Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, üheksandast maist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu ratifitseeris Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Tegemist on sümboolse otsusega ja praeguses sõnastuses ei jõustu see dokument ilmselt kunagi, tõdesid parlamendis. Välisminister Urmas Paet tunnistas, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping sellel aastal kehtima ei hakka, kuid ta ei välistanud, et see võib jõustuda 2008. või 2009.-le aastal. Parlamentidevahelisel kohtumisel Brüsselis jäi kõlama seisukoht, et pärast Bulgaaria ja Rumeenia liitumist ei saa Euroopa liit enne põhiseaduse lepingu jõustumist enam laieneda. Eesti Euroopa liikumine kuulutas aasta eurooplaseks tänavu kirjanik Jaan Krossi, kes on oma teostega aidanud tutvustada eestlastele euroopalikke Väärtusi. Tallinna Tõnismäele pronkssõduri juurde tulid täna teises maailmasõjas nõukogude poolel sõdinud sõjaveteranid, aga ka need, kes nõuavad pronkssõduri teisaldamist. Eesti riigieelarve jätkab ka lähiaastatel jõulist kasvu. Näiteks järgmisel aastal on eelarve 18 protsenti suurem kui tänavune. Rahandusminister Aivar Sõerd rõhutas aga, et pensioni esimese samba rahastamise jätkamiseks tuleb sinna suunata kogu möödunud aasta ülelaekumine ja ka suurem osa tänavusest ülelaekumisest. Pärnus avati näitus, mis valmistab ette rahvusvahelist perfomance festivalil. Läti avaldab selle aasta novembris oma KGB agentide nimekirjad. ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete kohtumine Iraani tuumaprobleemi asjus lõppes tulemusteta. Iraan peab lahenduseks ühisettevõtte loomist Venemaaga. Ilm on meil sademeteta, sooja on öösel üks kuni seitse kraadi, maapinnal kohati kuni kaks kraadi külma. Homseks lubatakse sooja 16 kuni 20, rannikul kohati kuni 13 kraadi. Riigikogu otsustas ratifitseerida Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu nimetas seda otsust kõige olulisemaks riigikogu praeguse koosseisuajaloos. Vallo kelmsaar teeb ülevaate. Häältega poolt 73, vastu üks, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud ja seega Euroopa põhiseaduse leping ratifitseeritud. Dist 15. riik, kus Euroopa Liidu põhiseaduse leping on ratifitseeritud, Prantsusmaal ja Hollandis, lükati aga leping mullu kevadel rahvahääletusel tagasi ja sellisel kujul, mille üle riigikogu täna hääletas, ei jõustu see dokument ilmselt kunagi, tõdes põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Me peame selgelt aru andma ja peame nõnda ka ütleme, Eesti avalikkusele, et leppe sellisel sõna sõnalisel kujul jõustumine, nagu me täna langetame siseriiklikus tähenduses õigusliku kaaluga otsese on tõenäolisem kui selle leppe mingisugusel kujul muutumine või täienenud. Samal ajal ratifitseerimisseaduse menetlemisega Riigikogus toimus aga täna Toompea lossi ees meeleavaldus. Ratifitseerimine on Eesti põhiseadusevastane ja oma hinnangu peab andma kohus, leidsid meeleavaldajad. Enne riigikogu istungit astus Meeleavaldajate mikrofoni ette ka parlamendisaadik Igor Gräzin, kelle sõnul on tegemist lüürilise romantilise dokumendiga, mis reaalses elus midagi ei muuda. Eks seda põhiseaduse arutelu, ma luban teile, et seda hirmu antakse meile ikka ja jälle veel ja veel väga lihtsal põhjusel tõenäoliselt see lepe juriidilise dokumendi, mida mitte kunagi kehtima ei hakka. Prantsusmaa ja Holland on juba ei öelnud, tuntav vastuseis on ka Taanis, Suurbritannias, Poolas, Tšehhis, loetles euroskeptik Gräzin. Tema oli ka ainus