Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Eesti müüb kasutamata saastekvoodi ühikud Jaapani autotootjale mitsubishi. Tehingu tulemusena rajatakse tuleva aasta lõpuks kogu Eestit kattev elektriautode laadimise taristu ning meie teedele lisandub ligi 1000 uut elektriautot. Uuringufirma TNS Emor analüütikud prognoosivad, et riigikogu valimistel kogub kõige enam hääli Reformierakond 29 protsenti. Järgnevad IRL 25 protsendi, keskerakond 23 protsendi ning sotsiaaldemokraadid 14 protsendiga. Eesti reservohvitseride kogu kavatseb püstitada Tallinnasse Islandi väljakule Eesti iseseisvuse järjepidevuse hoidjate mälestusmärgi mitte 2006. aastal toimunud konkursi klaasist võidutöö, vaid teise koha töö, milleks on hoopis Ernst Jaaksoni pronksskulptuur kunstiteadlase Krista Kodres ja sõnul oleks aga aus korraldada uus võistlus ning küsida ka rahva arvamust. Transpordi ametiühing saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud selleks, et vähendada veoki õnnetus Eesti teedel. Muuhulgas soovitatakse eraldada rohkem raha talvisele teehooldusele. Tartu kunstimuuseumi näitusemajas esitleti raamatut Konrad mäest. Mahukas album annab ülevaate Eesti hinnatuim kunstniku loomingus ning sisaldab ka killukesi tema elust ja ajast. Ilm püsib meil sajuta, homme päeval hakkab aga lund sadama. Öösel on külma kolm kuni 11 kraadi, homme päeval on õhutemperatuur miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Eesti saab tuleva aasta lõpuks kogu riiki katva elektriautode laadimissüsteemi. Mida see tähendab, seda uuris Margitta otsmaa. Eesti müüb Jaapani autotootja Mitsubishi 10 miljonit kasutamata saastekvoodi ühikut, vahetuskaubana saame pool 1000 elektriautot ning jäänud raha eest rajatakse kogu riiki kattev akulaadijate võrgustik ja käivitatakse eraisikutele mõeldud toetusskeem elektriautode ostmiseks. Peaministri nõunik ja saastekvootide müügimeeskonna liige Anne Sulling põhjendab, miks just selline tehing. Kuna nad kauplevad ka Uudega, siis tekkis neil mõte, et vahetada osa uusi mitsubishi autode vastu ja suunata osa raha üleriigilise infrastruktuuri arendamiseks. Kuna Eesti on niisugune väike riik, kus taks selliste mudelit välja töötada, siis me võtsime sellest võimalusest kinni. Elektriautode mugavaks laadimiseks paigaldatakse üle Eesti ligi 250 kiirlaadijat. Tühja aku saab peaaegu täis poole tunniga. Nüüd lähikuudel tulevad Jaapanist Mitsubishi Corporationi konsultandid, kellega koostöös siis majandus-kommunikatsiooniministeerium töötab välja täpsema plaani, kuhu need paiknevad, saavad, et ilmselt need saavad olema suuremad linnad, siis peamised maanteed, olulised transpordisõlmed, nii et saaks sõita Tallinnast Võrru ja tee peal laadida. Elektriauto on väga kallis auto, esimesed ostjad saavad ka riigi poolt toetust nende autode soetamiseks, mismoodi see skeem tööle hakkab? Seda skeemi hakkab juhtima Kredex ja tõepoolest tavalise elektriauto jaehind oleks muidu üle poole miljoni krooni ja sellepärast ongi eesmärk tuua see hind võrreldavaks siis väikeautoga, mis kasutab siis bensiini eest toetus määruse saab siis olema motiveeriv, et 500 inimest leiduks Eestis, kes oleksid valmis soetama elektriautod. Amservi juht Mart Mägi näeb elektriautodel tulevikku. Ta rääkis, et nendesamade Mitsubishi autode kõrval toovad Oopellesseuroleerija pesuturule ka oma elektriautod. Sõltumata nendest investeeringutest on vaja ka väga palju selliseid, nõndanimetatud hübriidautosid, et kui see elektrivool autos nagu akud tühjaks saavad et kuidas sealt punktist siis edasi minna, et sellepärast me näeme ikkagi tänased bensiiniautod elavad oma elu lõpuni ja järk-järgult tulevad siis need elektriautod teedele. Kõik toetuse saajad on aga kohustatud elektriautole ostma ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Anne Sullingu sõnul on elektriauto energiakulu ligi 10 protsenti odavam kui bensiiniautol. 