Eks liibris? Täna avame Raimond Kaugveri raamatu 40 küünalt ja stuudios on Aksel Tamm. Ma tahaksin kohe panna ka alapealkirja, et olla võimalikult kaugveri truu. Ja selleks alapealkirjaks oleks Raimond Kaugveri kaks suurt võitlust. Esimene võitlus, see on niisugune välisvõitlus võitlusoludega. Riigis oludega inimese ümber midagi niisugust, mis tõepoolest kuskil ja milleski kaugurist endast ei olenud. Mis see tähendab, see selgub nähtavasti järgneva jutu jooksul. Et tuletada meelde neile, kes seda raamatut on lugenud või midagi tutvustada, nendele, kes seda raamatut ei ole lugenud, ütleksin ma niimoodi. Et 40 küünalt. Ta on tagasivaade, see on niisugune mälestusmeenutus, romaan, tegemist on sünnipäevaga, Villem alavain tähistab oma neljakümnendat sünnipäeva. Tahan edukas asedirektor kusagil suures vabrikus ja talle on siis tehtud kena sünnipäevatort ja sinna on pandud 40 küünalt ja selle asemel, et õhtul magama minna, hakkab Villem alavainzis iga küünla juures meenutama oma elatud aastaid seal kera, võte. Ja töötab ka siin, nagu eest võiks öelda. Mis siis meie silma eest mööda läheb, ühe väikelinna Eesti pisikese linna, perekond vabriku elu, töökas ja tubli isa, kes tahab edasi jõuda, lapsi hoidev ema, lapsepõlvemured, aga rohkem küll isade ja emademured. Ja on vist mõistlikum. Me jõuame kiiresti juba 16. küünlanis on juba aasta 1939 ja siis hakkab meie silmade eest jooksma mööda tõesti nagu filmilint. Seal on siis venelaste sissetulek Eesti NSV oma uute probleemidega siis sakslaste tulek, Villem läheb omakaitsesse, siis läheb ta Saksa sõjaväkke päästa isa võimaliku arreteerimise eest, mis aga tal ei õnnestu. Ja siis kojutulek ja üks armumõrv. Ja selleks, et ennast siis kuidagi kaitsta ja varjata, põgeneb ta Soome ja niisugune dramaatiline paadipõgenemine seal on ta sõjaväes, siis on ta soomepoiste hulgas, kes tulevad Eestisse 44. aastal tagasi. Siis on ta metsas, siis satub ta julgeoleku kätte või Annabist iseennast isegi üles. Jah, nii see on. Ja saab oma 10 aastat ja läheb laagrisse, siis on laagripildid, siis on tagasilöök Eestisse ja kohtumine oma kunagise armastusega kelle abiga ta saab mitte ainult siis maja sõbraks, vaid ka endisest teetöölisest, kes ta seal pärast laagrit oli juba niisuguseks natuke kõrgemaks meheks nagu üks kaubatunde ja hiljem siis nagu me võitlesime direktori asetäitjaks. Niisugune on see väline pilt. Ja see filmilint on ju tõepoolest dramaatiline ja, ja, ja raputav Ki. Aga milles on siis Raimond Kaugveri võitlus? Raymond kaugeri esimene võitlus on selles, et nimetada asju 1966. aastal, kui see raamat ilmus oma nimega et rääkida nendest asjadest, millest siis ei räägi millest ei olnud kombeks rääkida, mis tuli isegi ohtlik rääkida noomite küll enam niimoodi julgeolekuliselt mõttes lausa, aga ilmumise mõttes, igatahes Sested sellest ajataustaütlemisest seisame kuidagi mööda, see oli aasta 1966, kui see raamat ilmus. See tähendab seda, et Stalinit ei olnud tõepoolest juba natuke üle 10 aasta olemas, aga Hruštšov, kui oli juba töölt lahti lastud 64. aastal ja keegi ei teadnud, mismoodi see elu hakkab olema järgmistel aastatel järgmistel aastakümnetel tuli välja, et ta üsna üsna halb ja veider. Ja asi oli ju selles, et stardivalmis olid inimesed, kes jälle tahtsid hakata keelama. Tegelikult juba startinud. Ja see saatus muide tabas ka sedasama. Romaani 40 küünalt ilmus aasta lõpus oktoobris pigem novembris, siiski Jaan Toomla aitas mul taastada selle pildi, mis siis toimus, sest et need on, on paremad ja ta leiab nad paremini kätte, kui mina olin. Et see 36. 