Tere päevast, te kuulete saadet argipäev. Ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on sedakorda oma seitsmendal toimumise korral jõudnud Tallinn koju. Stockholmist jõuti koju eile hommikul. Ajad on muutunud ja Esto Stockholmi päevadel oli siit-sealt kuulda võib-olla mitte isegi nurinat, vaid lihtsalt niisugust arvamust. Et seekord Nestor pole enam üldsegi see, mis see oli 1980. aastal Stockholmis või isegi see, mis oli 1992. aastal New Yorgis. Midagi pole parata, seitsmendad ESTO päevad ei ole tõesti enam need, mis olid varem, sest inimestes elab ikka edasi endiste aegade ühtekuulumist, une tegutsemistahe, mure ja rõõm Eesti pärast nagu mingi eriline oreool, mis nüüd pärast Eesti iseseisvumist on ehk oma endist kuju arvatavasti minetamas. Sellest küll kahju olla, ka midagi pole parata, siin pole ka mõtet ühtlasi otsida ja neid arvatavasti ei olegi. Aeg on oma töö teinud. Ja nüüd seitsmenda, seal küsitakse ikka, kas toimub kaheksas ESTO või mis üldse sellist vestlust saab. Ja küsitakse ka, kuidas välis- ja kodueesti peaksid nüüd edasi minema, et kuidas, kas peaksid olema eestluse ja rahvuskultuuri edasikandjad välismaal? Siin on mul nüüd üks tsitaat, mida ma tahaksin mitte lugeda, nimelt väliseestlane Robert Kreem on olnud juhtivalt tegev paljudes pagulaseestlaste aktsioonides, sealhulgas ka 1957. aasta esimeste Põhja-Ameerika eesti päevade ja 72. aastal Kanadas Torontos toimunud esimeste ESTO päevade algatajaid ja esimees. Ja Robert. Tema on öelnud, et eestlaste põgenike põlle vananemine, nende järeltulijate suurearvuline segunemine, asukohamaade inimestega ja Eesti vabariigi taastamine on kolm suuremat tegurit. Miks peaks oma elukorraldust välismaalt erasemalt vaatlema ja selleks vajalikke samme astuma? Palusin tänasesse argipäeva saatesse, kui nii võib öelda, siis kolm tähtsat eestolast vähemalt ütleme siis nendest paljude hulgast kes on eestot juhtinud ja, ja kes on ütleme, ideid pakkunud ja kes on nagu eestvedajad olnud. Need on ESTO 96 Rootsi peakomitee esimees Sven Hanson Rootsist Ülemaailmse Eesti keskkonnas, riigikogu esimees Ülo Anson Ameerika ühendriikidest ja Kanada eestlaste kesknõukogu esimees, Laas leivata. Võib-olla alustaksime sellest, millega ta muidu üldse väljaspool eestot tegelete oma tavalises nii-öelda argielus. Mina tegelen nii ühes Rootsi ettevõttes, mis on Rootsi maanteeametis ettevõtte ja mis ainult nii-öelda tegutseb välismaal ja järelikult siis see välismaa, kus mina tean, kus on Eesti lihtsalt, ma olen rohkem Eestis, Lätis, Leedus ka, kui peamiselt ikkagi Eestis ja seal ma tegelen Eesti maanteeameti teeniaskonnaga kolada nendele koolitust ja uuringuid maanteede alal. See oli siis Sven Hanson ja Elo. Praegu momendil ei tegele eriti mitte midagi, olen juba hulka aastaid täpsemalt neli pool aastat pensionil olnud, kuid ameti poolest olin elektriinseneri ja teine on, et ta oli mulle sõjavägi ja laas leivad. Olin aastaid Kanada suurima ajakirjanduse kontserdi juures, aga nüüd olen palgatud eestlaste kesknõukogu Kanadas. Esimees Teie, ESTO on siis ilmselt selleks korraks lõppenud, ehk teie töö Stockholmis on tehtud ja nüüd Tallinnas olete te tegelikult vist? Ma arvan, et Esto külalised, kuidas teile tundub, kas istu ikka võib-olla kahepaikne, olete te sellele mõelnud? No mina ütleksin hoopis niimoodi, et ta ei ole kahe paiknevaid, ta on kui ESTO korraldada. Stockholmis, nagu oli kavandatud juba neli aastat tagasi. Oleks väga naljakas olnud, kui see oleks reisi üle Läänemere Eesti teinud, sellepärast et minu meelest see on ikkagi see rattarumm, kuhu need kodarad kõik kokku jooksevad. See on ikka see meie kodu, Eesti ja kui ta iseseisvaks on saanud, see oleks väga imelik olnud, kui me oleks väljapoole 300 kilomeetrit, ainult eks ole ja oleks viinud, korraldanud Stockholmis on need asjad ära ja siis oleks igaüks oma koju läinud. ESTO-dega on lugu nii, kas ta kannab nime või mitte, aga väliseestlastel jääb siiski mingisugune üritus ka edaspidiseks, vähemalt aastal 2000 on meil praegu mõttes korraldada ESTO või rohkem võib-olla ehk põhja Ameerika päevad Torontos või ütleme, üldiselt Kanadas loodetavasti Torontos ja naine midagi