavad? Siis enam ju niisugust situatsiooni ei olete siit natuke suunata garanteerite, et siis nad saavad koha ja siis tuleb olla ettevõtlik ja ise läbi lüüa juba. Ega teil niisugust suunamise asja enam üldse ei ole? Minu meelest, kui sellist ei ole nüüd konkreetselt ettevõtluse erialast rääkida, siis nemad on tõesti tihtipeale nii ettevõtlikud et peale esimest kursust mõned leiavad juba tööd ja võtavad ütleme, niiviisi lähevad akadeemilisel puhkusel aastaks ajaks ja siis tulevad lõpetama, on selliseid juhuseid ette tulnud, tähendab, on juba kusagil lihtsalt tööl, elavad ennast sisse ja sageli ongi nii, et see töö õpetab mõnda asja rohkem isegi teoreetiline tund, lihtsalt. Pluss edaspidiseks eluks. Nii ja siis need, kes on lõpetanud põhikooli, oli, saavad tulla ka õige mitmele erialale, mis siin kõige populaarsemad? Ei oskagi öelda, mis väärsem on, sest käesoleva aasta näitajate järgi täitus täielikult meil ehituseriala poistele auto-traktori remondilukksepa eriala pagar-kondiitrikokk-kondiitri eriala, nii et ei oska nagu seda valikut teha. Nad ei ole ainult siitkandi noored, nad on tulnud päris kaugelt, mõned valikuvabadus on ja, ja sellega seoses on õpilasel võimalik valida üle Eesti, siis endale kooli ja, ja nii see on, et nad on üle Eesti vabariigi siin kokku tulnud. Küll võib öelda siia juurde, et rohkem nagu siis Lõuna-Eesti poorsust kanda, millest me rääkisime siin enne, et no see saekaatri, saekaatreid on siin palju ümberringi ja üldse. Kas see on nüüd ehituse erialal? Jah, saekaatri osa käib, ütleme põhikooli baasil õpetatavad eid eriala alla kuid meil on koolis täiendkoolitus olemas ja sa tahaksime, kas sellega siduda. Nii, et siinkandis on metsa, mida raiuda, nagu öeldakse, ehkki teda ei raiuta, kõike seda peabki õppima, mismoodi metsa töödelda ja ja tõesti, saekaatrid siin on jah, saekaatri ütlesin, jätkub ja tööd jätkub ja nagu öeldud, et ega ainult raiumises koosneb tegelikult metsaõpe on mitmete erinevate asjadega seotud, sealhulgas ka siis puude istutamisega nii-öelda kõigepealt midagi luua ja siis alles saaki koguda. Just nimelt. No mis koolis veel on? Millega te neid siia tõmbate? Millega me tõmbame, raske küsimus, loodus ise tõmbab siia, tavaliselt tulevad ikka need inimesed, kellel on väike maagia maaelu vastu rahulikkuse. Ja ütleme, maa ilu vastu on kindlasti üks, teine mossis kooli töö- ja õppe. Siin on ka vist muudatused, kas on tunda, et nad tõesti tahavad ka ise midagi siit saada? Või on tulnud ka aega parajaks tegema? Tähendab, tõsiseltvõetavad on just nimelt peale keskkooli tulnud õpilased suurem hulk neist teab juba, mida nad tahavad. Põhikooli baasil natukene, võib-olla see tunne teine peale teist kursust on juba niukene mõeldav osa õpilastest, kes teavad, mida nad juba tahavad. Esimene teine kursus kahjuks veel ei ole enamuses. Nii. Kuidas ta ennast siin ise koolijuhina tunnete? Tallinn on kaugel, kaugel oma ministeeriumiga, jah, päeva käskudega, endal tuleb palju mõelda, oma isiklik vastutus on suur. Aga on vist ka võimalus ise mõelda? Jah, just see viimane on see kõige meeldivam osa, et on võimalus mõelda iseendal ja sellega seoses siis ka kooli arendada ja luua neid võimalusi, millised ise heaks nagu pead kõige enam vajalik, kus pead ja see on ikka lähtudes regiooni vajadustest, tehti kooli, on riiklik või kuidas? Enamalt jaolt ikkagi tuleb jah, regiooniga arvestada, mitte Tallinnaga. Ehkki siin võib-olla ka muide, kas on ka mõni Tallinnast tulnud siia õppima aegade jooksul? On ikka minu kuue aastasest seejuures on käinud sind viis õpilast läbi. Kuidas inimesed üldiselt tööle saad, lõpetab kooli ära, diplom on taskus. Ja nüüd siis osa on jah, juba ennast sisse elanud. Ärisse jah, ja sinna ja tänna, aga aga suurem osa vist esialgu vaatab nõutult ringile. Ilmselt päris öelda, et kui palju nendest nüüd on tööle saada, kui palju ilma jääb, aga selge on üks, et et kindlasti on neid, kes on ilma tööta peale kooli lõpetamist, kutt, siin tahaks ära märkida sellist kummalist olukorda ütlenud põllumajanduse poole pealt. Käes suvel oli meil talunikke ja, ja, ja põllupõllundusfirmal Nende poolt pakutud tööotsinguid, ütleme niiviisi suve suvepraktika jaoks 13-lt, erinevalt erinevast kohast. Ja nii huvitav, kui see Julnud vorm noormehi-neidusid ei jätkunud neile pakkuda sinna et nõudmine oli väljastpoolt suurem. Kui teil oleks sanda andnud JAH kaheksa ütleme firmad ja, ja talu said eitava vastuse. 13.-st talud võtavad kadeltsis ikka praktikante ja. Soovivad, aga ei ole nii palju anda, kui nemad soovivad. Nemad tahavad vist rohkem nagu hooajatöödele ja lihtsalt suvel sulaseks tüdrukuks. Just nimelt suvine aeg on endale kõige raskem. Sinna nad vajavad tööjõudu, samas kodu kaotab pappi. Ja, ja paraku ongi nii, et need õpilased, kes on siia tulnud, siis selle eriala peale õppima on rohkem seotud oma kodu, oma talu ja oma majapidamistes ja meeldiv muidugi, sest et oma koduarendamine tõeliseks taluks tegemine tahab saada teadmist. Ja need teadmised on vahepeal, need vanaisade vanaemadeaegsed on ikka vahepeal, midagi ei ole teha, vist paljuski tuulde läinud. Küll, aga mina ikkagi ütleksin seda, et kui inimene tuleb või õpilane tuleb oma kodust siis oleks hea, kui ta saaks ka väljaspool käia, näha, vaadata, kuidas mujal tehakse. Kas te vahel väljamaale ka saadate mõnda asja uurima ja natukene kätt proovima? Te mõtlete, õpilaste koha pealt? Oleme saanud Pantone küll neil on saanud õpilased, paremad õpilased, Soomes käia, Rootsis käia, meil olid oma sõpruskoolid. Soomes on Sooneni koel Ametikool ja Rootsis vinnarsla kool. Ametikool. Meil on ikkagi ainult sel aastal ei ole, aga eelnevatel aastatel kaks kuni kolm õpilast on käinud kummagis koos. Nii et kui me vaatame neid nõudmiste ja pakkumiste vahekordi siin kas või suvepraktika baasil, siis näib niimoodi, et tööd saaks võib-olla rohkem inimesi, kui siit välja läheb. Küllap neist firmadestki, mõni ikka on huvitatud ka värskest jõust, kes oskab. Kindlasti on firmadest huvitatud neid Nendest õpilastest, kes tuleks sinna ainult et põllumajanduspraegustes Eesti riigi tingimustes on vist kõike muud kui popula haarne valdkond. Kahjuks küll see on niiviisi, et teie sinuga koolis näete seda täiesti selgelt. Juba kolm aastat tagasi oli see näha õpilaste tulemise pealt kooli, sest noh, tänaseks võib öelda talumajanduserialale juba teist aastat ei ole õpilasi tulnud. Me vaatasime siin need gümnaasiumi lõpetanute võimalusi teil edasi õppida ja esimene oli vist sekretär, jah. Ja te ütlesite, et no ja nende aeg on ka möödas, ei tulda enam nii, et oli kõrgaeg oli olemas kõrgaeg ja tänaseks on see kõrgaeg lõppenud ja tõenäoliselt on siin üks, aga nimelt vajatakse tänapäeval juba sekretäri-juhiabi juristiharidusega ja see on tõenäoline piir, mis sellel asjal nagu kriipsu peale tõmbab, nii ta ei aita enam, et on kena tüdruk ja oskab arvutisse toksida asju ja ja natukene ja hästi kohvi keeta. Veel on tarvis midagi just nimelt veel midagi tarvis. Ja see on see juristiharidus, mida kahjuks kutsekool siis nagu ei suuda anda. Kutsekoolil on omad piirid ja kutsekoolis on ta seda, mida jälle ei saanud ükski ülikool. Nii nagu on ja kuhu edasi? Kooli suunitlust vaadates tahame järgmisel aastal keskkooli baasil õpilastele pakkuda turismikorralduse eriala mida küll ka see aasta juba pakkusime, kuid neis on grupi avada, kuna soovijaid ei olnud nii palju, et oleks gruppi võimalik avad olnud. Pakkusime omalt poolt ja talu turisminduse tegevusega seonduvat turismikorraldust. Ja kui me ikkagi räägime maaelust, siis see maaelu ongi just see, mis tõenäoliselt panete nendele asjadele ka õppele nagu rohkem kriipsu tõmbab peale ja me tahame ümberõpet teha siis järgmise aasta turismikorraldust siduda rohkem siis hotellindusega. Loodame, et selle peale siis tuleb õpilasi ja siin oleks nii praktika maas kui ta kui ka tegevusväli ilmselt olemas. Loodame küll, sest lähilinnas tõrvaski avati sel sügisel mitmed erinevad firmad avasid hotellid ja tendents on ikka sinna teadmisi olema. Niisama lihtsalt uksest sisse tulijale järjest järjest harvemini vist see uks lahti tehakse, et ole hea ja tule. Niisama sissetulijat ega teda kauazine poputa, koolielu näitab tavaliselt niisama sissetulija