Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Hunnik ajakirjanikke on valmis, et rääkida meie riigile, ühiskonnale, rahvale olulistest asjadest järgneva 55 minuti jooksul. Tänane ajakirjanike kolmik on siis Heidit, Kaio Ekspress, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhääling. Ja me oleme täna suhteliselt niukses nautus seisus 36 tundi hiljem oleksime tunduvalt targemad, teaksime juba hoopis rohkem, millest rääkida. Täna kindlaid teadmisi vähe, aga seda põnevam kui mõelda natukene ette seda, mis hakkab toimuma homme ja eriti seda, mis hakkab toimuma homme pärast kella kaheksat õhtul. Aga kindel teadmine on siis muidugi selles, et 100 vabandust, 250000 inimest umbes on juba oma kodanikukohuse täitnud oma hääle ära andnud Nendest 140000 on seda teinud arvuti ees. ID-kaardi ja ID-kaardilugejaga kahekesi olles soovitavalt ja 110000 inimest on siis kasutanud eelhääletamise võimalus ja käinud pabereid täitmas üle Eesti asuvas 625. jaoskonnas. Nii et need on siis need hääled, mis on juba olemas, mida enam muuta ei saa ja mis siis homme alates kella kaheksast õhtul tehakse ka kõige enne avalikuks. Me oleme siis on vähemalt selle näitaja järgi tublid kodanikud ühtekokku siis 27,4 protsenti valimisõiguslike kodanike häältest on on juba antud ja, ja kust otsast seda numbrit ka ei vaata, tegu, ehk tegemist on absoluutse rekordiga taasiseseisvunud Eesti valimistel, mis on väga, väga tore ja tubli number. No eks see mõneti nagu kirjeldab ka neid muutusi, mis inimeste puhul nagu laiemalt on toimunud, et et e-hääletamine pole muidugi nii rituaalne tegevus, kui, kui sa käid valimisjaoskonnas oma häält andmas, aga ta on väga mugav sellise laisa inimese jaoks väga väga nagu kättesaadavaks tehtud võimalused, et ma usun, et see, see näitab pigem seda tendentsi, et Eesti inimesed on rohkem nagu seotud arvutiga ja, ja see pendel, kui sa siin rääkisid, et me ennustame, siis me nagu pidanud silmas pendli Felixi väidet, see pendel liigub nagu üha enam sinna suunas. Hääletaksegi e-valimistel. Aga E-valimistega seoses tasuks nüüd nende valimiste järel minu meelest küll teha nagu väga selge, nagu järeldus, et et kui, kui esimest korda olid Eestis e-valimised siis oli e-valimiste periood pikk kolme päeva. Ja, ja sellega seoses oli ka paljudel erakondadel hirme. Kõige kriitilisemalt suhtusid e-valimistesse Keskerakond kalli toetavamalt Reformierakond. Noh, osaliselt oli selle taga ka selliste erakondade enese nagu hinnang, et et võib-olla e-valimistest võidavad rohkem sellist just nagu paremini erakondade valijad ja kaotavad Keskerakonna valijad, kes on nagu vanemad inimesed rohkem. Et et aga, aga nüüd on e-valimiste periood seitse päeva, aga ma väidan, et e-valimiste periood on praegu väga nagu lühike, ikkagi juba teist korda jah. Et aga ikkagi pealt kolmapäeva selle nädala kolmapäevaks pidid kella kaheksaks oma valikut tegema, e-hääletus on, sul ei ole seda võimalik. Pärast seda enam muuta valimisjaoskonnas siis järgmistel valimistel võiks see periood olla vähemasti noh, ma ütlen, et arginädala lõpuks, aga veel parem, kui ta läks laupäeva õhtuks. Periood, mil sa saad e-hääletada. Aga miks sa seda vajalikuks head, ma arvan, leidsin, et päev on ju päris pikka aega. Seda, et, et väga olulised, nagu sündmused, toimuvad ju viimasel nädalal väga paljud inimesed ka ka, mis näitab nüüd avaliku arvamuse uuringud ei ole oma otsust ju teinud, nad teevad seda suhteliselt viimasel hetkel. No aga samas, kui me lähtume sellest, et meil on seaduses kirjas, et valimispäeval ei tohi reklaami teha, siis tegelikult see seaduse mõte peaks laienema ka Ka ei, ma räägin ei, ma räägin seda inimeste kui inimeste. Sellised üldised harjumused muutuvad selles suunas, et üha rohkem inimesi hääletab interneti teel. Siis lõpetada interneti teel hääletamine ära. Kolmapäeval on minu meelest vale, et see võiks olla täiesti vabalt olla laupäeva õhtuni, kui on ka peaministrikandidaatide debatt ETVs. Vabandust, see, kuna see on vaid ma just tahtsin öelda, et kuna nurmetiga jagame ühte töökohta ehk siis ühte koridori siis me oleme ka rääkinud, räägi rääkinud sel teemal ja ma tahan sulle lihtsalt tõlkida eesti keelde, et kuna me väga tähtsaks peame tänaõhtust debatti, kus siis üheksa erakonna esinumbrid tulevad ja, ja loodetavasti hakkavad vihaselt ja tuliselt vaidlema, siis arvasime üsna ühtemoodi niimoodi, et, et vaat kui see debatt läbi saab kella 20, ütleme veerand 12 paiku, et siis tahaks veel nagu nagu jõuliselt arvutit rünnata. Mina just vastupidi, et inimesed nagu sellest debatist sooja peaga ei läheks arvuti taha häält andma, et, et seal peab nagu selline väike kainenemise hetk jääma. Okei, see selleks, aga ma ikkagi küsin, et kui inimesed üha enam tahavad hääletada interneti teel, siis miks see võimalus peab lõppema juba kolmapäeval? Miks see vaher nii pikem, okei, tehniliselt öeldakse seda, et tuleks saata need e-hääletanute nimekirjad jaoskondades need seal jaoskonnas teaksid, kes on e-hääletanud, aga tänapäeval ei ole see enam sugugi keeruline, saate need. Need hääled ka nii-öelda virtuaalselt kõikidesse jaoskonnas, kus nagunii arvutid olemas. Mingi teine alaealisi. Eks ta natuke ikkagi ressursi küsimus ole, sellepärast et jaoskondades asuvat, et teatavasti nagu valimisreklaam, ütleb prouad, kes istuvad pikkade laudade taga ja aeg-ajalt on seal ka kõvasti suminat, selles mõttes, et järjekorrad on tekkinud. Ja siis peaks teoreetiliselt võttes ja iga proua ees olema arvuti, kes siis jaoskonda tulnud inimest nendel viimastel päevadel enne valimispäeva hakkavad siis kontrollima, et kas ta on juba e-hääletanud ja, ja siis tal ei lasta seda paberimajandust enam seal täita. Kas sama selle, mina leian vastupidi, et okei, mul ei ole midagi selle vastu, et kui meil oleks tehniline võimekus selleks, et teie hääletamine toimuks ka laupäeval, aga sel juhul peaks poliitilise kampaania aeg muutuma, ehk siis et sellel viimasel nädalal, kui toimuvad e-hääletused, ei saaks enam poliitilist kampaaniat teha ja soovitavalt ka Errey ei teeks enam, on, oli niimoodi. Et selle mõte oleks see, et mitte mõjutada mitte mõeldud inimest, kui meil on seaduses olemas see mõte, et valimispäeval ei tohi teha reklaami, siis see peaks laienema ka e-hääletusele. Et kui. Aga praegu seal ei peagi tegema. Aga ta ei saa