Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudised. Toimetus võtab veel kord päeva kokku. Mina olen Indrek Kiisler kaitsepolitsei valve otseselt Tallinna Tõnismäe pronkssõdurit, kuid hoiatab, et kui jõuga eemaldamine toob kaasa kriminaalvastutuse. Täna esitles kaitsepolitsei oma aastaraamatut. Alkoholi tarbimine suurenes Eestis ka möödunud aastal. Eesti elanikud joovad aastas rohkem õlut kui piima. Euroopa liidul on vaja eraldi Läänemerepoliitikat. Praegune läänelik poliitika on liialt suunatud Venemaale, rõhutas Põhjamaade Nõukogu Eesti esinduse aastapäeva konverentsil esinenud Toomas Hendrik Ilves. Parlament otsustas täna ülekaalukalt, et Euroopa põhiseaduslikku lepingut ei panda Soomes rahvahääletusele. Lepe soovitakse ratifitseerida edus Kundas juunikuu jooksul. Homse päeva jooksul suureneb hoo ja äikesevihma võimalus. Sooja on homme päeval 18 kuni 22, saartel ja läänerannikul 13 kuni 18 kraadi. Kaitsepolitsei hinnangul on Eesti liberaalne majandus ja soodne maksukliima soodustanud vene kapitali Eestisse tulekut, mis kätkeb endas ka julgeolekuohte. Kapo hoiatused on ära toodud täna esitletud aastaraamatus küsisin kapo komisjonilt Enno Kuurmanilt, kas seda raamatut saavad huvilised ka internetis lugeda. Mingi aja pärast kindlasti ja mõne aja pärast peaksid olema kättesaadav ja loetav ka rahvusraamatukogus. Seal saab lugeda ka päris konkreetseid nimesid, kelle eest kapo inimesi hoiatab näiteks Venemaa julgeolekuteenistuse värbaja Aleksander Harlamovi nimi. Kõik, mis aastaraamatus kasutatud, on need pildid, see materjal, need väited, mis on loodud, on saadud siis meie töö tulemusena ja me oleme põhjalikult eleme ikkagi kaalunud, mida avaldada ja mis moel avaldada. Ja ja me oleme läinud, et aastrahundus sisalduva informatsiooni mitteavaldamine olnuks olnud suurem risk, kui, kui selle avaldamine Ja kasutades juhust, et kas kapo hoiab Tõnismäe pronkssõduril praegu silma peal Pronkssõduri valvamine meie ülesanne ei ole, et avalikku korda tagame ikkagi linnas politsei ja mingi aeg on seal ka veel linnavalitsuse poolt palgatud turvafirma valvet. Trei meie pronkssõdurit otseselt ei valva. Ajakirjanduse vahendusel näiteks Jüri Liim on teatanud, et ühel või teisel viisil kujusalt likvideeritakse. Kas te selliseid asju kogurite Nüüd oma arvamuste või veendumuste realiseerimisel tuleks ikkagi arvestada seda, et Nende nende käigus ei ostetakse üle seadusega kehtestatud piirid. Et kui keegi nüüd proovib seda kujusalt vägisi jõuga lõhkeainet kasutades eemaldada või puruks lasta, siis on selge, et õiguskaitseorganid sekkuvad. Et kui seda teha ei üritata ja need on ainult paljad sõnad, siis. Me ei sekku, aga kui ikkagi keegi üritab seda lõhkeainega sealt kõrvale, siis see on selgelt kriminaalkorras karistatav tegu ja, ja siis ka sekkutakse, seda tasuks nagu inimestel meeles pidada. Seni on inimesed arvamust avaldanud rahumeelselt, internetis kogutakse parajasti kahel aadressil allkirju pronkssõduri monumendi teisaldamiseks. Kampaania algatajad kutsuvad üles viima pronkssõduri monumendi okupatsioonide muuseumisse, kus soovijad võivad seda edaspidi mõõduka tasu eest vaatamas käia. Tallinna linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe ütles BNSile, et ta on isiklikult kogunud pronkssõduri teisaldamise toetuseks ka vähemalt 1000 allkirja. Paberil need allkirjad alles ja me esitame need siis, kui on õige aeg, lausus Kruusimäe. Isamaaliit andis eelmisel nädalal linnavolikogu menetlusse eelnõu monumendi teisaldamiseks. Isamaaliit ootab linnavalitsuselt konkreetset plaani ja tegevuskava esimeseks septembriks. Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles üleeile ajakirjanikele, et pronkssõduri küsimus tuleb arutlusele siis, kui on tunda selget avalikku survet. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi joovad Eesti elanikud rohkem õlut kui piima ja üleüldse joovad liiga palju. Täna tutvustati alkoholituru-uuringute ja Vallo Kelmsaar, küsis instituudi direktorilt Marje Josingult, mida viimased alkoholi tarbimise tulemused näitavad. Näitavad kahjuks seal hästi pisikest kasvu, aga see on ka loogiline, et selles mõttes, et ega Eesti riigis ei ole vahepeal 2004. aastaga võrreldes nüüd midagi juhtunud, mis võiks nagu seda alkoholi tarbimist piirata, et me joome vähem viina, aga teised meie rohkem õlut 74 liitrit õlut aastas ja see on rohkem kui mingit muud jooki rohkem, kui me joome piima või rohkem, kui me joome siin kohvi või midagi muud, nii et alkoholi osas tuleb mõelda alati seda, et tega probleeme ei ole ju selle sisenes õlles või siidriviinas, et et probleem on nendes promillises alkoholis, mis seal on. See uuring on tehtud ilmselt müüginäitajate põhjal ja kogu aeg on räägitud ka sellest, et väga palju alkoholi läheb Eestist välja, et missugune võiks olla Eestis tarbitud osa. Arvestuslikult siis, kui ütleme müüakse siseturul inimese kohta 13,2 liitrit, siis turistid viivad sellest 2,9 liitrit ära, aga väga suur kogus juuakse ära just Eestimaal ja maapiirkondades ja nii nagu ma olen vahest öelnud 90 protsenti jõuaks ära 20 protsendi inimeste poolt, nii et see on nagu väga-väga suur probleem tegelikult noh, ühelt poolt me võime rääkida, et kaks miljardit aktsiisi ja kena tootmisnumber ja kena müüginumber, aga samas eks me peame, ehkki ma seda, et eelmine aasta näiteks 20 protsenti liiklusõnnetuses olnud juhtidest oli purjus ja ja nende tagajärjel, siis me räägime 45-st hukkunust ja 607 kolmest vigastatust ja nii et noh, need numbrid, mis seal taga tulevad, need on nagu, nagu väga Kurat, nüüd eile valitsus otsustas aktsiisimaksu tõstmist edasi lükata, mis te arvate, kuidas see mõjub asjale? Kui vaadata sellist alkoholi tarbimise numbreid, siis meie soovitus oleks igal juhul, et alkoholi hinnad peaksid tõusma kiiremini kui teiste toodete hinnad, aga ma saan ka aru sellest põhjendusest. Valitsusel ei ole palju hoobasid, kust, nagu seda inflatsioonipüüd alandada. Soome Eduskunna otsustas täna, et Euroopa põhiseaduslepingut ei panda Soomes rahvahääletusele vaid see kuulub ratifitseerimisel Parlamendis. 104 rahvasaadikut oli rahvahääletuse vastu ja 24 oli selle poolt. Soome valitsus esitab põhiseadusleppe ratifitseerimiseks juunikuu alguses, sest valitsus soovib, et lepe saaks parlamendi heakskiidu kindlasti enne esimest juulit, mil Soomest saab Euroopa Liidu eesistujamaa. Soome president Tarja Halonen on avaldanud aga kahtlust, kas praegu, kui Hollandi ja Prantsusmaa referendumitel on leppe tagasi lükatud, on üldse mõtet lepet Soomes heaks kiita. Nigeerias hukkus juhtme plahvatuses viimastel andmetel kuni 200 inimest. Plahvatus toimus Nigeeria suurima linna Lagose lähedal hetkel, mil vargad, Jürid tasid naftatorust naftat kätte saada. Plahvatus süütas omakorda 500 varaste naftakanistrit. Naftajuhe kuulub Nigeeria riiklikule naftafirmale. Esialgu teatas politsei, et plahvatuse seal ei olnud hukkunuid, kuid võttis hiljem oma sõnad tagasi. Sadamalinnas laagoses. 2002. aastal toimunud plahvatuses hukkus üle 1000 inimese. Nigeeria on üks maailma olulisemaid naftatootjaid. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis tähistas täna oma viieteistkümnendat tegutsemisaastat. Sel puhul korraldatud konverentsil arutati, millised on seosed heaoluühiskonna ja majanduskasvu vahel. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Eriti aktuaalseks tõusis teema Põhjamaades 1990.-te aastate algul. Majanduslanguse ajal kõrgete maksude ja ulatusliku avaliku sektoriga riigid ei saagi olla majanduslikult edukad, räägiti siis, kui kriis möödus, majandusareng, taastusi algas areng. Nii et tegemist oli ajutise nähtuse, mitte püsiprobleemiga. Mis ei tähenda muidugi seda, et probleeme ei ole, ütles Soome riikliku majandusuuringute keskuse professor Jaakko Giander. Eesti olukord oli 90.