selle vastu, et kui meil Esto hargneb selliselt, et väliseestlaste pidustused on aastal 2000 Torontos ja näiteks aastal 2002 ja võib-olla isegi aastal 1998, need on Tallinnas Eestis kas laulupeona või mingi muu väliseestlastega olete näol. Ja tõepoolest, seda oli kuulda juba ammugi, et Toronto palub eestlasi taas Kanadasse. Laasleivat jah, ma usun, et Toomas Metsala on seda kordumatu juba ütlenud, ta on sihtasutus Eesti päevade esimees kes võtab korralduse enda oma hoolda ja tõesti järgmine suur ülemaailmne pidustus, võib-olla Põhja-Ameerika raamides. Aga kõik on selle kutsutud, toimub 2000 Torontos. ESTO annavad ka meile noortele teatud vaimse süsti ja kuule tabeleid siin Stockholmis koos ülemaailmselt. See ongi tähtis meie noortele. Olles siin Stockholmis, ma nõustun Sveniga, oleks naeruväärne, kui oleks külastanud ka Tallinnat, nii et et Stolkumis olles istun kahepaikne aga Torontos olles natuke raske laines avatuse samaaegselt samal nädalal korraldada. Selge pilt, ma tsiteeriksin veel kord Robert Kreemi esto idee algatajat. Meil pole pagulaseestlase kultuuri, meil pole põhjust idealiseerida väliseestlust. Oleme rääkinud ja tegutsenud Eesti eest siis, kui kodumaa eestlane ei saanud enda eest ise rääkida. Me pole eestlaste vahel vahet teinud, ükskõik kus nad ka elaks. Ka ESTO-d ei ole ainult läänes elavate eestlaste üritused, vaid läänes arendatud üld-Eestilise tegevuse vorm. TÖÖ mudelile on kasutatav ka Eestis või Ida eestlaste keskel Venemaal nuia seitsmendad ESTO päevad kõiki meestlased koju ka ida ja lõuna poolt. Kas te muidu olete põhimõtteliselt kremliga selles osas esimese osaga, võib-olla ma ei ole, meil on pagulasskulptuur tahes-tahtmata meil on, siis me oleme üles kasvanud erinevates ühiskondades ja meie Eesti eest ja Eesti paguluskonna kultuur on siiski erinev. Akadeemia akadeemikud on veel nii täpseid uurimust selle kohta teinud, aga ta on ja ma usun, et me kõik nõustume sellega. Aga et me oleme ühesed, samad eestlased, absoluutselt õige, peaks, seda on kali tihti varem öeldud, ei ole ju pagulaseestlaskond ja koduma eestlaskond, vaid välismaal elavad eestlased ja kodupinnal elavad eestlased. Ma lisaksin natukene teise variandis juure ja see tegeleb võib-olla ehk teataval määral ühiskonna teadusega. Ja fundamentaalselt on see niiviisi, et inimene, kus ta on üles kasvanud ja elanud, on oma ümbrust see produkt. Nii on eestlased ikka eestlased, Kanadas erinevad Ühendriikides erinevalt Austraalias erinevad Rootsis erinevad, aga meil on väga tähtis rõhutada seda ühtekuuluvust ja eestlast. Ja see üks vajadus, mis lihtsalt nõuab eestlaste kokkutoomist majanduses ulatuses, et kui nii võtta võib-olla teravaid nurki ära lihvida Pealt, kui eestlane hakkab kujunema natukene teiseks, kui me loodame. Tähendab, aga tähendaks ühtlustamise protsess, on need ESTO päevad või kultuuripäevad või ülemaailmselt eestlaste kokkutuleku võimalused, lihtsalt Sven Hanson, ma ütleksin seda, et see Nana, nimetatud pagulasvõi, väliseestluse kultuur on Rootsis ju kuidagiviisi peaaegu kadumas ja see on paradoksaalselt küll nii, sest stati nii tohutult lähedal. Et kui mina hommikul otsustan, et mina lähen nüüd õhtul kinno Tallinna, siis ma istun seal juba kinos, eks ole, see on ja ma olen ka seda teinud, muide tähendab, see tähendab seda, et, et meil ei ole mingisuguseid probleeme niimoodi nagu võib-olla Kanadas ja, ja, ja Ühendriikides alles hoida oma kultuuri selliselt, olgugi et meil on see ka olemas, aga tähendab, ta on kadumas, kuna meie inimesed on palju-palju enam kui kuidagiviisi eestlasega integreerunud. Me oleme Eestilt rinne lääne poole ja tagala ida poole. Ma mäletan, et Sven Hanson kordas ESTO Stockholmi päevade jooksul üsna mitu korda seda motot, müts maha Eesti mineviku ees ja käised üles Eesti tuleviku nimel. Nüüd muidugi niisugune küsimus, et kas mütsi mahavõtmine tähendab ka võib-olla ehk mingisugustel lepitust või leppimist, et kas leppimisest on üldse mõtet rääkida, on ju räägitud, et eestlased ise omavahel läbi need, kes elavad kodus nii-öelda ja need, kes on välja, pole rännanud. Ma arvan seda, et just see 196 võikski olla see ütleme, see instrument või, või, või