Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Muuta Tallinna Sadama töö ja juhtimine läbipaistvamaks peaks viima riigiettevõtte börsile, ütles transiidikonverentsil Eesti raudtee arendusdirektor Raivo Vare. Ida-Virumaal avati kaitseväe suurõppus. Kevadtorm koostööd harjutavad erinevad staabid ja üksused. Avatud taeva lepingu raames tegi Eesti kohal vaatluslennu vene Föderatsiooni lennuk. Niisuguste lendudega kontrollitakse, kas deklareeritud andmed oma relvastuse ja õppuste kohta on õiged. Täna esitleti Eesti esimest rahvastiku arenguraamatut. Tarite sõnul peaksid riigijuhid vaatama rahvastikuarenguid puudutavaid otsuseid tehes ette vähemalt pool sajandit. Tallinna omandas täna Harju tänava krundid. Rahvusooperis Estonia said valmis hooaja viimased uuslavastused lühiooperit talupoja au ja pajatasid. Venemaa president Vladimir Putin pidas täna parlamendi ees oma aastakõne, milles kutsus peatama rahvaarvu vähenemist ja tugevdama armeed. Itaalia presidendiks valiti 80 aastane endine kommunist Giorgio Napolitano. Ja ilmast. Homme on Eestis kui film sooja 14 kuni 19, rannikul kohati 12 kraadi. Laulasmaal toimus transiidikonverents TransEstonia, kus analüüsiti transiidiaastate, käsitleti tuleviku, jätkab Indrek Kiisler. Eesti transiidisektoril on läinud üldjoontes hästi, eriti kui arvestada, kuidas läinud põhjanaabritel soomlastel, kus transiidi mahud on viimastel aastatel vähenenud. Venemaa soodustab oma sadamate arengut, võttes oma sadamatesse suunduvatelt veostelt tunduvalt väiksemaid transiiditasusid kui välismaistesse, sadamatesse, minevatelt veostelt. Uurisin Eesti raudtee arendusdirektorilt Raivo Varelt. Kas Venemaa astumine maailma kaubandusorganisatsiooni lähiajal peaks sellise diskrimineerimise lõpetama? WTO reeglistikus sellist diskrimineerivalt tariifipoliitikat raudteel nagu praegu Venemaa ajab, ei ole võimalik ajada sellisel viisil. See ei tähenda seda, et nüüd toimub totaalne võrdsustamine tariifides, igal juhul seal teatud omad nüansid, aga vähemalt niisugust karjuvat ebaõiglust kordades tariifide vahet sellist asja enam ei tule. Me oleme suhteliselt hästi hakkama saanud praeguses ebavõrdses situatsioonis, kui see ebavõrdse ära kaob, mis me veel siit suudaks seda? Eelkõige on Eesti transiidiettevõtted suutnud konkurentsis püsida tänu paindlikule, hinnapoliitikale ning raudtee ja sadamate heale koostööle. Raivo Vare soovitas aga Tallinna Sadama paindlikumaks ning juhtimise läbipaistvamaks muutmiseks viie riigiettevõtte börsile. Ma arvan, et peaksime vähem politiseerima seda sadamajuhtimist ja selle jaoks mitte erastada ei ole vaja või börsile viia, avada sadama juhtimine nii-öelda luues strateegilised visioonid, mis on vajalikud selleks, et olla kursis ettevõtte ja, ja siis ka neid kogu aeg aru anda, kuidas neid realiseeritakse, sõltumata poliitilise koalitsiooniga, otsesest. Tallinna sadam saab endale sellel aastal ka esimesi Eesti sisese konkurendi Sillamäe sadama sadama kommertsdirektor Mihkel Urico. Esimene etapp on poolenisti käivitunud, ehk siis üldkaupade terminal on alustanud tööd juba täna laadime vanametalli, killustiku tulemas on ümarpuit, ei ole veel käivitunud. Naftatoodete terminal ja vedelkeemiaterminal suvekeskseks, on need valmis, siis on esimene etapp tegelikult käivitunud. Kasvavad transiidivood ähvardavad aga Läänemerd ja selle puhtust, millised on Eesti võimalused sellel talvel toimunud õnnetusi tulevikus ära hoida. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harri Liiv. Kohustusliku sportimise rakendame nendes lõikudes, mis on ohtlikud. Praegu selgitatakse neid lõikusid välja ja teine, et väga täpselt määratleda laevade liikumised ja saada selline automaatne jälgimissüsteemi kaudu täpne informatsioon laeva liikmeska, see on töösnikuid. Potentsiaal õnnetuste tekkeks paraku kasvab selle pärast, et lihtsalt kasvab, nii palju ju transiit lähitulevikus. Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse 19 miljardit krooni, mis on 31 protsenti sel aastal riigieelarvesse planeeritud tuludest. Aprilli lõpu seisuga ületasid riigieelarvesse laekunud tulud eelarvest tehtud kulusid miljardi krooni võrra. Aprillis jätkus füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu hea laekumine. Käibemaksu laekumine saavutas aprillis 1,7 miljardi krooniga rekordilise taseme. Nelja kuu kokkuvõttes on käibemaksule laekunud viis ja pool miljardit krooni ehk 36,7 protsenti planeeritust. Võrreldes 2005. aasta sama perioodiga on laekumine kasvanud 33,7 protsenti. Edasi sõnumeid välismaalt. Euroopa Liit, ÜRO, USA ja Venemaa jõudsid kokkuleppele palestiinlaste abistamise osas, et toetada palkade maksmist ametnikele ja hoida ära majanduse kokkuvarisemine. Niinimetatud Lähis-Ida nelik otsustas, et saadab kolme kuu jooksul palestiinlastele otsest abi, mis ei lähe Hamasi juhitud valitsuse käsutusse. Michael tervitas otsust luua mehhanism palestiinlaste toetamiseks. Hamasi võimuletulekul peatati palestiinlastele välisabi andmine, kuna Hamas keeldus loobuma vägivallast tunnustamast Iisraeli riiki Palestiinlaste peaministri Ismail Khani ja ütles Lähis-Ida kvarteti otsust kommenteerides et lääneriikide toetusega kaasnevad tingimused sunnivad Hamasi tegema järeleandmisi, mis ei vasta palestiinlaste rahvuslikele huvidele. Itaalia presidendiks valiti endine kommunist Giorgio Napolitano. Kaheksakümneaastase Napolitano kandidatuuri esitas valimistel napi võidu saavutanud Romano Prodi. Praadi loodab, et president teeb talle valitsuse moodustamise ettepaneku hiljemalt järgmiseks teisipäevaks. Vaatlejate sõnul oli valimistulemus järjekordne hoop lahkuvale peaministrile Silvio Berlusconi-le, kes oli Napolitano kandidatuuri vastu. Berlusconi sõnul ei mõistaks valijat teda, kui ta toetaks endist kommunisti. Venemaa president Vladimir Putin pidas täna parlamendi ees oma aastakõne, milles kutsus peatama rahvaarvu vähenemise ja tugevdama armeed. Ülevaate teeb Kai Vare. Vladimir Putini sõnul on kõige suurem probleem Venemaa jaoks demograafia. Venemaa rahvaarv väheneb 700000 inimese võrra aastas. Soovitan programmi sündimuse suurendamiseks, täpsemalt meetmeid noorte perede toetamiseks, meetmeid nende naiste toetamiseks, kes otsustavad sünnitada ja üles kasvatada lapse putin, peatus üksikasjaliselt vajadusel suurendada peretoetusi, parandada lapsehoidmisvõimalusi ja nii edasi. Balti vene-uuringud keskuse direktor Vladimir Juškin märgib kommentaariks, et presidendi kõne see osa pakkus eelkõige huvi ilmselt sotsiaaltöötajatele, kuna sisaldas palju konkreetseid harvem ning kõnest huvitavam oli jälgida rahandusminister Aleksei Kudrini näoilmet, kes pingeliselt arvutas, kust see raha võetakse. Selge, et raha tuleb võtta stabilisatsioonifondist, aga Kodrin on aastaid teinud kõik võimaliku, et raha sellest fondist välja ei voolaks, märkis Juškin. Vaatlejad märgivad ka, et Putin keskendus oodatust vähem välispoliitikale. Samas tekita looritatud vihje USA asepresidendi Titseeni hiljutisele sõnavõtule, milles Venemaast vaat süüdistati demokraatiast loobumisest ja oma energiaressursside kasutamises väljapressimiseks. Ta kiitis USA sõjatehnikat ja kaitsekulutusi ning ütles, et ka Venemaa peab oluliselt oma armeed moderniseerima. Putin rõhutas, et Venemaa