teha ei saa, noh jah, aga küsimus on selles, et, et miks lõpetatakse nii vara et, et oli vanasti oli kolm päeva, siis on seitse päeva. No ma ei tea, pikendame siis 10 päeva peale. Okei ma olen nõus sellega, et seda perioodi võib pikendada, aga selle võrra peaks kampaania periood lühenema, et sellel ajal ei tohiks kampaaniat teha. Miksalbum. Miks see halb on? Just nimelt sellest, noh, miks on seaduses kirjas see, et valimispühapäeval ei tohi reklaami teha, sellel on mingisugune oma mõtte ehk siis see, et nagunii tehakse ka eel ütleme, seal tehakse reklaami, just tehakse. Kui me oleme ühiskonnas jõudnud sellisesse kohta, kus niivõrd suur hulk hääli antakse e-hääletusel ehk siis sellel nende nendele nendele häältele on väga määrav roll juba siis, siis peaks muutuma. On väga raske, ma ütlen, et selle selle Valm vastu väga raske on tõmmata piiri, kus läheb valimisreklaame, valimisagitatsioon ja valimisväitlus, mis on, mis on vajalik selleks, et inimesed saaksid erakondade positsioonidest aru. Erakonnad saaksid oma seisukohti tutvustada, inimene saaks selle vahelt valida. Et sa ei saa öelda, et kõik need, mida erakonnad ja parteid räägivad valimiskampaania käigus automaalselt kuidagi halb reklaam või valijale millegi pähemäärimine või valija kõigutamine. Tähendab. See loogika ja see mõte on, et valimisjaoskonnas oled sa nagu öeldakse oma riigiga kahekesi seal ei tohi olla mingisugust reklaami, kui sa istud arvuti taha, siis üx bänner ajab teist taga Ansipi-Laari ja Savisaare võidukad näod, eks ole, vaatavad sulle vastu ja ütlevad, et et, et vali, vali meid. Meil on ka praegu ja on muidugi on, et, et see vastuolu on, on niikuinii tähendab, selles mõttes kunagi oli, oli, oli mingil määral ju õigus ka nendele, kes ütlevad, et, et noh, tõeliselt valimised on ikka need, mis toimuvad jaoskonnas. Noh, nüüd on see juba juba sellist lauset peetakse selliseks anakronismiks, et, et aega tagasi nüüd enam minevikku Küla eks ole just nimelt just nimelt, aga, aga noh, nii nii või teisiti tähendab, aga seal ju me peame nagu järjest rohkem arvestama sellega, et nende e-hääletuste hääletuste tulemusi, need vali-vali-mind-mehed ju saavad mõjutada, sosistada kõrvaja kaja karjuda ja karjuda näkku, et minu, minu erakond on parem kui sinu ülikond, et, et see propaganda tegemise võimalus on väga suur ja, ja valijate otsused selle võrra võivad olla ka subjektiivsemad. Nojah, nii või teisiti, 140000. Eesti vabariigi kodanikku arvasid, väga tore on olla oma arvutiga kahekesi ja ja ma ei, me ju ei teagi ja ilmselt seda ei saagi teada, palju nii-öelda üle üle trükiti, seda kõike, palju inimesed oma oma oma vaateid vahepeal muutsid ja kandidaate vahetasid, aga see on ka iseenesest muidugi küsimuste küsimus, et, et miks, miks üldse on võimalik kandidaati nagu nagu vahetada e-hääletamise ajal, et et oled oma valiku teinud, siis, siis oled ja kui sa oled temas pettunud, siis noh, ega sa siis täna-homme ei, ei pettu, et see on just nimelt see loogika. Bännerid, annad hääle ühe käe ühele, näed järgmist, ma ei tea jah, et teledebatt tähendab teisele Teiduaal kuskil mingi skulptuuri mas debatti vaatamas ja mõtled, et oi, see on kõva mees, et ma hoolin hoopis selle poolt, eks ole, noh et kas see võimalus peaks olema või ei peaks olema, see on nagu, kes siis pidid olema ka, et ma saaksin päeva jooksul käia seal valimisjaoskonnas tuustimas mitu korda, et oh, mul läks nüüd sassi, et ma tegelikult mõtlesin kedagi teist, tahaksin kellegile teisele hääle anda. No nii või teisiti eelmistel valimistel 2007, kui parlamenti valiti, siis oli meil ligi 62 protsenti kodanikest, käis, käis valimas ja nüüd arvatakse üldiselt, et see arv suureneb. Kusjuures mõista tahtsin imestada selle üle, et kas, kas need e-hääled e-hääletuse võimalik, kus suurendab suure, suureneb, hoopis vähendab või vähendada, me ei tea seda. Me saame, ka noorte osakaal, suureneb. Takso küll välja, et valimisaktiivsus tuleb, kui mitte rekordiline, siis, siis igal juhul suurem kui, kui eelmine kord. Et selleks siis saada seal kuskil 65 protsendi peale, peaks homme minema valimiskastide juurde 300 kuni 350000 inimest, siis oleks ka, ütleme eelmise korra korra rekord löödud, et et eks me siis homme saame teada seda mis, kui aktiivsed on igal juhul täpselt nagu tänagi lubatakse ka homme väga ilusat ilma, nii et üldiselt ilus ilm pidi soodustama väljas perega jalutamist ja, ja ühtlasi ka siis kastide juurde päris huvitav olla. On need potentsiaalsed lisa hääletajad, kes varem ei ole käinud valimas võinud, kes, kes seda valimisaktiivsust tõstavad, et Eestis ei ole väga palju ja väga põhjalikult neid uuritud, aga mõningaid uuringud on tehtud ja mõned huvitavad järeldused on sealt tulnud välja need, et need inimesed, kes valimas ei käi. Et kui on uuritud nende nii-öelda üldisi poliitilisi eelistusi, et siis nad on reeglina olnud sellised ühe küsimuse või ühe teema valijad. Et nad on mingi asja poolt või mingi asja väga selgelt vastu, et kui nemad välja tulevad sel korral, siis siis nende nende häälte nagu minek kellegile võib olla väga nagu nagu huvitav või noh, nagu irratsionaalne, et me ei pea kuskile, et kas nad lähevad üksikkandidaadile, kas nad lähevad erakondadele, kes on teinud, näidanud ennast kõige jõulisemalt valimiskampaanias või kuhu iganes. Et see, see võib olla päris huvitav, selline x-faktor, mis neid võimalikke uuringu tulemusi natukene mõjutab? Üks on üks selline tõde, selgub homme veel siis elektroonilised hääled antakse välja, vabariigi valimiskomisjon annab, annab välja paar-kolm minutit pärast kella kaheksat, ehk me saame nii, et nii, et 100 140000 häält nii naturaalselt kätte, mis ei ole, ei ole veel segatud teiste häältega. Ja eks siis selgub, kas kes on need meie, meie moodsad hääletajad tänapäeval vanasti tõesti Urmet ütles, arvati, et et vasakerakonnad ja, ja maainimesed ja need on, on sellised, kes siis noh, vähem nagu arvuti taga hääletavad. Ma otseselt vasakerakonnad võib-olla õige öelda, et, et pigem on see läinud rohkem nagu siukse vanuselise ja Seal sa nimetasid keskerakonda, tõenäoliselt garaali. Sotsid. Nendel on suhteliselt palju sotside toetajaskonnas, neid, kes ei hääletanud. Et, et selles mõttes päris vasak, parem ei saa seda jagada, aga kindlasti noh, ma usun, et et, et varasematel valimistel on