100 kilomeetri läbimiseks kulub 10,6 kilovatt-tundi energiat. Üks kilovatttund maksab 78 senti. Esimesed elektriautod jäävad Eestisse detsembris ning lähevad linnade ja valdade sotsiaaltöötajate käsutusse. Uuringufirma TNS noro analüütikud prognoosivad, et valimistel kogub kõige enam hääli Reformierakond 29 protsenti erakonnale, järgnevad Isamaa ja Res Publica Liit 25 protsendiga, Keskerakond kolme protsendiga ning sotsiaaldemokraadid 14 protsendiga. Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul erineb prognoos mõnevõrra reitingu uuringu küsitlustulemustest ning põhineb ekspertide varasemal kogemusel. Seega võrreldes parteide populaarsust küsitlusega usuvad EMORi eksperdid, et reaalsuses kujuneb IRL-i toetus mõnevõrra suuremaks ning sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna toetus väiksemaks. Mitte-eestlaste valimisaktiivsus jääb väiksemaks kui eestlaste oma. Aivar Voog. Kohalikel valimistel oli see erinevus palju väiksem, et ka mitte-eestlased olid hästi aktiivsed, valima minejad aga nii meie küsitluse andmed on näidanud, et, et mingisugune vahe võrreldes kohalike valimistega on siis riigikogu valimiste eel siis suuremat, et mitte-eestlased ei ole nii aktiivselt valmis osalema riigikogu valimistel, kui eestlased. Emori ennustus ei välista, et Riigikokku pääseb ka mõni üksikkandidaat. Valimisaktiivsusega prognoosib uuringufirma ligi 70 protsenti, millel see põhineb. Emori küsitlustele, et mida ma olen teinud alates eelmise aasta oktoobrist, kus me oleme mõõtnud inimeste valmisolekut osaleda valimistel 10 palli skaalal ja seda skaalat Me oleme kasutanud aastast 2004 olemas siis võrdlusbaas, et kuidas inimesed enne valimisi on andnud oma hinnangu selle skaala ja, ja kuidas see tegelikkuses on kajastanud antud riigikogu valimiste eel on siis see potentsiaalne valimisaktiivsus olnud oluliselt kõrgem kuskil kuus, seitse protsenti, kui see oli näiteks aastal 2007. Tänases Postimehes on aga sotsioloog Juhan Kivirähk kinnitanud, et erakondade populaarsusuuringud ei peegelda tegelikke valimistulemusi. Kivirähu väitel kahjustavad uuringufirmad sellega lihtsalt oma mainet. Kuidas Aivar Voog sellesse suhtub? Selle maine rikkumise osas ma ei tea, keda ta täpselt konkreetselt silmas pidas aga mis puudutab nüüd neid valimiseelseid uuringuid, et siin on mitmeid erinevaid uuringuid ja üks nendest, mis on laialt tsiteeritud, on see erakondade reitinguuuring mis iseenesest ei ole valimissituatsiooni modelleeriv uuring vaid on lihtsalt erakondade populaarsust mõõteuuring, et kuna ta ei ole täpselt valimissituatsiooni modelleerida, siis ta ei ole ka pretendeerinud sellel, et see, mida on tehtud, muidugi on, on meedia poolt tõlgendatud seda kui mingit otsest prognoosi valimistulemustele, mida ta kindlasti see ei ole olnudki. Välisuudistega jätkab nüüd Mall Mälberg. Liibüa liidrile Muammar Gaddafi-le, tema perekonnale ja tema autoritaarse režiimi juhtidele kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid jõustusid täna. Sanktsiooninimekirjas 126 Liibüalase varad külmutati ja neile rakendus viisakeeld. Euroopa Liidu sanktsioonid, mis võeti vastu erakordselt kiiresti ja üksmeelselt, nõuavad ka Liibüale relvamüügiembargo kehtestamist, nagu ÜRO julgeolekunõukogus vastu võetud resolutsioon. Ki. Euroopa Liit on asunud nüüd kamandama täiendavaid sanktsioone, mis annaksid hoobi Liibüa