see, see riist, mis selle selle noh, need erinevused. Ta kaotab minu meelest eestlase kõigepealt on niimoodi, et eestlased ikkagi kuluvad kokku, muidugi me oleme igavene riiakas rahvas, kus on ikka kaks või kolm eestlast, koossageduskõlarid omavahel, eks ole. Aga, aga põhiliselt ma ei tea, minu meelest on väga oluline, et me hoiame kokku, meid ei ole nii palju, ma nende üks miljon on ja me oleme laiali pillatud üle terve maailma. Minu meelest on väga oluline just see. Tähendab, käisid üle Eesti Eesti tulevikule ka eestlase püha kohus, ükskõik kus ta siis ka ei ela, on tähendab, Eesti ülesehitamisele kaasa aitamine. Ja mina leian seda, et me peame ära kasutama seda potentsiaali, mis igal pool maailmas olnud ja mitte vaatama viltu ühe teise peale selleks sellepärast et see võib olla nagu rikub seda asja natukene ära. Aga potentsiaal igatahes on, sellest oli ka juttu nüüd Stockholmi päevadel. Tingimata siin tuleb üks väike aspekt juurde, mis Tillu just ütles olla abiks Eestile ainult organiseeritult, üksikisik lihtsalt ei suuda midagi ära teha ja vahvad üksikisikud olemas, kes tahavad nii palju teha, kui, kui nad suudavad väga organiseeritult, me saame palju-palju rohkem ära teha kui, kui individuaalselt ja selle tõttu meie. Milline ühiskond välismaal Kaavermusi tähtis, organiseeritud energiline, entusiastlik ühiskond. Te laas leivata ütlesite, stsena Dillon on, ma pean ära seletama kuulajatele, mida see tähendab, seepärast ma lihtsalt ei öelnud, et tegelikult Sven Tillu Hanson on Eesti 90.-te uus Rootsi peakomitee esimehe nii-öelda nimi, mis on ka tema rinnas. Aga võib-olla ära andused ise seletab ära, miks see tillu on tulnud ja kuskohast on tulnud. Tähendab, ma võin seda lihtsalt seletada, minu vanuses on poiste nimed tihti palunud Sven ja kui me Rootsis ma olen väga palju tegelenud noortega ja tegelen praegultki veel noorte noorte kasvatamisega, kaupluses seal oli meie üksuses oli kolm Swanni ja no kuidas neid eraldada ükseisvenniks ükse väikseks fänniks. Ei, see oli üks väiksem vend veel alles seal, mina. Järelikult mina olin see tillu, Sven, lõpuks kadusse Sven sealt eest ära ja ma pean ütlema, et üle maailma tuntakse ainult ühe nime, nimelt tillu ei ole eesnime, ei ole liignime. Selge nüüd tuleksime tagasi selle küsimuse juurde, mille me siin enne püstitasime nimelt eestlaste omavahelisest läbisaamisest, millest on räägitud muidugi ka ilmselt teil asukohamaades ja nii Eestis niisuguseid jutte, mida võib-olla alati ei peakski rääkima, et kuidas see võimalik on, et eestlased omavahel läbi ütelda mõne sõnaga, millest need niisugused lahkhelid on tekkinud ja millal tekkisid, et üldse millegi põhjal hakata tüli ajama. Ma ei ütlegi, et see kogu see eestlaste omavahel läbikäimine, ülejäänud, mitte seda, kuid ikkagi seda alati hõõrutakse nina alla, ükskõik kas siis ühele poole või teisele poole. Mina kui me räägime nüüd loris või välismaal elavate eestlaste töö, siin on ka organisatsioonid ja isikud, kes ei ole omavahel üle aastate läbi saanud, osaliselt ahjud, mitmed hiigo, individuaalliigub hoius on siin mängus teatud ideoloogiline hoiak on siin mängus teatud ajal looline taust, kes oli, kelle poolt? Vaba Ajal on siin mängus, et mitmed asjad on organisatsioonid, kes pretendeerivad teha samu asju, olla samu, samas juhtivas positsioonis. Et ma ei usu, et siin on üks tegur, mis on ajanud teatud inimesi omavahel nagu tülli, aga need tülid ei ole ka mitte nii suured tülid, neid on alati ka Ülatatud. Mida Ülo Anson ära, kui ma võiksin öelda seda meie eesti veteranide Pennal, siis jah, võib-olla ehk leppimatust on siin kaunis tugevalt märgata. Loodetavasti kunagi saame sellest üle, võib-olla ka mitte. Ja väljaspool. Me oleme klassifitseerunud meie teise maailmasõjaveteranid, korpuse veteranid ja need, kes selliseid sakslasi vormis diviisi veteranid. Ja siin on raske küsimus, sest ka korpuse koosseisus oli veterane mitmeid lõike ja need, kes olid karistuspataljonides teadja, suritsiaali olid valve all, tegid tööd, kuigi nad võisid olla punaarmee vormis. Tõi tegelikult nad olid vangid ja aga on ka korpuse liikmeid, kes ei ole just häid asju teinud. Mis puutub eesti