Tere õhtust, on kuu viimane laupäev ja traditsiooniliselt on kavas vaade, oi aegu ammuseid. Täna meenutame ansambli tooma pojad, paremaid päevi ja esinemisi. Mina olen Vello Mikk ja teeme nii, et igaüks ütleb oma nime, ütleb oma praeguse töökoha, oma positsiooni ja samas nimetab ära, kes ja mis oli ta ansamblis tooma pojad. Alustame minu vasakult käelt. Toivo tasa, välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor. Mängisin orelit ja klaverit ja natukene piiksusid laulda, vahel. Mina olen Heino barjale. Praegu olen Nõmme muusikakoolis klaveriõpetaja ja kontsertmeister. Tol ajal olin siis ka klahvpillidele. Pärast Toyotas lahkumist. Railis paadunud spordiajakirjanik nagu teate, spordiajakirjandust enam praktiliselt ei ole minu jaoks. Ja pärast spordilehe tegevdirektori ameti mahapanemist kivimäe saunas olen lihtsalt, et neid võib-olla viha peal. Lihtsalt hea elu peal ja kirjutan memuaare ning kunagi tooma poegadele õnnestus viis aastat laulda, kuni selgus, et Marla Õisena On lood. Praegu teen lihtsalt külma klientidele ja teistele. Omal ajal olin bändis kitarri peal ametis. Kuuekümnendatel aastatel tuli värsket verd mees traadi nagu seeni pärast vihma tulid uued ansamblid, tulid noored solistid, millest johtuvalt tooma pojad sündisid kas mingi värise ansambli eeskujul või sisemisest konkurentsist. Koolivennad hakkasid musitseerima, ise ka mingi ansambel. Nojah, siis pean mina rääkima, sest ma olin selle kõige esimese otsa juures. Kui neli noormeest otsustasid ükskord klubist romantika laululaval ääres oli niisugune koht. Koju minnes, et peaks hakkama ka proovima. Tol ajal mängis seal ansambel optimistid, kes oli nagu kodumaine eeskuju ja välismaalased, eeskujud olid võtta siis kellelt laadid, kele lindid ja Soomes oli niisugune muusika. Nad on nagu kahtekson kärjessa, kus tuli siis neid kuumi hitte kolme kitarri ja trummidega ja mängisid siis sel ajal väga populaarsed. Biitlid. Rolling Stones. Ja nagu esimesed pillid said tõesti kätega tehtud, ise valmis. Ja esimene harjutuskoht oli minu mäletamist mööda meie kaasalustaja. Ajas Majas jah, mitte suvilas, majas lausa läheb. Edasi alustasime siis praeguses Kadrioru Saksa gümnaasiumis proove. Esinemine oli vist esimest korda 67, moletan juunikuu. Ja siis see oli juba jah, see oli juba klubis tselluloos. Kus see maja mehel on nendeks tahvli panema, jah, ei tea, siin elasid, töötasid ja mängisid. Äri- ja eluruumid tahvlil kaks vanem muidugi Jaani maja sinna kuskile pööningule või see on võimatu müdistada. See läks omanikele tagasi ära. Avalduses ma usun omanikuna väga rõõmsad. Reaalarvu muutused live ajal pruunikad me ilma ametis puu meeldivalt aasiatuuri sõitu vaadanud silma. Mul. Ei ole tammel uni olla. Ülejäänud läheb rõõmsa närvitad või seega üldse ei puuduta vanaduse ilma Talemistarva elada saia. Mullena tõi. Õhtul mehena jalutama kärsitult selle eest ei saa silmad, kui röövlid kyll säravad. Kombekalt käitud. Vallatud silma. Levades majja. Muidugi, väga palju oli ka muusikat ja, ja sellist mingi uute asjade poole ka õhus. Ja mitmed sellised korralikud lapsed, kes niisama käisid kuskil muusikatunnis või koguni muusikakooli, sattusid ka sellistesse Uljastesse ansamblites, nii juhtus minuga minu vedas sinna Gunnar Graps pärast seda, kui me olime üritanud neljal käel, ma ei mäleta mingit Reinlendrit mängida ja no tema oli muusikalisest perest pärit niikuinii veel ja siis sattusin kokku selle algselt oma poja seltskonnaga, aga kust see