Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku märtsi olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku toom. Autoettevõtted kinnitavad, et kehtiva 44 tonnise täismassipiirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne ja 60 tonniste vedude puhul oleks kokkuhoid 15,4 miljonit eurot aastas. Maanteeameti hinnangul ei pea meie sillad ja paljud teised Traskematele sõidukitele vastu. Täna juhiti neljas Eesti paigas korraldatud avaldusega piirangutele tähelepanu. Liibüas lõid üles tõusnud tagasi valitsusvägede katse vallutada tagasi tähtis naftasadam Brega. NATO liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele Liibüa õhumissiooni suhtes. Pakistani islamiäärmuslased lasksid pealinnas Islamabadis maha kristlasest Pakistani vähemuste ministrit, kes oli nõudnud muudatuste tegemist seaduse, mis näeb ette surmanuhtluse islami solvamise eest. Pärnu külje all Audru vallas avati Baltimaade moodsaim ja ühtlasi Eesti suurim külmhoone. Eesti lettidel auhinna Saiguntarskolinis. Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvisid Maarja Kangro ma veel 48 tundi. Urmas Vadi novell, kuidas me kõik reas niimoodi läheme. Žürii tegi valiku ligi 70 autori teoste hulgast. Ilm püsib kevadisel öösel on külma kaks kuni üheksa kraadi. Homme päeval ulatub temperatuur miinus kolmest pluss ühe kraadini. Tuletame meelde, et täna lõpevad nii eelhääletus kui e-hääletus ja valida saab veel kaks tundi mõlemal moel. Igal juhul täna hommikul kella kümnese seisuga oli e-hääle andnud 717800 inimest, millega oli löödud ka kõigi aegade rekord või täiet. Õieti löödi juba eile õhtul sellepärast, et üle-eelmise aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimise käigus andis e-hääle 4400 inimest ja esimest korda sai niimoodi hääletada 2005. aastal. Sellest sündmusest, mis sul vas suurema osa tänasest päevast ehk siis Autoettevõtete liit on juhtinud neljas Eesti paigas korraldatud meeleavaldusega tähelepanu asjaolule, et veokite massipiirangu tõttu on Eestis ümarpuidu vedamine ebaefektiivne. Koormat ei saa täis laadida liiter ettepaneku tõsta massipiirangut seniselt 44-lt tonnilt 60-le. Maanteeamet on teatanud, et lubatud massi tõstmine mõjuks meie maanteedele ja sildadele hävitavalt. Pärnumaal käis meeleavaldusel Ester Vilgats. Pärnumaale Sauga valda kogunes täna keskpäevaks ligi poolsada palgikoormaga veokit. Autod pargiti teeserva, kuhu need jäid kaheks tunniks. Meeleavaldusega juhiti tähelepanu sellele, et Eestis kehtiv 44 tonni piirang ei ole mõistlik, sest auto koormasse mahuks palk ja rohkem ja sõite tuleks siis vähem teha. Autoettevõtete Liidu juhatuse liige Meelis Lippe. Me tahaksime nende autodega vedada sellist täismassi, millest need autod on projekteeritud, ega me ju muud midagi ei tahagi, ei taha me ju laiuse mõõt muutmisega ja kui te vaatate täna neid koormaid, siis nad siin ka kõiguvad veel erinevalt, et see ongi see, et tegelikult peab olema tänase autojuhtoperaator, kes seal metsas seda koormat peale paneb suht hiromant teada saada selle puidumassi, sest et ju kõik asi käib ju meil ikkagi ju täna ju visuaalselt selle määramine. Nii et kui te saaksite koormatäis laduda, siis sellega nagu arvestate täitsa on 60 fänni. Täpselt nii. Soovime, et teljekoormus, mis on antud selle autole, et me saaksime seda