olnud, nagu, kui e-hääled on sisse pandud, on see edu olnud IRL-il, reformierakonnal ja sotsidel natukene suurem, kui ta on valmis päeva õhtuks ja valimispäeva õhtuks on, on Keskerakond tava tavapäraselt oma oma toetust nagu kasvatanud. Siis minu meelest on huvitav see, et praeguseks on ju ka selge need protsendid, kus, kus kõige rohkem yle hääletamas käidi. Selgelt on kõige-kõige suurem protsent tartus, ta sellele järgneb Jõgevamaa ja siis tuleb edasi Põlva, et üldsegi mitte Tallinna ka ega mõned teised. No eelhääletuse tipp on selles mõttes nagu üllatav, et Tartu on olnud alati üks väiksema hääletamisest osavõtuga ringkondi. Et selle üle on paljud, nagu kandideerivad poliitikud pahandanud, et tudengite linn võiks korda minna, kuidas, kuidas valimistel läheb ja, ja justkui keskmiselt natukene haritum mad valijad ka selles ringkonnas. Võimalik, et just seesama võimalus arvutiga oma asju ajada on. On ka see, et tudengite tegelikult sõidavad Tartusse kokku igalt poolt mujalt ega nad pole tartlased. Ja seda päeva, mis on vaba, kasutatakse ära kojusõiduks või, või jumal teab milleks, aga ei peeta väga sageli vajalikuks minna valimisjaoskonda. Nagu öeldud, 36 tunni pärast oleme palju targemad. Ehk olema ikka päris targad kohe. Aga mis võiks siis nüüd veel muuta nii-öelda nende 300 350000 inimese eelistust, kui, kui, kui see Eestis ei ole, ei ole veel päris kindel. Ühest asjast sai räägitud täna õhtul. Teie panete kindlasti panuse tänasesse. Olen noh, mis seal ikka panusest panna, ma arvan, et loomulikult erakondade esinumbritel on täna õhtuks välja töötatud kindla peale mingit strateegiat mida noh, eriti eriti just ütleme esinelikul vesi, esipiisikul. Need Need, kes võiksid olla järgmise parlamendi liikmed Et ma arvan ka, et laias laastus enam midagi väga vapustavat tulla ei saa, mis, mis üldisi jõujooni väga-väga suurelt mõjutaks, tegu ei ole ikkagi selliste Ameerika presidendivalimiste kahe kandidaadiga televäitlusega mis esimest korda oli 60. aastal Kennedy Nixon'i vahel, et et tegu on ikkagi sellise väitlusega, kus on ikkagi dist üheksa erakonda on täna õhtul laua taga ja, ja sealt sellist noh, sellist vastandamist, et valid nüüd A või B ju tegelikult puhtformaadipõhiselt või tulla ei saagi. Kuidas varasematel aastatel on, on televaatajad leidnud üles selle, selle debati ja alati, nagu seda aga kirglikult vaadanud Mille vaatajaskond on olnud suur, Ma numbreid ei tea, ma ise vaatasin puhtalt huvi pärast ära eelmiste riigikogu valimiste esinumbrite debati 2007. aastal ja ja noh, kui ma olin ära vaadanud, siis ma ütlen, et tegelikult oleks nendel valimistel seda enam nüüd ei jõua, aga aga järgmistel valimistel oleks, oleks väga kasulik näidata õpetlik ära näidata see debatt, mis oli nagu eelmistel valimistel. Et kui enne aktuaalset kaamerat võiks siis seda noh, nelja aasta tagust debatti näidata, siis on aktuaalne kaamera ja siis tuleb see päris debatt otsa. Seal oli üks, üks probleem, et ma kujutan ette, et, et on mingisugune hulk inimesi, kes satuvad telekat, vaatavad telekanalid telekanaleid juhuslikult ja, ja need ei pruugi. Ja noh, selle peale panen siili pill suure suure sildi kordussaade. Aga kui sa küsisid, et kas nende debattide vaadatavus on suur, siis ta on niisugune mõõdukalt suur ütleme, nad küünivad praegu umbes sinised, need nii-öelda teema debatid küünivad üheksa, üheksa poole protsendi vahele, mis on siis 120 125000 vaatajad, no mis on ju tegelikult ühe korraliku telesaate väga hea vaadatavus. Minu meelest seni seenerekordimees on, on küll siiamaani veel üksikkandidaatide saade, aga noh, see on hoopis teistel põhjustel ja ma olen täiesti veendunud, et täna tänaõhtune saade lööb, lööb selle selle rekordi üle, et peaks tulema ikka. Üksikvanema saade oli üsna raju. Rajud on puudutav. Pärast, et enne seda juba köetakse nagu huvi üles, et et noh, täna saate täna saate pulli, täna saate nalja ja, ja noh, kõik kõike selliseid asju avalikult kirjutatakse, eks ole, meedias selliseid selliseid arvamusi, aga tegelikult kui me ma ei tea, kas me täna tahame üksikkandidaadist rääkida, nad on, nad on seekord olnud ikkagi väga esil ja mitte ainult sellepärast, et, et neid on palju, et neid on 32 tükki vaid ka nad on suutnud oma oma nii-öelda mõnusa protestivaimuga olla, olla pidevalt pildi peal ja eile telekanalite uudistes nägime nende sellist pahameelt mingite rikkumiste vastu, mida siis väidetavalt vabariigi valimiskomisjon ja ja valimisjaoskonnad on, on teinud nii, et nad on, nad on kogu aeg olnud olnud pildi peal ja eks ole ka mõistetav, sellepärast et nad peavadki olema pildi peal, et mitte erakondade varju ära ära kadunud. Sest mulle tundub, et kuna erakondade seekordsed valimiskampaaniad on oluliselt rahulikumad, mitte nii agressiivsed kui varasematel aastatel, siis tegelikult selline intelligentne, intelligentne, rahulikus, neutraliseerub neutraliseerinud ka neid üksikkandidaate, et seal vastavalt vastandumine ei ole nii terav kuidagi. Mul on ka, mul on sulle tõhusalt, mul on tunne, et suuremad erakonnad on, on aru saanud, et need jõujooned on laias laastus üsnagi nagu paigas, mitu erakonda uude parlamenti saab ja, ja et ega need vahed väga suured ei tule ehk koostööd noh, päris otseselt ikkagi ei saa mitte kellegagi välistada, et et seetõttu nagu ikka väga nagu isiklikuks ründamisega, nagu teineteise aadressil ei minda. No aga võtame natukene siis seda asja spekuleerida, ega me rohkemaks seda nimetada ei saa, et, et kus siis nagu on veel tänane tänased intriigi kohad, ütleme ärme isegi räägime ainult ETV debatist, aga ütleme, viimased sellised viimased tõmblemised või viimased käigud, mis siis erakonnad võtavad? Tänased ajalehed läbi vaadanud midagi sellist ei ilmunud, mis oleks kardinaalselt mõjutanud valimistulemust, ei ole tegelikult ka eelmiste valimiste eel ei tulnud seda enam et, et varasemate valimiste eel ikkagi mõned korrad, kuna tal on ilmunud mõned sellised sensitiivsed materjalid Keskerakonna suhtes mis pole võib-olla nagu mõjult mõeldud nagu olnud mõjutama niivõrd valimist tulemust, kuivõrd seda, et nende materjalidega on tahetud teha teistel erakondadel raskekski või keeruliseks suisa nagu välistavaks Keskerakonnaga koalitsiooni tegema. Et ütleme, et eelmistel ja nendel valimistel siis veel mingid sellised kes turul inte või, või