rahvuslik nimi tooma, pojad? Jaan, sa tead, seal on konkreetne preemia Priimägi ja tema püüdis kogu aeg pojad, teeme seda pojatamad häda, sest tal oli juurtes vist natuke soome ingeri verd ja ja, ja ta oli väga-väga-väga soomemeelne. Väike täpsustus, kui siin räägiti nendest niinimetatud kärgede kontserdist, siis need olid Soome enda muusikavõistluskontserdid kolmapäeviti Me kuulasime veel, kui te mäletate reedeti skoopi, kus oli siis rahvusvaheline ballett väljas ja siis oli väga populaarseks muutumas ka eriti siin Saksa Gümnaasiumi poiste-tüdrukute seas raadio Luksemburg, kus siis ka kolmapäeviti tuli braavo music box, kus siis sai ka paljusid asju juba. Ja muidugi peab ütlema, et see, ega meie bänd oli vist päris karm bänd ka, tähendab isegi noh, nagu luba anti. Me oskasime leida mingisuguse kuldse kesktee. Oomega tooma pojad, ümardanud klubi ansambel, mul on siin üks. Juhan Anupõlluartikkel noorte häälest mängivad taanduja paistab selle artikli järgi, et ainult kolmekesi saimegi avalikel pidudel mängimise loa, need teised võisid teha nagu poolpõranda alla vabad mehed, olime kaua kestnud natsa lihtsalt järeleksami. Siin on üks oluline täpsustus siis tänapäeva kuulajale vaja teha, et tookord kehtis selline ette mängimiste süsteem, teeme lubade litsentside süsteem, kus siis minu mäletamist mööda vastavatest riigiametitest asjamehed tulid ja lasid endale siis neil ansamblitele kusagil klubis või nad on kunagi oliga näiteks Pedagoogikaülikooli toonase pedagoogilise instituudi aulas siis ette mängida teatud kellaaegadel ja siis olid seal oma kategooriad, need kategooriad aastati, veidi erinesid, seal olid numbrid ja siis veel suured tähed A ja B ja C ja pisut erinesid siis kah need maksu või need saadava klubidelt saadava mängimise rahad taksid, mis olid muidugi need ametlikud taktid, mis olid päris naljakad. Jaansast naerdud, mis tund või seal makstakse, 70 kopikat oli ja 97 kopikat üheksa kopikat ja kuju rikka suur estraadiorkester, nagu näiteks korrad sõigele piikvelduks tegutseb praegugi. Siis minu mäletamist mööda nemad said terve rubla kätte tunnist, siin oli mitu, mitu tahkusel ettemängimisel, ühest küljest võib-olla ka distsiplineerinud ansambleid natukene seal oma repertuaari nimistuid koostama, aga tegelikult olid sellised kladed ja noodikogud tegelikult igal mängijal olemas ja sõnade vihikud ja nii edasi, nii et selleks võib-olla seda ettemängimist on vaja, aga, aga see oli ikkagi teatud selline klamber peal. Oli nõue, kui palju peab olema seal oma või, või siis niinimetatud nõukogude vennasrahvaste heliloomingut ja, ja see kehtis siis nii hästi tekstide kui kui muusika kohta ja me praegu nimesid ei nimeta, aga ma mäletan väga hästi mõne mõningaid neist repertuaari ja ette mängukomisjoni liikmetest olid, olid üsna üsna niuksed kurjad onud ja tädid ja mõned olid siis märksa leebemad ja koguni väga mitmed isegi soosisid toona biitmuusika tegemist ja kergemuusika tegemist. Toona pole kõik, ei saanudki täpselt aru, et käis ju samal ajal ka väikene varjatud sõda ju ka. Noh, ka džässi ümber ja, ja vanemad poisid võib-olla jagasid sellest rohkem, mina võib-olla hakkasin hiljem asjust rohkem aru saama. Ja, ja nii et see õhkkond noh kaasa arvatud pikkade juuste vastu võitlemine mitte sellepärast nad oleksid inetud, mustad või liiga pikad olnud, vaid see oli siiski ideoloogiline probleem ja ja nad sellised, selle kontekst on kogu sellele asjale. Ma arvan, et žürii liikmetest enamuses ei olnud üldsegi kompetentset biitmuusika asjus. Nad võisid seal noh, lihtsalt üldmuusikaliselt hinnata. Samal pulgal istus ajakirjandus, sirp ja vasar siin. Vello Pohla on pannud seal 70.