parlamendisaadik, kes täna Riigikogus ratifitseerimise vastu hääletas. Ühtki küsimust ettekandjatele ei esitatud. Ratifitseeritava dokumendi sisu üle pikalt diskuteeritud. Toetame põhiseaduslepingu ratifitseerimist, kinnitasid Reformierakonna Sotsiaaldemokraatide Res Publica Kaia Isamaaliidu nimel sõna võtnud saadikud. Üks näide isamaaliitlased Andres Herkelile. Ratifitseerimise vastastele tahaksin mõelda, et meie alternatiiv ei ole kindlasti mitte Euroopa Liit versus iseseisvus vaid meie tegelik valik. Alternatiiv on iseseisev Eesti Euroopa liidus versus hall tsoon või Venemaa mõjuväli. Kuigi võimul oleva valitsuse koalitsioonilepingus on punkt, mis deklareerib, et valitsusliit toetab Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimist siis kahelt valitsus parteilt täna nii selgelt toetust kuulda ei olnud. Rahvaliitlane Janno Reiljan. Tänasel sümboolsel päeval võime astuda sümboolse samme võttes vastu sümboolse dokumendi, mis loodetavasti mõjub positiivselt Juhoppa Liidu integratsioonile arengule tugevnemisele. Kuid igal juhul annab siis meile täna positiivse enesetunde. Loodetavasti enamusele eesti rahvast. Ja keskerakondlane Olev Laanjärve, kes märkis, et võtab sõna vaid enda nimel ilma erakonna volitusteta See tegelikult ei ole ju lõpp, see on algus. Peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet andsid seoses Euroopa päevaga ning Euroopa Liidu põhiseaduse leppe heakskiitmisega riigikogus ühise pressikonverentsi. Sellest teeb kokkuvõtte Indrek Kiisler. Peaminister Andrus Ansip tegi leppe heakskiitmisega seoses avalduse, milles kinnitas, et selle sammuga näitab Eesti, et soovib kindlalt kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamises. Samas tunnistasid nii peaminister kui ka välisminister Urmas Paet, et lepe sellel aastal nii nagu planeeritud ei jõustu. Mõned räägivad ju, et justkui tegemist on surnud leppega. Et siis seda seisukohta ma kindlasti ei jaga, et kui vaadata kas või ka paljude Euroopa juhtide retoorikat ja selle muutumist viimaste kuude jooksul, siis neid, kes räägivad, et põhiseaduslik lepe on surnud, on järjest vähem. Selge on see, et selle aasta lõpuks nii nagu algselt plaanitud põhiseaduslik lepe ei jõustu, küll aga ma ei oleks üldse skeptiline, et see on võimalik aastal 2008 või, või aastal 2009. Ja siinjuures on kindlasti oluline, et kõik Euroopa Liidu liikmesmaad võtaksid põhiseadusliku leppe selle sisu suhtes selge seisukoha. See õigus on kõigil. Täna me oleme kuulnud seitsmeteistkümne riigi seisukohta. Kaheksalt riigilt seisukohta veel kuulnud ei ole, nii et kindlasti oleks hea, kui ka see seisukoht võimalikult ruttu saaks selgeks. Põhiseaduslik lepe on otseselt seotud Euroopa Liidu laienemisega. Viimasel ajal on Euroopa komisjon manitsenud Rumeeniat ja Bulgaariat, et viimased peavad ettevalmistusi kiirendama, et liitumine saaks toimuda esimesel jaanuaril 2007, muidu lükkub see edasi. Ma ei taha midagi öelda konkreetsete riikide kohta, kuid me kõik tahame ju, et Euroopa liit oleks tugev liit ja kui liitu võtta ette valmistamata riike nõrku liikmeid juurde, siis me ei saa kunagi tugevamat liita. Me oleme Euroopa Liidu laienemise poolt, kuid me ei ole nõus tegema mitte mingisuguseid järeleandmisi liitumiskriteeriumide osas. Kodutöö on kõigile kandidaatriikidele väga oluline. Euroopa põhiseaduslik lepe on Prantsusmaal ja Hollandis toimunud rahvahääletustel tagasi lükatud. Mitmed Euroopa poliitikud on nõudnud, et lepe tuleks ümber vaadata. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Eesti on valmis taas läbirääkimiste laua taha asuma. Kõigi nende arutelude ja võimalike uute avangute puhul tegelikult on oluline mõelda ka mitu sammu ette, ehk kui keegi räägib sellest, et avada täiesti uued läbirääkimised põhiseadusliku leppe üle, siis tegelikult peaks olema see visioon, kuhu jõuda tahetakse. Et kui on olukord see, et valdav enamus Euroopa riike on rahul tänase põhiseaduslikule lepinguga siis ma usun, et see võimalus, et sünnib üksmeel selle osa, et hakkame kõik uuesti nullist peale, noh, see on peaaegu olematu. Brüsselis lõppes Euroopa parlamentide esindajate kohtumine, kus arutati Euroopa tulevikku. Uku toom annab teada Kuigi räägiti paljudel teemadel ja töötasid neli töögruppi, olid põhiteemadeks, mis sõnavõttudes ikka ja jälle esile kerkisid Euroopa Liidu laienemine ja põhiseaduslik leping ning nende omavaheline seos Bulgaaria ja Rumeenia võetakse vastu, see on otsustatud. Kuid kas edasine liidu laienemine on võimalik ilma põhiseadusliku lepingu jõustumiseta? Pigem domineerib praegu seisukoht, et ei. Tegelikult jaguneb lähenemine suures plaanis kaheks. Esimene ja tundub, et valdav on see, et lähtutakse Euroopa Liidust. Laienema peab siis, kui liit on selleks valmis, kui tema vastuvõtuvõime on olemas. Loosung on siin enne süvendada, siis laieneda ja teine seisukoht, kui riigid on täitnud vastavad nõuded, tuleb nad võta siit edasi. On muidugi järgmine küsimus, kui kaugele Euroopa Liit üldse laieneda saab, aga laseme kokkuvõte sellest kohtumisest teha Eesti delegatsiooni juhil Kristiina Ojulandil. See kohtumine oli nii kasulik, nagu siin korduvalt rõhutati ja kas ta aitas kujundada atmosfääri ühispositsiooni leidmiseks. Selle kasutegur vast on eelkõige selles, et kujutades ette 25 riigi parlamendi liikmed lähevad tagasi oma rahvusriikidesse, siis neil on kahtlemata tunduvalt parem ja selgem ülevaade teistes riikides toimuvast ja näiteks üks põhiteemasid, mida siis arutati, oli see põhiseadusliku lepingu tulevik. Ma usun, et, et ka selle koha pealt ikkagi need riigid, kes ei ole ratifitseerinud või kes on külmutanud praegusele ratifitseerimise, kordasid seda ka siin üsna jõuliselt konverentsi käigus, et, et selle juurde ei ole võimalik erinevatel põhjustel tagasi tulla. Ja samas oli ka kuulda just täiesti 180 kraadi sõid teistpidi arvamusi, kus väga jõuga lihtsalt nõuti siiski põhiseaduslikku lepingu ratifitseerimist kõikides riikides ja muidugi Eesti selles kontekstis leidis väga-väga palju positiivset äramärkimist ja, ja neid kiidusõnu kindlasti oli meil kõigil meeldiv kuulda. Aga muidugi, kindlasti ei tohi pugeda selle taha, et meil ei ole seda põhiseaduslikku lepingut ja nüüd selle tõttu me ei saaks just nagu tegeleda ühise energeetika poliitikaga või et selle tõttu peaks Euroopa Liidu laienemine edasi lükkama ja nii edasi ja nii edasi, nii et ka minu oma sõnavõtus rõhutasin just seda, et ei tohi tuua mingit ettekäänet sellest, et teistes riikides või ütlen, paljudes riikides ei ole ta ratifitseeritud, et selle tõttu peaks nagu justkui teatud valdkondades elu Euroopa liidus seisma jääma. Tallinnas Tammsaare pargis kuulutati välja tänavune aasta eurooplane Hanno Tomberg käis kohal. Ja sel korral otsustas siis Eesti Euroopa liikumine anda aasta eurooplase tiitli kirjanik Jaan Krossile. Ei ole kellelgi meist karsklased, Jaan Kross on see inimene, kes on kogu oma eluga ja kogu oma loominguga meile pidevalt meelde tuletanud. Mis asjad on euroopalikud väärtused, mis