selliseid asju nagu ei ole enam Eesti ajakirjandusse tulnud ja, ja ma arvan, see on tegelikult päris hea. Ei, see on hea, ainult et noh, et no on mõned sellised intriigikohad, eks ole, noh väidetavalt Reformierakond on praegu natukene mures, sellepärast et IRL-i populaarsus on just viimastel päevadel. Tublisti tõusnud, see on tegelikult rohkem küll kahe nädala tagune jutt, kui, kui oli, kui mingil põhjustel mitu tingimustele osa, osa, osa poliitikuid peab EMORi tehtavaid küsitlusi kõige usaldusväärsemaks ja EMOR teeb teadupärast oma küsitluses kahes jaos, et 500 kuu algul ja 500 kuu teises pooles. Et ja tava tavaliselt tellib neid EMORi küsitluse. BNS, kellel on esmaavaldamise õigus, aga Emor jätab alati võimaluse neid küsitlusi ka teistele osapooltele müüa, aga esmaavaldamise õigus jääb siis selle meediakanalile, kes selle õiguse ostnud. Ja seekordsetel viimastel küsitluse nii-öelda kaasostjad olid ka mitmed erakonnad teiste seas reformima erakond ja kui tuli see esimene 500 tulemus ära, siis need olid, Need tulemused olid näidanud üsnagi nagu ootamatuid numbreid, mis on ka nüüd meediat ei jõudnud, et Reformierakonna toetus on vähenenud ja väidetavalt siis see tekitas ühelt poolt reformierakonnas natukene paanikat, aga teisalt ka IRL asus väga jõuliselt neid tulemusi kritele nagu noh, ütleme nii, et lekitama, et endale soodsat fooni nagu meedias tekitada. Tõe, ja õiguse huvides muidugi meie kuulajatele võiks seda öelda, et et ma arvan, et tavakuulaja väga väga ei orienteeru, seda enam, et, et neid neid küsitlusi on, on tõesti olnud kirjusid koeri nagu kirjusid koeri ja enamgi veel ja, ja nende tulemused ei ole kaugeltki mitte ja nagu üheselt mõistetavad ja need need erinevused. Protsendid, mis antakse ühele ja sellesamale erakonnale, erinevates uuringutes, on ikka, on ikka noh, võiks ikka öelda totaalselt, absoluutselt. Ma pole veel nii segane, pilti pole tükk aega. See tuleneb hästi erinevatest asjadest, et esmalt sellest, et kas need küsitlused on tehtud, millise metoodika alusel, kas, mis on valimi suurus, teisalt, millel on see küsitlusperiood, on olnud kolmas, kas on olnud telefoniküsitlus või omnibuss, küsitlus, kus inimestega suheldakse ukselt uksele ja siis on ka esitlusesitlus küsitlus näiteks EMOR esitleb tulemused vaid neid vastajatest, kel on oma kindel eelistus, Faktumi Turu-uuringud võtavad protsendi määramisel arvesse, aga need, kellel eelistust ei ole, et, et see, see toobki, need erinevad ja, ja, ja, ja kui, kui see metoodiline pool pole väga selgelt välja toodud nendes uuringutes kirjutatud artiklites siis, siis see tekitabki tohutult segadust ja desinformatsiooni ka. Nojah, aga, aga tegelikult on olemas ju absoluutne tõde selles mõttes, et me saame homme seda kõike kontrollida ja, ja avalikkust ütleme noh, inimest tänavalt kõige paremas mõttes ei pea ju huvitama see, mis pagana metoodika järgi on, on need sotsioloogilised uuringud läbi viidud, Ta tahab teada, kes on ees ja kes on teine, kes on viimane ja palju saada parlamenti ja nii edasi. Ei neid neid põhimõtteliselt ei, ei noh, ei pea see huvitama, et ma kasutasin seda metoodikat ja siis erinevate sotsioloogi, nende uuringute firmade juhid ütlevad ei, et et noh, ainult ta ukselt uksele annab õige, õige õige tulemuse, siis teine ütleb vastu kogu maailmas tehase telefoni kasutatakse telefoni, siis arutletakse pikalt selle üle, kas kas peab kasutama lauatelefoni või mobiiltelefoni ja kui sa kasutad mobiiltelefoni, kust sa selle said, eks ole, ja nii edasi. Et, et see, see kõik on selle, selle valdkonna köögipool, aga tegelikult nagu nagu avalikkust Avalikkus tahab teada tõde, seal on see võib-olla hea, et neid uuringud nii palju on ja need tulemused on nii erinevad, et siis ei hakka. Need valijad, kes tahaksid olla, kellel pole väga selgelt eelistustega tahaksid olla näiteks võitjatega ühes paadis või, või kes, kes just nimelt nähes kellelegi väga suurt edu tahaksid just teistele erakondadele selle küsitluse põhjal hääldanud, küsitlesin paljusid, võib-olla ist nadi lähtu sellest noh, nagu ses küsitluses ta mu valikut teha. Ratsionaalseid otsuseid. Aga ütleme, et Keskerakond läks nüüd lausa protestipaberiga vabariigi valimiskomisjoni ukse taha ja ütles, et need need eksitavad viimasel nädalal peaks hoopis ära keelama. No ma ei tea, kuidas selle ära keelamisega on, see ärakeelamine tuleb nagu väga-väga lihtsalt? Noh, sageli, aga siis tuleks kõik valimisreklaamid ära, aga eksi, eksitavad on nad. Tõenäoliselt küll mõnevõrra sellepärast, et üks üks rusikareeglid on ju, on ju ikkagi see, et noh, et, et hoitakse nagu suure poole, aga teine on ka see, et, et kui, kui üks saab väga suure edumaa, siis hakatakse tal paratamatult kohe tiibu kärpima. Ja, ja see on normaalne, me, me oleme ka seda meelt, et üks ei peaks saama väga suurt edumaad, et, et see annab talle hoopis hoopis teise mänguruumi tulevases parlamendis ja liiga suure rolli Eesti elu kujundamisel. Et oleks tore, kui, kui seal oleks mitu erakonda, kes heitlevad seal, siis tekib tõeline opositsioon ja koalitsioon ja ja nii edasi. No see on selgelt Reformierakonna kõige suurem hirm, et inimesed kogu selle jutu foonil, et, et Reformierakond niikuinii on võitja otsustavad, et ah, ma ei hakka, võite toetama, et annan kellelegi teiselegi veel elamusele. Vahepeal ja mõned politoloogid isegi ennustasid, et 51 kohta võib tulla, et mis oli ju ilmselgelt ju Reformierakonnale paania perioodi käigus äärmiselt ebameeldiv sõnum. Just ja siis selguski, et hakati nende tiibu kärpima, et et natukene seda vahet võrdsustada, no ütleme, kui sa urvet ütlesid, et EMORi uuringuid peavad poliitikud ise, ütleme, erakondade niisugune tippe tipud peavad kõige nagu tõenäolisemaks ja siin tuuakse tõesti võrdlused 2007. aastaga, kus, kus EMORi välja pakutud prognoos ja lõplik tulemus valimispäeval mahtusid noh, põhimõtteliselt kõigi erakondade suhtes kuni kahe protsendi piiresse, välja arvatud siis sotsiaaldemokraatlik erakond, kes, kellele siis EMOR prognoosis kaheksa protsendist toetust ja tegelikult sotsid said 10,6 ja 10 kohta parlamenti. Et, et kokkuvõttes võib öelda, et väga täpselt siis olgu meie meie kuulajatele ära öeldud, et see, see viimane uuring, millele siis ka Emori nii-öelda, kuidas ta ometi nii on, nagu tahaks öelda peauurija, aga, aga