teile koonust vedada. Maanteeamet ütleb, et kui seda koormust suurendada, siis on teed ja küll nad varsti läbi. Nii nad väidavad, aga Autoettevõtete liit kolme ülikooliga tegi vastava uuringu ja sealt tuli ju välja, et tegelikult maanteid lõhub intensiivsus maantee peal, mitte teljekoormust. Aga veel enne seda arutati hetkeolukorda pressikonverentsil, kus käis vaidlusi ja selgitusi kuulamas Margitta otsmaa. Eelmisel aastal läbi viidud uuringus leidsid kolme ülikooli teadlased, et veokitele kehtima 44 tonnise täismassipiirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne. Mõistlik on vedada rohkem korraga ja arendada Eesti maanteede infrastruktuuri. Maanteeameti sõnul takistab seda aga teede ja sildade tehniline seisukord. Hooldusremondist ei piisa. Ott Otsman metsa- ja puidutööstuse liidust. Meil on niivõrd nõrku kohti nagu ausad sillad, näiteks, et seal meie lähedal siin on olnud see, et nendel kohtadel saaks piirata väga eraldi ja juba tegi seda ka praegu tehakse osadel sildadel on, ma ei tea, lubatud 20 tonni näiteks Tartu Ülikoolis seda majandusliku efektiivsuse poolt, iga kaugtegelikult, kus nüüd see kauba erikaal on piisav selleks, et ta mahub, mahub autosse ära väeta, siis on juba nii palju teeb selle koguvate raskeid puistematerjalid, liiv, kruus, killustik, vedelikud, piim, kütus, annasta efekt. Autoettevõtete liidu ettepanek on tõsta lubatud massiveokitele telgede lisamise arvel liidu juht Villem Tori. Kasutustihedusele tee liialdus kulutab seda asfalti ja mida väiksemaks ja kasutustihedus sellel maanteel jääb, seda rohkem see tee ka säilib. Ja nüüdse täismass tuleb jagada ära maanteele, läbi telgede läbi ratast, telje hobused. Piirang on kusagil 10 tonni. Võtame see 44 tonni, jagame ära. Telgede vahel on 7,3 tonni. Kui me nüüd jagama ära 60 tonni, saame kaheksa ja pool tonni. Ettevõtjate hinnangul lükkab ka majandusministeerium võimalikke lahendusi edasi, öeldes, et riigimaanteede ja sildade võrgu tugevdamine, 60 tonniste veokite liikluseks võib maksma minna kuni kaks miljardit eurot. Ott Otsman ja Villem Tori. Ega siis, kui ehitatakse uut silda siin ei ole mingit küsimust seal 44 tonni või 60 tonni või 90 tonni. Niuksed asjad on üledimensioneeritud. Silla peal on autod, üksteise taga seisavad nende kandevõimet siis peab olema välja kannatama selle 325 tonni sellist võimalust reaalses elus. See ei ole olemas, ühe ühe soovituse andis uuring veel sildadel saab piirata ka raskemate veoste kiirus näiteks 80 kilomeetrit tunnis, et nagu vähendaks sildadele mõjuvat dünaamilist koormust. Et me peame jõudma nii kaugele, et vedajad hakkavad tegema investeeringuid kaasaegsest tehnikast ja kui need suured investeeringud tehakse siis peab olema ka võimalus nende investeeringute tagasiteenimiseks. Ei saa nüüd öelda, et neil sellel üldse ei mõeldaks, mõeldakse ikka, et ainukene, mis meile nagu tundub, on see, et neid eesmärke ei, ei sätita nagu liiga täpselt. Transport on üks osa tervest majandusest ja toetab majanduse arengut. Ants Varblane Eesti erametsaliidust rõhutas, et kõik praegu autotranspordile tehtavad liigsed kulud nuheldakse metsaomanikele. Meie peame selle tegelikult kinni maksnud. See puidu hind, mida me turult saame, on seda võrra väiksem. Jätkame nüüd välisuudistega Riina Eentalu. Infoagentuuride andmeil