mõistab suurepäraselt, mis maailmas sünnib. Nagu öeldakse, seltsimees hunt teab, keda süüa sööb ega kuula kedagi ei kavatsegi kuulata, kuhu kaob, aga kogu paatus, räägitakse inimõiguste demokraatiakaitsest. Kui on vaja kaitsta enda huvisid, siis ei tunnistata enam mingeid piiranguid. Venemaa on Iraani tuumaprogrammi pärast USAga vastuollu sattunud, kuna ei toeta Iraani suhtes sanktsioonide kehtestamist. Oma kõnes Putin seda teemat otseselt ei käsitlenud. Ta ainult vihjas sellele, rõhutades, et Venemaa tahab kindlalt takistada tuumarelvade levikut maailmas. Kuid jõumeetodid annavad harva oodatud tulemuse ja pigem on tagajärjed veel hullemad, kui esialgne oht oligi. Ja uuest Eestist okupatsioonide muuseumis esitleti täna Eesti rahvastiku arengu esimest raamatut. Esitlusel käis Indrek Kiisler. Arenenud Euroopa riikides aastakümneid ilmunud rahvastiku-uuringute kokkuvõtted, milles analüüsitakse muutuvaid rahvastikuprotsesse. Käesolev raamat on esimene pikaajalisest sarjast, mis võtab kokku meie viimaste aastate ning kümnendite rahvastiku muutused. Üks raamatu autoritest, demograaf Allan puur nentis, et Eesti suureks probleemiks on endiselt statistika puudulikkus. Tõesti on selles mõttes huvitav riik, kus sunni registreerimine toimub praegu paralleelselt kahes süsteemis, üks on siis meditsiiniline sünniregister sunnitus vaadates korjatakse informatsiooni ja tõin on perekonnaseisuamet, kuhu inimesed lähevad siis seda juriidiliselt registreerima. Üks töö, mis möödunud aasta lõpul valmis sai sotsiaalministeeriumi algatusel, näitas, et, et nende kahe anna allika, mis peaks põhimõtteliselt kajastavadki samu inimesi, nende informatsioon tunnuste osas, sealhulgas ka rahvus ei lange sugugi mitte täpselt kokku. Küsisin raamatu teiselt autorilt professor Kalev katuselt, kas eesti rahvast ootab tõesti nii must tulevik nagu viimasel ajal on ennustatud, et selle sajandi keskpaigaks elab Eestis umbes 800000 inimest. Tõsi, ta on, et testis sündimuse langus oli üheksakümnendatel väga kiire, kaks korda. See laine nüüd jah, 21. sajandi jooksul jõuab varsti keskkooli ja siis töö ikka ja siis maksumaksmise niisugusse. Aega selleks on ühiskonnale mõistlik ette valmistada, sinna ei ole tõesti midagi teha, sellepärast et tagantjärgi ja kümneaastase lapse sünnitab ühiskonda ette selleks valmistades jällegi õigeaegselt, ei ole see pilt ka ju üldse mitte negatiivne ja mida rahvastiku teadestaga ütlevad need, kes ühiskonnas võtavad tõsisemaid otsuseid vastu parlament, valitsus, nende sihiseade ei tohi olla neli või viis aastat vaid vähemalt üks põlvkond 25 aastat soovitavad praegust Euroopas on 150 aastat. Kas tagasilöögid on olnud tugevamad eestlaste või meie muukeelse rahvastiku seas? Hõngust kõige suurem probleem immigrantide, teise põlvkonna ühel või teisel põhjusel Prantsusmaal on see umbes 50 protsenti töötut nende hulgas ja Eestis on see sissesõitnute, mitte see, kes noh, omal ajal tuli, eks ole kusagilt vaid nende lapsed ka jäänud kehvemasse olukorda järjest üheksani jooksul meil umbes 35 protsenti töötus nende hulgast. Ma arvan, et kui Eesti majandusel läheb selles mõttes hästi, et ta muutub rohkem Euroopa sarnaseks sisse töötustuks kihi. Isamaaliit ja Res Publica nõuavad peaministrilt selgitust, miks eile Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures põgenes Eesti Politsei Eesti lipuga selle asemel, et seda kaitsta. Lael jäeti punalipud vabalt lehvima mõistavad Isamaaliit ja Res Publica hukka Venemaa suursaadik osalemise sel üritusel, mis rääkimata. Hea diplomaatilise tava rikkumisest on käsitatav sekkumisena Eesti siseasjadesse, seisab