ettevõtetele. Varasemate sõnumite kohaselt ründasid Muammar Gaddafi-le lojaalsed valitsusväed riigi põhjaosas asuvat tähtsad sadamalinna preegatt, et seda ülestõusnute käest taas oma valdusse saada. Krahvi poeg ütles Sky Newsi andmetel, et valitsusvägede pommirünnakud on mõeldud ülestõusnute minema hirmutamiseks ning taastamaks kontrulli sealse naftatööstuse üle. Liibüa naftatoodang on kodusõja tõttu poole võrra vähenenud, ütles riikliku naftakompanii direktor shokriga neem P-le. Suuresti on selle põhjuseks see, et võõr töölised on riigist lahkunud, kuna nad ei tunne tohutult. Enamik neist aga olid tehnikud ja selle tõttu on ka tootmine kahanenud. Vaatlejad on seisukohal, et kuna Liibüa naftaväljad on suures osas opositsioonijõudude kontrolli all, on vähetõenäoline. Tootmine lähemas tulevikus taastub. Umbes 85 protsenti Liibüas toodetavast Tast läheb Euroopasse. Egiptuse presidendi Hosni baraki võimult kukutamise järel riiki juhtiv kõrgem sõjaline nõukogu teatas riigi peaministri tagasiastumisest. Nõukogu teatas, et Ahmed Shafik ja asemel hakkab riiki juhtima endine transpordiminister säras, kellel on palutud moodustada uus valitsus. Venemaa otsituim mees, Tšetšeenia islamimässuliste juht Aku Omarov kutsus ühinema totaalse sõjaga Vene riigile vastu. Selgus täna avaldatud uuest videoläkituses. Oma arvab kordas üleskutset, et ka naised võitlusega ühineksid ning kutsus ka Tatarstani ja Pascortostani moslemeid sissivõitlusse astuma. Kui käib totaalne sõda, pole enam olemas tsiviilobjekte ega tsiviilelanikkonda, ütles Omarov väljaspool-Kaukaasiat elavatele moslemitele. Venemaa ja Prantsusmaa jätkavad läbirääkimisi reaalklassi helikopterikandjate müügi üle. Pooled lahendavad lahtisi küsimusi töises korras, kinnitas Venemaa valitsusjuhi Vladimir Putini pressisekretär. Tema sõnul ei vasta teated läbirääkimiste ummikussejooksmisest tegelikkusele. Ajaleht kommersant kirjutas täna, et Venemaa ja Prantsusmaa ei suuda jõuda kokkuleppele mistraali hinnas. Euroopa liidus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis kõige kiiremas tempos Rootsi kuningriigi majandus Eesti e-auväärsele teisele kohale, selgub Eurostati andmetest. Rootsi majandus kasvas aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 7,2 protsenti, eriti Eestis 6,6 protsenti, Soome viie protsendilise kasvuga. Kolmandaks. Eurotsooni majandus kasvas mullu viimases kvartalis aastataguse ajaga võrreldes keskmiselt kaks protsenti. Eesti reservohvitseride kogu kavatseb püstitada Tallinnasse Islandi väljakul Eesti iseseisvuse järjepidevuse hoidjate mälestusmärgi. Sellega on aga ka probleeme. Margitta. Otsmaa jätkab. Reservohvitseride kogu ja mälestusmärgi rajamiseks asutatud ajaloo jäädvustamise sihtasutus korraldasid 2006. aastal konkursi, mille võitis Ivo Lille Kuulo Vahteri. Ain rööpsoni töö murtud müür. Islandi väljakule välisministeeriumi ette mõeldud mälestusmärgi rajamise projekt ja elektrivarustus sai tehtud, kuid asi jäi katki, sest monumendi kavandatud materjalid ei sobi meie ilmastikuoludesse. Eesti reservohvitseride kogu liige kapten Heino Piirsalu põhjendab Murtud müürimaterjaliks oli klaas ja kõiki viimase aja riskianalüüse tõepoolest ei tea, et kuidas klaas meie kliimas sellises suures kubatuuri, nagu ta sinna plaanitud on käituda ja ma arvan, et, et noh, me ei saa sellega riskida. Nii loobuti sellest ja monument on kavas rajada konkursil teise koha võitnud skulptor Ergo Verniku töö mõte idee alusel. See on Ernst Jaaksoni pronkskuju. Seal ju diplomaat nagu Ernst Jaakson ja tema mälestus tegelikult väärivad jäädvustamist välisministeeriumi ees, kus selline lage plats