Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudised. Toimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 15.-st maist. Toimetaja on Mall Mälberg. Täna vannutati ametisse Tallinna ülikooli uus rektor Rein raud. Tur peab ülikooli arengu võtmeküsimuseks akadeemilist õhkkonda. Mitte-eestlased hindavad integratsiooni hoovana, keelekursustest ja kodakondsusest palju kõrgemalt. Majandusliku olukorra paranemist võrreldes 2000. aastaga on kasvanud nende arv, kes leiavad, et Eestis arenevad asjad paremuse suunas. Tänasel Tallinna Päeval algatati Euroopa rohelise pealinna liikumine. Sõlmiti ka leping ÜRO koolituskeskuse loomiseks. Tallinna järjekordne looduskaitsekuu kuulutati täna alanuks. Selle aasta moto on randade ja kallaste kaitse. Tänavuse Eerik Kumari looduspreemia pälvis Tiit Randla. Eesti parim toiduaine 2006 on õlu Saku Kuld ja parim tervislik toiduaine aura. Õuna-astelpajunektar, Aled Kokilt. Allika puhul arvestati toote uudsust, välimust ja tervislikust välismaalt. Euroopa Liidu välisministrite tänase brüsseli kohtumise üks tähtsamaid teemasid oli energia. Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas, et kui Venemaa soovib energeetika vallas usaldusväärne partner, tuleb tal ratifitseerida energiaharta. USA taastab diplomaatilised suhted Liibüaga, millega Washington tunnustab Liibüa otsust loobuda massihävitusrelvadest. Tartumaal Sangla turbaväljadel on tuul tugevnenud, see võib kaasa tuua ka turbaaunad hõõguva põlengu uue puhkemise. Ja ilmast. Homme on meil veidi pilves kuiv ilm. Sooja tuleb 12 kuni 17 kraadi, rannikul 10 kraadi. Täna astus ametisse Tallinna Ülikooli user. Tor Rein raudtseremoonial käis Kai Vare. Senine rektor Mati Heidmets ütles, et tema ametiaega jäid suured muutused, teiste seas Tallinna Ülikooli loomine ning Rein Raual on hulgaliselt ideid uue kaubamärgi sisuga täitmiseks. President Arnold Rüütel ütles oma tervituskõnes, et ülikoolid on ühiskonna südametunnistus, kuid kahjuks alati ei võeta seda kuulda. Olen ja ühiskonna ja kultuuriseostes ning seetõttu kas otsesemalt või kaudsemalt kujundava ana hansa. Rein raud rääkis oma ametisseastumise kõnes Akadeemilisusest ja sellest, mis eristab ülikooliharidust kuitahes kõrgest kutsekoolist saadust. Akadeemiline haridus on selline, mis annab lisaks konkreetsetele ametioskustele suurem laiem arusaam maailmas orienteeruda kiiresti muutuvas tegelikkuses. Hariduse puhul hindame seda kui sarnast oma otsustes. Ja kaneelisai on oluline. Raud rõhutas akadeemilise õhustiku tähtsust. Akadeemilised sellised olud professori kiiruste pärast oma nõrku kohe koju, kui tal on võimalik osaleda teisel professori korralikul teaduslikul arutada õpilasega pigem pahased kui rõõmsad ärajäämise pärast, kus nad õllekruusi juures kümneid horoskoobi märkidest oma kogemusest vastassoo sele seesmise peo lõpus rohkem oksendas vaid nendes ainetes. Ühiskondlike nähtuste mõõtmise probleemidega Buoid kursust rakendatavatest kaasaegse ei vahele või selle videomängupõhise artistina kauplemiseks jooni. Rektorite nõukogu esimees professor Jaak Aaviksoo ütles, et Tallinna ülikooli esimese rektori ametisse vannutamise on õhus rohkem muutusi kui tavaliselt. Ta andis Rein rauale üle mõttelise akadeemilise lati. Eesti on erikodakondsuse poolest kirju riik ja palju on ka kodakondsuseta isikuid. Täna esitletud uuring näitas, mis on ses osas muutunud võrreldes 2000. aastaga. Uuringu tegi Saar Poll ja esitlus käis kuulamas Riina Eentalu. Firma juht Andrus Saar tõi kõigepealt välja positiivse