-te alguses niisuguse asja paika. Lääne võitlev intelligents, kommunistid, üliõpilased ja teised on massikultuuri tippmeloodiate suhtes eitaval seisukohal. Sotsialism ei ole planeet, kus massikultuur automaatselt inglilauluks muutuks. Õige, kestvad tarvilised, ideaalis seisavad püsti. Ansambel, pannakse istuma. Ja näiteks siis osa mäletan ekspress piisada ühel üsna populaarsel ja heal ansambel Lil ühel sellisel ettemängimisel, mida vahel toimus aastas korra, vahel vist isegi kaks. Et nad mängisid veidi liiga valjult ja oligi nende seekordne ettemängimine mängitud, paluti lavalt ära ja oli siis see selleks korraks ühel pool ja eks siis mängiti edasi, aga avalikel esinemistel võib ka koolipidudel, kus siis ikkagi püüti ka mängida kõike mänginud kohvikutes ja kõrtsides siis siis seal muidugi, kui kui vahele jäädi, tekkis seal ikkagi pahandusi ja ja nii edasi. Oota seda kaunist puud, mis õitseb iga juunikuu Apana. U istutas ta kunagi, ma naersin siis ta tegemist jooksu. Puudalvel lummebeitiseerindia Variootsis pakases veidi külma osa. Ja siis väike aednik rutuga mul häda tuli kaebama abi paluma. Niisiis kõigi vastu sõbralik olla. Võlus teda ääretult ja vana muinasjutt. Taus, kus kõik, mis rääkis, ja mõtlikuna Kaarikus tarmu nime ja ja Marteised tigedaks, siis. Kui aianurgas, leidsin ta Sizarolkuma, tunnista. Jätsin teema pooleli, siis poissi nägin nutmas nii, kui maailma lõpp oleks. Täitsid sasipea, sest teadsid, siin oli ikka hea toit. See oli maikuu pommiku. Lehtleja näeksid otsa kooliaeg. Sireliajal üksinda ei tule ja lakkuda poissi. Ümber voikli tühjaks ja vaikus majas ringiga. Teadule naistel õhtuti veel meenuta maadi. Aga kui nüüd tagantjärele mõelda, ega te väga tormi ja tungi poisid ei olnud, teil oli see muusikaline keel ja see olemus oli küllaltki leebe Te tõite rahvalikud, kus loodi siis ma teeksin vale, siin ma teeksin ühe korrektiivi, millal sai öeldud raamatusse, mis Iisraeli eesti rapsoodi roki rapsoodiasse tähendab Salumets DK vahel nalja nüüd nende nostalgiaplaatide lintide väljaandmisel, noh, mõningaid käredamalt lugusid on seal nüüd ka peale, aga noh, kui me oleksime läinud täna või ütleme sellel nädala lõpus tookord aastal 67, kaheksa üheksa mõnesse Tallinna klubisse või ka koolipeole, kus oleks näiteks mänginud ansambel tooma pojad siis, siis alates seal noh, Rolling Stone'i lugudest, aga ka veel veelgi vedama, et seal veidi varasemast ajast jaga kaasajast, need olid nii hästi meelde kui ka teiste repertuaarist teistele. Ma räägin sellepärast, et praegu ka on nende nostalgialintide ja CD-de pealt toredat niisuguste mahe mahemuusikat kuulda. No eks see tulenes sellest segasin vahele, et salvestatud on need leedunud loost nimelt just nimelt ja ma mäletan, meie salvestused, mis siin said üsna kiiresti tehtud, ka meie olime üksinda samblaid, kus oli, millel oli meie põhirepertuaar, mehel oli ka väga hästi siis nii et meil ei olnud vaja siin mitu mitu korda fono teha ega pea lauldavad neid sai neli-viis lugu said ikka tehtud, üsna üsna ühe hingetõmbega mängiti seinast seina ja mängiti vastavalt peole. Loomulikult ei olnud kõik ansambel võib-olla huvitatudki mängima nagu meie seal ka seenioridele vahel, mida me hea meelega tegime ja ja vahest ehk Me pöörasime jah, tähelepanu mingitele Rahval