kahe kuu jooksul ära seletada ja rutsi inimene. Ei, ma mõtlesin seda ka, et need firmad ootavad ikka, et on haridust ja seda muidugi, ja kui nüüd ütleme firmadega maa peale minna, siis kool on just orienteerunud, õlad, jalad, paremat haridust anda kvaliteetsemat ja ja eks me loodame siis, et kui firmad aktsepteerivad rohkem neid õpilasi, sest muidu me räägime aina firmade firmad mis on niisugune väga ebamäärane asi. Noh, mis te nendest teate nendest firmadest ütleme tõesti taludest alates, mis on ka ju mõnedki omaette Nemad ju oma firmamärki on olenevalt toodangust, mis seal antakse, mõnel välja töötatud, kuni tõesti suurt, tõsist, tõsiseltvõetavate firmadeni välja, ehkki ma ei taha siin öelda talu ei tohiks peakski tõsiselt võtma. Teate neist ja mis nemad teist teavad, kuidas see teadasaamine mehhanism üldse toimib? Ja kas ei ole vahel niimoodi, et puht teadmatusest ei, ei saa mõni inimene õigesse paika? Tihtipeale kooli poolt vaadatuna kui minu isiklikult minu enda poolt vaadatuna. Me teame firmadest palju ja arvame, nemad teavad neist. Tihtipeale võib juhtuda tõesti niiviisi, et see koostöö ei ole veel nii hea, mida me tahaksime edaspidises elus. Praeguse hetke seisuga võib öelda, et see on tunduvalt parem, kui ta oli aastaid tagasi. Ja meil on sidemed ikkagi regionaalset poliitikat, arvestades siis kodukandiga selle kooli paiknevusega selle läheduses olevate suurfirmadega, nii ehituse erialal kui puidu erialal. Kui. Mis on see, mida te tahaksite ilmtingimata öelda, kui te juba räägite oma koolist? Tahaks loota, et meile jätkub õpilasi selle ääremaakoha pealt. Tahaks loota et kooli kui sellist aktsepteeritakse ikkagi. Üldises regionaalses arengus, kui vaadata. Mul on riikliku alluvusega ja me peaksime olema võrdsetel alustel õpetama Tallinnaga siis on ikkagi vaks vahet kasvatada õpilasi Tallinnas, kus on õpilasi piisavalt saabuv koolidesse või õpetada siis Saaremaal Valgamaal. Kindlasti on selles siis arvestada vaja regionaalpoliitikat. Peavad arvestama ka sellega kooli juures siia kooli tulevad. Mitte eriti erksa meelega inimesed, sest ärksamad inimesed on juba alt lahkunud maatingimustest inka linnadesse. Järelikult nendele esitatavad nõudmised ei saa päris olla ühed samad, mis on linnades saabunud noorte omad. Nõnda oma õpilasi hindad, tegi või? Kas te tahate väita, et teie noored ei olegi tublit? Ärksad ja teotahtelised. Ma ei taha seda väita, vaid ma tahan seda väitlejad. Võib-olla kõigil nendele, kes tulevad siia, ei ole lihtsalt võimalik linna minna. Elatustaseme poolest osaliselt. Osaliselt võib-olla vanemate aitamisega see kaastunne, et vanemate üksinda siia jäävad maatingimustesse ja osad on kindlasti kaasele rahulikuma loomu ja meelega, et nad ei, ei ole selle linna taraga ei tahagi kokku minna. Kas teil on ka õpilasi, kellele ka selles koolis käimine on probleem just sellepärast, et tegelikult peaks ta hoopis kusagil praegu tööl olema kodus aitama, sellepärast et noh, lihtsalt ei ole raha kodus. On küll selliseid kokkupuuteid olnud nad nende aastat ja on ka sel aastal selliseid õpilasi või kas kool saab kuidagi noort toetada? Nii kokkupuuteid antud momendiks mul nüüd sel õppeaastal ei ole päris, aga eelnevate aastate kogemust, aga peab ütlema, et koolil on need järjest need võimalused Koorile koolil on otseselt võimalused järjest väiksemaks jäänud ja põhiabistajad saavad olla ainult sotsiaalametid ja nii me neid õpilasi katsume sinnapoole juhtida, et oma kohalikud vallad ja omavalitsusest kõik. Just nimelt, kust vallast on tulnud sinna me saadame, koolsneb oma palvekirja juurde ja kui on neil võimalik abistada tahad. Üks tudengineiu, kes oma õpingutega peaaegu juba lõpusirgele on jõudnud, ütles hiljaaegu Tartus ülikoolis näeb järjest vähem niisuguseid kehvapoolseid tudengeid. Ma arvan, et see tuleb sellest, et nad ei jõuagi enam sinna. Nad ei julgegi enam tulla mitte sellepärast, et nad teadmiste osas oleks teistest kehvemad, vaid nad teavad, et kodurahakotti pane sellele katsumustele vastu. Mis te arvate, kas ka teie kooli jääb noori sellepärast tulemata? Ma arvan, et meie kuulimas selle pärast eriti tulemata ja, kuid ma arvan, et meie koolist edasi soovijatele ei ole võimalus minna edasi ja neid te näete neid minele. Elliam üldsus, teie ei ole just eriti kaua siin kutsekoolis töötanud? Ei ole, ma töötan möödunud aasta 15.-st jaanuarist või tähendab ülemöödunud aasta 15.-st jaanuarist ja tähendab niukene instinkt, miks ma siia tulin, tahtsin midagi muud muud ja natukene noh, niimoodi ennast täiendasid tiga eriala annab inimesele kogemusi ja elamusi ja nii et selleks, et ennast täiendada tulite ja elus vist esimest korda hakkasite kohe teisi õpetama. Tähendab, mitte päris esimest korda ma töötasin Valga kooperatiivi ajalikaga kauplus kooli õpilastega kolm aastat ja, ja tähendab, noh tore on lastega olla, tähendab nende maailmavaade ja kõik see on midagi muud, mis on, mis on, ütleme teiste elukutsete puhul. Aga nüüd te saate õpetada seda, mida te olete elu jooksul ise õppinud, eks ole, ja see on kuidas see täpne distsipliini nimetus on, mida ta siis nüüd annate. Koolis on majandusõpetust, aga ülikoolis lõpetasin majandusteaduskonna ja kaubanduse erialal ja paratamatult tähendab siin selliseid erialasid, näiteks nagu nagu arvestus, aruandlus, palgakorraldus, millega tuli siis ka kooliajal kokku puutuda. No kui ma nüüd vaatan neid erialasid, siis sekretäri töö, nendele õpetajate midagi ei kahjuks sel aastal meil üldse sekretäri ei ole enam, sest lihtsalt ei olnud tahtjaid, tahtjaid ja ettevõtlus, ettevõtlus on vist kohe üks asi, mis ilmtingimata tahab seda majandusõpet. Jaa, seda küll tähendab ettevõtjatele ma tõesti on palju tunde ja, ja annan neile tähendab rahvusvahelist marketingi ehk eestipäraselt, vabandust siis annan ma ettevõtetele makroökonoomikat, noh, mis on tihedalt meie eluga seotud. Nii annan neile palgakorraldust, et ikka iga inimene oskaks enda palka arvestada ja kõik, ühesõnaga, sellega seonduvad tasud välja arvestada. Nii, noh, siis veel ei tulegi meelde ta pangandus-rahandus-noh sellised päris paljudeks alaaineteks veel jaguneb siis üldine see majandusõppe jah, seda küll ettevõtjate puhul küll aga tähendab nendele kursustele, mis puudutavad näiteks noh, talumajandust, kodumajandust, võib-olla noh, ehitajad ja jaja remondilukksepad nendele ma annan siis klienditeenindust, mis üks osa, see on majandus, mis on ikkagi ka tahab oma arvete täitmist oma rehnutipidamist ja ja käib maksuarvestust ja nii edasi, eks ole. Ja seda keele elumajapidamises on ju neid maksmise ja ja, ja nii-öelda tulusid ja kulusid ja nende arvestamist. Tegelikult hiigelhulk. Jah, on küll, aga vaadake, meil on omal veel olemas raamatupidamise eriala, kus, kus neile konkreetsemalt kõiki neid situatsioone, raamatupidamine on käibel täiesti eraldi ja tegeliku eraldi, kuigi tähendab kui on vaja, ma ikka aitan ja oskan selles suhtes ka nõu anda. Oletasin, õpetades palju õppinud. Tähendab, ma ütleks, et olen ennast täiendanud, ma olen saanud käia kursustel ja, ja see on üks niisugune. Annab annab elule mingisuguse mõtte juurde, et tahaks minna jälle, uus on huvitav, te olete kohalik tüdruk nii-öelda ja siinkandis sündinud praegu tähendab, noh, vanaisad Mu isa on mul seal nüüd ma olen siis nagu kolmas põlvkond seal talus. Et ise te olete talu perenaine, tegelikult küll jah. Niisugused töökoormuse juures siin kutsekoolis jääb siis aega. Lehm on, on ikka päris toorkarjun kodus, aga tähendab, mul on abikaasa praegu kodus ja, ja tema on nagu ametlikult talupidaja ja tema lüpsab lehmad ka või? Ei, me teeme ikka koos. Hommikused talitused ikka koos ja hommikul ikka kell neli üles, sest muidu ei jõua. Ma ei taha praegu teiste inimeste rahakotis hakata. Raha lugema, aga kui nüüd võrrelda talupidamised tulukusti, siis seda, et on ikka koolis üks kindel koht ja päris suur koormus siis kumb rohkem sisse toob? Eks ikka riigide. Tähendab noh, talumajapidamises tulevad sellised ootamatud väljaminekud, mida iial ei oska arvata ja ja, ja noh tähendab see väljaminekut, õnnecord, jalad nii alt ära lüüa, et sa otsid abi kilt mujalt. Kuidas see suve, kuidas see suvi oli, teil ei saagi, aruheinategu, tähendab