muutuse. Tunduvalt on suurenenud Vene kodanikke ja ka määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kes leiavad, et Eestis arenevad asjad paremuse suunas. Selle aluseks on majanduslikud aspektid, inimesed saavad osta maad, erastada korterit ja nii edasi. Küll on kasvanud ootused töö ja palga suhtes määratlemata kodakondsusega isikutest. Rohkem kui pooled ei pea end Eesti tööjõuturul konkurentsivõimeliseks. Kõige konkurentsivõimelisemaks peavad end mitte-eestlastest need, kel on Eesti kodakondsus. Kui paljud mitte-eestlastest aga peavad Eestit oma kodumaaks, Andrus Saar? Vaadakem, kas või Venemaa kodanik 23 protsenti pidas Eestit oma kodumaaks aastal 2000 aga kuus aastat hiljem on nende arv tõusnud 31-le protsendile. Ja kui palju suheldakse eestlastega? Nende inimeste arv, kes üleüldse näiteks ei suhtle eestlastega, nende arv on jäänud enam-vähem samasuguseks, tegelikult on toimunud päris viimase kuue aasta jooksul on toimunud päris suur muudatus, suhtlemissagedus on siis harvem. Kuidas on muutunud soov saada Eesti kodakondsust? Vene kodanike hulgas muutust pole, kuid määratlemata kodakondsusega inimeste soov saada Eesti kodakondsust on vähenenud. Miks. See tähendab seda, et inimestel on kindlustunne ja soov midagi muuta on vähenenud. Nii on kasvanud märgatavalt nende osakaal, kes tahavad jääda Eestisse elama, kuid ei taha midagi muuta. Kui rääkida võimalikust migratsioonist, siis soov sõita Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse on oluliselt langenud. Suund on võetud lääne poole. Mida siis mitte-eestlased meie integratsioonipoliitikast tegelikult hindavad? Need aspektid, mis on vahetult seotud integratsioonipoliitikaga, keeleõpe ja nii edasi, need on väga-väga madalalt hinnatud. Inimesed hindavad kõige kõrgemalt ikkagi seda majanduslikku aspekti. On tööd, on raha, elatustase, see on see mitte-eestlased, nagu näevad seda integratsioonipoliitika hoovana. Siseminister Kalle laaneti arvates peaks neid uuringuid tegema palju sagedamini, et valitsus saaks oma integratsiooniprotsesse paremini planeerida. Üks õiguslikke aspekte on kindlasti pikaajalise elaniku elamisloast staatus mis loodetavasti lähitulevikus rakendab Eestis, et et ma usun küll, et suunad, mis on Eesti siiamaani teinud, on õiged ja selle uuringu tulemuste põhjal saab püstitada tegevuskavasid, kuidas me peaksime edasi minema? Euroopa lennuohutuse agentuuri andmetel on Eesti olukord lennuohutuse tagamisel äärmiselt halb ja selle parandamine nõuab kardinaalseid meetmeid ning invest keeringuid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna lennuõnnetuste uurija Tõnu Ader nõustub Euroopa organisatsiooni arvamusega ja nimetab möödunud aasta lennuohutuse kokkuvõttes Eesti lennuohutuse taset väga madalaks. Ader märgib, et kui võrrelda Eesti lennuohutuse taset teiste euroliidu liikmesmaade omaga, siis viimase 10 aasta jooksul on Eesti selles vallas negatiivses mõttes absoluutne liider. Rahvaliitlane Margus Leivo esitas täna riigikogu menetlusse eelnõu, mis pikendab parvlaeval Estonia toimunud relvaveo uurimiseks loodud erikomisjoni volitusi enam kui nelja kuu võrra ehk 15. novembrini. Uurimiskomisjoni juhtiv Leivo põhjendas volitust pikendamise vajadust töö käigus käsitletavate inimeste ringi laienemisega, mistõttu võtab kogutud informatsiooni kvaliteet, analüüsimine rohkem aega, kui varem osa ette näha. Ja siit edasi tänased välisuudised. Tõnu Karjatse. USA otsustas taastada diplomaatilised suhted Liibüaga, kes on seni kuulunud terrorismi toetavate riikide nimekirja. Washingtoni teatel avatakse Liibüa pealinnas Tripolis ka USA saatkond. Diplomaatiliste suhete taastamisega tunnustab USA. Liibüa otsustas loobuda massihävitusrelvadest. 