seda ei ole. Ühesõnaga, Aivar Voog, analüütik, analüütik, kes on neid läbi viinud, siis aastakümneid tegelikult neid küsitlusi, ütles, et tema paneks ka sellele numbrite jadale nüüd oma käe alla, et, et see, see, siis peaks olema nüüd see, mis, mis siis nüüd mõne päeva taguse seisuga peaks kõige enam vastama lõplikule valimistulemusele ja selle järgi siis Reformierakond juhib 29 protsendiga, IRL on teisel kohal 25 protsendiga, Keskerakond 23 protsenti, sotsid 14 protsenti ja teised juba jäävad valimiskünnise alla. Ja see on kõige suurem üllataja, on siis Keskerakond kolmanda kohaga. Kõige suurem üllataja on Keskerakond ja all on eraldi välja toodud nagu märkused, antud prognoos ei välista, et Riigikokku pääseda ka mõni üksikkandidaate. Kuigi muudele ehk siis sealhulgas üksikkandidaatidele antakse, antakse kokku neli protsenti, ei välistatud, mõni neist saab siis nende otse otsemandaadi, aga rohelised on. Rahvaliit on kindlalt künnise alla oma kahe protsendiga ja ka rohelised on on tegelikult kindlalt künnise all kolme protsendiga. Nii et kui siin räägitakse, et, et roheliste roheliste võimalused on fifty-sixty et kõik sõltub veel nii-öelda viimase sekundi hääletajatest, siis selle küsitluse järgi on nad ikkagi suhteliselt selgelt joone all. Jah, joone all, et viis, viis protsenti. Ei, ei terenda nagu kuskilt ikkagi ütleme, et tõde selgub alles homme õhtul, nii et nii et noh, kindlasti siin mingid kõikumised tulevad. Kui aga tõesti selle seekord on tohutult huvitav see, et neid uuringuid on nii palju ja nad on nii erineva sõnumiga, et, et see muidugi tekitab arvamuse või mõte, et, et võib-olla see ütleme see homne tulemus on ikkagi väga keeruliselt prognoositav. Et kui me siin viimastel aastatel oleme ikkagi võinud olla kindlad, et, et kes on esimene ja kes on teine, siis, siis seekord ma küll ei julgeks ka nendele kõige usaldusväärsemate uuringutele tuginedes öelda, et jah, nii see on. Jah, nendele uuringutele on ju alati olemas oma veaprotsent mida tuleb arvesse võtta ja, ja, ja see veaprotsent, antud juhul tähendab seda, et situatsioon pärast valimisi kui, kui numbrid on kõik teada, võib-olla kardinaalselt teistsugune nii-öelda nende erakondade elu ja tulevase koalitsiooni ja läbirääkimiste kõige kõige muu suhtes, et et kui siin ütleme reform ja IRL praegu need numbrid läheksid 20 925, on see hoopis üks situatsioon, kui need numbrid läheksid 28 27 näiteks mis siis mahub ka nii-öelda veaprotsendi sisse, siis oleks ju need hoopis teistsugused koalitsiooniläbirääkimised, kui see koalitsioon peaks nagu. No igal juhul on võimalused, me oleme sellise ajalooliste valimiste künnisel, mis, mis muudavad seni väga pikka aega kehtinud jõujooni. Et meil on võimalus jah, et, et ühiskonnas mingisugune mingisugune suur muudatus on toimumas, mis on põnev isenesest. Ja kui ma mäletan, eks õiguskantsler Allar Jõks sinu esid kirjutas väga huvitava artikli sellist üle-eelmises lehes, kus ta ütles, et need valimised ei muuda midagi, nii et näevad, kõik on kõik. Selline, et mulle tundub, et saab puudu ja Parlamendi neli või viis erakonda, noh, ma arvan, et kuutle erakonda ei saa nagu praegu. Et meie uus parlament muutub professionaalsemaks, professionaalsemaks mitte selle sõna kvaliteedi tähenduses, vaid, vaid pigem sellise elukutselise tähenduses. Et meie parlamendi koosseisus hakkab olema üha rohkem neid poliitikuid kes on oma elukutseks valinud poliitikuks olemise, kes on alustanud erakondade noorteosakondades siis liikunud omavalitsustasandile ja, ja sealt edasi siis parlamenti. Et mulle tundub, et, et see uus parlament saab olema üha enam nagu selliste inimeste nägu. Et, et ehk siis broilerite nägu. Ei, ma ei ütle, tsem broiler, et sellesamamoodi see on tegelikult ju ka mujal maailmas, et meil seda peetakse ainuüksi nagu hästi halbu näiteid. Et inimesed, kes on sedalaadi karjääri teinud ja ka, aga siis öelda ainuüksi, et nad kõik on kohe broilerid. Aga noh, natukene mind kurvaks teeb selles mõttes, et et paljudel nendel inimestel puudub mingist eluvaldkonnast kogemus või pädevused nad kogu aeg sellise partei masinavärgi sees. Et nad ei ole olnud mingi mingi eriala spetsialistid ja töötanud sellel erialal ja tulnud siis vastava ekspertiisiga parlamenti, et see ongi Broileri tunnus, ega see ei pea tingimata halb olema, mis haridus nagunii inimeste seda. Et, et see sisseelamine parlamenti läheb kindlasti natukene kauem aega kuni kuni saabub pädevus mingit seaduseelnõude või nende paranduste väljatöötamisel ja ja võib-olla vajab selliseks professionaalsemaks muutuv parlament rohkem ka kõikvõimalike nõustajate tuge. Ja, ja kusjuures seda, ütleme nii-öelda ajalooliste või muutuvate muutuva süsteemi uksel olemise all mõtlema ka seda, et kui nüüd tõepoolest juhtub see, et Parlamendi pääseb neli erakonda ainult ja, ja sealhulgas näiteks Keskerakond on noh, väga olulise osa oma mõjust kaotanud, et see saab, see saab olema üsna üsna teistsugune olukord, kui varem. Päris kindlasti, aga ikkagi, ütleme mandaatide jaotuse seisukohalt on üks võtmeküsimus on kindlasti see, et kas nüüd tõesti see viies jõud ehk siis praeguse seisuga rohelised koos oma vabameestega saavad üle piiri või ei saa, see loob hoopis teise mandaatide jaotuse ehk siis kui rohelised ei saa siis ka Parlamendi seal ikka 101 kohta ja ei ole 102 ega ega 100, vaid vaid alati 101. Siis need teised, need neli saavad lihtsalt kohti juurde. Ja ütleme sellisest propagandistlikkust seisukohast lähtudes või ütleme valimisretoorikast ja ütleme, edasikestmise retoorikast lähtudes noh, kas või näiteks Keskerakonna puhul, eks ole, siin räägitakse, et kui kui ta praegu on 29 kohta, siis, kui ütleme, katastroof nende jaoks oleks 25 noh ütleme 25 on, on loomulikult vähe, aga kui, kui rahaliselt sisse ei saa, siis tulevad, tuleb mandaate juurde ja see annab nii-öelda retooriliselt võimaluse põhjendada praegustele juhtidele keskerakonnas, et et pole häda midagi, me oleme ju praktiliselt vana valimistulemust korranud, kuigi kuigi on ju selge, et, et see on nagu suhteline, kordan, kordamine kuna, kuna üks oluline jõud ehk viies jõud parlamendis on, on puudu, nii et noh, ja rahvaliit on nagunii alla alla künniseni. Et see tekitab jah, selliseid väga, väga huvitavaid olukord ja, ja nagu öeldud, jõuvahekord Reformi ja IRL-i vahel