viljavõtt, heinategu, kartulivõtt, kõik jooksid kokku, jah, seda, seda teevad praegu paljud väga õnnetu novembri keskel veel, tähendab meie meie võime küll rahuliku südamega minna sinna talve poole ja jah, kuule kõik tööd on juba enam-vähem ära lõpetatud, peet on koristada ja põllud künda. Nii et tegelikult, kui te siin lastele õpetate neid näiliselt nii puhtaid pärlikki asju, siis kõige selle taga on meie oludes sageli otse sama konkreetne isetegemine ja töö hoopiski mitte paberi peal põllu peal laudas. Tähendab see õpetamisele üllata tohutult palju juurde. Ja, ja ütleme näiteks kogemuste eelnevate kogume kogemuste omandamine ja nende olemasolu. Teate, kui kerge on õpilasele kõike selgeks teha. Ja õpilane, kes on ka tulnud ju enamalt jaolt maalt maakodust. Tekst tunneb ära, et õpetaja on sama masti, ta tegelikult oskab lehma lüpsta ja teeb seda iga päev. Ja viskab sõnnikut kui tarvis ja, ja läheb oma peenramaale ja. Ei oska, see on niisugune tunnetuslik side siiski olemas. On ikka, tähendab noh, ma ei tea, võib-olla, et ma olen liiga hea näitleja või, või ütleme noh, laste puhul ma hindan ikka natuke teisest seisukohast neid tõesti, sest ma ei ole ju õpetajaks õppinud ja ja tänu sellele, et mul on endal olnud kohutavad raskused, mõnikord ma saan aru sellest lapsest, tal on ka raske, tähendab, me saame nagu koos selleni sulavalt ära lahendada, mis meil tegelikult tundub väga raske. Ja ka need paberid saab siis nagu natukene elusamaks muuta need numbrid ja ja seadused ja ei noh, seaduste vastu meelde tee mingisugust niukest võimu. Kuule, aga noh, tähendab, on võimalik ju ju rääkida selgeks, kuidas saab paremini teha ja alati tähendab kuidas on tulusam ja kuidas asjad omavahel seotud on, eks ole, ja kindlasti seda ka kuidas tunduvad need lapsed, kes tulevad ju oma kodudest kui hästi nad praegu üldse Nad tajuvad, mis Eestis toimub või on nad veel nii noored, et nad ei oska ise ennast selles kuidagi pannagi. Lihtsalt tulevad, vanemad või õpetajad on nõu andnud, et seal on kooli, mine õpi veel ja ja tulevad ja proovivad ja. Aga ise, kes nad kõiges selles on, ega vist viie-kuueteistaastaselt seda hästi ei taibata, võib-olla pärast gümnaasiumi lõpetamist rohkem. Ma ütleksin, et on igasuguseid lapsi, tähendab, mehed saavad väga hästi aru, majandusprobleemidest, tähendab, oskavad hinnata. Noh, esimene asi, mis neile väga meeldib, on see pankade tegevus ja nende pankade põhjaminek tähendab kogu selle valuutaga seonduv. Nii, aga samas tähendab, niisugust igapäevaprobleemide ei oska lahendada. Ma mõtlen, et noored on erinevad ja, ja praeguses niukses konkurentsisüsteem see, mis ikkagi mõni arvestab ka, kuidas, kuidas konkurendiga toime tulla, aga mõni viskab käega, sellel. Suund ikka nagu nende linna erialadega ja nende teadmistega voole, mis puhtamat ja, ja näiliselt kergemat elu võimaldavad. Kui öelda, siis küsitluste põhjal lapsed ütlevad, et ikka tahaks ärimeheks saada, et oleks palju raha korraga ja, ja et oleks mingit nihukest rasket probleemi. Võmmid kõik kõrvale heidetud. Jah, mis teha, see on, see on ka võib-olla see aja peegel? Tead ikka, sest äritegevus on selline, mis on praegu populaarne ja, ja loomulikult, tähendab, kui reklaam selleks on olemas, siis lapsed tunnetavad, et ju ta siis ikka on niisugune tegevus, kus tõesti raha tuleb. Aga tähendab, kui me nüüd õppetöö käigus neid probleeme võtame, siis tihtipeale näidete põhjal on võimalik luua ettevõtteid ja lasta siis neid ettevõtteid pankrotti ja siis kerkivad need küsimused hoopis teises valdkonnas ülesse ja vaadake siis tähendab nuge. Pettumus on üsna tuur, et niisugune laevade põhjalaskmine käib jah, mängult ja seda me peame tegema, sest muidu ei ole see õpetamine huvita, ta muutub igavaks ja tüütuks sellele noh, 15 16 aastasele paratamatult tuleb mängida ja meil on selleks olemas mängud, tähendab, käisin kursustel ja, ja õnnestus siis tähendab saada päris kohe ettevõtte niuke finants, kus me siis aasta lõpus tahame ka kindlasti mängida õpilastega läbi proovida oma ettevõttele loomise ja laseme ta siis lõpuks pankrotiga. Öelge, mis siin helmes praegu Toimub kutsekool on see keskus vist ja see süda? Seda küll jah, sest ta on ajast aega olnud niukene kodu lähedal rool ja samas tähendab, noh ma ütleks niimoodi, et kui, kui need vanemad inimesed midagi mäletavad, siis ikka seostavatele helme kirikuga ja, ja koduloomuuseumiga ja seda enam, et on noh, kaunis looduskaunis koht, sinul, lossi varemed, siin koopad ja rahvast tuleb siia just selle eesmärgiga, et, et näha, mis toimub, ühesõnaga, nendes ilusates eestimaa paikades. Jah, siin on oma kultuurikiht, siin on omad legendid väga kaugeleulatuv ajalukku. Seda küll ja tähendab noh, turisti jaoks, kui, kui võõra inimese jaoks on see küllaltki huvipakkuv. Nii et teie turismimajandust, turismindus õppivatele lastele on tegelikult praktikabaas seesama Helme ise ja seda küll ja veel imelähedased vaatamisväärsused, ütleme siin Taagepera mõisahoone, Holdre loss siis Barclay de Tolly Mouselium, kõik see on teil kõik ka kuidagi on käe sees sellepärast väga peas ja, ja tuleb väga soravalt. Direktor, nagu mainisite, et te selle giidindusega k tegelete või hakkate tegelema siin. Aga tahtsin, et sel aastal tuleks turismigrupp ja täituks õpilastel ajal, kahjuks tähendab mitte turismigrupp käisid korra läbi, kõnnib, et ei grupp õpilasi, kes hakkaks turismi õppima, seda mõtlesingi ja, ja tähendab, siis oleks nende õpilastega teinud küll väga palju huvitavat ära, aga noh, kõik ei saa veeta. Nii et teie olete valmis. Kindlasti optimismi teab inimesed ikka olema, aga kus te oskate? Natuke olen kokku puutunud selle giidindusega, kuna mul laps pat külakoolis õppides hakkas tegelema selle giidinduse teemaga ja arendas seda edasi ja möödunud aastal ta lõpetas Tallinnas kloriidid koolikaitses ilusti oma oma või tähendab seda, no ja tal õnnestus siis saada luba tegeleda giidinduse käe, siis möödunud aastak, selle aasta kevadel kuulutati välja konkurss seal Interpoli fondi poolt tähendab kodukohas millegi edendamiseks. Ja muidugi ma aitasin lapsel teha sinna juurde majandusliku analüüsi. Teate, ta läks väga hästi. Ja nüüd te tunnete, et te olete küps selleks, et võiksite hakata teisi jätama või vajate te isegi ka veel kusagil mingit täiendust? Ikka tahaks täiendada. Rootsis tänu taluliidu eestvedajatele Urve Sinisalule õnnestus käia mitmeid kordi Rootsis ja näha, kuidas sealse turism on üldse paika pandud, mismoodi toimub siis ütleme selline massiturism ja mismoodi on siis ära korraldatud turism üksiktaludes ja, ja väga palju andis, tähendab see rootsipoolne informatsioon, noh, endale ka Niukest inspireerida katsiooni. Nüüd teil on terve õppeaasta peaaegu ju ees, kus te saate ennast täiendada veel lõpmatuseni, et äkki tõesti tõesti julgete võtta niimoodi nagu pooloraste peale selle, et ise nagu mingit konkreetset asja ja ei ole läbi teinud mingit õpetust, et hakata teisi õpetama, äkki järgmisel sügisel kui tahaks veel saada koolitust või tahaks veel saada kedagi siia kõrvale vahel või on ju võimalik ka, eks ole, hankida siia need külalislektoreid, jah kindlasti külalislektorid on muidugi kallid, aga aga, aga mina olen nii optimistlik, kui Öeldakse, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, tähendab, peab püüdma, inimesel peab olema teotahet ja ja noh, nihukest optimismi, et ma lähen, ma teen selle ära ja teate, kui niimoodi äkki tehakse, siis tuleb ta kõige paremini välja. Nii et baasselle turismi arendamiseks siin on olemas baas, nendele, kes sellest huvituksid ja kes sellega hakkaksid leiba teenima, on siin tõeliselt kaunis. Tõeliselt kaunil Valgamaal olemas. On, tähendab peale Helme on olemas ka Otepää, mitte väga kaugel meist ja Otepääl on ka ju turismiga väga palju ja pikka aega juba tegeldud ja tähendab nihukeste, ekskursioonide ja, ja kõikide talude tutvustus ja samas ütleme nende hotellidega tutvumine, noh see, ma arvan, et esialgu meie noorele õpilasele, kes esmakordselt tuleb ja tahab mingit kogemust saada, ta saab kindlasti selle meie valdkonna oma vaatamisväärsustest ja kogu sellest organiseerimisest kätte. Nii et ära tee, kavatsesid koolistel minna, kindel amet, kindel palk. Ja kodu on siin. Kodu on tõesti