hõivasid Liibüa liidrile Muammar Gaddafi lojaalsed väed riigi idaosas ägedate lahingute tulemusena preeka linna, kuid ülestõusnute sõnul vallutasid nad selle sadamalinna tagasi. Nad püüdsid preegatt võtta, aga see ei õnnestunud, saan taas ülestõusnute käes, ütles koalitsiooni pressiesindaja Mustafa kerjaani. Teateid on aga tulnud ka selle kohta, et ka tahvlile lojaalsed üksused vallutasid tagasi kaks strateegilise tähtsusega linna riigi loodeosas. Opositsiooni üksused aga valmistuvad ründama riigi pealinna Tripoli, mis praegu Gaddafi kontrolli all. Gaddafi sõnul võib Liibüa avada uksed rahvusvahelistele uurijatele. Gaddafi sõnul on ÜRO teinud oma otsuseid valede ettekannete põhjal. Kaks USA sõjalaeva läbisid Suessi kanal ja jõudsid Vahemerre, vahendas Reuters. USAd teatas, et viib oma laevu ja lennukeid Liibüale lähemale seoses seal kestva ülestõusuga. Riigi liidri Muammar Gaddafi vastu. NATO liikmesriikide jõudnud aga täna kokkuleppele Liibüa õhumissiooni suhtes kardetakse pommirünnakutega keerukas operatsioon, võib Araabia riigid vihale ajada. Tapeti Pakistani vähemuste minister sabas Patti. Pakistani Taliban võttis rünnaku enda peale, teatades etapis ainsa kristlasest ministri pühaduseteotuse eest. Patti nõudis aktiivselt seaduse muutmist, mis näeb ette surmanuhtluse islami solvamise eest Saksamaale. Koalitsioon valis plagiaadisüüdistuste tõttu tagasi astunud kaitseministriks Karl Theodor tsub Gutenbergi mantlipärijaks senise siseministri Toomas temaiseeri. Siseministriks saab nüüd kristlik sotsiaalsesse liitu kuuluv Hans Peter Friedrich, vahendab Reuters. Teema veer kuulub kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlikku Liitu. Täna tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva Nõukogude Liidu viimane riigi ja Mihhail Gorbatšov. President Medvedjev andis täna Gorbatšovile üle riigi kõrgeima autasu Venemaa kangelase autähe. Gorbatšov on teravalt kritiseerinud Venemaa võimuparteid, kuhu kuuluvad nii peaminister Putin kui ka president Medvedjev. Pärnu külje all Audru vallas Lemmetsa külas avas Eesti kalapüügiühistu täna Baltimaade moodsaim ja ühtlasi Eesti suurima külmhoone, mille valmimine peaks kaluritele tagama õiglase räime ja kilu kokkuostuhinnad. Sellest Toomas šalda. Võimsa külmhoone avanud Eesti kalapüügiühistusse kuuluvad Kuustraali firmad ja tulundusühing Pärnu rannakalurid. Vähemalt nende kalurite jaoks kaovad ära vahendajad, kellele tänaseni läks suur osa kasumist. Ülikaasaegset külmutusseadmed ja automaatsed tootmisliinid toodi Norrast. Tööd saab siin esialgu paarkümmend inimest. Külmhoone rajamine. Andmed läksid maksma neli ja pool miljonit eurot, millest ligi 3,2 miljonit saadi Euroopa kalanduse fondis. Eesti kalapüügiühistu tegevdirektor Mart Undrest. Me hakkame siin põhiliselt külmutama kilu, räime asukoht sai valitud sellepärast, et paremini ära kasutada ressurssi Pärnu ranna räimevõimsuselt saame külmutada 200 päevas ja ladustada rohkem kui 3000 tonni. Kõiki muutub Pärnu rannakalurite jaoks see, et on üks suur tegija tõenäoliselt turul juures, kokkuostuhinnad ei lange läbi selliste tasemete, nagu nad siin eelnevatel aastatel on aeg-ajalt langenud, kuid pakkumine on väga suur. Ranna räime tuleb palju peale, nüüd on üks ettevõtte juures, kes suudab seda aga külmutada ja maksta ka