Tere õhtust, kõlas laul õnnele, vastu oli 1960.-te aastate algus. Nadolid, noored, nad olid koos ja läksid tõesti oma õnnele vastu. See oli Eesti raadio meeskvartett Eri Klas, Kalju terasmaa, Uno Loop ja Arved Haug. Ja tänasel õhtutunnil öötunnil meenuta mägi seda toredat ansamblit. Kuigi ansambel tegutses koos küllaltki lühikest aega paar-kolm aastat on nad jätnud märkimisväärse lehekülje andnud oma panuse meie levimuusika ajalukku. Ja mul on hea meel alustada saadet ühe väga vana intervjuuga. See on tehtud oktoobrist 1961 ja meeskvarteti liikmeid küsitleb helilooja Aarne Oit. Aga olid juba koos pilli mänginud tükk aega, siis tekkiski huvi, et võib-olla moodustada niisugune ansambel mida meil siiani lastega ei ole veel Villennetudki, õieti sellise Shane selles žanris just esiteks jah, nimelt vajadus ja teiseks pakub ansamblis laulmine kahtlemata küllaltki suurt rahuldust juba 57. aastal ansamblis metronoom Uno ja Kalju ja mina siis laulsime seal koos ning esmakordselt esinesime oma kvartetiga võistluskontserdil, kus me laulsime kenaadikudelski paralipsi koos Heli Lääts. Edaspidi seda. Ja sellesama palaga sõitsime Moskvasse kus lindistasime vallatute kurvide jaoks muusikat. Muidugi seal leidsime, et sellest palastan meile veel vähe ja tarvis nii-öelda täielikult soolonumbreid hea õppida. Mida me ka siis seal tegime. See oli tegelikult praktiliselt meile kõige kasulikum aeg, seal meil oli vaba aega suhteliselt kõige rohkem ja kõige rohkem saime koos olla. Seal ja proovi sai ju tehtud, mäletad, igal pool, kus vähegi võimalik, oli proovide vaheajal kinopaviljonis, õhtumise õhtul krimineerimis ruumis samuti ja õhtul hotellitoas. Kõige paremini kõlas ikka dushiruumis. Ja sellepärast ja tol korral v teadnud veel isegi, kuivõrd vajalikud proovid meil olid, esimesel teha saime. Sest kui jõudsime Tallinnasse sisse õige peatselt saime teada, et meil on vaja sõita raadio estraadiorkestriga Moskvasse ja Leningradi originaali, mille nii-öelda suurem etapp, mis teatud määral neid Hendik üllatas ta veidi nagu hirmugi naha vahel ajas. Räägi Sairi sellest, kuidas me Moskvas, kuidas meil läksid need, mismoodi me närveerisime alguses ja algus oli väga raske, see oli meie kõige esimene esinemine ja väga suure publiku ees saalis oli 15000 inimest väga kalju naerab, aga siis oli asi naljast väga kaugel. Kui varem tegi meile nalja, et, et kujuta ette, et me sõidame Moskvasse ja mittepilli mängima, aga laulma siis kui me seisime 15 tuhandelise auditooriumi ees, siis oli veel aga kõhe tunne. Ja meie esimene Laul oli Valgre, ma loodan, et saan sellest üle, saite sellest üle ja me saime sellest üle. Kuidas üldiselt vastu võeti, Moskvas ei saa nuriseda, pärisojalt läks korda, Moskvast tagasi jõudsime, siis oli siis meie esimesed ristsed Tallinna publiku ees Kadrioru kontserdiväljakul. Siin närveerisime kindlasti kõige rohkem üldse, kuidas on ju kõik töötajad erinevates kohtades, kas ei lähe raskeks, nii. Ei saa ju kindlasti palju proovida ja, ja see ongi see kõige suurem mure. Kõik eranditult, välja arvatud eri ja Kalju, nemad on siiski ühes kollektiivis sümfooniaorkestris, nemad saavad olla päeval koos meiega olema, muidu kõik nii eraldi tööajad on erinevad väga raske kokku saada, nädalas. See on hästi sisse kui saameli põhjalikumalt teha. Aga mul tuli sihte seada paradigmast minutil. Teeme proove kahekaupa kolme kaup. Gruppi proovinud gruppi groove. Muidugi, ravitegemise juures on suur plast sellel, et me teeme proove koos magnetofoniga. Seal meile avaneb võimalus kuulata neid vigu, mida me teeme. Ja keegi ei saa muidugi teise kaela veeretada süüd. Kui keegi laulab valesti, siis seal on kõik kuulda ise kunagi viga. Tavaliselt on ikka teie süü. Kuidas on