mulle kallis iga iga Corp, kui tulin Tartust ülikoolist koju niimoodi reede õhtul või laupäeval lõunaks, siis ma tundsin, et ma olen rahul endaga olen kõik selle saanud, mis ma tahta. Kas praeguseks hetkeks ka seda kindlasti, juured on nii kõvasti maa küljes kinni, et ta lihtsalt lahti. Ja mitte midagi lehma lüpsmine. Vahel ei ole lehma lüpsta tulnud, niisugune tunne, et aitab mulle riigides. Kui öelda füüsiline töö maandab kõik selle vaimse pinge, mis päeval on kogunenud ja seda enam, et oma loomuse hoiad ikka ihu ja hingega ja tunned, et tal on sinu jaoks olemas igas igas momendis. Praegugi, kui ma näiteks lähen koju, siis ma tean täpselt, kes mind seal ootavad, kodinad ootavad jah, kuidas see, kes ta arad, tulevad mulle alati vastu liputes saba, hüppavad selle nii, mul on oma kass, keda ma hoian, ta tuleb, ta hüppab mulle sülle, paneb käpad õla peale, hakkab nurruma. Nii, siis tähendab, kõik võtavad mind vastu nagu nagu ikka, koju võetakse suure südamesoojusega ja tänu sellele tuletatud hommikul sealt rõõmsalt ära ja, ja olete siin rõõmus? Peab olema, peab suutma olema, ei saa pahameelega, siis ei tule midagi välja, siis, siis läheb kõigult. Siis ei ole päev ka nii lõbus ja, ja on iga tunned et ei ole ikka see nii nagu peaks. Kui talu sisse tooks piisavalt, nii et ei peaks riigitööl käima, kas ta siis loobuksid olemast õpetaja? Väga raske vastata, olen selline seltskonnainimene ja, ja ma tahan nihukest vahet ikka saada. Sest noh, ütleme kui ma siin vahepeal olin töötu kuu aega ja kui direktor endine direktor pakkus mulle töökohta, siis ma tundsin, et ma tahan inimeste sekka ja tähendab noh, niukene kultuuriharrastus ja, ja kõik, see köidab mind, ma lihtsalt ei saa, ma pean saama inimeste sekka ja seda enam, et siin on lapsed ja nad on huvitavad omapärased neil oma mõttemaailm. Ja sellega tuleb lihtsalt kaasa minna. Peep Leppik, kas te mäletate päeva ja aastat? Ja kas sel päeval päike paistis? Et kui te tulite Helme kutsekeskkooli esimest korda, kui õpetaja Ja seda päeva ma mäletan küll. On nüüd juba 25 aastat ja natukene rohkem tagasi. Ja see oli niisugune tore tule sügise päev, nii nagu nad ikka tavaliselt on septembri algul. Õieti ma tulin muidugi augustikuus juba. Ja oli aeg, kui Eestis tehti kutsekeskkoole ja Me olime esimene maakool, kes Eestis läks üle kutsekeskkooliks tolleaegsetest maa kutsekoolidest. See oli 1000 973. aastal. Ja Helme oli tol ajal vist üks suuremaid, ehkki neid üsna hiiglaslikke kool. Kombinaat oli meil siin ja seal vist üle Eestimaa, sest et näis, et Eesti tohutul hulgal mehhanisaatoreid Ja kool kooli õieti hakkas siis oma ja ma mäletan, et esimene esimesele kursusele me võtsime nagu paralleelklassi vastu ja siis me liikusimegi edasi niimoodi, et rea aastate jooksul me võtsime vastu neli, viis, kuus ja ma mäletan isegi ühel aastal kitse paralleelklassi esimesele kursusele kutsekeskkooliossa. Peale selle olid veel tollel ajal ka üheaastased ja kaheaastased õppegrupid. Nii et noh, kui arvestada, et ühes õppegrupis on kuskil 25 30 õpilast siis me ikka igal aastal võtsime kutsekeskkooli 200 ringis üle 200 õpilase, vastu. Vaadake nüüd tagasi analüüsige veidi seda elu tol ajal loosung, et noh, keskkool, keskkool ja ärge alavääristada neid noori, kes on lõpetanud kutsekeskkooli, nemad on saanud ka keskhariduse. Kas need noored, kes said keskhariduse kutsekeskkoolist, olid ikka täis konkurentsivõimelised nendega, kes lõpetasid tavalise keskkooli? No minul on raske öelda, et kas nad konkurentsivõimelised olid, sest küsimus on selles, et kas nad kas ka tavalise keskkooli lõpetaja konkurentsivõimeline. Aga sotsialismi ajal ei olnud probleemi, sest igaühe jaoks oli kusagil töökoht ja kõik nad mingisuguse töökoha leidsid. Aga küsimus kutsekeskkooli ja üldhariduskeskkooli tasemevahest on tegelikult tunduvalt olulisem ja seda ei saa mõne lausega ära seletada. See nõuaks niisugust pikemat süvenemist. No igal juhul ma ei mõelnud seda, et need noored pidid olema vaimselt madalamal tasemel, kes siia tulid, vaid seda, et nende õpikoormus oli ju topeltsuur võrreldes nendega, kes õppisid ainult neid tavalise kooli aineid, nad pidid neid õppima ja nad pidid selgeks saama siin ka väga palju muud. No küsimus ongi niimoodi, et Eestis on üldse kogu haridus liigselt teadmiste, kes järgneb liigselt ka, ütleme, õpetamise keskne ja selle tõttu sageli ka, kui me vaatame praegu põhikooli- ja gümnaasiumi uut õppekava, siis seal ka väga tähtsal kohal lõpuks kui seda hakati lõplikult viimistlema, oli ikkagi see maht tundida harv tundide arv minu kui üle 30 aasta töötanud õpetajal jaoks ei ole enam sugugi niivõrd tähtis, vaid tähtis on see, kuidas õpetatakse, kuidas see materjal jõuab õpilaseni. Kuidas õpilane selle vastu võtab, sest võib väga mahukalt seda materjali pakkuda ja lõpuks õpilane mitte midagi ei tea ja võib teda pakkuda tunduvalt lühemalt ja, ja õpilased, ülevaade, see on ka pikem jutt, aga ma tahaksin öelda seda, et meil on vahel Eestis liigselt ka rõhutatud, et vot see, mis üldharidus annab, et see nagu haridus aga kõik muu, mida õpitakse, et see nagu on niisugune noh, midagi muud. Vaat, kõik see, mida inimene õpib eluaja jooksul olgu need mingisugused tööoskused või kõik, see ka samal ajal inimeste arendab ja see on ka tema hariduse osa. Sellepärast, et noh, lihtsalt kahju, et Eestis ei ole näiteks kujunenud täiesti normiks reaalsed hoiakud, ütleme kasvõi rakenduskõrgkoolide osas mida Eesti, kes peaks hakkama tootma, midagi mitte lihtsalt noh äritsema peab ellu viima, sest teisiti ei ole võimalik. Meie haridus on liigselt teadmistekeskne ja kõrgharidus on liialt akadeemilise haridusega. Nii et te eelistate elukesksust selles mõttes, et inimene midagi valdakse oskaks, oskaks kõik oma teadmised omavahel sidudes noh, nii-öelda maksimaalselt välja panna. Mina ei vastanda üldse akadeemilist haridust, ütleme, rakenduskõrgharidusega, kui kõrghariduse tasandilt igalühel on oma. Aga ma rõhutan, et meil on see tasakaal lihtsalt paigast ära. Kui võrrelda näiteks rakenduskõrgkooli suhet imes akadeemilise kõrgharidusega ja meil siis Soomes on rakenduskõrgkoolidel palju suurem osatähtsus. Ja täpselt samuti ka, kui me nüüd vaatame teist tasandit, see on, ütleme keskkoolitasandid on ju meile läinud suund sellele, et laiendatakse isegi, laiendatakse naasiumeid, mulle tundub see kõik natukene noh, nii oma oma teed minekuna sellepärast et samal ajal kui me tahame riiki, kus midagi toodetakse, kus on asjatundjad, inimesed kesktasandilt peaks juba palju suurem kaal olema nendel rakenduslikel erialadel ja mida saavad pakkuda kutsekeskkoolide omaaegsed tehnikumid ja nii edasi. Nende roll peaks meie ühiskonnas tõusma. Missugune on praegu Helme kutsekeskkoolikoht Eestis ja missugune tema roll on, ütleme siin, Valgamaal Lõuna-Eestis. Milline on tema koht nüüd Eestis, on, seda on küll väga raske öelda. Aga kui ma vaatan, milliste õpilastega ja kui paljude õpilastega me igal aastal töötame siis ma arvan niimoodi, et sealhulgas ka Valgamaal, et me oleme üks koolitüüp kus saavad õppida paljud need õpilased, kes teinekord isegi mujalt, et on kõrvale lükatud. Sest ma ei väsi seda seda rõhutamast, et et ikkagi Eesti kood on alla käinud ja, ja, ja kui me võtame hakkame tööle õpilastega, siis ma näen seda pedagoogilist haakimist. Meile tuleb õpilased, kellega võib väga normaalselt töötada, on nende ise loomustustesse kirjutatud, et nad ei ole üldse võimelised õppima ja nad ei taha õppida. See on keerulisem probleem ja see on seotud sealhulgas meie põhikooli põhikooli saime ka. Meie õpetajate hulgas on väga palju suurepäraseid meistreid ja aastaid tagasi, kui meie kutsekeskkooli oli, nagu oli tõusulainel, siis meil kujunes kollektiiv. Noh, ma julgen öelda, et, et vähe oli võib-olla Eestis selliseid õpetajate kollektiive, kus nii tugevad inimesed töötasid, sest meil õpetaja ei saa loota selle peale lihtsalt, et õpilane iseendast nagu magistrant kukub õppima, vaid meie õpetaja peab olema, peab valdama tõeliselt pedagoogikat, psühholoogiat, et siis on võimalik töötada. Veel. Kuulan teid ja juba mitmes kord kuulan teie suust seemneks eraldi tõsine probleem või nii edasi. Te olete palju nendest asjadest mõelnud nende aastate jooksul. Seoses õpilane, õpetaja, kool, see, mida õpitakse. Ja see on, see on minu, see on öeldud, minu abi ja teiselt poolt on muidugi ka otseselt seotud minu igapäevase tööga. Ja ma olen tänulik nendele inimestele, kes mind omal ajal kutsusid ja soovitasid ühiskondliku pedagoogika uurimisinstituuti 81.