linnapilti väga ilusta. Heino Piirsalu sõnul asutakse juba lähiajal skulptuuriga Töölahendust viimistlema, tähtaegu seatud ei ole. Me katsume seda protsessi arendada selliselt, et me saame sinna koostöös nii välisministeerium kui ka linnavalitsusega. Sellise ausamba, mis haakub ja harmoneerub kogu ümbruskonnaga ning mille teostus saab olema siis kooskõlas ümbruskonna arenguga. Kunstiteadlane Krista Kodres rõhutab aga, et me peame õppima vabadussõja võidusamba kogemusest. Tuleb ikkagi väga selgelt kaaluda, missugune objekt oleks paslik kajastuma meile nii tähtsat ideed ja kahtlemata niisugune abstraktne monument, mis nüüd objektiivsetel põhjustel, nagu on, selgunud, ei kõlba, siis tuleb ikkagi kaaluda uue kogusi tegemist, me peaksime nägema rohkem variante, rohkem võimalusi, et lõppude lõpuks on siin olnud ju vahepeal ka mingisuguseid konkureerivad siin tahetud püstitada Lennart Meri monument. Aga kui me tahame avaliku ruumi saada ühte niisugust sümbolit mingisugusele ideele, siis ma arvan, et üksik inimene või ükskõik kui suur tähtsusega ta meie ajaloos pole olnud ei ole võimeline seda ideed adekvaatselt kajastama. Ta tõesti, et ega avalik ruum on, on ikkagi avalik ruum ja see peaks saama praegu nagu suure avalikkuse tähelepanu osaliseks. Väga hoolikalt tuleks läbi mõelda selle konkursi žürii ning vaadata, mida siis pakutakse nüüdses situatsioonis. Transporditöötajate ametiühing saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud selleks, et vähendada veoki õnnetusi Eesti teedel. Muuhulgas soovitab transpordi ametiühing luua transporditurujärelevalveorgani, mis vastutaks ohutuse lõpptulemuse eest ja millel oleks õigus karistada ohutusreegleid rikkunud ettevõtjaid. Ka soovib transpordi ametiühing, et rangemaks muudetakse eeskätt talvise teehoolduse nõudeid. Lähemalt räägib Janek Salme. Liiklusstatistika andmeil juhtus mullu Eestis 1612 õnnetust, kus kahju põhjustajaks oli veoauto. Selliseid õnnetusi oli 435 võrra rohkem kui 2009. aastal, ent siiski vähem kui 2008. ja 2007. aastal. Kuutsadat autojuhti koondava transpordi ametiühingu autojuhtide sektsiooni juhataja Sulev Baglant ütles, et kui 2009. aasta detsembris oli 103 sellist õnnetust, kus kahju põhjustas veoauto siis mullu detsembris oli neid õnnetusi 225. Õnnetuste arv on tõusnud talviste tingimuste tõttu, põhjusteks nagu vangi on üks on teehooldust, siis on tööjõud, et kvalifitseeritud tööjõud on paljud on väljaspool Eestit juba läinud just töötasu probleemide pärast ja alles on jäänud. Ma ei ütleks, et halvad juhid aga ei ole nii suur ja kogemustega kõigil võib-olla. Ja ohutusreeglite rikkumine Tööandjate poolt, mis paljuga mõjutab, juhtisid, kui juht on sunnitud tegema üle tundisid pikemalt päevad, siis on ka juhi tähelepanu võime hajutatud. Transpordi ametiühing saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekuid selleks, et veokiõnnetuste arv Eesti teedel vähendada. Transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson. Me ei panesin süütana teehooldajatele, sest nõuded on kehtestanud riik ja seda teie hooldust rahastab riik, me arvame, minister peab tõstma lihtsalt mööda kvaliteedinõudeid ja nägema ette suuremad summad sellisteks oludeks, kui on nii palju lund, nõu me sel aastal on. Teine teema seostub sellega, et ettevõtlus on läinud, konkurents üle piiri ja väga tihti konkureeritakse omavahel ohutusreeglite arvelt makstakse juhtidele palka kilomeetri pealt Euroopa liidus ja rahvusvaheliselt keelatud, ehk siis meie nõue on see, et maanteeametis oleks olemas järelevalve üksus mis trahvib ja halvendab siis seda konkurentsi sellisel viisil, et kes