Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogu ratifitseeris Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Tegemist on sümboolse otsusega ja praeguses sõnastuses ei jõustu see dokument ilmselt kunagi tõdesid parlamendis rikud. Välisminister Urmas Paet tunnistas, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping sellel aastal kehtima ei hakka kuid ta ei välistanud, et see võib jõustuda 2008. või 2009. aastal. Eesti Euroopa liikumine kuulutas aasta eurooplaseks tänavu kirjanik Jaan Krossi, kes on oma teostega aidanud tutvustada eestlastele euroopalikke Väärtusi tellimine Tõnismäele pronkssõduri juurde tulid täna teises maailmasõjas nõukogude poolel sõdinud sõjaväe panid aga ka need, kes nõuavad pronkssõduri teisaldamist. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Pimedate Ööde filmifestival allkirjastasid koostöölepingu, et pakkuda kultuurikorralduse tudengitele praktika baasil. Ilma meil sademeteta. Öösel on sooja üks kuni seitse, maapinnal on kohati kuni kaks kraadi külma. Homme päeval lubatakse sooja 16 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi. Riigikogu otsustas ratifitseerida Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu, põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu nimetas seda otsust kõige olulisemaks riigikogu praeguse koosseisuajaloos Vallo Kelmsaare ülevaade. Häältega poolt 73, vastu üks, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud ja see ka Euroopa põhiseaduse leping ratifitseeritud. 15. riik, kus Euroopa Liidu põhiseaduse leping on ratifitseeritud, Prantsusmaal ja Hollandis, lükati aga leping mullu kevadel rahvahääletusel tagasi ja sellisel kujul, mille üle riigikogu täna hääletas, ei jõustu see dokument ilmselt kunagi, tõdes põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Me peame selgelt aru andma ja peame nõnda ka ütlema Eesti avalikkusele, et lepe sellisel sõna sõnalisel kujul jõustumine nagu langetame siseriiklikus tähenduses õigusliku kaaluga otsese on ebatõenäolisem, kui selle leppe mingisugusel kujul muutumine või täiendamine. Samal ajal ratifitseerimisseaduse menetlemisega Riigikogus toimus aga täna Toompea lossi ees meeleavaldus. Ratifitseerimine on Eesti põhiseadusevastane ja oma hinnangu peab andma kohus, leidsid meeleavaldajad. Enne riigikogu istungit astus Meeleavaldajate mikrofoni ette ka parlamendisaadik Igor Gräzin, kelle sõnul on tegemist lüürilise romantilise dokumendiga, mis reaalses elus midagi ei muuda. Eks seda põhiseaduse arutelu, ma luban teile seda firma antakse meile ikka ja jälle veel ja veel väga lihtsal põhjusel tõenäoliselt see leppe juriidilise dokumendiga mitte kunagi kehtima ei hakka. Prantsusmaa ja Holland on juba ei öelnud, tuntav vastuseis on ka Taanis, Suurbritannias, Poolas, Tšehhis, loetles euroskeptik Gräzin. Ainus parlamendisaadik, kes täna Riigikogus ratifitseerimise vastu Lätas. Ühtki küsimust ettekandjatele ei esitatud, ratifitseeritava dokumendi sisu üle pikalt diskuteeritud. Toetame põhiseaduslepingu ratifitseerimist, kinnitasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Res Publica ja Isamaaliidu nimel sõna võtnud saadikud. Üks näide, isamaaliitlased Andres Herkelile. Ratifitseerimise vastastele tahaksin mõelda, et meie alternatiiv ei ole kindlasti mitte Euroopa Liit versus iseseisvus vaid meie tegelik valik ja alternatiiv on iseseisev Eesti Euroopa liidus versus hall tsoon või Venemaa mõjuväli. Kuigi võimul oleva valitsuse koalitsioonilepingus on punkt, mis deklareerib, et valitsusliit toetab Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimist siis kahelt valitsus parteilt täna nii selgelt toetust kuulda ei olnud. Rahvaliitlane Janno Reiljan. Tänasel sümboolsel päeval võime astuda sümboolse samme võttes vastu sümboolse dokumendi, mis loodetavasti mõjub positiivselt Euroopa liidu integratsioonile arengule, tugevnemisele, kuid igal juhul annab täna