üldse sellise ansamblis värbab, ega 15 niisama kokku tolle laulma hakata, sellest ei tule midagi välja, peab ikka olema mingisugune laupäevane ettevalmistus peale hea kuulmise. Tähendab sobivuse. Noh, eks seda mõningal säärane ongi. Arvi näiteks on laulnud segakooris ja parematel aegadel solistina esinenud, see oli vist korpus orkestri ja seal oli siis, kui meie nii-öelda Eesti raadio tol ajal hakkas eksisteerima siinses laulsin Valgre laule. Valgre enda saatel nii-öelda tema ise saatis kaduv valge. Praegu on meil siin ulu see, kes laulab nüüd Valgre laule, nii et raadiokuulajad tunnevad teda nüüd varr lauld, esitaja noorem generatsioon. Kõrgemad mäletasin Eri Klas ja Kalju Terasmaa. Nemad on ju diplomeeritud koorijuhid, on oma õppeaja jooksul pidanud tegelema palju aastaid hääleseadega. Tulgem siis nüüd mõttes tänasesse päeva ei ole enam meie hulgas Aarne Oiti lahkunud on Arved Haug. Kuid need laulud, need muusika, mis toona salvestati, need on püsinud täiesti igihaljas tena. Tänase päevani. Meeskond petturi tõesti populaarne nii kuulajate-vaatajate kui ka heliloojate hulgas, sest nendel oli huvitav ja tore kirjutada. Eriti. Palju kirjutas Arved Haug, aga samuti. Feliks Mandre. Valter Ojakäär. Jaa kvartett lõikas loorbereid nendel võistlus kontsertitel, mis toimusid vana-aasta õhtul, noh, sellised laulud nagu sepa jutustus, hõissa, pulmad, tihemetsa Tiina, neid teatakse ju tänaseni. Valter Ojakäär, kas see tihemetsa Tiina, oli sul siis tellimustöö? Ausalt öelda ma ei mäletagi, aga tollane seal mul oli mitme luuletajaga niisugune tore kontakt ja see käis kuidagi periooditi, üks periood oli Ain Kaalepiga. Ja üks periood oli, oli Jaan Kaplinski. Ta oli leelo tungla, aga, ja nii, et et nad kuidagi nagu ise andsid mulle tekste kohe mitu tükki korraga ja siis ma nii palju, kui jõudsin, tegin tihemetsa. Tiina oli üks nendest ja mul muidugi hakkas kohe meeldima ja need kõik laulud ei, sellesse on, ei ole päev, röökis, pole veel valmis ka. Ja ma mõtlesin, et jumal hoidku muidugi nii sulatõsi, et sellest peab kohe laulu tegema. No mul on meeles ikka see, kui me koos estraadiorkester reisis kvartetiga, meil olid Moskvas ja Leningradis kontserdid ja siis opoli naiste lemmik sel ajal. Ja ma mäletan Moskvas üks üks neiu saatis talle, meil olid mitu kontserti ühes pargis ja iga õhtu oli seal ja suure paketi toode saatis unale ja niisugust asja ei olnud ei Eestis ega nõukogude liidus varem olnud. Ja pole rahastada ka olnud. Ja see baas üllatas. Ja kui neid onu linte praegu kuulata, siis üllatab mind ikka ja jälle kui puhtalt ja kui hästi see kõik kõlas tõepoolest koos oli neli muusikainimest läbi ja läbi muusika, inimest, kõrge tasemega muusika, inimest, nad võtsid väga tõsiselt seda asja, see ei olnud nii naljategemine. Kuigi mõni võis arvata, et noh, poisid tulevad maale ja kenad poisid ja teevad natuke seal kah. Lahvale rahvale lõbu ei olnud, see oli tõsine asi. Nad väga täpselt jälgisid. Mismoodi asi peab kõlama ja, ja muidugi suur tänu ikka ka Emil Laansoo, kes oma ansambliga kogu aeg neil taga oli ja teinekord anti õhtul lugu kätte ja järgmine hommik oli juba kõik valmis. Aastad on läinud, kuid seotud tus muusikaga. Töö muusikamaailmas on jäänud. Eri Klas on ju maailmamainega dirigent. Kalju terasmaa oli hulk aastaid. Solist, laulis väga toredaid tema partneritega. Põhitöö on olnud siiski sümfooniaorkestris löökriistade kontsertmeistrina. Uno Loop on truuks jäänud oma kitarrile, esineb endistviisi ja ei ole unustanud ka sporti. Meenutab Kalju terasmaa. Akordi laulmine ja, ja see on olnud minu niisugune noh. Mõnutunne sellest muusikast, kui üks akord hakkab särama ja särisema ja kui ta kõlab puhtalt ja kui ta, kui ta sulab ja kõik, ühesõnaga