rahvuslikele, ütleme rahvuslikule elementidele, tehes seal laulusõnu hulgem eesti keeles ja ja nõnda edasi, aga neid samu eestikeelseid sõnu me tegime ka päris, kuidas ma tookord nimetasime Wayakatele, mida tuli rammida ja, ja need olid, läksid nagu soojad saiad ja olid hirmus hirmus kriipivat lood. Ma kujutan ette Tal on nooled, selle ees lasen ohvritesse naeratuse. Nojah, see maade ja kuna senine uurivai temasse On neima ootama ja hoolimiljon tuli, kuna saada läbi ja ta on sealjuures voolates, see on ju tema, nüüd on kõik nooled juba otsas. Võtab kinni ribuotsast, viskas järele. Kuna see oli Kui on teine vanaema, siis võtab oma nooled kiirel sammul, näed, ja me seisame vaikselt, nii et loodame, et saadab südames fenoole, see on noor ja see naa maade ja kuna see oli vaid temas leidma odavam ja leiva hautama ja nooli miljon muna saadab. Ja ta on sealjuures poolates, temale on, oled juba sassi käega veel ei löö, võtab kinni vibuotsa, järele saab anda ka Mori. Aga siis ta ju emase looli lennud, oi, nooli lennutama. Roolil neljon tuli läbi ja ta on sealjuures poolatesse, temal on nooled juba otsas, käega veel ei löö, võtab kinni vilu otsa piss, lapsel leiarele looli miljon tulipunase haarava läbi. Ja ta on sealjuures kuulates on ju tema töö onlik, nooled juba otsas riskiga aega veel ele võtab kinni vibuotsa. Praegu laulab iga lasteaialaps juba ainult inglise keeles, eks ole, see on nüüd suundumus või trend hakkas tulenevalt nendest komisjonidest, mis teid üle kuulasite pidi olema siis eestikeelne tekst, laule, see tehti vähemalt vähemalt ettemängimiseks või vähemalt repertuaari lehe jaoks, mis komisjonile juba eelnevalt ette läks ja mis oli ka neil laua peal mängimise komisjon, nagu koolis vastamisel eksamil paneb sõrme siia rea peale ja, ja see lugu ja siis vahel oli ka nõnda, et oli tegelikult mõningad, mis teatud loobul ikkagi mängiti ja, ja veendi ka siis egas oma olekuga või siis ka sõna sõnutsi komisjoni, et tegelikult see ongi see lugu ja ja näiteks instrumentaallugudega mis nõuavad ka pillimeestelt teatud juba oskusi, mida võib-olla kõigil ei, ei, kõik ei viitsinud ehk niukseid asjadega nikerdada, siis meie ansambel vähemalt sai ka instrumentaalina sageli seda protsenti hoida normi piires. Seda raju repertuaar oli ikka ka küllalt, sest ma mäletan neid peos küll, kus publik oli ikka päris üles köetud. Te loote õppisid ära siis lintide pealtkuulamisel? Valdavalt küll jah. Jaan kirjutas noote ka hiljem, siis kui oli tarvis sirgu, torud tulid juba juurde. Aga ei midagi, kui me ütleme, ütleme kultuurituuri. Harmoonia selles mõttes harmoonia, maastik oli siiski ees ja iga mees hoolitses oma ottide ussiajamise eest, siis siis ise nii kuidas tal kõrva ja oskust oli, nii et sai ka välja. Meil on siin helilooja paremal tiival ja ma tahangi küsida, kuidas selle kullast südamega Toivo tegelikult ütleks seda, et ei ole seal mingeid miller, et see on tasa ja kogu lugu ei ole siit-sealt ikka pappi. Ja ma ütlen nüüd. Ma sain, ma ütlen nüüd selle ammu räägitud täitsa südamliku loo kohta niimoodi, et seal on minu oma, on, on eestikeelne tekst mis, mis nagu sa isegi arvata võid ju kindlasti suure armastuse ajel sündis ja kajastab kindlasti tõsielulisi sündmusi tollel läbi elatud ja selle tõttu kõik ju rahva hinge on ka läbi põlvkondade läbi ela sulanud läbi isikliku prisma. Aga, aga siis nüüd, mis puutub meloodiasse, siis tõesti, seal on, on siiski ilmselt päris heliloojaga tagasi oli üks neid lugusid, mis