-te algul teine, me alles alustasime teed heaoluühiskonna poole ja põhjamaadelt oli palju õppida. Et heaoluga kaasnevaid raskusi ületada, on aga vaja eeskätt koostööd ja teaduspotentsiaali tõhusat kasutamist, arvas regionaalminister Jaan õunapuu. Üks keerukamate küsimustest Eesti arengus ongi just regionaalse tasakaalustatud arengu tagamine kusjuures tuleb tunnistada, et meil on selles valdkonnas Põhjamaadega ka mitmeid sarnaseid probleeme. Kõigepealt rahvaarvu üleüldine vähenemine. Teiseks jätkub majandustegevuse ja rahvastiku tugev koondumine suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. Kui regionaalminister rääkis peamiselt lähematest asjadest, mis küll sarnased ka teistes Läänemere riikides, siis Euroopa Parlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves keskendus regioonile tervikuna. Läänemeri on muutunud peaaegu järveks ja seda tuleb endale teadvustada. Euroopa liidus on vaja eraldi Läänemerepoliitik, vaat sellest 1999. aastal heaks kiidetud niinimetatud põhjadimensiooni elluviimine on tekitanud kahtlusi, tõdes Ilves. Nagu üks Soome välisministeeriumi ettekanne näitas, et iga viimnegi euros sent kulutati põhjadimensiooni raames, läks Venemaale me igatahes natuke mures, et Läänemere strateegia, mis on ametlikult selle protsessi osa, ei leia järgmise finantsperspektiivi lõpus, et sama asi on juhtunud, et Läänemerel ei ole kuulutatud üldse midagi, ei ole pühendatud tähelepanu, eriti arvestades meie soovi, et see oleks osa Euroopa Liidu poliitikast. Meie kontseptsioon näeb Läänemerd, osa Euroopa Liidu sisepoliitikast ja põhjadimensioon on osa Euroopa Liidu välispoliitikast või naabruspoliitikast. Need probleemid on veel lahendamata. Eestis jätkub metsanädala tähistamine Tartus toimus täna metsanduse tuleviku konverents, jätkab Toomas Kilk. Konverents ei anna selget tegevuskava, vaid peaks suunama osalejate mõtteid tulevikule, kinnitasid korraldajad Eesti metsaseltsist tulevikku vaadata soovitas ka Soome tuleviku-uurija Anssi Niskanen, kelle hinnangul jääb traditsiooniline metsatööstus alles, kuid kasv toimub muudes valdkondades. Konverentsi moderaatori ja keskkonnaministeeriumi metsanduse osakonna juhataja Erik Kosenkranius hinnangul on ka Eesti seda teed minemas. See sõltub mitmest asjaolust, üks on kindlasti poliitiline tahe, eriti kui me räägime bioenergeetikast, teiselt poolt meie oma inimeste võime innovatiivselt mõelda, mõista metsanduse võimalusi, näha seda tulevikuperspektiivi ja luuaga võrgustikke. Ja tegelikult see metsanädala mõte ongi ju tekitada metsanduse sees ka väljapool diskussiooni. Eesti metsaseltsi president Kaupo ilmet hindas metsanduse arengut Eestis heaks, küll aga tuleks tema hinnangul üle vaadata raievanuste määramine, mis peaks lähtuma erinevate saaduste erinevast küpsemisajast. Näiteks energia tootmiseks. Sobilik puidu mass saab küpseks palju varem kui palk, samuti oleks rohkem vaja pöörata tähelepanu puidumassi kasutamisele, rääkis ilmet. Kunda Avaginedele haava puitmassi tehase tähendab, annab võimaluse meie metsaomanikel hakata rajama sedasama, nimetame teda siis selle puitmassi tooraine baasiks, siis on ju, selleks on kohe niukesed eelised olemas ja kui me mõtleme energiametsale, siis on, see on veelgi kiirema kasutusviisid. Kuna meil põllumajandusliku tootmise osa on tunduvalt vähenenud, siis nende maade selline kasutamine oleks väga õige. Et selles suhtes on teatud revolutsioon metsanduses. Riigimetsa majandamise keskuse konsultatsiooniosakonna juhataja Heiki Hepner lisas, et metsanduses on olulised kõik teemad, kuid siiski tõuseb esiletööstuse ja loodushoiu vahekord. See tuleb lahendada nii, et mõlemad pooled jääksid rahule. Siin on pigem selline küsimus, kuidas on võimalik teha koostööd nii, et hundid oleks söönud ja lambad terved, ehk keskkonnakaitsjad ja tööstus teevad koostööd metsa majandamise hüvanguks. Elling Kosenkranius keskkonnaministeeriumist ütles, et kindlasti arvestatakse neid ka metsanduspoliitika kujundamisel, samuti saab neid arutada edasi keskkonnaministri kokkukutsutud metsandusnõukogus. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta Ta ilm, puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on öösel üks kuni seitse kraadi, maapinnal kohal Diana kaks kraadi külma. Homse päeva jooksul lisandub pilvi ning pärastlõunal suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Puhuvad lõuna- ja edelatuuled viis kuni 12, rannikul kuni 14 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 18 kuni 23, saartel ja läänerannikul 13 kuni 18 kraadi. Selline oli kaheksa 12. mai Päevakaja head õhtut ning kuulmiseni.