avalduses. Eile viis politsei ära kaks meest, kes Eesti lipu ja plakatiga tulid nõudma pronkssõduri teisaldamist. Politsei viis mehed ära väidetavalt vältimaks käsikähmlust. Ida-Virumaal Avinurmes avati kaitseväe suurõppus. Kevadtorm kokku osaleb õppusel 3200 kaitseväelast. Kaitseliitlaste reservväelast jätkab Ago Gaškov. Me oleme tegelikult teinud sellel aastal olulise kvaliteedihüppe. See tähendab seda, et võtab osa Ove komponendi eraldiseisev komponent, mis annab võimaluse maaväe õhuväe koos harjutamiseks. Lõppude lõpuks oleme me liitlassuhetes oma NATO partneritega, neil on vägagi oluline vägi olemas. Meie nendega võtta müüs operatsioonidest osa, siis meie oleme selleks kohustatud ette valmistama. Ja meil on väike, aga tubli vägi, seda ma võin teile külge. Ja vaat on, satub jälle väga tuleohtlikule ajale ja olete te kindlad, et siin põhja Jõgeva lõunaosa Ida-Virumaast maha ei põle, me oleme kõik oma kodumaa patrioodid ja me oleme äärmiselt huvitatud, et siin meie riik säiliks nii nagu tahan, oleme kindlad ja erilised. Ohutustehnika eeskirjad on meil kehtestatud. Me tähelepanelikud, muuseas, me kasutame õhuväge õhu vaatlusteks kasvatama oma mehitamata lennuaparaati sellel aastal õhu vaatlusteks imitatsiooniga vahendeid kasutame ainult sellisel juhul, kui me leiame, hindame, et see on ohutu. Oleme vallavanem Indrek Kullam, oli teil võimalik valida, kas lasta Kaitsevägi oma valla maadele või mitte, või üleüldse sellist küsimust ei tekigi, et kui kaitseveel on tarvis, siis tuleb ta ikkagi Eestis õppusi tegema lasta. Ma arvan, et kaitseväel peab olema võimalus ja peavad olema harjutuskohad ja mina küll igati toetasin nende tulemist siia territooriumile, kui me hakkame seda takistama, noh, mis siis juhtub? Tolmus 2006 võtab osa üle 3000 kaitseväelase. Suurõppus, mida peetakse Ida-Virumaa lõunaosas ja Jõgevamaa põhjaosas, kestab 27. maini. Täna tegi Eesti kohal avatud taeva lepingu raames vaatluslennu vene Föderatsiooni lennuk lepingu NASA, OSCE riikide julgeoleku ja usaldusmeetmetest, mille kitsam eesmärk on koguda teavet liikmesriigi sõjaliste jõudude sõjalise tegevuse kohta. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Venemaale Eesti lennukontrollijate juuresolekul. Mall Mälberg küsis kaitsejõudude peastaabiohvitseril tandressangalt, kuidas lend läks. Lõngaks vastavalt marsruudile vastavalt ajakavale Kõiki protseduurireegleid seal ei saagi nagu midagi erilist, nagu juhtuda, kõik oli korras. Põhimõtteliselt OSCE liikmesriigid, kes on liitunud avatud taeva lepinguga, relvastuskontrollilepinguga, deklareerivad enda olemasolevat relvastuse, varustuse ja ka suuremad väljaüritused ehk suuremad õppused. Ja igal OSCE teisel liikmel on õigus kontrollida, kas need antud esitatud andmed vastavad reaalsusele. Selleks kasutatakse niisiis tavalise relvastuskontrollivisiite kui ka praegust, siis avatud taeva lepingu raames õhuvaatlust. Kui palju aega nüüd läheb, et Vene Föderatsioon ütleks, kas ta sai oma soovitud andmed ja kas need klappisid kõikide nende andmetega, mis Eesti oma vägede ja relvade kohta andnud? Ma ei oska seda täpset aega öelda, aga selleks on miinimum. Konvendi raames täpsed formaadid ette nähtud, et kõik vastavalt Winim dokumentidele, et täpselt Taavi. Mis seekord oli vene föderatsiooni selline täpsem eesmärk, mida jälgida? No ei saaks midagi erilist välja joonistada, et nad lendasid. Eesti mandriosale tegid tiiru peale erinevad lennuväljad, erinevad linnad ja ja ka mõned väljaõppekohad ja siis tulid tagasi ringiga nii-öelda Tallinnas peab täpselt nii, siin on oluline on see, et, et nende aerofotode siis