rahvasse üldiselt sama võib aga julgesti öelda ka ütleme okupatsioonivõimude kohta ka, kes eesti rahva kohta midagi head korda saatnud ei ole, aga samal ajal diviisi veteranid osa, kas võin päris kindlalt öelda, et mingisuguseid kuritegusid ega, aga ebasündsaid asju ei ole huvitatud Eesti maa ja rahva vastu, kuidas teie seade kulges varem rääkinud sellest, aga ma ei taha oma tagapõhjast kunagi eriti palju rääkida. Ütlen vas niiviisi, et no väga tagasihoidlik sõjakäik lõppes, kuuendal oktoobril neelab neljanda aastal Saaremaal Sõrve rannas kus menu automaatpüssilaskemoon kraadid jäid uba külla ja ma kunagi loodan sealt perelt Leida tagasi küsida, kuna talle seal on ta minus ära lõppes, siis ära juba. Ja nüüd te saate küsima minna ja kui aega on loodetavasti selle naljatembu ma teen kunagi ära. Rahvuskongress on olnud ikka kultuuripäevade, võib-olla selles kavas ainus rahvuspoliitiline osa ja see on aga kõikidel eestlastel väga olulist niisugust ka poliitilist rolli. Ja rahvuskongress on, kui ma eksi, siis te võite mind parandada minu meelest alati enda ette seadnud niisuguseid küllaltki otsekoheseid ja väga julgeid eesmärke, ülesandeid üks nende hulgas oli ka see, et nõuti ja taheti jõuda. Noh, ütleme siis asukohamaade valitsustele aga üldiselt väga laialdase rahvusvahelisele tasapinnale selle nõudega, et Eesti saaks vabaks. Et okupatsioon lõppeks Eestis ja et Nõukogude Liit lõpetaks Eesti, hukkub meerimise. No ja nüüd on siis see aeg, nagu öeldakse, muutunud täiesti vabaks saanud. Kuidas te võtaksite kokku just Stockholmi ESTO päevadel toimunud rahvuskongressi põhilised jooned? Sest et see kongress oli ikkagi arvatavasti natukenegi teistsugused kui need eelmised on olnud teemad? Diskussiooniks olid täiesti erinevad võrreldes varasemate rahvuskongress asjadega ja võiks öelda Ühe lausega teemad tegelesid peamiselt Eesti väliseesti kodueestlaste suhtlemisega, suhetega ja läbikäimisega üldiselt, kas meil on probleeme, kui need on mida oleks vaja teha, et need lahendada ja nendest üle saada? Põhiliselt on põhjust arutada sellistel kongressidel Välis-Eesti probleeme, me oleme Nemad ja kuidas, mida me koos saaks ka ära teha ja see on hea, ütleme meie hulgast isolatsioonide tulevik ja kõik. Me organiseeritud eestlase tulevik on väga-väga tähtis, kuidas säilida eestlastena, kuidas, kuidas lastele nii-öelda lastele eesti keel alles jääks, niisugused probleemid on kah, kindlasti olid kavas ja, ja mina leian, et need on ka väga tähtsad, sellepärast just see aspekt jääb ära, et nüüd nõuda Eestile vabadust ja, ja kõike seda, aga samas Eesti on ikkagi meie südames, tunneme ikkagi mureta pärast ja ka rõõmu. Just nimelt kongressi resolutsioonid-s on kirjas ka mõned punktid, mis puudutavad just noori, sellepärast et noored viivad seda eluga väljaspool Eestit edasi ja peavad seda viima. Ja siin on mõned punktid, ma võiksin sind ka kuulajate jaoks ette lugeda, rahvuskongress tunnistab, et eestluse ja rahvuskultuuri edasi kanda eksvälismaal on meie noored noorte kasvatamiseks. Eestlasele tuleb pöörata jätkuvat tähelepanu. Rahvuskongress peab oluliseks kutsuda üles laste vanemaid noorte jätkuvaks. Me oleme selleks eesti lasteaedadesse, koolidesse, suvekodudesse, pühapäevakoolidesse, skautide ja gaidide ridadesse, rahvatantsu rühmadesse, laulukoorides ja nii edasi. Ja viimane punkt selles osas on rahvuskongress kutsub üles noorteorganisatsioone rakenduma ühiskondlike ürituste organiseerimiseks ja läbiviimiseks ja Tenet kongressi sõnavõtus väga palju juttu sellest, et mis keeldik kodudes kõneldakse ja oli juttu sellest, et kui vanemad räägivad eesti keeles lastega, siis lapsed räägivad, saavad aru nii, mis keelest, et mis jutt on, aga, aga üldiselt räägitakse vastu siis kas Rootsi või või inglise keeles. Ja ma mäletan, et laas leivat rääkis just sellest samast probleemist oma ettekandes rahvuskongressil. Ja ma usun, et see keeleoskus nooremate hulgas on tingitud rohkem perekonna olukorrast. Kui vanemad ei räägi mitte noortega eesti keel, siis eesti keel kaob. Kui palju vanemad saavad seda ette dikteerida? Noortele son küsitlev tööst ei tea aga meil meil Kanadas fenomen ja ma usun, et