positiivse enesetunde loodetavasti enamusele eesti rahvast. Ja keskerakondlane Olev Laanjärve, kes märkis, et võtab sõna vaid enda nimel ilma erakonna volitusteta See tegelikult ei ole ju lõpp, see on algus. Peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet andsid seoses Euroopa päevaga ning Euroopa Liidu põhiseaduse leppe heakskiitmisega riigikogus. Ühise pressikonverentsi. Kokkuvõte teeb Indrek Kiisler. Peaminister Andrus Ansip tegi leppe heakskiitmisega seoses avalduse, milles kinnitas, et selle sammuga näitab Eesti, et soovib kindlalt kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamises. Samas tunnistasid nii peaminister kui ka välisminister Urmas Paet, et lepe sellel aastal nii nagu planeeritud ei jõustu. Mõned räägivad ju, et justkui tegemist on surnud leppega. Et siis seda seisukohta, seda ma kindlasti ei jaga, et kui vaadata kas või ka paljude Euroopa juhtide retoorikat ja selle muutumist viimaste kuude jooksul, siis neid, kes räägivad, et põhiseaduslik lepe on surnud, on järjest vähem. Selge on see, et selle aasta lõpuks nii nagu algselt plaanitud põhiseaduslik lepe ei jõustu, küll aga ma ei oleks üldse skeptiline, et see on võimalik aastal 2008 või, või aastal 2009. Täna me oleme kuulnud seitsmeteistkümne riigi seisukohta. Põhiseaduslik lepe on otseselt seotud Euroopa Liidu laienemisega. Viimasel ajal on Euroopa komisjon manitsenud Rumeeniat ja Bulgaariat, et viimased peavad ettevalmistusi kiirendama, et liitumine saaks toimuda esimesel jaanuaril 2007, muidu lükkub see edasi. Ma ei taha midagi öelda konkreetsete riikide kohta, kuid me kõik tahame ju, et Euroopa liit oleks tugev liit ja kui liitu võtta ette valmistamata riike EK nõrku liikmeid juurde, siis me ei saa kunagi tugevamat liita. Kodutöö on kõigile kandidaatriikidele väga oluline. Euroopa põhiseaduslik lepe on Prantsusmaal ja Hollandis toimunud rahvahääletustel tagasi lükatud. Mitmed Euroopa poliitikud on nõudnud, et lepe tuleks ümber vaadata. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Eesti on valmis taas läbirääkimiste laua taha asuma. Kõigi nende arutelude ja võimalike uute avangute puhul tegelikult on oluline mõelda ka mitu sammu ette, ehk kui keegi räägib sellest, et avada täiesti uued läbirääkimised põhiseadusliku leppe üle siis tegelikult peaks olema see visioon, kuhu jõuda tahetakse. Tallinna Tõnismäele pronkssõduri juurde tulid täna teises maailmasõjas nõukogude poolel sõdinud sõjaveteranid, aga ka need, kes nõuavad pronkssõduri teisaldamist. Tõnismäel käis Riina Eentalu. Tuttab üheksanda mai pilt pronkssõduri juures nelgid ja platsitäis neid, kes tähistavad üheksandat maid suure isamaasõja võidupäevana. On vanu veterane Jaan päris noori. Mõtlevad kaks vanemat naist kui pronkssõduri juurde lilli. Mõtlevad omastest, kes sõjas või blokaadist surma said. Nad ei tea, kus nende haud on. Sestap tulevad siia. Neile meeldib, et pronkssõdur on siin. Kuid täna olid Tõnismäel ka need, kes teist meelt on. On seda meelt, et pronkssõdur tuleb teisaldada. Oma miitingu pidas Isamaaliitu kuuluv Jüri Peeemm koos paari kaaslasega. Ma lihtsalt tahan viia sõnul üle maailma. Aga sõidu see on ju tegelikult nagu meie kahe perekonna vaheline diskussioon rajada neile nemad avaldavad barrelist nina ja rahumeelselt alarm ütleme kusagil maailmas olemas üks, teine riik, kus lubatsiooni tuleb, on, on keset linna aukohal. Et kuradid, mis kisavad. Mis kuradi olete seda kusagil ja mis see teine? Ma olen maalaps, mu pere küüditati kõik ära, Anid Siberis on surnud, sinna mikser. Meie nüüd tülitseme mitmeid üritada, austame ühtegi, austame teist. Et miks see mees on siin tassi mees siin olla, ma tahtsin juba lehe järgi, et on päris rahulik see olukord ja nüüd kuulen, tuleb üks hakkab karjuma. Vältimaks küsige politsei pronkssõdurivastaseid piketeerijaid täna Tõnismäelt ära. Eesti Euroopa liikumine kuulutas aasta eurooplaseks tänavu kirjanik Jaan