asi on euroopalikus missugune inimene euroopa mõttes? Jaan Kross, aasta eurooplane, Hitleri kõlab uhkelt, et mida see teile ütleb ta just nagu tekitab mulle mitmesuguseid kohustusi, mida ma vaevalt viitsin veel täita. Ma jään selle tiitliga nähtavasti pisut hätta. Minu enesetunde järgi olen ma eurooplane juba titepõlvest saati ja kui Eesti Euroopa liikumine on nüüd samale järeldusele jõudnud, siis ma olen meelitatud. Kahtlen asjas, aga lepin tänulikult, mis võiksid need iseloomujooned olla, mis peaksid iseloomustama eestlast, kui ta kinnitab, et ta on eurooplased. Ma usun, et tal peab olema mingisugune võitluslik suhe Euroopa kaardi ja oma sisima enesetunde vahel. Ta peab umbes tajuma seda piirkonda, kus ta kaardi järgi kujutleb, ta pärit on, kus võib Eesti olla viie 10 aasta pärast, kui me eeldame, et me Euroopa Liidu liikmena oleme võib-olla jõukamad oleme targemad, kogenumad osa, mis töötab võib-olla Euroopa liidu teistes riikides. Kuid me oleme ka vastu võtnud paljude nende riikide esindajaid. Aga uskuge mind, see vaevalt veel huvitav. Euroopa päeva tähistati täna ka Tartus, jätkab Laari Varik. Tartu kesklinnas oli üles seatud info, tilkus, leidus kõiksugu brošüüre ning sai küsida infot erinevate Euroopa institutsioonide kohta kõrval. Lavale astusid üles noored muusikud ja tantsijad ning huvilisi nende vastu jätkus. Peamiselt olid need samuti noored, kes Euroopa liidu suhtes on ka jätkuvalt positiivselt meelestatud. Ja see on väga positiivne veale laienema ja saama nagu sõpradeks, nagu üle üle üle maailma. Noh, väga hea hinna kuulama, et, et mida suurem on niisugune üksus riike, seda pole minu meelest. Oli ka vanemaid inimesi, kelle seas oli juba erinevamaid arvamusi Euroopa Liidust. No ikka ikka toetame ikka ühes kuusiku parem. Mis väike Eesti riik üksinda teeks, nüüd on ikka julgem noorel, ma arvan. Ega seal alternatiivi ei ole, ma ütlen niimoodi. Ei oska midagi öelda. Ei ole aru saanud? Ei mingit erilist muutust. Euroopa. Tuss kestab edasi muusikat ning esinejaid jagub küüni tänaval kella 10-ni välja. Tallinna Tõnismäele pronkssõduri juurde tulid täna teises maailmasõjas nõukogude poolel sõdinud sõjaveteranid, aga ka need, kes nõuavad pronkssõduri teisaldamist. Tõnismäel käis Riina Eentalu. Tuttav üheksanda mai pilt pronkssõduri juures nelgid ja platsitäis neid, kes tähistavad üheksandat maid suure isamaasõja võidupäevana. On vanu veterane ja päris noori. Mõtlevad kaks vanemat naist kui pronkssõduri juurde lilli asetavad. Mõtlevad omastest, kes sõjas või blokaadist surma said. Nad ei tea, kus nende haud on. Sestap tulevad siia. Neile meeldib, et pronkssõdur on siin. Kuid täna olid Tõnismäel ka need, kes teist meelt on. On seda meelt, et pronkssõdur tuleb teisaldada. Oma miitingu pidas Isamaaliitu kuuluv Jüri Peeemm koos paari kaaslasega. Ma lihtsalt tahan viia sõnul üle maailma. Aga sõidu see on ju tegelikult nagu meie, kahe perekonna vaheline diskussioon praegu meil, nemad avaldavad norralast rahumeelselt oma arvamuse ütlevad kusagil maailmas olemas üks teine riik, kus tubatsioon tuleb, on, on keset linna aukohal, et kuradi riski saavad. Mis kuradi seda kusagil. Ja mis see teine, nii et ma olen maalaps, mu pere küüditati kõik ära Siberis surnud sinna, miks perest meie nüüd tülitseme mitmeid, üritame, austame ühtegi. Et miks see mees on siin lassi, mees siin olla, ma tahtsin juba lehe järgi, et on päris rahulik see olukord ja nüüd kuulen, tuleb üks. Ei hakka pärima. Viimaks küsige lusti, milles