seal, samuti Rootsis ja USAs, kus üle 80 protsendi noortest abielluvad mitte-eestlastega üks osa nendest segaabieludest ja nende lastest tulevad jah, kehvad Eesti täienduskoolis võtavad osa Eesti skautluse nende edasi üks väike osa. Ja kui me rääkisime, et Eesti perekond ja Eesti ühiskond kasvaks kanalasse, et see 80 protsenti ei kaoks mitte Eesti ühiskonnast eemale. Aga aga meie ei ole veel leidnud vastuse, kuidas seda seda suunda muuta ja ma ei tea, kas isegi sära, Robert Kreem oskab neid vastuseid leida. Temal on endal väga tublid olnud Eesti noored, kes räägivad eesti keelt ja ja lapselapsed samuti, aga mis juhtub peale sedasi on meie ei oska sellele vastust leida. Kas te tunnistate, et see keeleküsimus ikka küllalt oluline, et kogu see nii-öelda see masinika edasi käiks ja välja ei sureks ja minu meelest on ta päris põhiline kohe. Aga meil on, Rootsis on ju jällegi üks huvitav olukord, Eesti on niivõrd lähedane, need noored käivad ju ka väga palju Eestis. Ma pean ütlema seda, et Rootsis on välja kujunenud üks selline või noortegruppe, kes omavahel absoluutselt raudselt räägivad ainult eesti keelt ja seda päris sihilikult kohe mitte keelt kaotada. Need ei ole mitte palju. Võib-olla, aga see rootsi keel rääkimine omavahel, see on märgatavalt vähenenud peale seda, kui Eesti sai iseseisvaks, sest meie noored käivad väga-väga palju Eestis. Ma mäletan, et suursaadik, nii milliste vist rääkis sellest samast probleemist seoses internetiga tegelikult interneti kaudu oleks võimalus ka nii välis- kui kodueesti noortele vahel suhelda ja leida lähemaid kontakte, vähemalt siis, kui see inimene isegi loeb seal välismaal selle informatsiooni eest. Ta inglise keeles, siis ta vähemalt saab ühe astme võrra lähemale, kui oleks see võimelised üleüldse mitte midagi kuskilt kätte ei saa ja isegi siis oleks võib-olla veel see isegi andestatav, kui ütleme, kodudes räägitakse üldse eesti keelt, noh, mis siis ikka, et aeg läheb ja teeb omandit töö. Aga see oli üks võimalus tõepoolest ja seda praegu võimalik kasutada. Ja mis veel kongressi puudutab, siis minu meelest kongressil arvati, et on oodata niisuguseid teravaid sõnavõtte Eesti aadressil ja neid ka oli, kuidas teile jäi mulje, millega välispraegu rahul ei ole, kui see kõik kokku võtta? Tõsine asi on korruptsioon millega väliseestlane tihti kokku ei puutu välismaal mitte väliseestlane, välismaal elav eestlane, millega ta kokku ei puutu. See on temal võib-olla kõige valusam asi näha. Aga võib-olla ta isegi ei tea, mis see taust on. Korruptsioonitaust number kaks on ma tea, mõned mõned väliseestlased või välismaal elavad eestlased oleks võib-olla näinud teist sorti valitsus praegust nõudeid, et välismaal elavad eestlased on võrdlemisi konservatiivsed inimesed ja pooldavad tihti ideoloogiliselt parteid, kes on, on enda väga tugeva antikommunistliku hoiakuga välja tulnud kampaaniatele ja nõnda edasi. Ja nii, et see on võib-olla number kaks, aga üldiselt ma ütlen täitsa, üldiselt üldiselt välismaa välismaal elav eestlane on uhke selle üle, et tema koduma all elav sugulane või sõber on oskanud Eesti riiki nii kiiresti ja nii osavalt üles ehitada. See on ikka number üks, tema vaatab Eesti peale esialgu ikka positiivselt ja mitte negatiivselt. Ma lihtsalt praegu teeksin väikse paranduse või täienduse, et noh, et kui me räägime väliseestlast, siis me ikkagi mõtleme, välismaal elavad eestlased on võib-olla lihtsad, oma kõnes lühendame seda sõnaga, me kõik teame, millest on jutt, et me lihtsalt sisuliselt ei ole siin eksinud. Aga mida teie arvate? Ma ühinen härra läivatega selles küsimuses, korruptsioon on meil kõige rohkem murettekitav probleeme Eestis. Ja tahes-tahtmata puutume sellega kokku ja see ei ole mitte üksinda, võib olla nii finantstehingute pinnal, see on võõrandatud varade tagastamise-ga seotud ja see on väga laialdane ja meie lame, võib-olla päris kaugele Eestist nagu Põhja-Ameerikas. Selline asi on lihtsalt meile ette kujutamata, vastuvõtmatu ja selle võrra ta häirib. Me ikka veidi rohkem. Tõepoolest masin tsiteerinud mõningaid väljavõtteid kongressilt. Siin on rääkinud Aho Rebas, Jöteboris, samamoodi korruptsioon, punkt