näiteks ja ja, ja võib-olla võib-olla tekibki selline olukord, et, et, et kui, kui kesk kesk saab ikka tõeliselt kehva tulemuse ja, ja see ei ole tänase seisuga üldse välistatud. Ma ütlen veel kord, et 36 tunni pärast me oleme, oleme hoopis targemad, aga, aga see ei ole ju välistatud, et siis hakkavad seal see erakonna sees toimuma mingisugused sellised protsessid, mis, mis võimaldaksid ka, ütleme, teistel erakondadel Keskerakonnaga tulevikus hakata rohkem koostööd tegema ja nii edasi ja nii edasi minna seal on nagu näid, kuni pooldumiseni välja. Kusjuures minu meelest on need valimised väga huvitavad ka selle selle võrra, et need on valimised, kus niisugune, kus pole sellist lämmatavad ja massiivset reklaamikampaaniat, ehk siis me näeme esimest korda sellist sellist kampaaniat ja selliste siis ka ühtlasi ka tulemust, kus, kus inimesed peavad tõenäoliselt tegema otsuse võimalikult palju, nagu enda mõistusele tuginedes. Ja ma ei ütleks, et nagu valimiskampaania mahud oleksid kuidagi väga palju väiksemad. Aga ta ei ole kuidagi nii lämmatav R-i peale. Nendel valimistel Leinud väiksemas mahus valimiskampaaniat nagu kõikidel eelmistel ja ja väidetavalt, kui uskuda Eesti meediaväljaannete inimesi, siis selle taga on Eesti meediaväljaannete nõue, et Keskerakond no pidi seekord tegema ettemaksu valimisreklaamidele. Mitte et ei hakata tagantjärele maksma, aga noh, see väide, millest, mida on väidetud meediaväljaanded, Keskerakond pole seda ise kommenteerinud. Et aga mind näiteks torkab silma jällegi, et näiteks sotsiaaldemokraadid varasematel kordadel on teinud ikkagi ühe väga kahvatud valimiskampaaniat, et nad on ikkagi oma valimisreklaamidega ikkagi väga. Silmal absoluutselt. Välja. Tuleb sulle koju klantspaberil ajakiri, kus, kus Sven Mikser on tehtud justkui mingit James fondiks, kes autorooli keerab ja ja võetud talle personaalselt nõustajalt ja nõnda edasi, kes tema imidžit peavad kujundama, et, et kuskilt raha tulema. Khan ja sotsidel on mingi väga silmapaistev rahavoog tulnud jah, et seal on nii nõustajaid, on on asja juures kui ka, kui ka seda nii-öelda reklaamipilti on asja juures. Eks siin olegi siin muidugi ka tänastes lehtedes on selgelt nii-öelda propagandakulud ja meediakulud löödud nagu nagu kahte lehte, et kui propagandakulud on, on väidetavalt kõige suuremad Isamaa ja Res Publica liidule seal peaaegu pooleteist miljoni euro peale, noh, ütleme mitte päris, aga 1,4 miljoni euroni siis siis noh, näiteks Keskerakonnal on see ainult 800000 ja rohelistel 100000 noh, ja seda on ka näha. Et meediakampaania hind on, on siis noh, loomulikult mõnevõrra väiksem ja, ja kui IRLil on see ütleme ligi ligi miljon 980000, et eurot, siis see on nüüd hinnanguline, sest et see, see uudis, et, et kes, kuidas oma nii-öelda telereklaamid missuguse hinnaga välja kauples, see ei ole avalik, avalik. No oleme varasematel aastatel kuulnud, et erakondadel on erakanalid, sest kuni võidud isegi kuni kahekordse hinnavahega just reklaamiminuteid Siis pakutakse, et näiteks Keskerakonnal on näiteks meediakampaania hind on ainult 230000 ehk siis suurest nelikust konkurentsitult kõige kõige väiksem kolm pool korda väiksem kui reformierakonnal näiteks mis näitab seda, et näpud on põhjas, rahakott on, on, on tühi ühest küljest ja, ja seda on ka ju eetris näha. Ja sealt meie meie kanalid valimisreklaami ei näita, õnneks või kahjuks, aga, aga kommertskanalitelt me ju näeme ju ja ja seda tuleb ju tohutu massiivina. Nii et see ei ole nagu eriti. Eriti vähe vähemaks jäänud. Aga see saab huvitav olema, kuidas, kuidas keskkonna Keskerakonna tulemusi mõjutab see kesine reklaamikampaania. Et kas jah, et kas nende senised head tulemused on olnud just nimelt selle massiivse ja väga jõulise kampaania teene. Kaks nagu suurt küsimust, kui me räägime meediakampaaniast, et kuhu kadus Keskerakonna raha ja, ja kuidas sotsidele seda raha nii palju teised on, noh, enam-vähem ootuspärast reformi, IRL-i raha. Nendel nendel on ikka selliseid toetajaid olla, kust tuleb, kust tuleb sotside raha praegu see on, see on väga hea küsimus. Kas tõesti, kas tõesti? Jevgeni Ossinovski, papa, nüüd üksinda on sellised summad mängu pannud, et et sotsidele niimoodi kõva kõva taust teha? No sotsid ise on öelnud, et nad võtsid laenu pangast, et mis võib olla tõsi. Ja ütleme, ida, Ida-Virus on tegelikult esimest korda on vist nii jõuliselt Ida-Virust panustanud, kõik erakonnad. Ehk siis, eks siis paistab ka, ütleme, siin. Tasub ju proovida, aga Jaanus Rahumägi eelmine kord võttis päris korraliku häältesaagi just nimelt Virumaalt, et paar 1000 häält keskerakonnalt ära võtta, see on, see on ju täiesti täiesti omaette saavutus ja nüüd nüüd on siis tehtud päris päris jõuline dessant Ida-Virusse Jaak Allikut nimetama, ostsin sedasama Jevgeni Ossinovskit. Kes seal veel on, Erki Nool ja teised tuntud tegijad? Jah, aga noh, ma ikkagi arvan, et Keskerakond Ida-Virumaalt ikkagi puhta vuugi väga selgelt ikkagi parima tulemuse, et et sinna võidi saata mõningaid inimesi, kes, kes eesti eestikeelses valijaskonnas on küll suhteliselt tuntud, aga aga see oleks olla paavstile kui paavst ise, et et ma sellesse ei usu, et ma arvan, et Keskerakond Ida-Virumaal küll väga korraliku tulemuse Nojah, aga tasub jälgida vähemalt homse päeva jooksul, kuidas näiteks hääled Jevgeni Ossinovskile, kuidas postrovi, häälet, mina, Lasnamäed ja nii edasi huvitavalt baarist. Te veel, et mis annavad sellistele kampaania nagu valikutele nagu homme homme tulemused, teadupärast IRL ja Reformierakond neil valimistel otsustasid nad, nad viivad väga paljud oma oma tuntud näod Tallinnast välja erinevates piirkondades üle kogu Eesti, et noh, siin võib nimetada Tõniste Pärnumaal IRL-ist, Aaviksoo Lõuna-Eestisse või siis lang Pärnus ja, ja Ligi, Järva- ja Viljandimaal. Et noh, sellel väidetavalt olnud selline loogika, et, et ei ole mõtet oma kõiki tähti Tallinnasse koondada, kus nad hakkavad üksteise hääli sööma viime nad maale. Noh, näiteks seal Pärnus ma tean, on toonud väga tugev konflikti ise kaasa, et, et, et partei pea konderbani, Tõniste esinumbriks ja, ja Annely Akkermann, kes on seal Pärnumaal väga nagu tuntud tegelane pandi number kaheks. Et see saab olema väga huvitav, nagu jälgida, et kuidas nendel nii-öelda jutumärkides tulnukatel homme homme läheb. Et