ohutusreegleid rikub, on sellelt turult läinud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter ütles, et talvise teehoolduse kontseptsioon on juba ülevaatamisel. Pigem nii-öelda just tegelikult selles mõttes, et meil on ta kõrvalteede selline lumetõrje, libedusetõrje välpa natuke liiga pikk, praegu jääb, et ei vasta ka just kohalike teede vajadustele, et piltlikult öeldes, et kui kohalikelt teedelt inimesed tahavad minna riigimaanteedele, siis need nii-öelda lumetõrjet tsüklide ei kattu. Pigem vaatan seda poolt, vaatan seda poolt. Et kus on ühistranspordi marsruudid, et möödunud reedel tõstu seisunditaset ja ilmselt tuleb mingi hetk ja välja oma ettepanekutega juba siis noh, need eelnõud, sellist eelarvepoliitilisi otsuseid, nad võivad juba poliitikud. Tartu kunstimuuseumi näitusemajas esitleti täna raamatut Konrad Mägi kunstnik. Looming. Aeg. See mahukas album annab ülevaate Eesti ühe hinnatuim kunstniku loomingust ning sisaldab killukesi tema elust ja ajast. Liisu Lass käis esitlusel. Konrad Mäge võib pidada eesti kunsti imeks. Mägi õppis maalimist nii Tartus kui Peterburis oma elu seal oli ta üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Napi kaheksateistkümneloominguaasta jooksul jõudis kunstnik maalida üle 400 maali, eelkõige maastikke, agaga, portreesid, natüürmorti ja figuraal. Kompositsioone Andres Sööt, kes on raamatu üks autoritest, on teinud ka filmi Konrad Mäe loomingust. Filmimees peab kunstniku üheks oma lemmikuks. Minu jaoks ta on mattunud, kui mul on lemmikkunstnik, siis tema pessa ongi no meeldib lihtsalt tema värvi rõõmsas ja, ja loodusetunnetus ühelt poolt ja see, kuidas ta inimest näeb ja kujutab, sega meelde. Albumi Konrad Mägi, kunstnik looming, aeg valmimine võttis pea 16 aastat. Tütar, kes on maaelu ja loomingu üks parimaid tundjaid, jõudis panna käsikirjale punkti veel enne oma surma. Siiani oli raamatu valmimist takistanud aga rahanappus. Raamatu kirjastaja, kirjastus Ilmamaa direktor Mart Jagomägi ütles, et raamat annab hea ülevaate Konrad Mäeajastust ning peegeldab selle meeleolusid. Sellest raamatust saab ikka täieliku ülevaate Konrad Mäe elust, tegevusest ja loomingust, kõik tema. Kui teada on üle, sest napilt üle 400 maalimist ta üldse on teinud, siis siia sisse on ikka üle ka tublisti üle 200 300 pilti on sees ühelt poolt, et mis on sellised nagu kõige tuntumad meeldivamad, kõige midagi pigem ütlevad kõige emotsionaalsemad pildid ja samas vahele on pandud ka selliseid pilte juurde, et näidata tema arenguteed, kuidas ühest etapist teise läks? Peale piltide sisaldab album Konrad Mäega kaasaegsete kommentaare, arvamusi ning killukese tema elust. Fotoillustratsioonid annavad edasi tema ajastut. Raamatu retsensendikson Mirjam Peil, toimetajaks Katre Ligi kujundajaks Tiit Jürna. Fotode autoriteks on Andres Sööt, Stanislav Stepaško ja Mart trummal. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Sihtkapital, Eesti mõttelugu ja Tartu Kultuurkapital. Liisu Lass Tartu stuudio. Eeloleval ööl on vähese pilvisusega ja sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, enne keskööd rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Külma on öösel kolm kuni kaheksa, kohati 11 kraadi. Homme ennelõunal on taevas selgem ja ilm on peamiselt sajuta. Pärastlõunal aga pilvisus tiheneb ja sajab veidi lund ja lörtsi, õhtul saju intensiivsus suureneb ja võib ka tuisata. Edela ja läänetuul tugevneb viie kuni 12, homme pärastlõunal rannikul puhanguti 16 meetrini sekundis ning õhutemperatuur tõuseb homme miinus kahe kuni pluss kahe kraadini. Selline oli Päevakaja kolmandal märtsil, head õhtut ning kuulmiseni.