üks, Sis propagandistlikel saamat ajakirjandus siis petturlik, saamahimuline ja saamatu, ärimaailm. Ja bürokraatia ja korralagedus. Ja ma loeksin Te veel ühest ettekandest paar rida, nimelt Tiiu Krull Simmul Austraaliast ütles oma ettekandes. Nii. Meid huvitab eriti rahvuspoliitika, tunneme muret kodakondsuse küsimuste üle rahvustunde ükskõik hoiaku suhtes, meie riigi kannatuste ja rahva genotsiidi, mälestuste, pea, mahavaikimise ja meie ajaloo jäädvustamise puudumise pärast. Eesti talu kui meie rahva iseseisvuse tugisamba madalseisu ja Eestis valitseva kuritegevuse pärast ja nii edasi. Eesti riik seisab ikkagi kuristiku äärel. Meie ei tohiks aga iseseisvunud Eesti riigi juhtimises väga raskes ja keerulises olukorras siiski ülikriitilised olla, kuid seal peaksime olema valvel, et juhtimine kulgeb Eesti vabariigi ja tema rahva huvides ning võõrad jõud meie olukorda ja nõrkusi ära ei kasutaks. Ega meie juhtkonda oma huvides ei mõjutaks. Muide just nimelt rahvuslik julgeolek kujunes Seitsmenda rahvuskongressi üheks peaküsimuseks. Kas kõigepealt tagasi selle eelmise probleeme ei ole? See korruptsioon on ju täielikult, ma ühinen eelkõnelejatega. Ja siis on ka selline lugu, et sellele saaks väga kergelt panna punkti korraliku seadusandluse, aga see seadusandlus sellega oodatakse ja võib-olla just sellepärast, et paljud, kes, kes seal vastutaks selle seadusandluse eest ise võib-olla on kah kuidagiviisi nii-öelda segatud sellesse korruptsiooni ja see on just see jubedat valu tähendab seda näha ja konstateerida. Teine asi on see, mis mis võib-olla on kah mind või häirinud, tähendab, meie välismaal oleme tohutult rahvuslikult häälestatud, tähendab sellepärast Eesti on ikkagi olnud meie südames ja jääb sinna edasi. Küsimus on vahel, et kes on Eestis juhtivatel kohtadel. On ka, kas Eesti on ka nende südames, vahel ma kahtlen selles ja nüüd siis ikkagi sellest rahvuslikust julgeolekust, sest seda rõhutas president, et Eesti olukord ei ole üldse nii hull olnudki. Ebakindluse mõttes ja praegu see palju hullem kui kaks aastat tagasi nimetasin veest kongressil ka seda, et kui kellelgi on kahtlus Eesti rahvusliku julgeoleku küsimuse suhtes siis võiks tutvuneda lugeda Boris Jeltsini kirja Bill Clintonile. Veidikene enne 20 viiendat konid. Kui presidendid Meri, Ulmanise, Brazauskas, küllatased belgletoneid, siis Jeltsini keri otseselt ähvardav ja ei olnud mingit kahtlust, et kirja eelviimases paragrahvis ähvardas sõjaliselt sekkuda. Kui Eesti, Läti, Leedu peaks mõtlema ka teoreetiliselt NATOga liitumise. Samad sõnad, ma usun, et südames ei olnud mitte ainult noh, Eesti tulevik, vaid, vaid riigi julgeolek, kuna olime okupeeritud 50 aastat ja see on ikka väga-väga lähedane küsimus ja sellel küsimusel saame siiski ikka mõjutada Venemaailma valitsusi et hoida Balti riike fookuses poliitilises fookuses. Ja, ja meie näeme venet natuke teisiti, kui võib-olla kodupinal eestlased näevad seda, me kuuleme neid, meie oleme väga kursis, mis juhtub Moskvas, loeme väga-väga täpselt neid analüüse. Tänane ajakirjanikkude poolte pilt ida pool ei ole mitte meil nii selge. Tal võib olla praegust poliitiliselt stabiilne ja siin on jälle kohal. Aga härra Lebedev kujuneb võib-olla suuremakses suur venelaseks, kui me ette oleksime võinud aimata. Kas see tähendab seda, et meil on Eestis, võib-olla nähakse seda Venemaad natuke vähem vaenlasena potentsiaalse vaenlasena, kui Läänes nähakse? Ma usun küll, ma usun küll, ma isegi lugesin kuskilt hiljuti mäletad, et Nõukogude Liidu armee ja sõjavägi üldiselt ei ole võib-olla vead tegema? Ma kahtlen selles. See ei tähenda, et nad hakkavad kohe Eestit ründama, see on ka teisi vahendeid, kuidas balti riiki hõivata. Ja meie näeme seda võib-olla või teisest vaatevinklist. Kodupinnal elavad eestlased näevad seda. Te olete sellega nõus ja ma ühinen, las lõivadega siin. Ja selle kinnituseks, et olukord ei ole tõesti kiita või vähemalt võiks olla parem võttis ka VII rahvuskongress vastu resolutsiooni punktid. Nimelt kuidas rahvuskongress oluliseks, et Eesti vabariigi ja Vene riigi suhted rajaneksid 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule eelpunkt, kuid