üks neist paljudest, ma arvan, õige paljudes, mis sai tehtud. Ja mis sai ka parema puudusel siin raadiosse sisse tehtud, kui ma mäletan, see arv vist oli, kass, läks kõigepealt vist mingisse muusika ja siis veel Põllumeeste saatesse ja lõpuks oli tõesti siis neid probleeme, mis panna pandi Miller, sest Ühendriikides ainult ühes osariigis miljoneid juba 200 vähemalt minu. Jah, no nali naljaks, minu minu ühe vanaisa nimi oli ka Milder, aga ma ei ei. No nali naljaks, aga küsimus on selles, et keegi ei arvanud, et üsna labane, lihtne lihtsakoeline lugu oma südamlikkuses sellel hetkel osutus kuidagi minevaks ja ja ma ütlen, et peale teksti ma ei pretendeeri millelegi, aga selle tekstiga oli niimoodi, et autorikaitses ta siis nõuti siiski nagu Jaan ütleb, likvideerima haritud ja kui midagi oli ette näidata, tuli ette näidata, nii ka näiteks tekst läks siis autorikaitsesse, kus ma sain siis hilisema Kirjanike Liidu ühe päris toreda kolleegi karmi vastuse, et tekst ei kuulu registreerimisele Nõukogude autorikaitses, kuna matkib lääne tantsulaulude tekste. Ühesõnaga anti mõista, et ei ole seda. Näete siis siis ta ilmus ära Aarne Oidi laulge kaasa. Seal vist number 20 aastat, 1970, siis kui ma ülikooli läksin, ema ja siis oli üks faas, kus öeldi ka, et ta on ja ta on välis väliseestlaste üks, üks laul, seda sageli liikus ta nende lintidega koos, mis siis juba liikusid, kui te mäletate neid, mis pärast Kopwillem tulid, igavesed vahvad laulud siin. Ja seal tuli siis ka veel võib-olla mõnel seal lähestikku, nii et ma mäletan isegi ikka mehega nagu, nagu Arno hoidiga. Me oleme kohtunud just sellel sellel pinnal, et mõned juba luuletajatest kolleegid ühtselt Hasa jätta, sest mina ütlesin, mina julgesin õienda. Ära trükiti, mine ikka, saad natukene pappi nagu tellitult. Ma täitsa täitsa kooliõega. Aga kui ta omal ajal tantsuks lihtusite mängida, siis pididel seda repertuaari päris laialdane tantsumängijad olid oma kolm-neli tundi. Nojah, 40 olid meil tavaliselt umbes pidevalt repertuaaris olla, selle välja ei tulnud 20 paari ja ta ikka uuenes meil pidevalt, sellepärast et iga nädal praktiliselt tuli ikka midagi uut juurde, nii et valu lugevused enam ei viitsinud mängida, kogu aeg tulid uuesti täpsustamiseks, läks praegu arbijala metsa pole siin, ta baseerub hetkel Sillamäel, on tööasjus siis rohkem kui mina laulab seda kullast südant õrna ööbikud ka Arvi, eks ole, mina aitan teda kaasa, laulan kohatu unistamise seisma. Me laulsime isegi jah, volume neljakesi säraga harjunud Marvi oli seal põhilaule. Nii et ärge määrige, seda ainult mul üks üsna õnnestunud tekst oli, mis praegu mulle meenub, mida, mis sai tehtud Jaan loodiga toonasest Wabakohvikus oli mida nüüd lauldakse hoopis teise tekstiga ka ikka veel lauldakse, ma mõtlen seda nõukogu sellist. Kuidagi konjakita Me kestel kestel lähevad, oli, oli see Romeo ja Julia laul, mida ma olen leidnud praegu veel mingitest kooli gladedest mitmetesse versiooni, muideks tähendab vitsa vaatan isegi praeguste niukses bändi bändi noorte, mis mind väga pani imestama. Seda laulis ka siin, ma ei mäleta, kas seal mingi kesin pärast lainete ajal olid ühed ühed noored siin neiud väga ilusti, aga mitte meie sõnadega määrimis väga solvunud, kuidas ja solvuma paneb, tol ajal pani solvuma. Ega nüüdki see esmasitajast ei vaatad, kui ta laul võetakse ja pannakse oma sousti. Aga siis noh näiteks seitse ööd päeva puhtalt, meie lugu. Aga siia fondi komisjonis ainult neljandal, kuna