Tõsi, nii vähe kindlust, nii palju reetmisi, nii väetendlust. Ei ole kahetsust, mis olematuks teeks, liigsed vead. Need häbematuks loetlema peab, ükskõik mis otsas. Ma olen kurb. Maldan otsa. Nii palju taotusi, nii vähe kindlust, nii palju reetilisini väände n pluss. Nii palju soove, nii vähe tahe. Millised on lihtsad tähendab see lihtsat viisi või lihtsat teksti või lihtsalt esitust või ehk hoopis lihtsust nende mõistmisel. Igatahes lauldi detsembri algul lihtsaid laule Tallinna Pedagoogilise Instituudi sõpruspäevadel praegu kreokse kultuuri pole, saalis lauldi enamjaos kodukootud laule Runneli, Viidingu, Adamsoni, haava või ka enda loodud sõnadele üksi või mitmekesi lauldi sellest, mis südamel kripeldamas. Juhist pole seni taolistele lauludele Tallinna tudengipubliku hulgas sügavamat ja vaiksemat kohta leitud. Igatahes mahutanuks veel teist nii palju asjahuvilisi kontsertile lahedasti ära. On siis küsimus traditsiooni puudumises või milleski muus. Kas need, kes tulid, ei pidanud pettuma? Ehk aitab tänane keskeprogramm lihtsaile lauludele sõpru juurde? Nõnda siis kõlavad saates lihtsad laulud sellelt festivalilt valikuna kahe päeva kontserditelt. Rääkigu laulud iseenda eest ja olgu mõistmisele toeks. Vastus küsimusele, miks ta selliseid laule laulab, mis sai esitatud igale esinejale. Margarita konstantiinova Tallinna Pedagoogilise Instituudi folk ansamblist südamest, ared olla kokku inimestega natukenegi tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi, kellel on ka tähtile pill kätte võtta ja lihtsalt südamest laulda, sellepärast et laulda. Ja eks siin ole ka kindlasti meie repertuaaris, kuigi ta meil väga üsna väike vele erinevate rahvaste muusikat ja ja ka see teeb muidugi asja väga huvitavat. Teie laulud tulevad kergelt kätte. Lihtsalt. Me meil suhteliselt kergelt siiski. Ja meil on siin ansamblis inimesi, kes seal nagu varem niisuguse naturaalpillide saatel laulmisega tegelenud ja, ja kui juba paar liiget on pikemat aega laulnud, siis saab, nagu on, millele juba toetuda. Ansambliga. Ülle Simm see on kindlasti üks eneseväljendamisvõimalus ja üks põhjus, miks ma kitarrimängu õppima hakkasin, oligi just nimelt see, et alati ei ole igalt poolt orkestrite bändi võtta, aga lauluisu peale tuleb. Ja muidugi võimalused. Lihtsate laulude laulmiseks on niisugune saade kindlasti kõige kohasem. Mida te mõtlete, kuulmine või mängimine? Laulmine ei ole üldse raske, see kuidagi tuleb nagu iseenesest, aga muidugi ma maadlen selle mänguga küll mõnes mõttes natukene siiamaani see kitarrimäng mind ahistab. Ma tunneksin ennast, tabamine mängiks minu eest. Ma pean mõtlema selle peale, ma ei saa tervenisti pühendada ennast sellele, mida ma sellel laulupeol Ta tahaks. Aga miks ma laule kirjutan? Minu niisugune inspiratsioon tekib tavaliselt. Kui ma kohtan mõnda head luuletust. Luuletus, mis mulle midagi tähendab mulle midagi ütleb ja millega ma tahaksin ka teistele inimestele midagi edasi. Omalt poolt. Kõve ja. Uudne tundmatus. Sitiin jälle sus nägi ja korra aga oled näitu. Läks nagu välje, kui kõlakeeled, meks, sääreviha ja meelemaali hinn ja usk end varaanivara on, meeled ei märkagi unisust. Aaki laidab viima, korraga täitub neist tulva. Tiiva Heliiside Hiinavad vilistada nagu linn, tujukat, vagi tuule susi, sa Aadeeaa vaadi. Kitarri mängida oskab nii kaua kogu aeg niimoodi vaikselt teinud. 