1000. eksemplaris ilmunud raamat läks poodi, teda müüdi paar päeva ja müüdi tõepoolest juba peaaegu ära ja siis järsku tuli Moskvast korraldusse raamat müügilt ära koristada. Oli müümata küll tõesti, ainult paar 1000 eksemplari, sellepärast raamat läks väga ilusti, väga-väga kenasti, aga loomulikult see, mis siis pärast sündis. Ühtepidi niimoodi nende seas, kes siis pidid kuidagi kindlustama, tagama selle, et see raamat ikkagi jääks nagu noh, ka need ülejäänud eksemplarid jääksid, jääksid müüki ja samal ajal, et ei tuleks tõelist krahhi, kui tuleb välja, et oleme müünud 30000 tõelist ideoloogilist praaki. See sekeldamine oli suur, aga teisest küljest muidugi see kõik tõstis kohutavalt selle raamatu menu, inimesed olid nagu, nagu niimoodi ma mäletan seda, seda aasta lõppu, aga ma ei mäleta, mis selle just põhjustas, tähendab seda, seda romaani otsiti lausa taga mööda linna niimoodi. Mispärast, mis olid need tabud, mida siis kaugele lõhkus? Sellepärast Kauber rääkis laagrist küll muide nimetamata sõna. 250 lehejooksul on sõnalaager ainult ühes kohas, seal, kus on kohtu ametlik otsus, et Villem alavain 10-ks aastaks töökasvatuslaagrisse mõista. Mujal sõnalaager ei ole, sest sõnalaager oli tabusõna. Tabu oli see, kuidas vagunites sõideti, tabu oli see dressid, poliitilistele kallale läksid tabu oli kogu see olukord, aga tabu oli ka Eesti iseseisvus ja tabu oli see, et inimesed mõtlesid, et mis see siis nüüd on see 40. tulnud uus võim. Ma loeksin lihtsalt ette kaks lauset Villemi isa tekstist Villemile. Ma pean ütlema, et noh, läbi pargitud toimetajana ma põrnitsesin ja ma imestasin lausa ise, et taevas küll 66. aastal niisugune tekst on trükitud selles kirjastuses, kus ma töötasin. Niisiis Villem isa ütleb niimoodi, Eestimaa on nagu maja maantee ääres. Igaüks, kes tahab, astub sisse ja mängib peremeest ja ütleb siis pärast seda peremehed tulevad ja lähevad ükski neist Pole siia veel igaveseks pidama jäänud. Aga meie oleme alati siin. Nüüd ma saan natuke rohkem aru, mispärast Moskva, kes ilmselt tõstis need sõnad niimoodi kaunilt esile, pidas kolm nädalat selle raamatu müümist kinni, aga läks hästi, et me saime ta siiski välja ja kaugel selle võitluse. Igatahes võitis ta avardas piire, ta hakkas rääkima asjadest, millest eestist polnud enne räägitud ja millest ei räägitud paarkümmend aastat pärast seda ka sellepärast, et laagri teema hajus ja kadus ja jäi tükiks ajaks olematuks. Ja kaugVeli teine võitlus, see on niisugune keeruline võitluse, juba sisemine võitlus. Ütleksime siis pidulikult niimoodi inimese kujutamise laadi pärast. Kaugel oli ju. Kirjanikes armastas jõulisi värve tugevalt toones väga reljeefselt esitust. Sellepärast ma paningi niisuguse alapealkirja, ta oli süžee kirjanik, ta oli ohjeldamatu süžeede väljumata ja aga selle juures ta ei hoolinud nii palju inimesest seegasse. Inimese psühholoogiline käik on seal nüüd päris põhjendatud või ei ole see, et näkerdada inimese kallal, see erutanud teda, see ei olnud talle talle väga-väga oluline. Korra olen ma talle seda üteldud, see oli vist romaani jumalat ei ole kodus puhul, mida ma lugesin alguses esimesed 100 lehekülge vapustatult mõeldised taevas ometi kirjutanud vägeva teose, aga lõpuks läks jälle kaugVerlikuks kuidagi natuke liiga, lihtsalt liiga primitiivsed lahendused, mingid niisugused jõuvõtted ja, ja siis ma ütlesin kaugerile, et kuule, et me saime hästi läbi, päris välja arvatud mõned konfliktid, aga, aga üldiselt rääkisime asjad lahti ja ütlesin talle niimoodi, et oli ju võimalus kirjutada üks särav raamat, mis oleks jäänud, eks. Noh, ei oleks võinud ennast kokku võtta ja teha midagi niisugust, mis oleks üle kõige olnud sellest, mis sa teinud oled ja siis vaatas kauged munad, selts, kas sa arvad, et ma ei taha seda teha? Tahan küll, aga ütleme nii, et ma ei oska, ei ole minu laad. Ja vot selle teise võitluse taga ratas muidugi ka 40 küünla puhul, sest ega neid inimeste karakterid ja need maha kõmmutamised, need kiremõrvad ja need naistelood soomisega naiste lood Eestis. Ega need väga suure kirjanduse lood ei ole, aga niisugune oli kaugveel, niisugune oli kirjandus 1966 ja selle raamatu tähtsuse teeb suureks see, et teda loeti, loeti ja loeti, rääkis Aksel Tamm.