tookord läbi esimest lindistus kolm läks 400 läinud. Et seal oli fono peale mängimisele mingi ühesõnaga rütmi komistus. Ja siis tuleb piletikontrolöridega ülem, eks ole, ja paneb selle nii kui nalja, eks ole, oma softis ära fondis siiamaani. Tumedaks taevavõlv. Pimedus, ei ta veel möödas, see kõik. Ja taevas värvib. Seitse seitse päeva veel. Pikapäeva. Aspekti võõrsil olen olnud aastaid, pole kodus olla. Aga südames alla ja see oli õudu, annab. Ühel päeval koju, jõuan ta seitse. Seitse päeva veel on olla sõitseedi päeva saali olla ja, ja seitse päeva pärast aeras seitse päeva. Varavalgelt veele asuleva. Ja kui paistab koduga, te olete mulle vastu iial siit ei lahku elama. See seitse päeva veel olla. Seitse peitava salu laas jaajaa seitse seitse vaeva loba ras taevas seitse pikka päeva ja seitse ööd ja seitse päeva veel on olla. Sõitseebrika vaeva sorry, rulavaatleja ja seitse seitse päeva veevooluga. Seitse ja kõike ära jäänud. Seebika päeva. See on omaette teema vahel, kes kuskilt läbi on käinud dast kehaks või, või mõne mõne ilusa loo tegemisel, aga see oli küll huvitav, et üldiselt hoiti teatud missugust ilma seda tuleks, aga käitub sageli teiste kontsertidel või mis kontsertitel soni suur unistus, aga mängimistel õhtul tantsumängudel ka, aga vahel seal ukse kuulamas ja ja siis harilikult oli ikka nii, et bänd, püüdisel oma nii-öelda oma lood, mis ei olnud oma oma poolt organiseeritud, täna tehtud veidi sõnadega või, või mingid kuidagi seades jagu neist, siis nüüd tuli puudu või, või, või oli niisugune õhkkond, et tuleks mängida nüüd veel mingit erilist lugu, mida teeb küll mingi muu bänd, siis võeti need, et aga üldiselt mäletan Tallinnas siin vähemasti viie-kuue bändi repertuaari piires oli, oli seda tunda mingit teatud Pieteeti. Et näiteks rukki väliseli raudselt optimistide lugu ja seda mängiti küll ka, aga kõik teadsid optimistide lugu, nende tehtud ja nii oli, rukkiväli on ainuke, mis on filmi nendel säilinud, mida meie tegime ja aga selles müüri film oli vist. Aga me peame aktsepteerima vähe seda kõike laua taga, et tookord optimistid tegid seal ka nii-öelda kuldvariandis ära, kust mäda nagu kõrva taha panin kella oma õllepruuli on, eks ole? Nende eelnevate nostalgitsemist, saadete ja ka Vello Salumetsa kirjutatud rokk rapsoodia mida ma soovitan kõikidel lugeda nii noortel kui vanadel, mis on tõesti minu meelest üks väga unikaalne raamat kus lõpetatud laia nooruse aeg, meieealiste nooruse aeg ja on väga hästi analüüsitud kogu seda tollast ühiskonda ja ka lääne ühiskonda. Selle muusikavoolusid ma nüüd täpselt ei mäleta. Salumets ütleb, et esimene rokk-kontsert ta tõesti esimene teadaolev rokk-kontsert toimus Kosmose kinos. Aga minule meenus ta. Andsime kaks lavastatud kontserti noorsoo kultuuripalees ala tooli treeneri juures ja selle lavastajaks oli minu õde Heidi Sarapuu. Tegeleb selle asjaga siiamaani. Mis lavastus tähendust on, et Taali tähendab nagu kokku põimitud ühe läbiva ideega kahe noore inimese armastus ja kadumine, jälle leidmine ja siis meie etendasime seal siis neid Osasid mängisime siis neid lugusid, millest väga paljud saidid spetsiaalset ette valmistatud selleks kontserdiks ja meil oli nagu Köörlid kah. Tol ajal olid kutsekooli mingi näitetrupp, kes siis etendas seal ka igasuguseid liikumisi. Aga ühest ansambli liikmest me peaksime ka veel rääkima, omal ajal sõitis ta jalgrattaga nüüd vist puigi või? Ma ei tea, Kädi Räkiga seal Marika Metsorg, kes on Ameerika