rahvuskongress leidis, et Eesti vabariigi liitumine Euroopa Liidu ning NATO struktuuridega oleks tõsiseks tagatiseks Eesti vabariigi iseolemisele ja julgeolekule selliseks siis oluline punkt, mida ilmselt oli vaja siis ka kongressi poolt kinnitada. Jah, seda küll, sest Nato struktuur sellisena, nagu ta sellisena on, garanteerib riigile täieliku julgeoleku. Aga samal ajal tee NATOsse ei ole mitte väga lühikene, nii nagu praegu ette näeme, on tuleval aastal ukseavale no vast ehk Tsehhile, Ungarile ja Poolale ja loodame, et järgneval aastal või aastatel selline võimalus avaneb ka Eestile, Lätile ja Leedule. Aga see ei ole garanteeritud ja palju pingutusi teha, sest nii mõningad meist me ei ole päris rahul Eesti sõjaväearenguga iga treeninguga, ütleme nii, mida meie näeme, me ei ole rahul, võib-olla see on hulka parem, kui me näeme, aga seal on küllaltki lünki sees. Et jõuda NATO tasemele välja. Ja üks huvipakkuv resolutsiooni punkt kongressilt on niisugune rahvuskongress leiab, et Eestiga läbikäimisel abistamisel tuleks rõhutada demokraatliku korra ja eraomandiõiguse kõige kiiremat taastumist ja okupatsioon enneaegsete seaduste tühistamist. Miks niisugune punkt siia eraldi on ja eriti lülitatud on? Ütlen oma vanad tavalised sõnad, ühe riigi tugevus on riigi keskklass. Kes on see keskklass, keskklass on kinnisvara omanik, majaomanik linnas, maaomanik, talumees maal, need on kaks tüüpilist. Ütleme isikud, kes loovad rehikäsk, lasi riigile tugevuse. Eestil on see välja kujunemata, kuna varanduste tagastame. Meil on täielikult viibinud ja need protsendid, mis meil varem öeldud on, ka on väga küsitavad. Varanduse tagastamisel, kui tagastatakse näiteks maa all maa peal asuv kinnisvaramaja maad ei tagastata. No mis see tähendab, see tähendab tegelikult mitte midagi. Ja, ja teiseks on huvide ristumisi korduvalt. Nii näiteks on, kui ma ei eksi, vist endine Tartu täitevkomitee esimees on väga tagasihoidliku kapitaliga, loonud seal kinnisvaraseltsi ja tegeleb kinnisvaradega ja takistab kinnisvarade tagastamist. Veidi lääne pool Tallinnat, see on vest. Meie prominentsem, suvitusrajoon, voli niiviisi, see on üks näide sellest. Ja teine näide on see, võib-olla Pille näide, kui mõni välismaa kodanik või kodanikuks lesk ei saa oma varasid tagasi sel põhjusel, et ta ei olnud Eesti kodanik teatud perioodil see on ka täitsa vale. Ja neid näiteid on küll ja küll ja küll osaliselt oleme suutnud lahendada. Saatsime väga tugevad märgukirjad üle valmis Eesti kesknõukogu poolt riigikogu esimehele, peaministrile, informatsioonis, ka vabariigi presidendile. Vastused tulid, aga tegelikult mis on sündinud, ei näita seda, see protsess on väga aeglane ja riisiklass, keskklass jääb nõrgaks aastate jooksul ja sellega ka riik võib nõrgaks jääda. Teiste sõnadega on palju inimesi, kes elavad välismaal eestlasi või mõtlen, on jäänud lihtsalt sellest varast ilma, mida nad kunagi omasid. Ja siin on paraku see protsess pöördumatu, nii-öelda masin on juba käima pandud ja see on teele läinud. Siin ei ole vist midagi parata, seas on õigus, mitmed orgando oma endise või iso varanduse tagasi saanud, aga mitmed on nagu rippuma jäänud. Ja see kompensatsioon, mis pakutakse varanduse eest, see tõesti ei ole võrdlev sellega, mille turuväärtusega varandus ise on. Ja nagu jutt, see on välismaal elavatele eestlastele oma kokkutulekuid ikkagi vaja. Ja kui enne neid ESTO päevi küsiti korduvalt ja, ja tehti igasuguseid, no selle kohta, et kas need päevadike toimuvad ja kas nad peavad taime või nad ei pea tänu või on hoopis aeg teine, nüüd pole üldse vaja siis kindel on see, et need siiski vaja on, vähemalt sellel tasemel, kui seda estonimena mitte kasutada, ükskõik siis mismoodi, aga Toronto kutsub siis nelja aasta pärast on ta kutsub nelja aasta pärast ja muidugi kodumaa eestlasi ka on onu siia juurde arvatud, mis skaalast Toronto ESTO päevad toimub, me pole veel, pole veel teada. Oleneb konsele, toimkonnas juhtkonnast, et kui palju nad suudavad ära teha, sest ma usun, et tillu on selle juures töötanud juba aastaid. Ja eriti viimased kuud on tal olnud võrdlemisi võrdlemisi niuksed paaniliselt kuud. Nii et see on raske