45 päeva jooksul kustutab USA Liibüas terrorismi toetavate riikide nimekirjast. Liibüa otsustas massihävitusrelvadest loobuda juba kolm aastat tagasi. Kaks aastat tagasi. Loobus USAga oma kaubanduspiirangutest. Tahtis jätkus täna kohtuprotsess endise Iraagi diktaatori Saddam Husseini üle. Husseini keeldus kohtuga kokkulepet sõlmimas pärast seda, kui talle esitati ametlik süüdistus šiiitide piinamises ja tapmises. Kohtunik süüdistas Husseini 148 šiiidi tapmises Dujaili külas kättemaksuna eksdiktaatorile tehtud mõrvakatse eest. Eksdiktaator vastas peale, et ta on ikka veel Iraagi president ning need süüdistused talle ei loe. Süüdimõistmise korral võib Husseini karistada surmanuhtlusega. Euroopa Liitu pürgiv pulgaga. Taarja avalikustas osa kommunismiaegseid salateenistuse toimikuid. Avalikuks tehti 260000 salapolitseiagentide kaastöötajate poolt koostatud dokumenti. Inimõiguslased kritiseerisid valitsuse otsust, sest avastatud toimikud moodustavad vähem kui viis protsenti olemasolevast arhiivist. Inimõiguslased on valitsust süüdistanud kaviivitamises, teatades, et toimikutes alastamine vaata endistel agentidel tõusta mõjuvõimsatele kohtadele. India kristlased ja moslemid kavatsevad ühiseid protestiaktsioone Hollywoodi kassafilmi Da Vinci kood esilinastuse vastu. India islamivaimulike organisatsiooni teatel on film jumalateotus ning solvab nii moslemeid kui kristlasi. Mitmed katoliku ühendused on lubanud korraldada ulatuslikke meeleavaldusi ning sulgeda kinosid, mis teos plaanivad näidata. Ka Vatikan on hukka mõistnud nii filmi kui ka raamatu autori. Brüsselis on koos Euroopa Liidu välisministrid, ennekõike oli tänasel istungil kõne all Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine 25. mail Sotšis ja sellest Tekstis energia koostöö, mina selles küsimuses otsustati, küsisime välisminister Urmas Paetilt. Ennekõike Euroopa Liit tahaks Venemaa poolt saada selget kinnitust, et energiavarustuse stabiilsus on Venemaa poolt tagatud ja et Venemaa veel ka siis riigisiseselt astub vajalikke samme, et seda kindlustada. Välisministrid rääkisid ka Euroopa Liidu ülemkogu teemadest. Jah, see keskendub peaasjalikult siis Euroopa Liidu eesseisvatele suurematele küsimustele arutelu edasi, sest Euroopa Liidu laienemisest, põhiseaduse leppe tulevikust ja valdav meelsus näiteks põhiseadusliku leppe osas oli, et seda nii-öelda järelemõtlemisperioodi tuleks veel umbes aasta härra ikka pikendada ja eesmärk oleks ikkagi see, et jõuda tulemuseni, kus see lepe ikkagi jõustub ja riigid, kes seda veel teinud ei ole ka selle ratifitseeriksid. Laienemisega seoses oli juttu ka olukorrast Lääne-Balkanil ehk siis ka sellest Serbiaga. Stabilisatsiooniassotsiatsiooni kõnelused on peatatud, kuna Serbia ei ole teinud piisavalt koostööd rahvusvahelise sõjakuritegude tribunaliga. Nii et ka selles osas on oluline Lääne-Balkani riikidele. Euroopa liidu poolt oleks selgelt väljendatud seisukoht, et Euroopa perspektiiv on neile avatud, kui nad kõik tingimused täidavad ja ega Euroopa Liidu liikmesmaade poolt, et vältida sellist aegajalt laienemise suhtes käivat negatiivset retoorikat, sest see võib kahjustada erinevaid reforme, oleme ka ka Lääne-Balkani riikides. Kas Euroopa Liidu välisministrid otsustasid ka midagi Palestiina omavalitsusele antavast abist? Jah, jutt oli sellest, et igal juhul tuleb