Ma tõusen, neljad, osa on juba tööst väsinud, inimesed, sa oled tellimas, su päev on kestnud sageli kaua, eelmisel õhtul. Nüüd on suveaeg, keegi ei saa mind kättegi kusagilt, mäng ei ole, aga sellegipoolest tõusen hilja oled sa hilise tõusmisega lihtsalt eksis väga hilise ja kuidagi uni ei lähe üle ja üldiselt pika magamisega. No näed, ka vahel näen, päris kahju on, kui telefon heliseb. Sule ära katkesta ja teinekord ka väga vara uni ära ja siis raadio käima ja kuulan ja sa kodust kuidagi minema vaata ja teine ja kolmas ja kõik on huvitav ja muudkui kuulad. Lugeja, ma ei ole eriti, ma kuulan ja noh, arvud on inimestel küsinud, mida ei tea. Kui ma seal ütlesin, et räägime tänasesse hommikusse, seda aknal olemise juttu, siis ütlesid, sata, sul on akna peal parajasti mängu vedur. Pooleli seal laua peal on eksvedur ja pooleli kättevõtmise asi on mul kogu aeg pooleli, ei saa, ega sa valmis Miknes vedur elust vaese seal, teine alles. Jutt on suurem kui asi väärt. Mul pole muud kui ainult üks auruteerull, mis on poest ostetud. Noh, see on töökorras. Seda ma olen ikka lastele, need asjad sulle meeldivad. Ikka astuvad mänguasjade poodi, aga noh, seda, mida mina tahan, seda veel Eestis ei ole. Siis tahad siis auru jõul töötavaid mänguasja on muidugi kohutavalt kallidega. Noh, see teerull, mis on üks ratasaurik seal, noh see ka kuidagi ikka käib. Kas sa oled ise teinud, see on ise tehtud ja suitseb ja lekib, laseb vett sisse. Õline ja tahmane, nüüd töötab. Veduripillimänguga on ka niimoodi, et ega seda palju ei saa teha, fiiling kaob ära, tuleb mängida parajalt harva, aga siis kogu hingega kandub saali, kui inimene põleb rõõmust või publik saab aru, kui inimene tahab mängida. Ja see orkester, ansambel tahab neile mängida, mitte ei tea jah, toidu igapäevatööd tuimalt ei tee seda, ise särab rõõmust, et saab esineda. Sellest saab publik kohe aru ja. Aga kui sa oled väsinud, siis sa ei suuda liiga palju, noh, vahepeal kui sai seal laeva peal sadamast sadamani sadamast sadamani pidasime vastu küll, aga, aga lõpuks oled ikka võtab võhma välja. Pidev kontsert, olukord, ma ei taha seda teha, praegu käib päris palju kalmistule rattaga, sinna ja tagasi, jaa. Jaa, noh, seal moment, istun, käid igatahes enam-vähem üle päeva või iga päev või? Kuidas on ema vaatamas, ei usu, et noh, ei usu seda nimesilti seal, et minu ema nimi seal vanasti oli ikka tore, siin Kreutzwaldi ema läksin ja siis ema vaatas, lehvitas aknast, nii põnev. Kui sa mööda ja halli peaga koju helistasin. Ma käisin muidugi iga päev kodus. Iga päev vaata sinna ja siis helistasin, et näe, vaata, need aknast sõidan rattaga mööda tikk, tikk, tikk või sapukuga või tema vaatas aknale, kuhugi läksin siis ema lehvitas seal ja noh, tore. Nüüd käin ainult teises suunas. Sinna Kaarli kalmistu poole. Kui me nüüd täna vaatame sellesse algavasse päeva, siis ega sinna ei mahu ainult kurvad meenutused ega kurvad asjad. Aken päev on selle mehe juttu, pealegi siin igal hommikul. Ütle, kas sul on mõni pilt oma elust, kus sa oled tõesti aknast välja vaadanud, mis sa oled sealt näinud, on sulle, noh, aken üldse midagi tähendanud see hommikul aknast välja vaatamine. Aknaga tuleb mul meelde see, kui olime kusagil probetrovsk või mis ta oli. Meie Ansambli direktor brigadir ütles, et noh, siis oli veel kõva nõukogude kord, et ei oska muud teha, kui aknast välja jõge vaadata, mitte midagi ei oska enam teha. Või siis oli terve, kuna värk, see oli niisugune, noh, tegi nõutuks, tegi nõutuks ja ta ütles ometi tark inimene Vello juurde on ikka ütles, et ta ei oska enam muud teha kui aknast välja vaadata jõge. Ja ma vaatasin ka sedasama jõge. Aga noh, nüüd nüüd välja vaadates mingi lootus on, aga hirm on, et nad seda täiesti täiesti värki päris maha ei mängi. On ikka inimesi, kes seda asja üleval hoiavad. Aga väga paljud hakkavad hakkavad vähemtähtsast pihta. Ütle, mida sina praegu oma akvast üldse näed, kui sa oma koduaknast välja vaatad? Hommikutunnil kihutavat kallite autodega. Sinu mulje tahaksid ka kallist autot ei taha, milleks mured, mis tahad? See, mis on head pilli j head pilli, tahan küll. Aga, aga noh see on kallis, aga noh, minust nooremad sellid on saanud süntesaatorid rahad kokku, mis on palju kallim. Pill on tromboon, aga see on teatud mark, mis mulle kõlbab. No mitte ükskõik milline pillimehe unistus on alati parem pill. Nojah, täna päeva noored ei mängi ka niuksed nagu mina, aga hea, et see Leningradis kuigi minu käes on ja on vale mees, siis ta võib peo ära rikkuda. Kas ma soovin sulle ilusat päeva, ütle, milline see ilus päev sinu meelest ühe pillimehe jaoks on hiline. Noh, ikka seesama, nii nagu kokalgi kokal ka hea meel, kui tema toit maitseb. Et ei käi suud ringi rahval ja pillimehel samamoodi kui etteaste meeldib ja jõuab kohale, publik on ka erinev. Aga igast publikust on võimalik jagu saada, ei ole halba, publikud on halvad artistid. Illust päevasel aitäh sulle ka.