politsei, pronkssõduri vastasid piketeerijaid täna Tõnismäelt ära. Ja need hoopis teise teema juurde. Valitsuskabineti nõupidamisel arutati riigieelarve strateegiat aastateks 2007 kuni 2010 jätkav Indrek Kiisler. Nõupidamisel pidas ettekande rahandusminister Aivar Sõerd, kes kinnitas, et praeguseks on paika pandud iga ministeeriumi miinimumvajadused et nende hallatavad, kui nad saaksid vähemalt sama palju raha kui sellel aastal. Tuleviku prioriteetide määratlemisel lähtuti praeguse valitsuskoalitsiooni soovidest. Esmane raha jagamise eelistus on sisejulgeolek ja regionaalareng. Noh, ainuüksi siseministeeriumi siis politsei, päästeteenistus, piirivalvepalgavahendid suurenevad aastani 2010, iga aasta 250 miljonit. Olulisel kohal on regionaalareng. Ainuüksi uue finantsperioodi regionaalprojektidest kavandatavad summad kasvavad viis korda vastas võrreldes praeguse perioodiga 24 2006. Summadega. Tänu Eesti kiirele majanduskasvule, Euroopa Liidu abirahadele ning varimajanduse vähenemisele on Eesti riigikassasse laekumas ohtralt lisaraha. Ainus murelaps on pensionireserv, mis ähvardab kümnendi vahetusel miinusesse langeda. Lisaks sotsiaalmaksu laekumistele on vaja panna pensionisüsteemi vahendeid ka teiste maksude arvelt. Et aga 200 miljonit iga aasta lisaks sotsiaalmaksule on jõukohane, on reaalne, et kogu 2005. aasta ülelaekunud maksutulu suunata siis esimesse sammas on 1,8 miljardit ja, ja lisaks veel siis võiks pensionireserv 2007. aasta lõpuks kasvada veel suuremaks, kui, kui me oleme tänavu planeerinud tänavu ta jääb kuskil miljardi kanti. Aga noh, järgmise aasta pensionijääk võiks olla kaks miljardit, ma pakun välja nii, et headel aegadel tuleb mõelda ka säästmisele. Rahandusministeerium on muutnud ka tuleva aasta eelarveprognoosi. Võrreldes kevadprognoosiga on siin muutus tingitud eelkõige mitte maksuliste tulude ümbervaatamisest, need on siis nagu varade müügid, dividendid, lõivud, et noh, need läbirääkimiste käigus alati täpsustavad, et 72,5 miljardit on järgmise aasta kogu eelarve maht ja see tähendab kaheksateistprotsendilist kasvu. Min veel. Suremus on, tänavu ongi palju prioriteet on võimalik lahendada. Ja mina omalt poolt kindlasti headel aegadel kutsun üles säästma, suurendama reserv. Välissõnumid võtab kokku Tõnu Karjatse. Läti parlamendi õiguskomisjon langetas otsase KGB agentide kartoteegi avaldamiseks esimesel novembril riigi teatajas koos põhjaliku selgitava kirjaga. Vastava ettepaneku tegi komisjonile komisjoni esimees Marek Seeglins. Avaldamise kuupäev pandi paika arvestusega, et vältida igasuguseid poliitilisi mänge agentide nimekirjadega. Oktoobris toimuvate seimivalimiste eel. Eelmisel aastal tapetud Tšetšeenia presidendi Aslan Assadovi perekond loodab Soomest saada poliitilist varjupaika. Soome Kaukaasia ühenduse andmetel on perekond pöördunud vastavasisulise palvega president Tarja Haloneni poole. Ühenduse kinnitusel elab perekond praegu Aserbaidžaani pealinnas Bakuus, kuid ei tunne end seal ohutult. Vene passid on pereliikmetel vananenud ja nad ei julge neid uuendada. Venemaaväe üksused tapsid massadov eelmise aasta märtsis. Massaadav valiti Tšetšeenia presidendiks aastal 1997. Neid valimisi peavad paljud tšetšeenid viimasteks demokraatlikeks presidendivalimisteks piirkonnas. Venemaa president Vladimir Putin mõistis oma võidupüha kõnes hukka ka Venemaal puhkenud uusnatsismi ilmingud. Mullu tapeti venemaal rassilistel põhjustel 28 inimest. Rassilist vägivalda ei registreeriti rohkem kui 300-l korral. Putin taunis rassismi ilmnemist ja kinnitas võidupüha paraadi eel Moskvas punasel väljakul, et uusnatside rahvusäärmuslased on valinud ummiktee. Läinud nädalal süüdistas inimõigusorganisatsiooni Amnesty International vene võime liigleebest suhtumises rassistlikesse kuritegudesse. Amnesty kinnitusel peetakse neid Venemaal vaid huligaansuste. Eks. ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme ja Saksamaa välisminister ei jõudnud New Yorgis toimunud kohtumisel kokkuleppele, kuidas lahendada Iraani tuumakriisi. USA esindaja sõnul arutati kohtumisel pikaajalist strateegiat Teherani tuumaprogrammi peatamiseks. Esindaja sõnutsi olid kõik ministrid nõus, et Iraan peaks lõpetama uraani rikastamise ühtse resolutsiooni sisusega kokkuleppele jõutud. Iraani tuumaläbirääkija Illarioni sõnul vajab Teheran rohkem aega, et sõlmida Moskvaga kokkuleppe uraani rikastamise ühisettevõtte loomiseks. Larisoni sõnutsi võib Venemaaga kukule peale jõudmine lõpetada tuumakriisi. Pärnus avati rahvusvaheline näitus, performans läheb galeriisse Toomas šalda. Pärnu kontserdimaja kolmel korrusel, sealhulgas linnagaleriis avatud näitus performans läheb galeriisse, on nii-öelda eelsoojenduseks teisest üheksanda juunini Tallinnas ja Pärnus toimuvale rahvusvahelisele performance'i festivalile divers Juniverskaks korraldajate rühmitusest vaata selgitavad, et 20. maini avatud näituse eesmärk on harjutada rahvahulki mõttega perfomance-ist kui sellisest näha saab Tšiili, Saksamaa, USA, Taani, Korea, Kanada ja mõistagi eesti kunstnike töid või nende osi. Fotot sellel videotel ja objektidena ei ole see kunstiliik võib-olla nii hirmuäratavad kui elavas esituses mida siis rahvas varem peljanud akadeemia Non kratta. Rektor Mari Kartau. Väliseid näitajaid, mis hirmu tekitavad, on see, et käigus inimesed teevad nagu asju, mida tavaelus alla surutakse või püütakse varjata misiganes mõttesse põhjus ongi see, et inimesed püüavad nagu rahulikult vaataja mitte nii oma sisemistele kui, kui ka väljastpoolt tulevatele probleemidele tähelepanu pöörata. Aga kunst sageli juhib just tähelepanu sellistele asjadele, mida tahetakse varjata ja, ja eks see kindlasti tekitab hirmu, mille põhjal see valik on tehtud. Püüdsin, esitatakse, sai välja kuulutatud rahvusvaheliselt selline võimalus, et kunstnikud üle maailma võisid saata oma performance'i fotosid koos selgitustega. Ame printisin vennad välja, galerii raamis nad ära ja siin nad on. Need väliskunstnike tööd on kolmandal korrusel peamiselt suured kolases Beuamentsites kasutatud vahendid ja per Soomelsete käigus sündinud objektid on küll nüüd non kratta arhiivist, kuna ütleme sellist staffi kusagilt Tšiilist Koreast koole vedama hakata läheks natukene kulukaks. Paraku jah, vaata siiski domineerib. Kui nagu süüvida, vaadata üleval neid pilte, siis võib tegelikult saada päris laia ülevaate ka mujal maailmas toimuvast. Tänasel näituse avamisel tegi performance'i kunstnikerühmituse sport, soovijad said üles astuda vabal laval teemal võit, kuna korraldajate sõnul on täna võidupüha, olgu siis millises kontekstis tahes. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja nüüd veel ilmast, eeloleval ööl ja homme on meil sademeteta ilm, öösel on sooja üks kuni seitse kraadi, maapinnal on kohati kuni kaks kraadi külma. Homseks lubatakse sooja 16 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi ja meie metsades püsib ikka veel erakordselt suurt tuleoht. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.