vältida humanitaarkatastroofi Palestiinas ja tegelikult Euroopa liit, ka seni on sealsetel inimestel abi andnud näiteks Punase Risti või ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu aga nüüd on siis küsimus veel ka tehnilistest aspektidest, et mis kanalite kaudu on seda kõige mõistlikum teha, sest läbi Hamasi juhitava valitsuse ja administratsiooni niikaua kuni hammas ei ole täitnud kolme tingimust, mis Euroopa liit on seadnud ehk siis tunnustanud Iisraeli õigust eksisteerida loobunud vägivallast ja asunud täitma kõiki varasemaid kohustusi, et seni raha suunata Hamasi valitsuse kaudu ei ole võimalik, nii et selleks tuleb leida siis muid kanaleid, et sealseid siis suuri kollapseid ära hoida. Ka kaitseminister Jürgen Ligi on täna Brüsselis, kus võtab osa Euroopa kaitseagentuuri juhtkomitee koosolekust. Eesti on otsustanud ühineda Euroopa Liidu ühtse kaitsehangete režiimiga, mille eesmärk on avada Euroopa siseselt kaitseturg ning tugevdada seeläbi Euroopa riikide kaitsetööstust. Uuesti Eestist täna Tallinna päev sel puhul oli koos linna aukodanike kogu ja allkirjastati mitu lepingut. Ülevaate teeb Kai Vare. Tellin algatab rohelise pealinna liikumise. Seitsmeteistkümne euroopaline esindajad allkirjastasid memorandumi, millega tehakse Euroopa komisjonile ettepanek hakata igal aastal välja andma Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Tallinna linnapea Jüri Ratas kutsus kõiki kaasa mõtlema, kuidas Tallinn võiks selle tiitli vääriline olla. Küsima ei peaks mitte selle järele, mida Euroopa meilt ootab ega ka mitte selle järele, mida euroopalt ootame. Me peame küsima hoopis, millist Euroopat me tahame. Tallinna vastus sellele küsimusele on. Me tahame oluliselt keskkonnasõbralikumat Euroopat ja mitte ainult ei taha, vaid tuleme ettepanekuga, et otseselt aidata saavutada. Jüri Ratas avaldas lootust, et linnakeskkonna paremaks muutumine veenab inimesi jääma elama linna, mitte kolima linna piiridest välja, kui nad ei taha just põllumeheks hakata. Tallinna aukodanike kogu toetas rohelisi pealinna ideed, kuid samas kutsuti üles tõhustama noorte keskkonnaharidust. Tallinna aukodanik. Loomaaia direktor Mati Kaal aga pani linnajuhtidele südamele, et rohealad ei saa seista linnas eraldi, vaid peavad moodustama ühtse terviku. Elu ja meie ise oma linnas ja kõik teised inimesed oma linnades vajavad tegelikult linnasid, mis on planeeritud nii, et siin oleks omavahel ühendatud rohealade võrgustik. Ja see võrgustik tuleks praegust Tallinnas ära määratleda ja kogu võrgustiku osas kuulutada Tallinna rahvuspargiks. Täna allkirjastati leping ÜRO uurimis- ja koolitusinstituudi Unita rahvusvahelise koolituskeskuse loomiseks Tallinna. Kokku on neid keskusi üle maailma 12, Euroopas kos Tallinna keskusega neli. Monitori. Peadirektori asetäitja Marcel pasari sõnul hakkab keskus koolitama kohalike omavalitsuste juhte ja ametnikke neljas valdkonnas. Linnakeskkond ja keskkonnatehnoloogia, eriti Tallinna poolt algatatud rohelise pealinna kontekstis e-valitsus, milles Eestil ja Tallinnal on palju kogemusi linna majandus ja tööhõive ning HIV, AIDS-i ennetustöö. Marcel passari sõnul tegeleb keskus mitte ainult Baltimaadega, vaid ka Põhjamaade, Lääne-Venemaa ja Ukraina omavalitsusametnike koolitamisega. Ja lisame siia veel, et kultuuriminister Raivo Palmaru ja Tallinna linnapea Jüri Ratas sõlmisid täna lauluväljaku korrastamiseks koostööleppe. Aastaks 2009 plaanitakse lauluväljaku rekonstrueerimisele kulutada 120 miljonit krooni. Kokkulepe puudutab lauluväljaku peahoonekompleksi, lauluväljakul asuvate hoonete ja rajatisi ning lauluväljaku pargi, kommunikatsioonide ja haljastuse aia kohastamist. Keskkonnaministeeriumis avati pidulikult looduskaitsekuumille tänavune motorandade ja kallaste kaitse. Looduskaitsekuud tähistatakse 1980.