Tere päevast, stuudios on Vello Mikk. Rahvatarkus ütleb, et magavale kassile jookse hiir suhu. Aga minule kukus järgnev jutuajamine küll ma ei tea, tasuta sell. Kuigi ma ei maganud, tõsi, see oli nimelt paar nädalat tagasi Estonia talveaias kontserdil. Minu lauda tuli üks lüheldast kasvu härrasmees ja pärast kontserti vesteldes selgus, et tegemist on mehega, kes juba mitmendat korda külastab oma sünnimaad, nii et siis väliseestlane. Ja me leppisime Fret kraaviga kokku, et järgmisel päeval kiirintervjuu raadiomajast teha. Ta oli nõus sellega, sest ta pidi ära sõitma õhtul. Ja kui me olime selle sõna otseses mõttes püsti ahjutamise salvestanud lahkumisletes Fret, Kaavet Guidel mõningaid fakte on veel vaja lisainfot, siis lugege minu elulugu läbi raamatust saba elulugu. Mõtlesin, et on nii väärtuslik, kala ujub minema, aga me leppisime kokku, et kui flööt, kraap tuleb tagasi, et siis jätkame võib-olla ja meenutame tema põnevat saatust. Aga tõesti, ma loeksin ette mõningad katked fet kraavi memuaarides mis on ilmunud siis raamatus 100 Eesti elulugu. Fret kraav on sündinud kolmandal juunil 1923 ja edasi tema meenutustest. Õigeusu preester, ustav, kes mind Antslas ristis lasi mu vintis peaga käest lahti ja molevat tõrje põhja vajunud siis ei teadnud veel keegi, et minust saab tulevikus eluaegne meresõitja kes teenib kõikidel maailma ulgumeredel ja kuueteistaastase poisina läksiskret kraav merele. Ja edasi juba taas tema meenutustest. Mind ülendati 23 aastasena Ameerika laevade pootsmaniga, mis oli ühele noorele eesti mehele suur au sest ma ei olnud USA kodanik. Tavaliselt olid Pootsmanni vanemad mehed. Minu alluvuses teenis minust palju vanemaid Ameerika päritolu madruseid. See tekitas kadedust, aga õnneks vallasin hästi inglise keelt. Tundsin kõiki laevatöid ja kohustusi ning juhtkond usaldas mind. Püüdsin alati teha oma parimas, sest see oli mul veres. 1949. aastal sain USA kodanikuks. 1951 tegin läbi New Yorgi riikliku merekooli kursused riikliku rannavalve eksami, sooritasin hiljem kolmanda järgu kaugsõidu tüürimehena. Sain kohe ohvitseri koha Ameerika suurimas liinilaeva kompanis juuess lain, kus olin seni teeninud pootsman, mina olin siis juba 20 seitsmendad vastane ja väga kogenud meremees. Sõitsin merd Atlandi liinil Lääne-Euroopa ja New Yorgi vahel. 1953. aastal käisin jälle merekooli kursustel ja sooritasin riikliku rannavalve eksami ning sain teise järgu kaugsõidu tüürimeheks. Paar aastat hiljem olin jälle kursustel ja riigieksamil ning sain esimese järgu kaugsõidu tüürimehe diplomi. Teenisin laeva ühisuses aga Kaug-Ida-reisidel New Yorgist läbi panama kanalist San Franciscosse Jaano luulosse ja sealt edasi Jaapanisse, Koreasse, Hongkongi, Filipiinidele. 1963. aasta talvel lõpetasin merekooli kursused. Ja sain lõpuks kätte Ameerika kaugsõidukaptenipaberid. Niisiis palju käinud, palju näinud mees. Ja minu esimene küsimus Bret Kraavile oli, et kui ta tuli esimest korda Eestisse oli tunda siis vahet, et meie mõttemaailma ja sealse elulaadi ja kommete ja ellusuhtumise vahel. Oli küll, aga kuidagi mena olen eluaeg eestlaseks, eesti keel jäi suhu ja miks ma ei tulnud Eestisse siis tagasi, vale lipp lehvis, sest ma nägin tuli tagasi, hakkas lehvima essee, lett ja asjadega väga kursis ja, ja siis tuli tagasi. Muidugi oli, kõik ei olnud, sama oli kui ma olin näinud, kui ma tulin ära 16 aastase poisina. Ja ikka see oli ikka Eestimaa ja muidugi KGB istus seal sadamasse, vaatas mu passi agaaga ikkesse laulupidu, siis oli esimene laulupidu, mis ma olen kunagi elus näinud ja see oli nii võimas, kõik eesti lipud lehvisid ja nii et mulje jättis väga sügava mulje, siis see oli aastal 990 ja siis ma olin Eestist ära olnud 51 aastat. Ja see oli mulle väga. Ma olen 10 päeva Eestis siin