hääles Washingtonist kostab tema häält igal õhtul. Kuidas tema tee ansamblisse tuli? Minu arust rebisin. Bussist leidis lugu nii, et ansambel juba nagu oli käivitunud ja me elasime siin Tombi tänav, Vilmsi näide, eks ole. Mina olin 12, Marika oli 32, ma räägin majade numbreid ja arve oli 42, eks ole. Ühelt vanusevahe nii suur ja miteerise majade numbrites ajapikku kahaneb. Tegelikult Marika paralleelklassis 20 esimeses koolis. Aga teate seda kihnu eelmisest pääses selle värgiga laev põhja, naine laevas. Veegaadee läige silmades ei mänginud omal ajal. Väike veiniga oli vehinges kindlasti asja juurde. Õlut ei pruukinud enne pärast, õlu oli niukene, enne pidi tähendab pilvide häälda saama. See on rosina, Mälberg. Meil oli ju, kui me siis olime seal tselluloosikultuuripalee seks Sossi klubis oli meil üks väga koloriitne klubi juhataja härra Schmidt, kes oli Kurtide spordiinimene, poksija, jooksja ja nii edasi ja temaga valvas meie nii-öelda kvaliteedinäitajate üle, mis, mis, mis vajasid valvamist. Ja küll ta kargas seal vahel rahva sekka, et neid suunata paremale tantsu rühile. Ja hõikas, võitis ka mikrofoni ees, et meie seas karvaseid ja näete seal valgete tennistega heitleb välja ta enda hulgast. Rippudes akordionit poisid, poisid, lukuid ei paku, tema oled ise mänginud. Mängis mingi sellise jällegi ühe ilusa rainlendralisel vahele ja siis vägedasi. Minu juurde tuli ütles kell on pool 10 aga koju minema. Mul ema helistas ja palus klubi. Tavaliselt lähevad ka loomulikult vastavalt korrale. Selge on see, et et te olite päris populaarsed omal ajal, kuigi need ansamblid nagu oli jutle, olid linnas. Mul on siin nimekiri üleval. Ootus, mure, paber, üks bändide ülevaatus, 68, veebruar. Ümmargused Hei, optimistid, küsimärk veega. Ei saagi aru, mis oli žüriis. Ei, ma kirjutasin, mis žürii pärast rääkida raekoja seal saalis, kus neile antakse aumärke, oli žürii. Oomega pluss mikronid pluss amigo, plussioonikal on pikk pidev kriips toonikal ei peoleo küsimärk kristallid pluss tooma pojad, pluss küsimärk, papppojad pluss küsimärk. Positron pluss velled, pluss Andromeeda on kirjutada, koolis võib mängida ja, ja siis oli poissmees, 16 bändi sai üles laotud. Ühesõnaga, niisugune bändi olivad, aga kolme, aga seal on ka hea tunne. Kui ma saaksin väikse saesaare päiksesära läinud vihmasaatena no ta on ringi käinud Aga? Ase anna pälvige. Laena klaveriavale. Lossi peremees. Ja leiva. Selle enda. Ja näitab ka kallis välja. Kui kaua te ansambel tegutses, sest on ju salvestusi ka, kus on Jaak Jürisson, tabab juba Kaja Kõlar ja seal on isegi background grupp olemas, ma kuulasin seda oma lillat pärast Ta 69. lõppu siis on seitsmekümnesena. Bändi kõrg kõrglõpekist oli. 72. aasta tõsisem konkurss ülevaatus, kus ei olnud enam mingi lubade jagamine, võtt oli lihtsalt selline konkus lõpp, siis oli laureaatideks tähistamine. Ja meil ka õnnestus siis saadase laureaadi tiitel. Mina sain suure tänukirja tolleaegse kultuuriministri allkirjaga ja siis me saime vist mingi kitsasfilmikaamera auhinnaks taga realiseerisime, ilmselt. Heino tegi, kes oleks filmi, mitte selle kaameraga. Jaa, tollases bändis oli meil juba nii vanast koosseisust kui ka uuest koosseisust, kes olid muusikakeskkooli õpilased ja siis oli meil juba vastavalt tolle ajal moe vooludele oli ka kolmele puhkpilligrupp, kus klaver ja muud. Praktiliselt televisiooni saadetes, mis olid omal ajal väga populaarsed, olid Suvetiir. Mida tegi Talvik ja vihale? See oli