-le, kas tal ja edasi muidugi professor ringi hundile, kes mind soovitas aspirantuuri edasi minna, kuigi ma algul talle ütlesin. Aga hiljem ma mõtlesin ümber ja ma olen talle tänulik, et, et ma aspirantuuri läbi tegin ja, ja jõudsin väitekirja kaitsmiseni teemal. See oli näit näitlikustamisest, tundides, täpsemalt slaidide kasutamisest õppetundides. Sest ma edasi jõudsin üldse õpetamise just nende psühholoogiliste ruumide juurde, mida meil on vähe teadvustatud Eestis üldse, õpetajatööd on liialt emotsionaalne, reaalselt vaadatud. Et õpetaja peab olema laia silmaringiga ja niisugune kõikemõistev inimene ja ja andestav ja, ja nii edasi, mis kõik on õige, kuid need sõnad, kui me niimoodi ütleme, need ei aita õpetajate oma igapäevases töös, kuid astub 30 õpilased, siis ta peab valdama Pedagoogilise psühholoogia niisugust noh, käsitööd heas mõttes ja kui ta seda ei valda, siis tal on suured raskused ja tema õpilaste tase, õpetamise tase, see jätab tõsiselt soovida. Vaat mulle tundub, et ma viimase 15 aasta jooksul olen jõudnud selle pedagoogilise psühholoogilisevad selle käsitöö juurde ja ma võin öelda, kuigi ma töötan kutsekeskkoolis nüüd juba üle 25 aastat. Ma olen iga päev tund hea meelega tunda mu mõnus anda, ei ole mingit tõsiseid probleeme. Ma töötan hea meelega. Mis te arvate, kui palju v õpetajatest mõtleb nii, kui paljud lähevad tunde hea meelega? Seega see õpetaja läheb hea meelega või mitte, see oleneb tema professionaalsusest professionaalsed õpetajad, ma tean oma kolleege, kes siin mitmetel töötavad töötavad, et neil on olnud pakkumisi teistesse koolidesse, nad ei ole lahkunud ja nad töötavad hea meelega, sest neile ei valmistasid raskusi. Tõsi muidugi pedagoogiline töö iseendast on pingeline töö, sellepärast et kui ma lähen tundi, siis 45 minutit ma olen noh, küllaltki niisuguses pingelises seisundis ja kui mul on päevas seitse-kaheksa tundi ka täna oli kaheksa tundi siis see väsitab, aga seal reaalne, sest turumajanduslikus ühiskonnas peabki igaüks töötama pingeliselt. Aga muidugi professionaalse. Härra leppikaga vanasti ei olnud ju igasuguseid täiendamisi eneid, külakooli, õpetajaid ja linna kooli õpetajaid, õpetajaid üldse tehti ikka ühtemoodi ja, ja vahel hakkasid nad selleks ikka ise ka lihtsalt juhuste läbi või elus. Ja ometi olid suurepärased õpetajad, õpetajad, kes ei olnud kunagi kuulnud mingitest peentest psühholoogia valdkondadest. Muidugi praktikaga kui õpetaja toetub praktikale, siis, siis ta võib, võib väga palju saavutada. Ja ma võin tuua ka näiteid koolis, kus keskharidusega omal ajal meister tuli õpilastega palju paremini toime ka pedagoogilises mõttes, kui näiteks ülikooli lõpetaja ei saa olla muidugi reegel ja kui me vaatame Eesti kooli ajalugu, siis me peame siiski tunnistama seda, et 20.-test aastatest, eriti kolmekümnendatel aastatel ju Johannes Käis tegi, pani aluse õpetaja õpetajate ettevalmistuse ja õpetaja kutsemeisterlikkuse parandamisel suurt tööd ja võiks öelda niimoodi, et kui tänases Eesti koolis Käisi põhimõtteid kõike õpetajat lähtuks nendest praktikas, siis Eesti kool oleks täna palju-palju kõrgemal tasemel. Tunnistame, et Eesti kool on ikkagi viimastel aastatel või aastakümnel ütleme alla käinud. Koolis on väga palju juhuslikke inimesi sinna, see on kompleksne küsimus, see on küsimus õpetajate palkadest. Siin on küsimus sellest, et õpetajana võidakse vormistada tööle ka nõukogude ajal tehti seda ükskõik, kes kooli uksest sisse astus eriti kui tal oli see müütiline, kõrgem haridus. Ta ei pruukinud üldse pedagoogi või psühholoogiat vallata. Ta tuli kooli ja ta hakkas õpetama ja selle tõttu on üldine tase langenud. Ma pean ka muide võrrelda. Mul on selle kohta andmed, kui mina õppisin pedagoogilises Instituudis, kuidas korraldati tollel ajal õpetajate ettevalmistust ja mullaga tõusi, andmeid tänapäevast, siis ma ütlen, ka, selles osas on allakäik olnud Eestis tegelikult praegu on tõusnud väga teravalt üles õpetajate ettevalmistuse parandamine ja peab ütlema, et rõõmustav on see, et Pedagoogikaülikool näitas siin üles niisugust algatust. Augustil. Nad kutsusid kokku terve grupi inimesi, sealhulgas olin mina õpetaja Eesti õpetajate liidu poolt et arutada õpetajate ettevalmistuse parandamise küsimust ja seal ajule rünnakul. Tegelikult kõik need inimesed, ka, kes on seotud õpetajate ettevalmistusega, tunnistasid, et olukord on all. No kus see võti siis peidus on? Võti on, ei olegi nii väga, väga ära peidetud, sest. Me oleme, esiteks, me elasime tükk aega väga kinnises ühiskonnas. Me elasime selliselt, et kui inimene nõukogude ühiskonna sõitsite tavaline, kui ta mingi koha sai, siis ta võis täiesti surmani seal töötada. Paljud paljud inimesed kaguõpetajaid ette valmistavad inimesed on töötanud oma kohtadelt pika aega. Nad on ammu koolist võõrdunud. Õpetus on ülemäära skeptiline. Täiskasvatusfilosoofiat, aga kui seesama noor õpetaja läheb õpilased seitsmendasse klassi ja kuidas poiste poolt tunnist välja aetakse, siis nähtavasti on midagi Talgamp veel muud vaja peale selle kasvatusfilosoofia mingisuguseid konkreetseid oskusi, võtteid, teadmisi, kuidas seal toime tulla. Kooli õpetajate õpetus on kaugenenud praktikast. Ta on olnud parem Ta on olnud parem kahtlematult ja aga noh, nagu öeldakse, tahtmine on, tahtmine on taevariik ja kui me nüüd vaatame, et me oleme jõudnud selle aastatuhande lõpp siis nähtavasti iso endas see aasta 1000 juba võis aed püstitab meile uusi nõudmisi. Kahjuks Eesti kool ei ole nende nõudmistega kaasa läinud ja ta ei, ta ei suuda rahuldada praegusi vajadusi. Härra Leppik, mida te teate nendest inimestest, kes siin nende enam kui 25 aasta jooksul ka teiega all on helmes õppinud mis neist saanud on, paljud läksid ju. Ja suurem osa vist tööle. Voosi. Majandisse majandeid peaaegu enam ei olegi. Kus nad on, on teil oma õpilastega tagasiside? Noh, meil ei ole otseselt niisugust vilistlaste, aga ka meie viimasel kooli juubelil, mis kus me tähistasime helmes kutseõpetuse seitsmekümnendatel aastapäeva. Meie kooli juubelile tuli üllatavalt palju just kutsekeskkooli ajast lõpetajad, esimene kutsekeskkooli lend lõpetas 1976 ja siis oli muidugi võimalus kohtuda nendega, aga kui ma nüüd ütlen, et kus meie lõpetajaid või põmmer, siis neid nähtavasti on igal pool alates töötutest kuni üsna ja Heade ärimeestena ka siin meie ümbruses on mitmed tuntud ettevõtjad, on kõik meie kooli lõpetanud, nii et. Ei vaadanud või mee valmistanud õpilast etta ainult kitsalt selle, kuigi ta oli laia profiiliga traktorist-masinist vaid Me valmistasime inimesteta laiemalt eluks ja laiemalt kui laia profiiliga. Ja võib-olla isegi sest meie koolis on alati olnud tähtsal kohal üldkultuurilised ained. Kirjandus, kunst on meil olnud ajalugu, meil on olnud pidevalt meie kursuse kursuseprogrammides ja selle tõttu, see on andnud võimaluse nendele inimestele, kellele samal ajal, kui nad meie kooli tulid, oli nagu, nagu tee ees püsti ja ja ei olnud nagu võimalusi on andnud võimaluse tagasi ellu tulla. Ja ma kujutan ette, et meie tüüpi kool on niuksed Maarahva ja, ja mitte eriti pretensioonid. Kate. Inimeste eluks ettevalmistamisel siiski küllalt hea variant. Kuigi näiteks täna päeval meie kooli ei ole põlanud ka mõne praeguse Eesti vabariigiministri Poeg ja aga see seondub ära. Kas te võite iseloomustada missugune see tänapäeva Eestimaa laps siis on? Kas teda saab ültse ühe nimetaja alla vii, mis teda siiski iseloomust võib-olla tema püüdlusi ja ja maailmanägemist. Kindlasti tuleb öelda seda, et ütleme kasvõi selle alates meie iseseisvuse võitlusest laupäevast revolutsioonist kuni tänapäevani on toimunud. Kui vaadata meie kooli poolt on toimunud väga suured patused ja muutused. Mäletan 80.-te aastate lõpus, 90.