ja siis ma sain reisida, sain kõigi vene viisaga minna siis käia Võrumaal, kus ma olen sündinud sugulaste, poola, Antslasse, sinna ja Karulas ja Võrru ja isegi Petseris sain ära käia, siis oli veel piiride lahti ja kus ma olin poisile jaganud kõik need aastad kaheksa aastat ja selle mulle väga-väga-väga liigutav. Vot, mida ma olen oodanud aasta, et aga nagu ma ütlesin, täna andsin juba vanded mena neidude tagasi, kui on oma ripp, et ma vabas sinimustvalgel sündinut ära läinud ja teine tagasi tule. Ja siis, kui ma Austraalias olin ja seal selle ESTO päevadel seal, kus ma tutvusin Mart Laariga. Kirjanik Valtoniga nägi Lennart näride Kerspedanudki enese järevis temaga kätist, surusime üksteisel sisseatlas ja hakkasin seda siis küsida, miks sa Eestisse tagasi tulevad nuhatajate leppidel, õige lipp? Siin üleval. Aga siis tuligi Eesti lipp ja, ja siis ma tuligi esimesel laulupeol ma tulin tagasi Eestisse esimest korda 51 aasta jooksul. Valdav osa Võrumaa, Valgamaa Valdja loodi peale vabadussõda ja seal ja, ja mul on seal sugulased, lellepoeg ja ristipoeg ja, ja nii et ma olen ikka seal Võrumaa ja ma olen vanast Võrumaa järjekorras, kes olime rootsi ajas juba 300 aastat kirikukirjades olnud seal Vana-Antsla vallas kaika kandis. Ma ise olen Antslas sündinud juhuslikult sest ja saadeti Eesti sõjaväelastel ja astus välja ohvitserina peale. Vabadussõda, ta läks politseiteenistusse, saadeti Antslasse Antsla rajooni politsei komissariks, massennisin nii, et muss haige võrukene isale siis Antslastaks valga prefektiks, asjast saadeti siis prefektuur koondadega, Wynne, tegelikult kadus kohti ära, siis ta läks Petseri politsei komissariks siis ta kaheksa aastat seal. Ja siis ma sattusin Petserimaa ääre ja nii, et see koondan oli juba Eesti ajal moes. Jajah, jah, jah oli. Ja ma olen praegu sattunud väga huvitavasse seltskonda Tartus-Värskas just selles setode liikumise sisse ja ma olen ise mäletan, lapsena setusid seal Petserivaade kuidagi. Neime sattusin ennetusse, setode näitas mõne väga keegi väga inimene, kellega mina kohtusin kes on etnograaf, jah, see, kes on see Petserval sünnidega, setu Eestis ega abielust ja ma olen nii palju õppinud rahvaste ajaloost ja kõigest, millest mina ei teadnud poisina, kuigi ma nägin, sattusid seal desserdi turul mulle need väga, väga, mul mõõde, ajalugu, nii, ma olen eluaeg ajaloos olnud väga huvitatud ja ma jälle õppisin Tartus ja Värskas juurde midagi, mida ei teadnud ajaloost. Kui te sinna setomaale oma jalatasside Antsla kanti tundsite, et midagi on teistmoodi, et siin on need juured, kust te pärit olete, Nõukogude juured on väga tugevad. Mu vanaema, vanavanaisa, vanaema maetud ka ikka kirikus, õigeusu kirik ära lagunemas. Heledam vaetud kraavi kirikus, Antslasse, mina isana tahan öelda, et minu tuhklekesenantslasse sinna sinna, seal, sinna, sinna ma tulen tagasi koduranda, nii laia siia elama Atlandi veerand, Poola, kes siis niikuinii ma olen siis vähemalt kuus, kuus kuud aastas, elan Eestis ja pole tütar ja tütre lapsed. Laadast tütar on eest, Eesti ema on eestlane. Nii et mul on, ma olen kahe jalaga, nii et ma olen, elan Eestis ja üle mere, nii et tunnen ennast asjades kadused igal pool. Teil on vasaku käe peal üks väike toveering, lankure, ankur, see oli 16 aastase poisina Kopenhaagenis, kui ma Eestist ära tulin, et asjadele meremees ja jäigi. Ja siis mul oli üks Eesti joon. Ja tätoveeringut, ma tahtsin omale saade näkineidu, siis oleks õige tõele mereväe. Õnneks meil rohkem raha ei olnud, aga siis oli Eesti kroon, oli, oli Taani kroonis kõrgem Taani kooli väärt 18 senti, niiet Eesti krooni eest sain selle tätoveeringu eluks ajaks. Olete maailma läbi käinud, olen küll kõik, ma olen 25 aastat Kaug-Idas teenenud ja kõige kulgu merd sõitnud eluaeg, nii