leida ja seda mitusada inimest, et viia, ütleme, seitsme päevaline instu läbi, nagu varem on tehtud väga raske teha, kuidas te ise olete praegu rahul sellega, kui pidada silmas, kuhu poole see aeg ja kuhu pole suundumused ja kuhu pole inimesed liiguvad ja kuhu poole mõtted liiguvad ja kuhu poole eestlus liigub üldiselt, et üks suur joon on siin ja siin on Globaalse eestluse mõte. Olen selle laenanud kadunud professor Walter randilt. Eestlus hõlmab kõiki, eriti see on eestluse säilitamine kõikidel mandritel ja selleks on loomulikult ka Eesti abi vaja, et see sünniks näiteks keeltepäevadel näol või mingisuguste muude kultuuripäevade näol Eesti vabariigi pinnal. Ja niisama võime me olla abiks Eestile, kui me ise ükskõik kus mandril. Me asume, oleme tugevad. Meil on asukohamaades erinevused ja mina arvan selle tõttu, et on minu meelest väga oluline ja tähtis just pidada. Nagu varem on nimetatud, need, ütleme oma asukohamaapäevad nagu Rootsis on festival, mis toimus eelmise aasta sügisel. See on selle eestlaskonnale väga-väga tähtis. Ma kardan nimelt seda, et ütleme sina, Toronto ESTO-le on väga raske saada inimesi siit Rootsist ja samuti ka Eestis, sellepärast tekib ju küsimus, mis saaks, me peame Eestis eemale ja kaugemale sõitma, et tähistada midagi ülemaailmset. Meie arusaam on see, et see peaks ikkagi toimuma Eestis ja selle tõttu on võib-olla Idaranniku, Eesti päevade Lääneranniku Eesti päevad ja mis nad kõik on, Põhja-Ameerika, need on olulised, samuti on Rootsi ja ütleme see Eestimaal, mida ma nüüd nimetasin, väga oluline. Ja see annab noh, ta on kuidagiviisi õigem, ta on, ütleme, selle aja arengus. Me oleme sinna jõudnud, see on minu arusaam. Meie tuleme ja külastame Eestit liiguli ava tillutus täitsa õieti välja, et asukohaga maale, siis meil on vaja kokkutulekuid. Sest et Toronto on võib-olla ainukene koht, kus umbes 12000 eestlast on kontsentreeritud, ülejäänud maailmas lihtsalt ei ole seda. Meie näeme oma silmadega Torontosse ühte teatud väikeste ühiskonna teistes kohtades, seda pole üldsegi näha. Niisugune koht, kus seda saab näha, on Eesti pinnal. Nii et need need kohapealsed kokkutulekut ja, ja festivalid, üritused, peod, leid on lihtsalt vaja organiseerida ja hea, et see koht ratas on, kus nii palju eestlasi on ja seda tuleks hoida. Muidugi, aga see, see ühiskond paneb ja noored noored lihtsalt ei, ei, nii hoogsalt kaasa nagu pagulasalgaastatel. Kas puudub stiimul või on siin mingi muu probleem? Ma ütlen väga lühidalt, mugavus. Tahaksin niipalju öelda, loodan, et ma sellest kunagi naha peale ei saa, aga vähemalt osa neist ühendriikidest peavad Toronto Eesti Põhja-Ameerika eestikeskuseks. Kunagi võis sellena mõelda New Yorki ja nii edasi, aga Toronto on Põhja-Ameerika eestlaste keskus ja poliitiline raskuspunkt ja kuidas öeldakse, kangutamise kang on loomulikult Washingtonis, Ühendriikides? Ma ütleksin niimoodi, et see põlvkond, kes Eestist lahkus temale ja midagi maha tema mäletas seda Eestit selle eest, ta võitles hoopis teistmoodi kui seejärel tule ja kes on sündinud välismaal, tähendab, tal ei ole seda sama tunnetust, selle Eestimaa vastuolule, ta tahab ja ütlebki. Mõned maru eestlased ja, aga neid on ikkagi vähem kui ütleme, selles tegelenud põlvkonnas, kes kõik olid ju sündinud Eestist, põgenesid sealt, midagi jäi maha, midagi võeti meilt ära. See on see, mis on olnud stiimuliks ja seda kahjuks nende noorematel ei ole, sama ulatuses nad sündinud välismaal, nad on, eks ole, välismaa kodanikud rohkem kui nad, võib-olla need eestlased on. Ja tuleb märkida, et see lihtsalt paratamatus. Ison, sotsioloogiline protsess, nagu härra kreem ütleb, tähendab, ma mäletan kuskil, et Lenin ütles, et kui 30 aastat mingisugune selline seltskond välismaal püsib seal hästi käes. Me oleme üle 50 aastased, on läinud nii et me oleme võime uhked olla selle üle, et me nii kaua vastu pidanud välismaalt. See oligi tänane argipäeva saade esto lastega ja saates osalesid Eesti 96 Rootsi peakomitee esimees Sven Hanson Rootsist Ülemaailmse Eesti kesknõukogu esimees Ülo Anson, Ameerika ühendriikidest ja Kanada eestlaste kesknõukogu esimees Laas leivat. Kõike head kuulmiseni.