-te algul, kui me tegime esimese testid talupidaja õppega, vaat me tegime seda koos põllumajandustehnikumide inimestega ja väga tore koostöö oli nendega ühised Eestis, et oleks võimalus ühes koolitüübis teisi minna. Siis tulimine kooli õppima väga tugevaid õpilasi, kes tõepoolest tahtsid, kellel oli see unistus eesti talu taastada. Nüüd on see kõik kadunud ja nüüd juba vist on kaks aastat, kui me isegi talupidamise erialal ei ole ühtegi õpilast vastu võtnud paar soovijat, kes on olnud need nende pärast, me ei saa õpperühma avada. Tähendab, selles osas on toimunud tohutu muudatus ja elada siis oleme me hakanud töötama viimastel aastalt ka keskkoolilõpetajate, aga. Siin on andnud meile sekretäri eriala, mis tütarlastele oli eriti ja nüüd on juba paaril aastal üsna populaarne meile ettevõtluse eriala kus me anname niisuguse üsna üsna laia ettevalmistuse praktilise ettevalmistuse ettevõtluses tegelemiseks. Ja see on toonud kooli hoopis noh, ütleme ka uued probleemid, võmmid ja, ja uued suunad. Nii et praegu kood muutub iga kool ja sealhulgas meiega. Ja muutuvad nii õpetajad kui õpilased, muide, kas te ise tunnete, et kas teid väljakujunenud eluvaatega inimest noh, muudab veel miski ja, ja kas seda üldse vajate teie ise? Ja teie ümbruskond, mulle tundub, et Eestis on, on üleliia tähtsustatud see loosung, et noh, et nagu noored suudavad ainult uuega kaasa minna, vanad mitte. Ma võiksin tuua küll maaelukutse näitena noori, kes kõige ehtsamad stagna vaimus töötavat või, või nad töötavad siis niimoodi, et nende tööl juba enam üldse mingit tulemust ei ole. Ja julgen väita küll, et mina olen ise uuenenud viimase paarikümne aasta jooksul väga tugevasti ja noh, muidugi väga olulist niisugust abi tuli sellest, kui me hakkasime suhtlema muu maailmaga, meie koolis oli pikka aastaid oli Soomes üks kool, kus me käisime, kus meie õpilased käisid, kus meie õpetajad käisid Rootsis üks kool isiklikul pinnal, mul on Saksamaal kaks, kolm meistrite perekonda, kellega me suhtleme ja kellel me oleme käinud külas ja nemad on siin käinud. Ja selle tõttu, mis on toimunud Lääne-Euroopas kõike pedagoogikas, see on tegelikult jõudnud meieni. Ja peab ütlema muidugi seda, mida meil vahel unustatakse. Maad lääne inimesed on öelnud, et ärge tehke, korrake meie vigu, aga meil sageli noh, kui me ei mõtle, kui me ei analüüsi olukorda, kordame neid. Käime kohesele rea tähthaaval läbi, vahel tundub mulle ka see teiste poolt äravisatu üleskorjamine ja, ja ilmtingimata kogu selle rea leppimine. Andke mulle andeks, kuidagi tobe. Vaat selles ongi küsimus, kui vaadata, ma vaatan isegi teinekord tuntud inimesi, kes meedias esinevad et nende inimeste mõtlemine ei ole sugugi nii väga vabavaid, ta kordab mingisuguseid põhitõdesid, samal ajal seda olemata võimeline loovalt arendama. Ja selles on muidugi mõned jutumärkides Eesti koolid, kus on ikka, valitseb edasi küllalt reproduktiivne õpetamine, õpetaja räägib oma jutukese ära ja järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval tahab, et õpilane taga sedagi. Mida täpsemalt õpetaja sõnadega seda toredam. Küsimus on selles, et need uued õpime, meetodid, mis nõuavad just seda, et õpilane tunnis hakkaks mõtlema, et ta esitaks välja omad seisukohad, et hakkaks otsustama, et tal oleksid seal valikuvõimalused. Vaat need ei ole jõudnud eesti kooli meie koolis, ma pean ütlema, et meil on mitmeid inimesi, kes selles osas on, on suurepärased meistrid ja tulevad toime. Öelge Peep Leppik, mis on see Eesti kooli oma põhi, millele me võime julgelt toetuda, teatas, et me ei vaju läbi. Kas on olemas üldse ja kust meie rahva loos oma hariduse loos me seda otsima peame. Ta peab ütlema seda, et Eesti koolid on ju erakordselt tugev aluspõhi. Me seda ei pruugi isegi teadvustada, sest kui Forseliuse seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul rootsi ajal oma õpetajate seminari käivitas Tartu lähedal ja kui pani pandi alus eesti rahvakoolile, siis nüüd ju üle 300 aasta on see rahvakoolemakeelne rahvakoolis püsinud ja see ongi tegelikult see noh, väga tõsine alus. Edasi ma näen Eesti, kui oli seal väga tugevat tugevat niisugust toetuspinda nendes reformides, mis toimusid esimeses Eesti vabariigis. Siis ei olnud haridusministeerium nii rahvarohke nagu ta tänapäeval on. Seal üksikud inimesed, aga väga targad inimesed. Valisid võib olla täiesti juhuslikult erakordselt õnneliku tee ja see kuueklassiline algkool, mille loomise juures oli ka Johannes Käis. See ju andis tegelikult väga tugeva aluse nendele inimestele, kes tollel ajal töötasid, teine asi, et muidugi olud on üldse muutunud. Meil räägitakse vähe vähem kui, kui vaja oleks näiteks õpilase arendamise küsimustest. Kui omal ajal tuli laps kooli, siis see laps oli laienenud talus oma vanemate kõrval, võttes osa talutegudes töödest askeldustest ja kui ta tuli kooli, aga kooli ajal ta noh, ta oli kui ühiskonna liige. Tänapäeva noor inimene võib lõpetada keskkooli ära. Ka meie kooli on neid tulnud, kus ta tuleb lihtsalt veel lapsepõlve pikendama. Tähendab see tähendab ka seda, et, et noh, ta ei olegi arenenud laiali tõsiselt võeta, ta ei ole tõsiseltvõetav, ta ei ole sotsiaalselt küps, ta on ainult neid raamatutarkusi noh teinekord ka ilma mõtteta, lihtsalt korrutanud, kordanud õpetaja järele. Ja siis ta tahab, siis ta tahab kuidagi turumajanduses läbi lüüa. Loomulikult on tal siis hirmus raske rajal omal ajal, kui laps arenes oma loomulikku rada selles külaühiskonnas, siis neid probleeme ei ole, aga me peame neid ei olnud, me peame neid probleeme jäädvustama ja, ja tänapäeval seda enam õppetööd ümber korraldama. Et kood aitaks õpilast areneda. Et ta aitaks temal kujuneda. Isiksus. Miks sest et tänapäeval kodu kahjuks on ka paljuski teistsugune, kui oli ta tol ajal Ja tohutult ja kodu koduabi ju tänapäeval on ikkagi mitmes suhtes tagasihoidlikum sest ei, ei pruugi alati olla nii, et vanemad lausa lapsega tegelevad vaid laps osaledes talutöödest talutegemises. Ta paratamatult puutub kokku igasuguste tööriistadega inimestega ja nii edasi ta paratamatult niimoodi juba areneb. Aga mis puudutab tänapäeva kodu, siis seal on minul üks, üks niisugune viimase aja probleem, õnneasi üldse lapse arendamine ei, Lõuna-Eestis on ikkagi olukord väga tõsine ja ma olen püüdnud nüüd ka haridusjuhte sellest jäädvustada. Ühiskondlikus pedagoogika uurimise instituudis, ma olen juhendan ühte probleem gruppi õpetajatest, seal on algklasside õpetajad ja siis lasteaedade inimesed ja nende kaudu on jõudnud minule info sellest, et on juba lapsi, kes üldse ei taha kooli minna. Sellega seoses, mis toimub üldse kooli ümber ja, ja see on ju katastroof, troopiline kui lapsel on õpimotivatsioon juba kadunud, enne kooliminekut rääkimata, siis laps hakkab käima. Paljude lastega ei tegeleda kodus ajapuudusel sotsiaalsetel põhjustel, mitmesugustel põhjustel. Aga arengupsühholoogias on ju väga lihtsad reeglid, see, mis on jäänud tegemata ühe kuusel lapsega või kahekuuse või viiekuuse lapsega, seda enam viie aastasega kuueaastase lapsega enam ei ole võimalik järele aidata. Neil räägitakse vahel, et panen oma lapse, kelle raha on palju, panen oma lapse heasse kooli, heade õpetajate kätte, küll nad õpetavad, siis on kõik hiljaks jäänud, kui lapsega ei tegeleda, alates sünnist, see on niisugune raudne reegel, mida oleks vaja ühiskonnas teadvustada, aga meil kahjuks. See teadmine on väga nõrk. Praegu, et kool on ainult õpetuse jätk, õigemini üks osa inimese arengutee toetamise võimalustest, eks ole. Täiesti õige kool, kool jätkab seda just lapse arendamise seisukohalt, sealt jätkab, kus pooleli jäi. Aga kui ta ei olegi lahkunud või kui ta ikkagi kuskil seal toimunud, siis koolil ei ole, siis tekivad probleemid muidugi konfliktid koolis, arusaamatused õpetajatega, sest tõepoolest see õpe, mida te, mille järgi peaks õpetaja käima, see on osale õpilastele üle jõu käiv, sest ta ei ole arendatud, ta ei ole jõudnud kooli küpsuseni. Missuguse maailmajao või riigi kool, koolikorraldus on teie jaoks kõige sümpaatsem praegu hetkel, kust te midagi olulist tahaksite üle võtta või olete proovinud nii mõelda nagu seal. Kas üldse saab nõnda püsida? Ei, niimoodi küsida võib alati seda enam, et, et noh igas riigis on midagi kasvõi hariduse vallas, on midagi, millest on õppida kas või selles mõttes, et kui seal midagi päris halvasti on ka seis, on midagi õppida ära nõnda tee