et ma läksin merele 16 aastasena läksin pensionile 65 aastasena. Ja vist ainukene Ameerika kaugesõidu kapten, kes Antslas sündinud Saarivadele küll, ega ma enam järele ma olen 50 aastat mörtsaietta majana merele minna ei taha. Võib-olla teipsi, nüüd ma lähegi värskesse Navalasena sena, mulle väga meeldib see kant Pihkva järve ääres ja ma tahaksin omale senna kuskile sinna kanti elama jääda. Kuulge, ma käin ikkagi Kanada ja siis Ameerika ja aga mulle see just värske kant mulle väga meeldis ja mul on nii palju mälestusi Petserimaalt, Setumaalt ja nii-öelda. Mul on praegu keegi väga kenad daam, kellega ma tuttavaks saanud, kes on seal Tartusse, kellena seal juured on ka sead. Mõlemale hakkas kant väga meeldima. Teeni nooruse, teine noorus, jah. Aga meri on siis ka hoidnud, teid on, ent laskid merel palju olnud on küll, ma tegin läbi teise maailmasõja kaks korda tortodeerida Saaremaale kaks aastat Norra laevadesse Ilmarga Norra veteran. Ja juba esimest korda sain seitsmeteistaastasena, nägin esimest saksa allveelaevadel sõjategevust ja ja nelja teisel laev lasti põhja Brasiilia rannas, kus olime, teenisime. Meil oli kolm eestlast laevas ja mina olen ainuke, kes tulid elusana välja sealt. Ja siis sattusin Ameerikasse, peale seda seostasin Ameerikat teenistusse. Usute saatusesse? Hull küll, jah. Väga-väga-väga kõiki meil elus on ikka niisugused, kus on ikka üle noatera ikka kuidagi ära pääsneva. Kuidagi nii on läinud, nii lihtsalt ei oska. Ma ütlen tagant, keegi ei varjanud või kuidagi veehoidlaid ja huvitav, ma olen võrus, mul kadunud lell oli seal Võru, Võru pedagoog ja TALO ja ladina keele õpetaja ja kra, kes seal kaika kandis sündinud ja ja siis võruga poistega õige kiriku liige selle sisse freesida. Kas ta ikka vist õigeusk päästis? No vot ei tea, mis asi mentaaessidega. Mani nii ussi või ei ole, kuna te olete kapten. Kapteni sõna on ikka jumal laevas. No ja muidugi eriti koledad ulgu sõidad. Ma sõitsin kuus aastat, Vietnami väed vedasid laskemoona Ameerika mereväelasena ja seal kohustus koostad tonni laskemoona peal ja ja meeskond 54 50 meest ise ka ja siis vot siis oled nädalate viisi merel ja igasuguses Elva olukordades sa pead oskval aga ümber käia ja seal väga suur kohustus olete, hirmud olnudki. Olen no kui ma laevaste põhja 14. aastal seal vahelises Brasiilia naasmani 119 aastat vana. Ja see viimane moment, kui sa laev hakkas alla vajuma, ma ei tea, kas te olete näinud filmi Titanic? Nagu laeva ahter läheb ülesse, on sama loogiline, kus eestlased laeva ahtris, parved pealmises, parv oli pandud sinna, nii et vabaneks ära ja me olime kaheksa mehega parve peal ja laeva korstionakas v-le Venemaa meistri õigu kuker veel see meile kaheksa meest, seitse rootslast ja mina olin, siis olin ainukene eestlane ja Leps läbi nendele kuskile minekut. Aga mul isa keri, minu isa arreteeriti 40. aastal kõige esimene mees, kes üritaks, arreteeriti minu isa talisest tõri politseikomissar endine Dario ohvitser ja vabadussõjaaegne nädal oli patused ja siis kui ta arreteeriti, siis just miinus seitsmeteistkümnendal sünnipäevade kirjutas mulle kirja Inglismaale ta juba aasta aega kodunt ära ja ta ei olnud Norrasse igaval lahingtegevuse Prantsusmaad ikka üle noatera eesti laevaga sealt välja tulnud ja et kallis poeg saaled merel olnud juba aastaga aasta aega, sa oled näinud sõda ja ja seal oli, peaks nagu täismees olema, et see on muidugi hädaohtlik seal ja kõik, ma muretsen väga, aga ära muretse, ainukene poeg, et mina olen teinud kaks suurt sõda läbi esimese maailmasõja teise ja vabadussõja ja vaenlase oli taimeriga lahingus muidugi kangelane, esimene orgi risti Vene sõjaväes. Et ära muretse ja mulle Reieri niru, mul on see alles, ma nagu originaal koopia, mis mul oli, oli v kilekoti