üks, kaks või kolm suve kestis, ma täpselt ei mäleta, aga nagu muud tegevust. See too poegade liini bänd enam ei, ei teinud. Veeloiku sest poole helistab Jaak. Uuri õliga. Need. On vastu? Hoiangi petrooleumi. Kaunise hoone. No ühel või teisel moel siis pärast tiitel bändi aktiivse perioodi soikumis tegelikult mitmed tegid ju edasi siin, kui seal veel, see on omaette teema koos selle teemaga, kes meid on kõik läbi käinud ja kui siin nimetada mikronite poistest ja mõni mõningaid muid, kes siin on vist isegi vaheliste infelt, on kunagi meil miks isegi natukene üritanud teha või meie temaga ja, aga noh, seal oli kõik siis, kui ta ei olnud veel. Kui ta ei olnud veel nii-öelda omaette suurus. Aga et pärast siis jah, mäletan, Jaan on ju olnud Salüsaaretseigeri juures ja mujalgi vist müüri müüri bändis veel. Ning. Heino õpetajatöö kõrvalt oled meie puutusime kokku kummalistel puhkudel. Nimelt oli üks niisugune, kuidas nüüd öelda varjatud ansambli elu niisuguse teise või kolmanda eluna. Me tekitasime siine, ütleme halbadel liha kriisiaegadel, sellise sellise ansambli veel nõukogude aja lõpus, millega käisime lihtsalt seal, kui, kui väga vaja oli või kõht väga tühjaks läksin seal suurtel pidudel veel. Palusime suuri plakateid, tehku aga, aga noh, nalja sai, nalja sai nabani. Läbikäijatest veel tähendab, mõned satsid väga juhuslikult, et olime lihtsalt klubis tantsuõhtu. Kuulsustest viibis parajasti kohal näiteks Joala, ta tuli lavale ja tegi meiega mõne laululood, oli tuntud, teadaolevalt tuli läks, tuli klubis, laulis voona, vanad nad Bambina müüa ja siis ütleme, Andrus Vaht mänginud trumme näiteks on seda krapsetele jutu tyhja kraps üksjagu. Sellel kokkutulekul omavahel läbisaamine vist väga hea, nendel aastatel oja minu meelest ja ikka ikka väga hea ja ükskord oli juhus, kus näiteks Türil oli kontsert välja kuulutatud, saal istus jumala täis, tähendab seksuaalmuidugi ja siis tähendab, oli noh, meil nagu vaja passimeest ja siis tuli noorem pulberg vanem, aga me olime ühes klassis noorel kuul tuli ja mängis, tähendab täiesti mängis kogu selle kontserdi, mõtlen kontserdi, mängis bassi meile ilusti taha ja kõik korras, siis oli hunt. Üsna sageli oli meil abis passi koha pealt, kuigi ta siis juba mängis suurt akestritega. Võrdlesime Lõuna-Eestis kanepisse, siis sina ilmselt tulla. Siis Tõnis Mägi laulis, kus kaheksakümnendatel peale olin pioneerimajas. Mererajoonis olen, tähendab reporterite ringi juhendaja Neeme raud, kes nüüd siin tahab ka seda Marika poolset. Vaat siis Neeme raudtee pean, ütleme, olime meie reporterite ringi õpilane, pioneerimaja valmistas ette juba kaadrit Ameerika ahelale. Teadlikult loomuldasa läbi lauluga avaldusele veel maailm läbi laule liidan. Suur tänu nende meenutuste eest. Ja ma tahaksin Toivo tasa sinu käest küsida, sina oma välisministeeriumi tööga kõige kaugemale jõudnud kas välismaal tööl olles vahel paned kasseti tooma poja lauludega ka peale, et nostalgiat. Kasseti ma ei ole pannud, ma olen neid laulnud küll, tunnistanud ühte või teist pilli viis jah, kabiinis jah kabiinis või kui on tuldud sinna külla, siis, siis on teised seal on noh, ei nali naljaks või mõnele suursaadikule laule vaikselt kõrvale. Meie bänd tahab muidugi öelda kõigile aitäh, kes maitsee tõsised talusid nii Sossis kui väljaspool seda Audrus, Lihulas, joaveskil ja nii edasi. Iga iga numbriga koolides ja muidugi aitäh, kes meid kodusse ehitasid. Nii et vana arm ei roosteta, tundub nii uute lugudena?