Loomulikult, sinu puhul on see tavaline, ma pean sulle taas meelde tuletama, täpsus on kuningate ees ja ma väga palun vabandust, aga tõesti trollid, no nad käivad nii harva ja nad on nii puupüsti täis, ma ei mahtunud küll, palun võta ennast riidest lahti ja mul on veel üks külaline, muu külaline, keegi sõbranna või? Oh ei. Mis sa nüüd? Meestele. Palun, saage tuttavaks, härra Uuno, kas ma tohin teile tutvustada proua Amandat servi? Ja meil on meil tipp, mis ma nüüd pakun, kas kohvina ideed või kui sul on kohvi, siis muidugi kohvi. Võtab siis kooki ka. Ma pean teile ütlema, et mul on ka likööri, aga ma tean küll. Vööri pakutakse ülevalt, laiadest, klaasidest ja peene jalaga, aga mul on ainult viinapitsid. Aga nad on sellest kristallid ja tegelikult asi sihuke pealsete klaas. Kui siin täna saab likööri, siis kuidas küll hea meelega sööb loosibast ei maksa, nagu minu meelest on. Nagu perenaise kuritarvitamine, kui me tulime paljaste kätega, meile pakutakse kohvi ja ikka veel ei lähe küll, ärme nüüd sellest räägime. Mina lähen kööki värsket kohvi tegema ja ta on neid nüüd omapead. Kuhu ma võin istuda? Ja palun, siis on ruumi küll. Mul on niuke ettepanekut. Kuidagi ebamugav, mõtleksin ausalt ja meil on nii palju nii kaua tuttavad ka siinpool minutit tuleb mõõn, töötupanekut räägime sina siin nagu lihtsalt ei tea, nii ongi ja fotosid koopia ja mõnusasti. Mujal maailmas ei tehta, seda pikka sissejuhatust, ei loo. Teiega Läksid, haukusid, pitsid jamama ja teieta kadakas. Arvati ma proovinud ei tea, mõnele meeldib lihtsalt pudelist juua. Andke andeks, mis te arvate eestlaste käitumisskulptuurist, praegusel hetkel? Saab igaüks, oskab kas me oskame ilusat pretsedenti või ei pea seda tähtsaks. Aga miks me oleme niisugusel, nagu me oleme ja väga paljusid asju ei tea? Pole vaja lihtsalt öeldud. Kas teile tundub, et meil praegu tänasel hetkel all käitumisega käitumiskultuuriga kõik korras loomulikult ei ole. Miks te ütlete, loomulikult? Kuidas öelda, kui näiteks bussis juba sõita, siis esimene asi on see reaalsem lausa reegel vist, et need aknaäärsed kohad on. Me kutsusime neid meesterahvaid kägudeks, portfellid peos ja aknast välja ja ja kas seal laps süles või on sul kaks raskete jo koti käes või? Lausa magavad selline hoolimatus teiste inimeste suhtes noh, uksest sisse-väljaminek, teretamised. Ja see, kuidas sinu poole pöördutakse ja ja kui selline taktitunne ja delikaatses ja need kõik puuduvad tundub teile, et on viimane lausa karjuvalt viimane aeg hakata kõike seda taas õppima. Loomulikult. Väsiku mull. Saatja oga pool Ruur. Ja, ja kui tuttav, kui tavaline. Aga ometi on koduses Eestis keeles väike sõna, kus ainult neli tähte. Tere. Võlusõna tegelikult. Kaugele ulgumerel seilavad kaks laeva jõudes kohakuti. Nad tervitavad 11, madrused tekil, jätavad töö pooleli ja lehvitavad kaptenid. Ehkki nad teineteist ei näe, tõmbavad seljad sirgeks. See toob elevust rõõmu teise nägemisest nii rasketes tingimustes. Aga teie armas raadiokuulaja täna hommikul kui te tõusete üles, kas te ütlesite oma abikaasale emale-isale lastele? Tere hommikust, mu kallis. Kuidas sa magasid? Ja kas abikaasa vastas tere hommikust, mu armas sanetena nii hea välja. Hommikukohvi loodud on vaja minna poodi, kus on juba aastaid käidud. Koridoris kaks naabrit ajavad omavahel juba mõnusasti juttu. Ma tervitan teid südamest ja küsin, kuidas neil läheb. Kaupluses vaatab mulle otsa natukene tüdinud näoga müüjanna. Ütlen ta talle, tere hommikust. Te olete selle vähesigi osanud nii hästi välja panna. Koduteel tuleb mulle vastu minuealine tuttav. Mida teha? Kas oodata, kui tema teretab mind? Või ise esimesena? Loomulikult, me oleme ju üheealised. Mis vahe seal on, mis tähtsust sel on? Oleks ta mees, siis võib-olla ootaksin. Üle tee läheb tuttav abielupaar ta natukene endasse süvenenud. Hõigata. Ah ei, see läheb ju teisigi, mis ma ikka kisendan, mõni teine kord. Päev möödub kodustes toimetustes ja mis te alanud päev peab ka kulgema edasi. Ütleks abikaasale, et läheme kohvikusse või, või teekski üldse süüa ja sööksime restoranis. Täna lubame ka endale mitte hariliku bussi või trammi vaid marsruuti, ehkki 10 rubla, Pinet. Mõnikord võib ju kulutada. Marsruuti sisenedes tere kõigile minu ja abikaasa heast tujust jätkuks nagu kõigile Massudis olevad daamid ja härrad olid esialgu pisut hämmeldunud. Aga siiski daamid noogutasid ja nii mõnigi härra püüdis kummarduse taolist liigutust teha. Meeldis. Siseneme kohvikusse või restorani esimesena Me kohtame riiete hoidjat seejärel administraatorit ka neile, ütleme me sõbraliku perekohvikus. Me kohtame oma tuttavaid, kes on juba lauas istet võtnud. Möödudes neist tervitame neid sõbraliku peanoogutusega, sest meil on ka sisemine tunne. Kas me Lähme nende laua juurde seisma, sest nad on seltskonnaga võib-olla. Me katkestame nende jutu siiski, esialgu läheme niisama rõõmsalt noogutades mööda. Kõrvallauas istuvad kaks noormeest, neile lähenevad. Nende tud, võtavad neiud tervitavad ja jäävad seisma. Neiu seisab, noormees sutab, edasi. Tuleb kelner, ettekandja. Tere päevast. Meist möödub vanem abielupaar. Me ei ole päris kaua aega 11 kohanud. Meie tõuseme tervitamisel püsti, ka nemad jäävad seisma. Proua kätleb meid mõlemaid. Seda teeb ka härra. Koju tagasi jõudnud Pill kohtan ma ime küll, täpselt neidsamu naabreid, keda hommikul kõht on täis, tuju on hea. Tere õhtust, armsad naabrid. Kuidas tervitada sellel teemal, jätkame järgmisel laupäeval täpselt samal kellaajal. Käitumisreeglitest rääkis maaja Kallast ja saates osalesid veel Helgi Ilo ja Enno Selirand. Margus Teetsov, Reet Madel, Elme Väljaste ogo praegu teilat päevaks kaasuv Päikesepoiste vihmasel päeval. Milleks võib olla kasvõi tere hommikust. Tere päevast. Tere õhtust. Sõuning son, Šoiloloroinid ei.