sisse õmmeldud, kõik need testi dokumendid, kirjad ja kui mul see laeva, kes alla vajub, Ma ma seal, noh ma arvan, et mul on ju rahulik tunne on niikuinii mahalaskmisele, nii et, et need on need läbi ja läbi ja siis ma olin üheksateistaastane. Ja siis, aga siis tuli viru isa keris sa kuradi vanamees valetas, et ma jään ellu, et need on mul veneki, mulle enam tagasi ei ole. Imelaiusime laevakera, aga õnneks me olime nii Brasiilia ranna ligidal, et valisime vist põhjevale pargile lahti. Poolteist minutit leialud oli pooluppunud ja parv tuli tähele. Kui me olime alla läinud, üheksa meeskonna üle, üles tuli ainult neli meest, vene ja kolm roosas. Ja ma tegin silmad lahti ülevale, sinine taevas pea kohal ja ma olin elus sisenenud vana pidas oma sõna. Millised on teie kõige kõrgemad autasud? Mis mõttes? Isa sai Georgi risti? No mina, mina, kangelaste, kus ma olen teeninud, mul on kõlgaid teenistus, mis ma olen teinud igal pool Ameerika ja Vietnamis mõne andeks, need teenindus lihtsalt need, see on jälle midagi muud merel teenimine, kui kuskil seal sõdime nelist päeva tahaksite korrata oma elus? Seda väga raske ütelda. Talle vaadeldakse valdkonda otsuse vaimele kevadeks kõike seda seletada, kõnegi võtta, aga kui ma midagi, ma tean, et see asi on õige, siis ma kohe kiirelt käitunud. Ja merel on ka väike seda vaja teha, et muidu muidu tead, sa pead olema otsustusvõimeline, mul on elus teinud elu otsese, mis on alati kuidagi läinud nii õieti. Mul tuleb meelde, saame purjekal nähtudeks tore. Silt kapteni kajuti kõrval, et keegi ei ole täiuslik, välja arvatud kapten, koosta laevasse, eriti kaugreisides peab olema. Et oleks töötajat meeskonnaga kõikidega ja kus eri rahvusest koos ja mina, kui eestlane teenis Ameerika laevas, kus me muidugi pole perfektne inglise keel suus ja ja juba aastaid juba. Ja siis meeskondi, neegrid mulle igast kõik, muidugi Ameerika. Aga sa pead raske inimestega ümber käia. Ja vaata, see on see asi, et see, see suhtumine teete põlemat, niru kadunud isa õpetas mulle, mis ta võlla rääkis, mulle kunagi ütles, poiskus sinusse kunagi ohvitser, ühte ühte asja meeles heita, munder sinusse, ohvitseri võetasime issand mundris sees, mis tähendab siis, et sinu, otsustasime. Meie kõik seda sõna siis, et näevad ja kui sa teed, tema isa oli tsaari tsaari kapten ja ütles see munder, mitte midagi, see on, mis mees mundri sees, mis tähendab, aga millised iseloomujooned inimesed on teie jaoks kõige väärtuslikumad. Ausus, ausus, kohusetunne, medamele katud õpetas aladev, tee oma parima ja vaat-vaat, püüdsin alati dolla oma isaverbina, see minu isa sai, ta ei saanud ühe võtta, see keel, kolm Georgi ristid oli kuld-möki kõikide tsaari sõjaväes, oli, ta oli. Ta oli väga, väga tubli ja pärast vabadussõjas aga sead kaugemale läinud, staabi, kapten, tal, see on jälle pikk lugu, ma võib-olla mööda sellest räägime, miks te siis ta sõjaväest välja läks politseisse teenima, seda teeme teinekord, aga, aga olete teie mõnikord oma tõekspidamisi ära andnud, ei ole. Minu teada küll mitte ei ole kunagi seda, seda, sest nende ähvardajatega oma nõukogude jutu järgi ei jäta seal inglise märkuse. Suutse saade, mis saksa sõjaväemetsa lõikama mingis mõttes ma hakkasin. Oli, kuid liitlasteks slaidi, ma hakkasin vastu sellele defadelikult oma suud kinni paneme siis, aga ma pean alati olnud, mina ei oska laveerida. Nii et te ennast ei ole kunagi maha müünud, ei ole, kunagi, ei ole. Ameerikas möödus sama, kui sa ähvardad, aga siis kes WCd üle kuulas, ütles CIA kaptenihärra kraamadonedele kaasa. Olivia Insort. Te olete nõukogudevastaselt ma, aga meie riik tahab, et selliste jututaltsutaja, aga, aga mina tunnedele kaasavale täie poolt ja ma arvan, need saab olla väga palju raskusi meie liitlastega hiljemgi.