täpselt ja ja minul isiklikult on siiski suhteliselt sümpaatne. See, mis toimub meie lähemas ümbruses tähendab eriti Skandinaaviamaades, kus, kus me nende inimestega oleme, nii ajalooliselt ja, ja muus suhtes oleme lähedased. Võtame asja kohe niimoodi, et ega seegi vähetähtis ei ole. Meie põldudel kasvavad umbes ühesugused juurikad, eks. Täpselt ja peale selle on ju Skandinaaviamaades noh, välja kujunenud niisugune väga demokraatlik koolisüsteem meie noored poliitikud ja teised ärimehed, kes käivad maailmas ringi, nad sageli haaravad midagi ameerika koolist siit-sealt, aga kui näiteks Ameerika oli üle võtta, siis see tähendab, et me peaksime kogu Ameerika elulaadi üle võtma kõik, mis sinna juurde kuulub. Aga see ei sobi meile kahtlematult ja sellepärast peavad demokraatlik skandinaavia kolis teem, millega mul on ka õnnestunud tutvuda, eriti Taanis. Kuna me töötasime siin ligi kaks aastat ters projekti raames koostani kuigi taga siis see veenab mind, et see on. Seda võiks ikkagi üsna ulatuslikult isegi jäljendada või vähemalt neid põhimõtteid võib sealt väga hästi üle võtta. Kuigi igasuguse ülevõtmise juures tuleb alati ikka oma peaga mõelda. Et kui ma juba tükk aega tagasi meie jutuajamise alguses küsisin kõigepealt nõnda, et kas te mäletate seda, aga kui te tulite siia helmeste õpetajaks siis nüüd on meil ees viimane küsimus. Öelge härra lepikuste, mäletate seda päeva, kui te ise koolipoisina esimest korda kooli läksite? Ja kas teie esimene õpetaja elus midagi väga olulist tähendas? See päev on mul küll meeles, see oli ka niisugune päiksepaisteline päev aga veel rohkem kui esimene päev on mul meeles teine päev, sest me läksime koos vennaga. Oli, sest mina nagu ootasime, kui ma olin kaheksaaastane, kui me kooli läksime ja kui me tulime koolist, siis koolitee oli kusagil paar-kolm kilomeetrit. Siis me seal üle karjamaade liikudes, äkki avastasime ühe põõsa all suure hunniku õunu, ma ei tea, kust need sinna olid saanud, aga meie koduaias õunu ei olnud ja me oleme selle üle kohutavalt tegelikult. Mis puudutab minu esimest õpetajat sisse. Pole temast väga sügavaid mälestusi selle tõttu, et ma selles koolis ei õppinud, kaua. See oli 49. aastal, aga sellest koolist on mul jäänud meelde, kuidas tähistati Jossif Stalini sünnipäeva. See oli sõjajärgne aeg ja sellel sünnipäeval sai detsembrikuus. Igale koolipingile pandi üks mingi saiakene ja tass kohvi, vabandust, tass kakaod ja see oli esimene kord, kui ma siis sain kakaod juua, sest noh, sõjajärgsel ajal oli see tohutu niisugune haruldus, nii et noh, niisugused episoodid võivad meelde jätta. Nii et tänutundes võite te mõelda sellisele ilusale päevale tagasi nagu Jossif Stalini sünnipäev. Aga kui nüüd tõsine olla, kas õpetaja, teie, õpetaja, üks neist paljudest on teie elus rolli mänginud ja kas see peab üldse nii olema, et õpetaja jätab jälje. No mis puudutab nüüd seda, et kas õpetaja peab jälje jätma, mina olen isiklikult seda meelt, et õpetaja ei peaks taotlema seda, et ma jääksin, kuid hakkama õpilaste südamesse, mina, vastupidi, ma võin lüüa rusika püsti ja, ja, ja teha enda võib-olla teinekord isegi hirmuäratavamaks. Kui ma tegelikult olen. Aga ma küsin hoopis nõnda, kas on tarvis õpilasele, kas teile näiteks endale on seda tarvis, et teisse oleks jälg jäänud? Mõtlen ka endast, kas on mulle seda tarvis tegelikult? Küsimus? Küsimus on selles, et alati on selliseid õpetajaid, kes kindlasti jäävad meelde ja kui ma praegu tahaksin üles lugeda neid õpetajaid, kes kellele ma vaatan, austusega gaasi, siis neid õpetajaid kahe käe sõrmedel ei loe üles ja neid on, on väga palju. Ja aga ma rõhutan, et seda ei ole eraldi vajada, taotleda vaid see tuleb, kui õpetaja on õpetaja selle sõna otseses mõttes see, kes valdab seda pedagoogilist, psühholoogilist tehnikat. Niisiis ta paratamatult jääb, jääb meelde ja mõnda õpetajat hakatakse ja ma arvan, et siin olemas tõeline õpetaja, keda hakatakse austama veel võib-olla aastate pärast, kui helist lahkutakse, mõeldakse, et näed, see kuramuse näita, pani selle või tegi seda ja laskis mul seda teha. Aga kui võib-olla läheb mööda 10 aastat ja siis ta leiab, et vot tänu sellele nõiale ta võib-olla kõige rohkem midagi elus õppis või mingisuguse asja sai selgeks. Vot sellel on väärtus. Mehelikult surute te selle peale, et õpetaja peab valdama psühholoogiat, pedagoogikat ja mina küsin väga naiselikult vastu. See võib-olla isegi tobe küsimus, aga küsin ikka, kas õpetaja peab õpilast. Armastama siin natukene vale sõna, aga paremat kui leia te mõistate mind, mis ma mõtlen. No see on keeruline selles mõttes, et siis peab hakkama arutama, et mis armastus üldse, eks ole. Aga mida nüüd õpetaja kindlasti peaks tegema, ta peaks oma elukutsest lugu pidama ja oma elukutset armastama ja kui ta oma elukutset armastab, siis tema suhted nende õpilastega kujunevad täiesti normiks. Reaalseks need sest õpetaja suhted oma õpilastega peavad, need ei saa olla ema, isa või vanemate ja laste suhted. Need on ikkagi Tagoogi ja selle kasvandiku suhted. Need, noored eriti, kes unustavad ära selle põhitõde tõe ja tahavad õpilastega sageli olla nii võrdset. Või laskuvad samale tasandile, nende hulgas ma ei tea inimesi, kes oleksid oma töös edukat seda pedagoogilist takti nimetada seda vahet enda ja õpilaste vahel, seda ei tohi kunagi õpetaja unustada. Tarmo Tamm ei ole ju lihtsalt kooli direktor. Te olete tegelikult päris suurte vabanduste eest vastutav inimene. Teie ainsad õppevahendid ei ole ju siin ainult pliiats, paber, arvutimaa kaart, mis veel kõik? Teil peab olema maa, teil peab olema, masin, peavad olema loomad, tähendab oma õppemajand. Jah, see on tõsi, põllumajanduseriala õpetada see maakoolina palju muud olema võrreldes olemas, võrreldes linnakooliga ja neile tõesti on olemas praeguste andmetega üle 160 hektari ja veisefarm 32 lüpsilehmaga, mille toodanguks on eelmise aasta seis oli 5870 liitrit lehma kohta. On teiste erialade jaoks loodud praktikabaasid koha peal koolis nagu näiteks pagar-kondiitri, kohtu kondiitri eriala jaoks on meil töötav kondiitrid, kus õpilased siis saavad praktikat. Samas see tsehh toodab siis tarbijale toodangud ümbruskonnale saiu ja just nimelt meil on väike linn tõrva kõrval ja sinna läheb kaks Moskvitši kuudikese täid, hommikuti saiakesi ja üks poolik koodi, kuukene läheb siis helme tarbeks. Peale selle on meil olemas, meil olin ettevõtluse raames ja, ja samas kliendiga suhtlemise raames loodud. Oli lossikohvik, mis on Helme lossivaremete kõrval ja täpselt töötab nagu eraettevõttena, kus koomiline oleme, käib lihtsalt teenindamise korras abis ja saatsin ta nagu suhtlust otseselt kliendiga siin silmsidet tunda. Samas on koolisöökla veel, kus õpilased saavad praktikal käia. Peale selle on puidutöökoda, see küll toodangut ei anna, kuid õpilastena Ta peaks tehtud, et ehituse erialal ehituspuusepa erialad oleks võimalik proovida. No aga midagi te ometi valmis teete seal, ma kujutan ette, et vähemalt teie ühiselamus on mööbel korras, parandatud alati. Kahjuks need erialad ei ole nii vanad, nad on küllalt uuenenud, kolmas aasta ja, ja läheb alla neljas aasta. Ja selle ajaga ei jõua kuigi palju ühiselamu tarbeks teha. Kuid et materjali seal oleks, siis me oleme sunnitud olnud koostööd tegema ehitus- ja puidufirmadega ja sellega seoses saame nende kaudu ka materjali, kuid me peame neile tööd tegema. Nimelt anname toodangud teene, anname välja neile euroaluseid ja sellega kaasneb neile materjal, kuna kool ei oma metsa. Nii et päris palju. Olulist nii-öelda juba SUUR SUUR inventari jah, seda suurt inventari meil jätkub ja see on justkui võtta, siis ta peab olema just kooli ütleme, tööga seotud just kutsealase suunitluse poole pealt. Kui neid asju ei oleks, siis me ei saaks lihtsalt. Igal sammul näeme me alates elementaarsest köögitehnikast. Kuni noh, mõnel mehel on juba oma kodu põllulgi päris kobe trakt, tor või kombain väljamaine ja uhke juba niisugused töövahendid meil, kuidas teil on lood näiteks masinapargiga mille peal poisid siis nüüd õpivad ka seda põllutööd. Kahjuks pean ütlema, et meie koolil antud momendil ei ole need väljavaated niivõrd head, kui on meie pilootkoolil Vare programmis Põltsamaa põllutöökoolil. Neil