see on selline mõneti nagu kampaania edasi järgmiste kampaaniate jaoks nagu selline oluline märk, et et kas nad löövad läbi sõltumata sellest, et selle piirkonnaga pole mingit seost või ei löö. Et noh, jaa huvitav on kindlasti ka see, et, et mis saab mitmetest omavalitsusjuhtidest, kes, kes tõenäoliselt uude riigikogusse omast ringkonnast pääsevad, et siin pean silmas just erinevaid linnapäid, et noh, ma ei tea, Urve tiidus, Kuressaarest võiks olla väga vabalt see, kes pääseb parlamenti Tartu linnamäe ja neid on Viljandi linnapea. Et neid on, neid on päris mitmeid, et kas nad lähevad ja, ja kolmas võib-olla huvitav asi on see, et et siin küll öeldakse, et et see, mis toimub Toompeal kohalikul tasandil kuidagi nagu kaasaid kõlksu. Aga ma siiski arvan, et kui, kui Toompeal tuleb mingi koalitsioon pannakse paika ja ütleme suuremates omavalitsustes või ütleme maakonnakeskustes need koalitsioonid ei ühti selle koalitsiooniga, siis mingi mõju sellele kindlasti on. Noh, võtame kas või siin selle Läänemaa näitajad läänele, kui, kui näiteks Haapsalust nende keskerakondlaste liider Jaanus Karilaid peaks, kes on ka Keskerakonna selle ringkonna esinumber, peaks osutuma valituks parlamenti ja tõsine, aga läheb siis, siis karilaid on kindlasti see mees, kes on Läänemaal või ütleme siis nagu Haapsalus seda Keskerakonna kogu seltskond on väga jõuliselt koos hoidnud, et, et kui tema nagu lahkub, et siis mis, ma arvan, et see võib-olla see Keskerakonna ja Reformierakonnaga praegune koalitsioon muutub üsna hapraks. Kõikides ringkonnas võivad mingid mingid väiksed muutused kaasa tuua ja neljas teema on see, mis mind nagu homme paneb, nagu vaatame, on see, et, et millised need jõujooned tulevad selles perspektiivis, et, et kuidas see presidendivalimisi mõjutab, et, et ma arvan, et et meil tekib nüüd pärast kolmesid presidendivalimisi, mis on läinud valijameeste kokku sel korral üsnagi reaalne šanss. President võidakse ära valida sel korral augustis juba riigikogus. Nojah, aga ega see kohaliku omavalitsuse tehtav koostöö me oleme ju näinud, ei ole eriti tihedalt seotud sellega, mis toimub üleval Toompeal või vanad sõbrad Kesk ja Reform ei taha teineteist näha ega, ega, ega kuulda, aga, aga noh, siin on klassikalisi näiteid, eks ole, Tartu, eks ole, või, või siis noh, vaatame, mis eile Valgas juhtus, aine Valgas just vastupidi, lagunes jah, jaa, ja kaalukeeleks said sotsid, eks ole. Kes pakkusid oma oma teeneid selle eest, et nad saaksid Valga linna juhtima, nii et noh, et need, need asjad ei ole nagu enam nii, nii teravad ja valulised mäletame siin omal ajal, kuidas partei esimehed sõitsid kohe kiirelt kohale, kui miskisugune asi neile ei meeldinud, aga need ajad vist on jäädavalt. No. Ikka sõidetakse, peasekretärid on alati kohal, kui, kui, kui seina valitsuses, suures omavalitsuses või jah, aga jah, aga sellest ei tehta enam nii suurt numbrit. Võib-olla meedia lihtsalt ei keskmeedia nii-öelda ei. Ja seesama, võtke seesama Tartu, noh, istuvad koos kaks, kaks sellist, kes, kes Toompeal kui üldse ei, ei passi praegu kokku, nii et või noh, võib-olla hakkavad passi mehele, kui, kui siin mõningate personaaliat ära ära vahetatakse, aga, aga, aga noh, see, see on nüüd natukene noh, ilmselt ma ei tea, kas see on, on see päeva küsimus? Aga tulles veel kord valimiskampaaniasse? Igal juhul olla vabandust, aga olla olla kuulda seda, et reform vägagi hiiliks Keskerakonna poole, kui ainult ühte ühte meest ühte meest eesotsas ei oleks jah. Ja ka valimiskampaania juurde tulles siis mulle kuidagi tundub, et sellel nendel valimistel on, on ajakirjandusel olnud võimalus juhtida selle kampaania kampaania arutelude käiku rohkem kui kui kunagi varem. Earmeedia debatid on küll nagu nagu märksõna, mis neil kordadel väga massiivselt olnud, et et rahvusringhäälingu enda maht on valimisdebattide mahtu tegelikult kaks korda kasvanud ja ikka öelda osad poliitikud pole selle mahuga rahul, et et see on võrreldes eelmiste valimiste kaks korda suurem. Ja kusjuures ka lehtedes on Palju Delfi on hakanud tegema väga suuri valimisdebatt, et, et selles mõttes on see nagu võimalust. Tallinna televisioon on lasknud üksikkandidaatide debatil viimastel päevadel. Et noh, kõik nagu teevad seda, et see massilise palju, et hästi suured Aga see tähendabki seda, et, et tegelikult on valimiskampaania oluliselt sisulisem kui ühelgi teisel varasemal aastal, et rohkem räägitakse nii-öelda päris asjadest ja vähem hõigatakse kahe lauselisi. Aga eks see üks väike oht on, et kui see läheb nagu liiga massiivseks, siis see võib jälle omakorda tekitada üle üledoosi ja inimene lihtsalt lükkab selle lihtsalt kõrvale, kuna ta on saanud seda nii aknast ja uksest tuleb seda on ju, et, et ta ta tahab nagu, võib-olla mingeid selgemaid ja konkreetsemaid nagu nagu valikuid. No ütleme ausalt, meil endil juba poliitika ajakirjanikel on, ikka on ikka täitsa siiber selleks et see asi on nüüd homme on nagu viimane vint ja siis aitab küll, aga siis tuleb asuda, kusjuures minu meelest. Ja minu arust on huvitav ka see, et, et homseid valimisi, valimistulemusi kajastavad suure šõuna kõik kolm telekanalit, et ka, et ka kommertskanalid näevad selles show'd ja võimalust vaatajaskonda koguda. Veel viimastel aastatel on üsna sageli olnud see, et kommertskanalid panevad selleks ajaks mõne Hoogsa filmi, eeldades et enamik või noh, mingi oluline osa publikust ei viitsi ausalt öeldes Kommertskanalite teinud juba need, mitte ainult valimisõhtut on ju vaid ka valimisdebatt ei teinud, et kui nad kui kommertskanalitel on ikkagi väga selgelt piiritletud nagu suunitlusega, nagu auditooriumid. Et see oleks olnud küll nagu strateegiliselt tähtis koht, kus nagu võib-olla teistsuguseid vaateid endale saada, et miks nad seda teinud, ma ei tea. Ja seda enam, et ma saan aru, et rahvusringhäälingudebatid olid hoolimata hilisest kellaajast on olnud päris tragi, tragi vaatajaskonnaga. Nojah, aga kui sa oled valinud endale sellise nishi, nagu nad on valinud, siis miks sa arvad Urmet, et see oleks toonud vaatajaid ja nende jumalavaatajareiting ja, ja kui see ebaõnnestub, siis on suur hulk raha sinna pandud, pealegi ega siis meil ju arvestatavate poliitikute hulk kõikides erakondades ei ole ju kuigi suur, ega siis ega, ega nemadki ennast lõhki ei saa, ei saa rebida, et