Need mõnud olid selle asja juures ikka ikka väga olemas ja ega seda lage ei, võib-olla ei saavutanudki, aga ikka sinnapoole me püüdsime, sellest. Sellest oli ikkagi väga hea mälestus. No te olite väiksed viisi vigurvändad ka, nagu selgus, sa oled seda meenutanud kunagi. Et kui lugu ei võetud vastu, hoidsid seda paar kuud oma laua, saatis, läksid, pakkusid uuesti, öeldi, näed, kvaliteedinihe. Jah, see on tõesti tõsi, nii, ta oli küll tõesti, me olime siis ühe loo lindistan selle pealkiri, nagu ma juba ütlesin, seal oli romantika ja me tegime selle loo siis linti oma arust tundsime, et noh, et ega siin enam palju meie paremini ei saa. Ja siis, kui me olime selle üle üle kuulanud ja parasjagu tuli ka sinna, Heli Lääts ja ja temalt me saime väga hea hinnangu selles mõttes, et ta ütles niimoodi, et ja et ma oleks väga tahtnud ka seda laulu laulda, aga noh, mind nagu ei ole enam mõtet. Nii et me oleme sellega väga rahul ja väga liigutatud ja väga meelitatud. Kui ta läks fondi komisjoni, siis selgus, et sealt öeldi, et noh, et ei, et noh, et taanikat toores ja, ja, ja noh, nad ei ole ikka lauljad ja ikka tuleks ka lihvida ja seda kõla ja kõik. Et ei, me ikka ei saa võtta, et las nad ikka harjutavad veel mõnda aega. Mina võtsin selle lindi siis kaenlasse ja tulin koju ja Kuu aega ta seisis ja otsustasime, et noh, et meie sellest niikuinii paremat ei saa, andsime ta siis uuesti fondi komisjoni ja siis nad kuulusid selle ülejäänud oh, teine asi, vot nii, peab olema üks laul lauldud ja, ja see läks fondi ja see muidugi rahvas pani oma hinnangu selle juurde. Ja see tähendab, et seda muusikat laulda, mida meie soovisime selleks eelkõige sünkovi tunnetust selleks oli vaja noh, vokaalisulamist ja unissoni sulamist ja kõike sellist. Ja, ja kui meil oleks kõigil olnud hiigla vägevad ilusad hääled, siis siis kui meil kõike Eelnev oleks puudunud, siis poleks saavutanud seda, mida me oleks soovinud. Uno Loop, ega sa ei taha öelda, et sa oled saanud oma terad? Mehe sellise jonni ja vastupidavuse kvarteti aastatest. On need ei ole võrreldavad asjad praegu. Aga kahtlemata oligi peale seda jonni ja vastupidavust vaja. Sest kuidas me muidu oleksime jaksanud kõike seda teha. Aga see kvarteti meenutas, on noh, ikka ikka hingepõhjani liigutav praegu näed, kui paljud inimesed sellest praegu lugu peavad ja isegi plaat välja lastud ja see on tõepoolest täna minu jaoks täiesti üllatav. Eks me mingi etapi näitaja olime ja võib-olla võtsime ka Eesti kerges muusikas midagi kokku. Ja võib-olla oleme ka mingiks mingiks lähteetaloniks paljudele praegustele ansambli lauljatele. Olen kuulnud, et seda kuulatakse, öeldakse, et näed kõlastel päris ilusti kokku ja et tuli teil ju nii kergelt, tegelikult ei olnud see nii kergelt midagi. Aga milline oli üldse tänu sellele, võimalik, et me olime kõik ikkagi muusikamehed ja ja enam-vähem ühe ühe stiili mardajad tolleaegse džässi ja sving stiilikummardajad ja meil oli maailmas väga palju häid eeskujusid. Ja tänu sellele, et meiega tegid tööd head head mehed. Eestist võib nimetada kohe Uno Naissood, kes oli juba eeltöö ära teinud ansamblis Swing klapp omal ajal, kus mul oli au mängida. Ja siis no Emil Laansoo sisestas Raadio estraadiorkester tolleaegse dirigendi juhatusel ja sattusime kuidagi heasse ringi, õigemini nii me olime selles ringis juba sees ja märkamatult me tegime nendega koostööd. Ja see andis niisugused kandis päris head vilja. Raivo meenutasite Swing klapi aega ja see oli tõesti viiekümnendatel aastatel meie svingi ja džässialuspanija ütle paari sõnaga, seal olid lihtsalt kummardus nendele inimestele. Ja praegustest tuntud nimedest olid seal niisugused mehed nagu Uno Naissoo siis mitte muusik, teadlane, Ustus, Agur. Laulja