Krossi, kes on oma teostega aidanud tutvustada eestlastele euroopalikke väärtusi. Kirjanikuga tegi intervjuu Hanno Tomberg. Aasta eurooplane Hitler kõlab uhkelt, mida sa neile ütled, ta just nagu tekitab mulle mitmesuguseid kohustusi, mida ma vaevalt viitsin veel täita. Ma jään selle tiitliga nähtavasti pisut hätta. Minu enesetunde järgi olen ma eurooplane juba tiitelpõlvest saati ja kui Eesti Euroopa liikumine on nüüd samale järeldusele jõudnud, siis ma olen meelitatud. Kahtlen asjas, aga lepin tänulikult, mis võiksid need iseloomujooned olla, mis peaksid iseloomustama eestlast, kui ta kinnitab, et ta on eurooplane. Ma usun, et tal peab olema mingisugune võitluslik suhe Euroopa kaardi ja oma sisima enesetunde vahel. Ta peab umbes tajuma seda piirkonda, kus ta kaardi järgi kujutleb, ta pärit on, kus võib Eesti olla viie 10 aasta pärast, kui me eeldame, et me Euroopa Liidu liikmena oleme võib-olla jõukamad, oleme targemad, kogenumad osa, mis töötab võib-olla Euroopa liidu teistes riikides. Kuid me oleme ka vastu võtnud paljude nende riikide esindajaid, aga uskuge mind, see vaevalt veel huvitav. Viljandi kultuuriakadeemia Pimedate Ööde filmifestival sõlmisid koostöölepingu lähemalt Piret rist. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Pimedate Ööde filmifestivali vahel allkirjastati koostööleping on aluseks eelkõige sellele, et kultuurkorralduse eriala tudengid saavad juurde ühe praktikabaasi. Nõnda ütles Eesti Raadio uudistele Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalajal. Film on meie ampluaa seisukohalt üsna spetsiifiline, tegelikult peaks peamine partner Poolale oma balti filmi- ja meediakool PÖFFile. Seda ta ongi, aga serva pidi puutunud kui meie, nii nagu ka kunstiülikool ja meie kokkupuutepunkt on eelkõige kultuurikorraldus, kus tudengid saavadki spetsialiseeruda filmivaldkonnale. Igasugune korraldustegevusprojektijuhtimine, mänedžer, lus. Taolise lepingu sõlmimine on ka pühvile omamoodi väljakutse, märkis PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk. Eks ta natukene on tundmatu maa, sellepärast et me ei ole kunagi enne kellegiga sõlminud sellist otsast lepingut, et võtta endale kohustus teatud praktika kursust nagu läbi viia. Selles mõttes natukene ta tekitab kõhedust, aga iseenesest lootused on nagu selles mõttes head, et et PÖFF suure kultuuriüritusena on küll osaliselt spetsiifiline, aga samas on ta piisavalt universaalne inimesed, kes õpivad kultuurikorraldust ja tõesti tahavad nagu midagi selles valdkonnas ära teha, siis ma usun, et kui nad selles PÖFFi hakklihamasinas ellu jäävad ja endale selgeks teevad teatud hoovad, mis seda mehhanismi liigutavad, et siis nad kindlasti noh, midagi ikka selles elus saab. Kultuuriakadeemia juht loodab, et allkirjastada koostööleping PÖFF'iga annab tulevikus võimaluse ette valmistada kinosuunitlusega huvijuht-loovtegevuse juhendajaid, kuid koostööleping võiks tulevikus laieneda teistelegi kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia erialadele, märkis PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk. Meil on kadumas üks eriala, mille nimi on kinomehaanika. Et me oleme nagu arutanud, et võib-olla meie kaasabil nad saaksid ka veel sellise täiendõpe endale. Enne koostöölepingu allkirjastamist kohtusid Viljandis nende koolide esindajad, kus õpetatakse kinoga seonduvat. Plaanis on luua niinimetatud PÖFFi kool. Eri nurkade alt nende kõrgkoolide alla, mis siis peaks tegelikult käsitlema endas või kätkeb endas täiendõpet. Ja nüüd veel ilmast, eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on üks kuni seitse kraadi kraadi, maapinnal on õhutemperatuur kohati nullist miinus kahe kraadini. Homme geni ilm sademeteta, puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 16 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi ja meie metsades püsib erakord lihtsalt suur tuleoht. Need olid Eesti raadio uudised.