me, ma vaatasin tegelikult imestusega Delfi debati pilte kus kõik olid kohal peale esinumbrite, aga, aga, aga kõik raskekahurvägi oli kohal, et vaesed mehed ja naised, kuidas nad ikka jõuavad? Ei no kuule, teete meedia debatile veel üks asi, teine asi on kõik, mis kõikvõimalikud, ütleme, ühendused, organisatsioonid, Maida, Tööandjate keskliit, kes siin on korraldanud ka neid debatte, et neid Kõikvõimalikud kohtumised raamatukogudes, koolides, küla, Kas see on näide sellest, kui plakati raha on vähe, siis tuleb jalgadega tööd teha. Nojah, aga muidugi, ma olen kuulnud poliitikuid lausa siiralt üles tunnistavat, et jaksan täiesti otsas. Et see, see, mis vanasti oli nagu üksikute üksikute võimuses või soov, et käia ukselt uksele, siis nüüd olevat lausa massiliseks muutunud, et ei jäeta midagi juhuse hooleks ja iga iga hääl loeb. No jumal tänatud, tehakse tööd. Siis oli see nüüd, see ongi ju poliitiku töö. Jah, seda seda küll jah, aga, aga mäletame siin Marianne Mikko ja Keit Pentus ja kes need olid eelmistel? Esimesed, keda nimetasid? Te jõuate nüüd, need teevad seda ka parimad pojad, kes, kes on teisel ja kolmandal kohal ja, ja, ja ka esinumbrid käivad väga palju teevad, teevad sellist tööd. Nii et, et jah, selles mõttes saab, saab homme väga-väga huvitav olema, ei tahtnud väga sõna võtta üksikkandidaatide teemadel, kuigi EMOR ütles siis, et, et Riigikokku võib pääseda üksikkandidaat. Kui ma ei tea, kas te juhtusite täna lugema sellist päevalehes professor Rein Taagepera pikka ja põhjalikku intervjuud kus ta ei ütle piisavalt revolutsiooniliselt, aga, aga, aga minu jaoks siiski nagu piisavalt selgelt, et, et kui, kui valijale tõesti tundub, et, et kõik erakonnad, kes, kes siin suurt pirukat praegu jahivad, tunduvad valijale, et nad on kartellierakonnad ja kõik on nii-öelda sellega rahul. Ja tulevane Eesti, Eesti poliitika on nagu selline kokkulepete poliitika, kus, kus kõik rahulduvad sellega, mis neile parasjagu on siis nüüd kätte mängitud homse homse päevaga. Et siis jumala eest, valige üksikuid, valige vabamehi, valige, valige persoone. Kui, kui teil tõesti tundub, et et teie valige, peab pea aset valige ja, ja juba eakas professor lubas ise ka jalad võttes homme selga ja minna valimisjaoskondade juuda, siis on siis Ja ma siiski arvan, et meie valimissüsteem on täna selline kõik need tonti jaga, et mis ei soosi üksikkandidaate, et et ma pean seda väikeseks imeks, kui üks üksikkandidaat Ki suudab selle riigikogu väest Seda enam, et ei ole nagu eristunud sellist väga karismaatilist üksikkandidaati, tragisid tegijaid. Täitmise karismaatilisus on muidugi iga inimese iga valija. Silm on, no seda küll, okei, aga nad tõesti, et seal on täitsa tragisid tegijaid, teevad tublit tööd, aga kas kas nad saavad piisava häältearvu selleks, et et Riigikokku saada? Ringkonnast on vaja 5500 kuni 7000 ajad et see on päris päris suur. Jah, ja, ja ma vaatasin just eelmiste valimistulemuste nimekirja, ühtegi üksikkandidaati pole siis kunagi üle üle läve astuda, aga aga näiteks väga-väga huvitavaid arve on siin. Ansipi kahtekümmend kahte ja poolt tuhandet häält mäletavad kõike Savisaare 18 tuhandet häält. Aga näiteks selline tugev tegija nagu Jüri Ratas ei saanud otsemandaati, kuigi ta sai hääli tervelt 6109 oskamata lõi, lõi sellise häälte arvu kokku ja tema poolt oli 0,9 üheksa kaheksa, nii et ma ei tea siis, kui palju täpselt tal puudu jäi, aga, aga see võis olla mõnekümne hääles, et saad, et, et oleks nii-öelda otsemandaadi ja üldse kokku sai otsemandaadi 10 inimest ja need ringkonnad on, on tõesti väga erinevad ja sõltuvalt ringkonna suurusest tuleb teha ka väga erinevalt tööd, nii et, et näiteks võis saada otsemandaadiga 5000 häälega või ütleme, 5000 505400 häälega. Ja samas on siin tagaotsas tegijad, eks ole. Ratas nagu ma ütlesin, Veskimägi, Strandberg, kes said peaaegu 6000 häält ja ometi ei saanud otse otsemandaati, nii et et kõik, jah ja kõik, aga ütleme väga palju sõltub sellest, et kus ringkonnas kandideerida. Ja kui kõvasti sa seal oled tööd teinud, et üks huvitavamaid ringkondi kahtlemata on Harju- ja Raplamaa, kuhu on siis ikkagi erakonnad, mis on kõige suurem valimisringkond, kus on kõige rohkem mandaate mandaate, just et kus, kus lähevad vastamisi ennekõike siis uskuda küsitlusi kahe suure suurima toetusega erakonna esinumbrid Mart Laar ja, ja Andrus Ansip, aga ka aga ka sotsid on seal, Urve Paloga vist, kui mu mälu ei peta ja ja Keskerakond, Mailis, Repsiga ja rohelistel on Artur Talvik, et, et selles mõttes On see ja ka teised ja kolmandad numbrid on seal tugevad, et et selle, selle ringkonna tulemus on kindlasti homme selline väga huvitav, mida tasuks nagu kindlasti valimistest või poliitikast huvitatud jälgida. Noh, meie saade hakkab kohe otsa saama, teeme siis lõpuprognoosi, mina, mitu erakonda pääseb, kandidaati pääsevad, nüüd on nõid Nastja? Is ja ma ei tea, kes veel stuudios ei ole? Ei, läbisid läbistavad pilku ega pendlit, aga. Öelda võiksime ikkagi, mina arvan, et läheb neli. Et rohelised ei saa siis ja üksikkandidaat kaisa. Mina kardan sedasama, aga, aga pagan. Jube keeruline on, on ennustusi teha ja tegelikult on ka see, et kas sotsid saavad selle, kas nad on pärinud selle rahvaliidu sünergia või kas nad on selle rahvaliidu nagu sünergia suutnud üles korjata või mitte. Et see saab olema täiesti mõistetav? Rahvaliitlaste ebaproportsionaalselt kõrged kohad sotside nimekirjas sotsidelt viiega osasid valijaid üldse minema. Aga ma kahjuks on samad mikser toovad tagasi. Aga mikser kandideerib ju suhteliselt. Hääli Toomas Rank. Ei, ma räägin Mikseri fenomen. Sotside uue juhi et noh, ma ise olen seda meelt, et mida rohkem erakondi on meie parlamendis, seda parem on see Eesti demokraatiale, aga aga, aga, aga ma ka ainult kaldun arvama, et võib-olla jah neli erakonda. Taagepera muidugi vaidleb sulle vastu, ütleb, et üle viie eriti pole vaja, alla kolme on ka halb, aga üle viiega pole eriti eriti ja aga üks üleskutse on veel, ma usun, täiesti konsensuslik kõikidele meie kuulajatele. Minge homme valima, kes pole veel käinud, minge ja tehke see väike asi ära. Ja siis nagu ütleb valimis valimiskool kolm minutit iga nelja aasta tagant oma riigile anda ei ole väga palju. Täna aitäh kuulamast. Heidit Kaio kohvi, Aarne Rannamäe olid rahvateenrite stuudios.