on Phare programmist saadud välismaine traktor ja meil seda ei ole, et me peame olema ka välismaiste, kuid venemaiste traktoritega rahul kui need venemaised ei ole mitte oma esimeses nooruses vist just nimelt nende iga on ikka üle 10 aasta tugevalt juba aga siin nagu ütleme poistele võimalus näha ja parematel ka kätt proovida koostöös juba kõrvalfirmadega, kes on suutelised hankima paremaid traktoreid, ainult et kui mina oleksin sellise traktori omanik traktor on, kui ta on uus ja moodne siis on ta ka väga kallis, siis ma tahaksin, et kätt harjutama tuleks sinna juba inimene, kes sellest traktorist midagi teab. Ja et see ei olekski enam harjutamine, vaid see oleks juba teadja inimese töö. Ja kahjuks ongi see probleem just olemas nendel põllumajandusettevõtetel, kes omavad juba kaasaegset tehnikat ei ole neil just nimelt võtta seda kaadrit kena sinna peale panna ja ongi selline seis, et meil ei ole võimalik sellist kaadrit õpetada, kuna meie oma sellist tehnikat, nii et täis vastuolu, ümbruskonna võimalused, see vajaduste ja teie võimaluste vahel. Antud hetkel küll perspektiivis kusagil kumab midagi. Minu teadaolevatel andmetel meie kooli jaoks küll praegu ei kuma. Indrek, sina õpitsin. Palun majandust. Mitmes aasta käib, kolmas viimane ei üks veel nelja aastane. Kaks, peaaegu kaks täis õppeaastat on meil siis ees, oled keskel? Kuskil natukene keskpaik on üle juba. Oled sa ise talupoiss? Ma olen küll siit ligidalt pärit ütlemast tiim on kuskil viie kilomeetri kaugusel. Nii et enne käsitsi ala põhikoolis või ei Padclovi koolis. Enne käisid, võtke, võtke üle põhikoolis ja siis tulid siia. Hõlmesse sisenüüd oledki. Tiina pidid kange kõnnimees olem olla, aga ikka saab harjutada. No loe oma saavutused ette, need on minu meelest märkimisväärsed. Maksnud olla veel kutsuda olge oma oli siis, too sai ära võidetud ja millal see oli? Ma ei mäletagi, nihukest oli teine kuni neljas juuniv sel suvel. Siis Jänedal oli vabariiklik, nagu seal üldkokkuvõttes kaheksandaks. Et varsti tulevad ja lähevad võistlusel noh, seal näha, mis kokku teeme. Rohkem nagu ei ole olnud. Võistlustel. Kündmine öeldakse niimoodi on väga suur kunst. No eks ta on igale ühele kätte, ei saanud. Nii et poiss võib minna traktorirooli küll juba väga varakult aga seal peab olema teatud, mis asi õieti siis peab seal olema mingi teatud tarkuse tasakaal või või lihtsalt ka oma väike elukogemus juba. Eks seal kogemused ka loevad ja peab. Iga inimene peab ikka asja tundma ja teadma. Sa pead mingi huvi kahvika olema. Nii et iga poisike, kes traktorirooli muidu keerab ja külavahepeal tolmu üles võib ajada see ei ole veel künnimees. Ei ole. Ei ole see. Oled siis kodupõllul harjutanud ka enne kooli tulekut juba? Vene adraga sai ikka, aga noh koolis oli ikka õige ver ellunud. Öeldaksegi taritade. Koolis on ka, põhiliselt, on ikka ju vanad vene traktorid. Nojah, aga ader on uuem ja ja nad on juba midagi muud. Rattad öelda, üks olla võistlusader ja rohkem ei ole nüüd. Aga sellega teeme ära, siin harjutamine. Aga me muud ei teegi, kui ainult Küllomeni võistlus, laperid, harjutamine, ent see trenni õde nüüd suured põllud, need saab ikka vana adraga. Ja vahe on sees, on ikka suur vahemaa. Oleksin mõnus küll, kui oleksid siin need kõik, need põllutööriistad. Vähemalt mingilgi tasemel. No küllap neil õppetundides mitmesugustes ju räägitakse ka sellest, mismoodi üks või teine riist siis maad mõjutab, eks ole. Räägitakse ka on eriala tunninica, nendes räägitakse ette nähtud kohe selleks. Ja mõni teeb maale haiget, mõni tambib ta lihtsalt ära. Mõni traktor, ma mõtlen. Jah, siukseid traktoreid ikka. Et läheb peale ja ja surub kõik kokku ja mis veel vähegi elab seal. Jah, ma ütleks selle viimase Äravel. Nii et sina tahtsid saada põllumeheks või oli see lihtsalt nii, et noh, tuli kusagil edasi õppida natukene ja vaadata, mis siis edasi saab? Iga edasi õppima tulid rohkem vaatama. Keskhariduse väikse eriala ka ikka vaja oli teha. Mis sa sellega peale hakkad? Ega põllumehed on nii suur, ka, ei ole veel. Arvad, et tahad ikka peab tahta? No ei taha, siis ei tule ju midagi sellest lõpuks välja öelda. Selleks peab olema hirmsasti jonni, vist praegu. See on ju päris mööda seina üles ronimine ilmuma igasuguste igasugust võimalust, et ta täitsa sile sein on praegu ees, tundub. Küll nii. Sile jah, aga noh, eks igal asjal on oma väljapääs ja selle peale ükskord leil No räägime kodust natukene, mis seis seal selles mõttes on, et et kuidas seal maad haritakse, paljusid on. Maad on vähe, väike, igat asja natuke. Talude õppida ära selle lihtsalt oma aiamajja kartulipõlde aiamaale, aga nagu ikka fenomen viljapõlde väiksed Lapini hektareid kokku on, tead ka perepoeg. Seitse hektarit tuleb ära. Seda siiski on ainult et ega selle peal loomi eriti ei vea. Ei pea jäeti õigemini loomapidamine tasub võib-olla vähem ära, kui põllumajandus. No millega su kodus leiba teenitakse, siis, sest et sööma peab iga päev, riietun ka aja selga. Tööliu kodust kehviku, mõni kopik, nii et riigitöö on põhiline ego. Sest muidu Tuleb ka vahel peale maksta mõnel halval aastal nii-öelda kodusele majapidamisele. Ei seda ei ole veel juhtunud. On ots otsaga kokku tuldud. Selle presidendiga kaks veel on. Vend on, lõpetab nüüd see aasta Räpina aiandustehnikumist. Noorem vend käib mul veel põhikoolis. Nii et kolm venda ja keegi peab ikka siis koju vist jääma. Vanemad tavaliselt võtavad seda. Loodame kõik. Sinu peal käib see lootus, rohkem. Ei öelnud. Olen möllust nagu traditsioon, Ma annan selle järgi ikka lähedast. Aga mida sina siis siin maadled veel ütled, et peab. Mul ei ole vaja, peab midagi muutuma ja see tähendab seda, et sa oled lihtsalt maamees. Nojah eks neid kohti on veel muidu Isamaa talu on ju. Ikka kuskilt ikka midagi leiame. No aga Indrekule oled intrikeks. Aga Indrek, oled sa sellest mõelnud, et elu ei ole ju ainult võistukõndimine sest see pakub tõesti teha sorti ja, ja see on ikka sport omaette. Elu on vahel üsna süütul. Argipäevane saab teha paljusid asju tuima visadusega lihtsalt teha, teha, teha, et siis lõpuks midagi natukene saada ja siis jälle lõputult teha, riskida sellega, et ilm võib alt vedada. Üks rahehoog võib kõik ära rikkuda. Ehitatud ehitaja üks moment Nii et sa seda põllupidamist võrdled ka omamoodi ehitamisega Nojah, ikka lood, midagi, lood, näe, midagi oled loonud ja teinud ja. No mida siin koolist teile põhiliselt siis õpetataks. Mis see kõige olulisem su meelest on? Õpetada või noh Ühesõnaga, meid saadetakse siit võib-olla suurde ellu, nagu öeldakse. Sest paljudele edasi õppima, kes läheb oma elu peal ära ja siit võtavad selle viimasel ajal, mis on? Kas ikka võtavad? Kõik jooks, kõik võtavad, aga ilmaasjata siia tulnud ei ole. On siit ikka võtta, ka? On ikk? Nii et kodus võib-olla küll põld ja loomad ja, aga siit saad äkki midagi olulist teada, mida varem ei teadnud üldse. Soffill koostus, õhtu juurd, oled juba kodus? Tähendab ikka tarkus on alati suurem ja, ja noh mõnda asja saab ju ka mitut moodi teha, eks ole. Saab küll mitut moodi või? Kes on ikka vanamoodi teinud, see võib ikka edasi. Omamoodi. Ja sellepärast sulle tundubki, et võib-olla oleks õigem ikka ise ja otsast peale midagi hakata looma nii nagu sulle on õpetatud jalgadest verd ei ole mõtet midagi teha, ikka oma mõtet. Usud sa sellesse, et seal õige, mida sa õpid siin? Mina isiklikult küll usu, sa oled juba näinud nii-öelda künnist külvini, kõike juba juba kaks ringi. Siin ka siin ja siis juba mis ennem nähtud on. Ja usud sa, et kui ükskord lõputunnistus on käes, et siis on sul mitte lihtsalt see paber on teadmine ja tahtmine. Üldiselt selleks ma siia tulingi. Ega paberi midagi maksa, kui ise midagi tee. Midagi gümnasist hoolega, palju võistlusi on ees veel? Mõni ikka päris otsas. Start ka, eks on ikka. Aga küllap tulevikus on tast kasu ka oma põllu peal. Selleks ongi, mis on künni juures kõige olulisem? Sirge vagu kindel möll. Sirget vagu. Ei olegi nii lihtne. Noh ega ei ole iga mees seda ei tee. Muidugi külvise juures on palju teisi asju, mis on veel hullemad kui see sirge vagun. Mis kõige hullem on? Need rähkendamised kõik noh. Mina ei oska seda nüüd nii seletada, seda peab oma silmaga vaatama, siis on näha.