väärilist tasu selle eest, kuna Pärnu rannakaluri on ka üks kuuest omanikust siin, see annab ka päeva lõpuks omanikutulu võimaluse ka kala müügist saadud tulu eest. Meie sihtturud on Eestist väljas, et sellised kogused, nagu me siin opereerima hakkame kahjuks Eestis turgu ei ole. Ikkagi ainult kilu ja räim, esimeses siis kilu räim juba lähitulevikus, ma loodan uskuda, et siin juba järgmisel aastal on ka võimalik muid liike, mida suuremal kogustes Pärnu rannas püütakse, aga siin külmutada. Kas siis inträvist, koha, ahvenat, täpselt vastavalt vajadusele? Tulundusühistu Pärnu rannakalurid, juhatuse esimees Aarne Dago. Kindlasti ta annab vastuvõtu tingimusi oluliselt parandanud ja seeläbi ka tõenäoliselt me suudame ka kala kvaliteeti tõsta olulisel määral ja seeläbi ka toormest saadavat hinda. Põllumajandusministeeriumi maaelu ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai usub, et Eesti kalapüügiühistu külmhoone valmimine on märgilise tähendusega. Üle Eesti, nüüd võib ütelda, et selle külmhoonega meil see plaan, mis meil on olnud traalipüügisektori toetamisel külm külmamajanduse arengu, seal peaks jõudma lõpule vähemalt selleks hetkeks, et praegu on valmis siis kolm suurt külmhoonet, üks Adiski Haapsalu Pärnu all. Nii et see suur aitäh pannud läbi. Loodan küll, et see ei ole mitte etapp, mis on läbivaid tegelikult annab just nimelt alguse selleks, et et meie kilu, räim saab tunduvalt parema kvaliteediga turule, ei leiab nii varem mõisteskonna kui parema hinna. Lähikuu kulub Audru vallas asuvas külmhoones tehnika seadistamisel, tootmist loodetakse alustada aprilli alguses. Üks hoone sai valmis, teisele pandi Halles nurgakivi ehk siis jäätmekäitlusettevõtte. Ragn-Sells pani täna Tallinnas Suur-Sõjamäel nurgakivi ainulaadsel tehnoloogial põhinevale jäätmekütusetehasele ja Margitta. Otsmaa käis kohal. Ragn-Sellsi uus tehas tõstab jäätmemajanduse uuele tasemele ehk ladestamise asemel hakatakse jäätmeid ümber töötlema. Ettevõtte juhatuse esimees Rein lei. Palu kinnitas, et tehases kasutusele tulev tehnoloogia on jäätmekäitluses ainulaadne Baltikumis ja Põhjamaades. See on hoopis uus ladestamisest energia poole, mis tähendab, et kõik jäätmed tegelikult energia, son, väärtuslik materjal, mida me tänase toosis väärtustega kasutada. Ärijuht Agu Remmelg selgitas piltlikult See hakkab tööle niimoodi, et ühest otsast tulevate olmejäätmete põletatavad tööstusjäätmed sisse siis käivad läbi automaatse protsessi ja siis teisest otsast tuleb kütuse taaskasutatavad materjalid välja. Tan alternatiiv prügi ladestamisele ja kuna ladestamise hinnata tänu saastatasudele on juba nii kõrgele tõusnud, siis pakub veidike soodsamat alternatiivi. Inimeste prügiveo hinnad enam ei tõuse, nii nagu nad kogu aeg prügilate pärast tõuseb. Jäätmed sorteeritakse ning Me liik suunatakse täpselt sinna, kus sellest kõige rohkem kasu tekib, näiteks bioja võtmed väetiseks. Oluline on need töötluse järgselt jäätmeid peaaegu ei teki. Jäätmekütust saavad kasutada tootmisettevõtted, näiteks Kunda tsemenditehas. Töötlemisel eraldatakse veel taaskasutuskõlbulikud materjalid, nagu metall, plastik ja paber ning inertsed võtmed, mida saab kasutada ehituses. Täitematerjalina nurgakivi torbikusse läksid tänased ajalehed, raha, nii Eesti kroonid kui eurod. Tehase ehituse