68. aastal sai tehtud esimene laul, mille pealkiri oli vana kloun. Ja seda ma vahelduva eduga olen ka nii hilisemal ajal ette kandnud, näiteks alles hiljuti ebaaulas umbes kuu aega tagasi sai seda seal ette kantud ja rahvale isegi meeldis selles, et kui ma mõnda luuletust loen ja neid loen ma palju siis mõne luuletuse puhul, kui ta on niimoodi rütmiline, esiteks ja teiseks, kui mulle tekst meeldib, siis mul tavaliselt mingi meloodia kõrvus kumisema. Ma kunagi nii ei tee, et mul n on muusika tähendab ja siis teksti tekst ikka enne ja siis õlule seal nagu luule viisistamine, päris niuke helilooming. Eks ta muidugi on väliselt helilooming, aga tegelikult ega ma helilooja ju ei ole, ma olen diplomeeritud näitleja, kuskilt on ikka endal seda väga vaja, sellepärast et noh, seda asja küll ei tahaks maha jätta. Niikaua kui häält jätkub. Kui ma enesesse tõmbun, nagu, nagu ära sina allaka laulmas, künnilinn sul endasse, et näha oma vigu. Tõmbun endasse, kuulatledasin. Tuska künnivares kraaksus, mured musta taha, nüüd viimaks ta avaeelsed. Õrnavõitu. Kuudel ladvus põrnikatelen. Sillasele Janen Äravi. Vaimukesed mul on haljas oras alles tulekul. Kui ma enesesse tõmbun nagu tigu ära sina lakka laulmas künnilind, sul kun endasse, et näha oma vigu. Tõmbun endasse, kuulatledasin. Õhtutuul lõi tulles hingetu ska künni päästraaksus muret musta tahanetsimaks availe söödu. Igiõrnavõitu. Nats Võrnikatele. Õhtule. Lasele areni Äravi. Taimukesed mul on halja sarasaal tuleku Aleksander Müller midagi rahvale plaksutada, tähendab, rahvale pakuvad, kui rahvas plaksutab ja siis järelikult on rahval neid vaja ja lastehoiu, mida rahvale vaja, miks mitte seda rahvale paks, aga noh, kuidas su enda jaoks tähendab eneseväljendusvõimalust ja küllap seda on tarvis, et ma laulan, mille järgi sina laulud? Teksti järgi kindlasti teksti erg. Muusika, noh, nii kontekst, selline tuleb ka muusik seal niimoodi tähendab, et lugedes luulet, siis kohe hoo pealt on äratuntav see asi, mida nüüd tuleb hakata laulma. Vähemalt minuga on niimoodi juhtunud. Kaarel Kilvet ansamblist hampelmann, milleks me valisime sellised laulud, üldse laule laulame. Ja põhjus on vist selles, et et meil nagu teisi laule praegu momendil ei ole ja, või noh, tähendab teistsuguseid laule ei ole ja ja me oleme nagunii Lauri Nebel, Jüri Aarma kui ka mina oleme püüdnud teha niisugust laule, mida varem ei ole lauldud või otsida niisugust tekste, mida varem ei ole lauldud ja, ja meil on nagu vedanud. Meil on paar autorid, kes meil tekste kirjutavad ja ja nende tekstide peale me oleme nagu laule teinudki ja, ja peale selle laulud, mis otseselt puudutavad teatritööd, tähendab laulud, mis on etendustega seotud, nii nagu näiteks sellesama päranžee õhtulauludest Paratamatult me oleme ise valinud selle, et me teeme natukene nagu lauluetendusel, režissöör on elavdanud tehtud muidugi selles suhtes selle poolt festivalil sinna võib-olla ei ole jah, päris õige seltskond, õige ansamblid, need laulud, mida me täna õhtul laulsin, mul ikka mingil määral rahvalaulud või need intonatsioonis vähemalt rahvalaulu laulu lähedased siis ehk kõlbasid siia. Sinised on pilvene makini. Siis sinine ülemas mass kerge Tiina. Ka iga väike alamus hane, õrnad sini sini sini, sini sini, sinisinise. Rina ütles vina kenasti Posti otsat linnana ennissini sedda farmitarre. Mis olla postidel sinisem, kui kaugel sinimeri märg? Kuskil kenas korteris mu sinisilmne naine. Kaine hurra. Pilve. Vaeva Henrik Relve ja ansambel forest. Asi on selles, et me oma ansambliga kuulame tegelikult suure meeskoori juurde, mille nimi on Forestalia. Meie ansambli nimi on Forest lühend sellest Forrest daalias laulab ligi 90 metsamäest. Ja meie siis nagu