need ei ole mingisugune. Ühesõnaga nende fotode kaudu Vene pool ei näe midagi sellist erilist, mida nad ei tohiks näha. Et tegelikult on kasvõi kasvõi satelliidifotod näitavad kõike sedasama ja ja nende peavad deklareerima satelliidifotode tegemisest, on lihtsalt selle lendude eesmärk on eelkõige vastastikuse usalduse tõstmine, et rahulikult näitame kõike, mis meil on ja kõik, vastad, deklareerid, tule, vastastikune usaldus ja, ja heanaaberlikud suhted, on see põhiline, miks selliseid lende tehakse? Tallinna linnavalitsuse Harju tänava äärsete kinnistute omanike esindajad allkirjastasid täna kinnistute ostu-müügi pingu. Tallinna linnavolikogu tegi otsuse Harju tänava kinnistut linnale osta üheksandal märtsil, kuid selle otsese kohtulik vaidlustamine lükkas ostu-müügitehingu sõlmimise edasi. Abilinnapea Taavi aasa sõnul on Harju tänava äärsete kinnistute ostmine 150 miljoni krooni eest igati põhjendatud otsus. Linn tahab rajada sinna haljasala. Rahvusooper Estonia esitles hooaja viimaste esietenduste lühioopereid talupoja au ja pajatasid lavastaja Neeme kuningas. Teatris käis iiliti väli. Pietro mass kanni, talupoja au ning Rutšeerelvanco Vallo pajatasid kuuluvad ooperikirjanduse tippteoste hulka ning on ka Estonias selle hooaja suurim ettevõtmine. Mõlema loo tegevus toimub ühes Itaalia linnakeses, kuid erinevatel ajastutel. Talupoja autegevus leiab aset kaua aega. Tagasi, kuid päätsite lugu on toodud tänapäeva läbi. Mõte on, et aed muutub, mood muutub, kuid inimene jääb oma olemuselt samaks. Lavastaja Neeme kuningas. Epohhiloovaeg oli see, kui nad komponeeriti, kuna siis erandina siis õukondlastest ja mingitest tuntud ajaloolistest tegelastest toodi nagu tavaline inimene ooperilavale ning püüti siis näidata ja näidatagi, et ka nendel on, on tunded, on meeletud kired mis sageli saavad sellise traagilise verise lõpplahenduse nagu singa mõlemas ooperis juhtub nii, et need on sellised ooperid, kus me võime ka ära tunda oma ühiskonda ja see teeb nad väärtuslikuks ajatuks. Traditsiooniliselt mängitakse mõlemat ooperit ühel ja samal õhtul, kuna need on ühe vaatuselised kuuluvad samasse koolkonda ning sarnase süžeega publiku ees pidevalt erinevaid tegelasi. Kehastavate kunstnike artistide isiklikest suhetest jutustav lühiooper pajatasid on Estonial teatrilaval juba üheksandat korda. Mina ei oska seda seletada, miks Eestis on fenomen, pajatasid millegipärast Eesti inimesele see ooper meeldib, et midagi siin on võib-olla ühist või lähedast vaieldamatult on see ka mulle väga hingele lähedane teos, kuna ta räägib just nimelt kunstnikest artistidest, kes esinevad jumal, kes õhtust õhtusse elavad teiste inimeste elu armastavad, armu varitsevad, tapavad justkui nagu kehastades teisi inimesi. Näitab nagu seda, et ka meie kunstiinimesed artistid, et me oleme luust ja lihast inimesed, et, et me ei ole mitte ainult Veiderdajad ja peatselt siin laval igal õhtul. Peaosades on solistid viiest erinevast riigist Eestis, alistidest laulavad olulisi rolle Nadia Kurem, Pille Lill, heli Veskus, Vello Jürna, Jassi Zahharov. Etenduse kunstnik, šotlane Charles kiuseks, mis ooperi pajatasid. Kostüümid tegi moekunstnik Ivo Nikkolo Rahvusooper Estonia teatri kuldsponsor SEB Eesti ühispank pikendasid täna ka sõpruslepingut, mille kohaselt toetab ühispank Estoniat järgmisel kolmel hooajal 1,2 miljoni krooniga. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss seitse, maapinnal kohati null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 19, tuulele avatud rannikul kohati 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios Riina Eentalu kuulmiseni.