Herbert krutab. Laulja hilja Hollas. Saksofonimängija praegu minu arvates minu minu teada tegutsev eesti vanim saksofonimängija Aavik Kalju teras oli tol ajal veel poisikeseohtu, mängis seal trumme. Aleksandr Rjabov käis sealt läbi siis helilooja Ülo Vinter mängis kontrabassi algusest lõpuni. Heldur Karmo oli selles ving klapi, tolleaegne literaat ta pidas üsna selgelt arvet selle asutamisest. Kuni kuni selle ajani minu teada, kus ansambel olude sunnil lihtsalt lagunes. Karmo muidugi üks selle ansambli asutajaliikmeid, eks seda vaimujõudu ja seda muusikalist haridust olen ma just ammutanud nendest eelmistest koostööpartneritest, nagu seda oli kvartetis. Eri Klas, Kalju terasmaa, Arved Haug, sealt oli midagi, mis on siiamaani jäänud ja aidanud mind siis tolleaegne swing, klapp oli ju minu jaoks täielik konservatoorium. Seal olid niisugused Eesti kerge muusikamehed koos nagu noh, räägime ikka alates suuna naissoost ja siis alla pidi. Ja eks see on jäänud mulle siiamaani selliseks ammendamatuks allikaks. Eri Klas, kui sa nüüd lased oma mälusopis edasi-tagasi, meenutad neid esinemisi, kontserte, tahaksid sa mõnda ülesastumist korrata? Taas? No ma vabandan, et ma ütleksin ahnelt, et ma ahned tahaksin elada veel seda aega, need olid kaunid ajad ja tore, et nad olid sellised, ma mõtlen, et materjal on heaolu ja mammona ja ja kõik muu ei saaks iialgi korvata seda õnnetunnet. Vanasti olime õnnelikud, kui meil oli jalgratas praegu alla mersu. Ei õnn ei tule uksest sisse. Laulusõnadki ütles, et on, mul ei ole vaja veenatega maja. Vaata sellega on niisugune tunne, et see õnn oli määratu haaramat selles kontaktis selles õhkkonnas sellest sõprade ringis selles muusika bulisise rütmis, sellest, millest me nii palju saime. Ja selles mõttes on sess tegelikult igavene. Me ei näinud seda otsima, mul oli õnn veeta õhtuid ei pruugi hekiga Ella Fitzgeraldi ka kui nad olid juba väga vanad inimesed. Ja jagada nendega kontserdi poodiumi Los Angeleses ja nägin, et nad olid noored tänu sellele muusikale ma ütleksin, et meie nii-öelda see rätsepmeister et oli esimeses järjekorras terasmaa, tema oli niisugune nagu raamatupidaja kogu aeg, me peame ikka veel ühe läbi tegema ja ja vaata, et sa tuled ja. Tema härra võttis seda asja ehk kõige suurema täpsuse südamega ja ja kui nüüd jälgida ka tema enda vokaalse saavutusi, ta on alati hoidnud ennast tagasi laulnud tavaliselt ainult et olgu siis need vanasti Helgi Sallo või Els Himma või, või Marju kuudiga. Kuid ta oli range distsipliini mees meie kvartetis. Võib-olla kõige professionaalsem meist kõigist oli Arvi Haug, sest tema oli ju tegelikult ameti poolest laulja, sest ta laulis raadiusega, koorib bassirühma vedav hääl. Uno Loop oli looduse anne, kellel oli ütlemata meeldiv tämber millega ta võlus nii naisi kui muid kuulajaid. Ja oli selline, noh ma ütleksin isegi minule ta oli selliseks eeskujuks, oli minust 10 aastat vanem ja ma nagu unistasin, et vot selline peakski mees olema. Ta oskas sõita autoga, juhtida autot, oli boksia sõudja kena väljanägemise, mehelik ilusti. Kunstilises küljest oli siiski, ma arvan, kõige nõudlikum meist, Kalju, ma olen võib-olla ehk liiga sentimentaalne. Ja ma ei pea seda halvaks. Hooneks öeldakse, et meesterahvas peab olema tugev. Jah, ta peab olema tugev tugeval riskantsem. Hetkel ta peab olema kaitsja ja perekonna eest seisja ja õiguse eest seisja. Kuid Ma ei häbene nutta. Kui ma kaotan, vaata see inimese. Ja ma ei häbenenud ja pisarad laste ka siis, kui muusika mind nii võluv. Ja ma ütlen ausalt välja. Kuulsin neid võtteid, olin ma ütlemata tänulik nendele, kes selle plaadi tegid. Minust nad äratasid sedasama tunde, valasin pisaraid, mõtlesime meid laulmas.