oleme selle suure kooritiivaga. Metsamehed on alati suured laulusõbrad olnud ja lihtsalt ühesõnaga selle niisuguse koorilaulu kõrval siis me laulame niisugust folki suunda, peale selle on sellesama koori juures olemas ka üks niisugune ansambel, kes laulab noh, neljahäälselt ja ja niimoodi väga klassikaliselt niisugusi noh, võib-olla eelmise põlvkonna lemmiklaule. Nii et ühesõnaga, metsamehed on alati laulusõbrad ja selle tõttu me lihtsalt oleme nagu kaldunud folgi suunas. Kuna metsamehed viljelevad igat laulu suunda. Teistele. Jaak. Aab. Anne Adams minu jaoks on väga tähtsad sõnad ja siis väga võrdsed oleksid. Kõikidele selline luuletus, mis, mida loed nagu sellest libistad pilgu jäägi nagu jäägi silma ette, võib-olla, kui ühiskonna juurde hakkad alakad alles jälgima mõtestatud päris õigesti aru saama. Tähendab, siis ma proovin, luuletused, mis mulle niimoodi väga südamelähedased on, seda proovinud. Selle oma oma, sellise vaatenurga altandele, tähendab, see on üks võimalus tõlgitud luuletus kõige rohkem just niimoodi selle selle pärast, nagu kisub siis folkloori üksi või kahekesi jälle värve võimalikest laulule juurde värv või mitte, et summutada üle mängida näiteks täiskoosseisus nagu suured orkestrid ja seal teie laule tihtipeale ei ole, ikka võrdlen. Värvisadest. Üheksa v ning nii sa, VTA Taavi naka. Niikuinii nii vene ei ole imbunud kreemi näo koolera e. Naabee v Maaveeemmans loomi hoida. Keha ellu siis ja nuus tahab, nii need nii vedu. Ning sa arvad, et niinemaa nii veab aed, nii. Kuni müüdi nii v ei? Toomas Uibo üldiselt luuletuse järgi tähendab, kui satub ette luuletus imponeerib laulutegevuses siis kahtlemata selle kallal hakkan tööle. Ja juhtub ka tihti seda, et rahaliselt jagu. Mul on näiteks praeguseks üks, üks meeldiv luuletus ees, aga jagu ei saanud ja vist tundub, et ei saagi äkki. Üheksandasse ka tuleb, et. Toomas Uibo ilmselt selle festivali kõige noorem osavõtja aastaid ainult üheksa. Kes sind laulu juurde tõi, isa? Kas sulle meeldib laulda? Kui kaua need selle laulu tegemine aega võttis? Sarajevos esituste? Laulate testis õhtul kodus. Kaks-kolm kuud teeveeeff tõesti, ta laulab Tartu poistekooris ja ja siis ta saab seal ka hääleseadet ja katsu kodus jõudumööda teha ja õhtuti laulame ja ja loodan, et võib-olla saab väiksemast poisist asja. Joel Steinfelt, lihtsad laulud, mõned laulud, ma ei tea, kas neil üldsegi on olemas kummadki. Arvan, et ükskõik kui lihtne või raske see lugu siis nimetatud saab olema. Tuleks esitada võimalikult nii enda seest kui kui sügavalt seda sügavust saab endas mõõta. Mis mind folgi juures veetleb, on see, et siin saab teksti hästi esile tuua. Lihtsalt viisikeseks kui tööl mõtet sinna peale rajada on sedavõrd kergem ja ja palju rohkem saada öelda kui mõne teise žanri juures. Mulle meeldib niuksed, vaiksed laulukesed. Kuiv suuki, mis lendu tõusnud keeva. Paistel soojendada ja laulu. Nüüd kui viin, mis väike, see oli, nüüd sa nuut tänu hella kest, ta lõhn kombel. Oi jaa, teda. Ekskistes lõhkekella näärseid päeva paisteta külm linnu võib surma. Nõnda siis lauldi lihtsaid laule folkfestivalil 12. ja 13. detsembril krõhukese nimelises kultuuripalees. Kui sinusse, kes tänast saadet kuulasid, puges pisikenegi kripeldus kuulamata jäänud kontserdi pärast laulmata jäänud laulu pärast, siis loevad saate tegijad oma ülesande täidetuks. Laulu peab armastama ka siis, kui ta lihtne ja teinekord ehk lapsik. Kõnele seal endamisi siis, kui olen sõnu vaiki. Luule nii kuis tuule keeva noore jää kui suvi Nii kaks kahekesi b4.