peatöövõtja maru ehituse juht Tõnu Kull peab sellise tehase ehitamist väljakutseks. Tehase ehitusel on siin erinevad rahvusvahelised osapooled, kaasatud tehnoloogia, tarnijaid on siin Hollandist, Inglismaalt, Austriast, seal piirkonnas on ainulaadne ja põhimõtteliselt on kogu hoone projekt, on siis joonistatud kolmdee mudelisse ja eks seal eelis on siis see on visuaalselt nagu ülevaatlikum. Ja teiseks, seal tulevad välja ka paljud sellised vastuolud ja vead, võib-olla mida nagu raba pinalist jooniste puhul ei tule. Teiepoolsed punktid, mis siin on teatud sellised tehnoloogia eripärast tulenevad nõuded konstruktsioonidele, näiteks siin on happekindlat, betooni kasutatakse ja külmakindlus betoon tellijal ise selle hoonega projekti juba teatud staadiumisse ikkagi teinud, nii et panin siis maksma läheb üle 10 miljoni euro, aga eks keeruline asi ongi kallis, millal valmis saab? Selle aasta lõpus? Tehase teeninduspiirkond on pea 100 kilomeetri raadiuses Tallinna ümbruses, tehase võimsus 120000 tonni jäätmeid aastas on peaaegu pool Eestis tekkivast olmejäätmete kogusest üldse. Majanduselt kultuuri teemadele nõmmel Underi ja Tuglase majas anti täna kätte Friedebert Tuglase novelliauhinnad. Kohal käis Vallo kelmsaar. Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971.-st aastast ja ikka paarikaupa, meenutas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk. Tuglas oma auhinna statuudi ka määras asjad nõnda, et tõepoolest antakse üle alati kaks auhinda ja mina saan sellest asjast aru nõnda et kunsti Alatvort kunstis ei ole kunagi ühte võitjat vaid mitu kunstiarvustus on alati subjektiivne. Žürii esimehe Tarmo Tederi sõnul tehti seekord valik 70 autori teoste seast ja sõelale jäid Maarja Kangro novell 48 tundi ning Urmas Vadi novell, kuidas me kõik reas niimoodi läheme, ei saa öelda, et žüriis vaidlusi ei olnud, kuid otsus oli üksmeelne, kinnitas Teder. Kangro juht on ju mõned isegi heas mõttes puberteetlik siin ja kui siin on jahti, siin on hasarti, selles on paras annus maniakaalses, selles on kirge, noore inimese pidurdamatult sulge ja ega vadi Judki on ju samasugune edu pealkiri, kuidas kõik? Vaat niimoodi lähene ei taha mulle mitte kuidagi pähe jääda selle jutu kohta ligi kirjutas, et tutvalest oleks novell meeldinud, sest siin on kirjaniku liitu sinus, müstifitseeri, mis siin on elu, siin on surma. Ja muidugi siin on veel hullemad sellest. Hullumeelse hoogu, kui Maarja Kangro novellis. Urmas Vadi sõnul valmis preemia toonud ma veel hästi kiiresti, sest palju muid töid oli ka käsil. Mul on viimasel ajal kirjutanud niimoodi, et mul on hästi oluline olnud selline mingisuguse fiktsiooni ja elu kokkusegamine, selles novellis olen ma ka minema tegelane ja nimi on mul seal, Urmas Vadi ja olen ka kirjanik seal, aga noh, loomulikult on seal mingid asjad, suur fiktsioon ja mingisugused paranoia on seal, aga need on nagu sellised asjad, mis nagu iseenesest võiks nagu juhtuda selline ja fiktsiooni kokku söövamine mind hetkel tõesti väga huvitav, ma olen kuidagi jõudnud sinna. Kas teie enda arvates on sellest ka midagi ühist? Tuglas, mulle meeldib küll Tuglas, aga me tegelikult ei tunne mingisugust lähedust dublasega. Kui Tuglas oli selline tont või võisin tõeline lihvija, kes tegi väga teadlikult kirjandust, siis minu eesmärk on just ja selliseid asju, mida, nagu lisaks arvan, mitte seda, et olla need suurkirjanikke ja minut oodatakse seda ja toda ja neide, noid. Maarja Kangro näeb aga endas sarnasust ulasega küll. Ma ka väga palju töötan oma tekstide kallal, ma väga sageli veedan pikka aega sellega, et vahetada välja mingisuguseid omadussõnu ja teinekord viskan terveid lõike välja. Pikalt, töötas ühe teksti kallal ja lihvis seda siit ja sealtkandist ja ma pean tunnistama, et mitmete minu lugudega on samamoodi läinud. Jätkame kultuuri teemal, aga lõpetame välismaal New Yorgis kõlas Eesti muusika New Yorgi Filharmoonikute Paavo Järvi juhtimisel Erkki-Sven Tüüri ja Tiituse Lepo Sumera mälestuseks kirjutatud teose Neeme raud käis kontserdil. New Yorgi kõrgkultuurikeskuses Lincoln tsentris avas Erkki-Sven Tüüri Aaditus muusikaõhtu, kus kõlasid veel Brittany viiulikontsert ja Beethoveni viies sümfoonia. Dirigent Paavo Järvi sõnul sai ta taaskasutada võimalust tutvustada välispublikule eesti muusikat. See on tõepoolest minu missioon, isa niimoodi õpetanud, et alati tuleb teha kabu tund aega, kui on võimalus eesti muusikat mängida, siis peab mängima ja Erkki-Sven Tüüri puhul see on minu jaoks ainult rõõmu. See ei ole mingi kohustus. New Yorker omanik ei ole kunagi tema lugusid veel mänginud, nii et see oli hea võimalus esimest korda tutvustada orkestrile Erkki-Sven Tüüri muusikat ja orkestrit muuseas väga-väga meeldis. Et Filharmoonikute tüüri teost südamega mängisid, toonitas ka New York Timesi kriitik. Orkester näitas haritust esitades nii musklit, kuid graatsiat märgistada. Monika võib-olla kõige fantastilise jõuga orkester, mida siin natuke raske saavutada, on selliseid, seda graatsiat just seda pianissimad ja nii edasi, aga saime kätte ja nad on väga vastutulelikud ja püüavad väga. Meil on neli kontserti nüüd olnud. Esimesest peale on pianist. Väga elustanud Adituse esmaettekanne New Yorgis oli osa Erkki-Sven Tüüri ja Ameerika ringsõidust. Ta muusika kõlas ja pälvis positiivseid hinnanguid Washingtonis. Seal on niisugune väga uhke galerii nagu Phillips Collection, mis korraldab ka kontserte ja neil on sari liiding, Europin kompowers ja, ja selle raames nad kutsusid mind sinna, mina jälle omakorda soovitasin neil kutsuda uus Tallinna Trio väga hea kammeransambel Eestist ja siis nad tegid peaaegu tervenisti minu muusikast kava ja veel ka üks teos, Helena Tulve oli seal kavas väga ilus kontsert, oli. Washington Posti kriitik nentis tunnustavalt, et rahvusvaheliselt kõige tuntum eesti helilooja on ilmselt Arvo Pärt, kuid USA pealinnas kõlanud Erkki-Sven Tüüri kammermuusika lubab tema sõnul väita, et väike Eesti on tõesti andekate muusika loojate kasvulava. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York Ilm on meil öösel vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta, edela ja läänetuul tugevneb viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrini sekundis ja külmakraade on öösel kaks kuni üheksa. Hommikul päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lörtsi või lund, tuul pöördub loodesse ning puhub viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis, õhtupoolikul tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur on homme miinus kolmest pluss ühe kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.