-st aastast. Riina Eentalu. Kõigepealt andis keskkonnaminister Villu Reiljan kätte traditsioonilise Eerik Kumari preemia. Mul on hea meel, et komisjon on ka seekord teinud väga targa, kaalutletud otsuse anda Eerik Kumari preemia Titrandud suurele loodusemehele loodusesõbrale, kes on väsimatult õpetanud, koolitanud, kasvatanud ja ise jah, selle asja sees olnud siis ilmselt parim partii on veel mängimata. Aga, aga Eerik Kumari preemia sulle täna üle anname. Õnne. Laureaat Tiit Randla ise meie loodushoiutöö kõige tähtsamaks ülesandeks. Looduslikena hoida oma ürglooduse niisugused paiku ja elupaiku ma mõtlen, jälgegi meie soid, meie vanu metsi, niisuguseid kohti, kus elavad meie unikaalne elustik, kus on hunte, karusid, kotkaid, metsiseid. See on meie tõeline väärtus. Ärge pange pahaks, aga looduskaitse ei tohiks keskenduda ja press ei tohiks võimendada kõike seda, mis juhtub negatiivselt ja nii, et me seostame looduskaitsega viimasel ajal ainuüksi oma õli õnnetusi. See ei ole kasuks looduskaitseala. Minu arvates tuleks rohkem keskenduda sellele, et oleks piltlikult öeldes rohkem liblikad ja linnulaulu. Täna rõhutati, et loodusjõudude vastu ei saa kõik kontrolli alla, tuleb saada inimtegevus meie randades. Eesti õigusruumi, mis kaitseb meie randu, peeti piisavalt rangeks, et inimtegevust ohjes hoida. Teine võimalus on visalt harida inimesi ja sellega tegeldakse ka looduskaitsekuu jooksul. Pärast pikka sõelumist kuulutas Eesti toiduainetööstuse liit välja parima toiduaine, õieti valiti kaks auhinna saajat, vahendab Riina. Valiku puhul arvestati toote uudsust, maitset, välimust, kvaliteeti ja ka tervislikust, ütles toiduainetööstuse liidu tegevjuht Sirje Potissepp. Ning aasta tervislik toiduaine on aura õuna-astelpajunektar tootja A Le Coq, Tartu õlletehas ning aasta parim toiduaine. 2006 on Saku Õlletehase õlu, Saku Kuld, kaks jooki aga toit. Sirje Potissepp. Jah, paraku tuleb nii välja, et tegelikult, kui me mõtleme nende tootjate peale, siis ma, ma ei julge öelda, et nad on kõige innovatiivsemad tootja praegu Eesti vabariigis, aga kindlasti on nad ühed tublimatele, kes pööravad väga palju rõhku oma toote sisule, kes pööravad väga palju ruku oma toote välimusele ja teevad väga väga suurt tööd toote turundamise. Mis ongi õieti selle konkursi kaugem eesmärk, mida te tahate inimestele sellega, et teadvustada igapäevaelus, kui meil on kiire, me jõuagi kõike märgata ja siis tootjad teevad väga suuri jõupingutusi ja siis selgub, et meilid tooteid kuidagi üles ei leia. Teles leidmine omakorda sõltub ka hästi palju kaupmeestest. Ja nii ta on läinud, et kindlasti on see tarbijale signaal uutest toodetest või miks ka mitte vanade tootjate meeldetuletamine. Kindlasti on see signaal tootjatele tegeleda tootearendusega, sest tänapäevases armutus konkurentsis lihtsalt on see hädavajalik. Ja mis siin salata, kindlasti on see Eesti tootjate esiletõstmine taas olles Euroopa liidus, ei olegi see nii vähe tähtis, kuidas me oma Eesti toote oleme suutnud mujale ka viia kui eestlaste toidulauale. Kui me arvestame praegu toodangust üks kolmandik Vaideks eksporditakse, siis ma usun, et seda on vähe. Aga kui me vaatame, kui raske on meil kõikide teistega võidelda oma turu pärast, oma koha pärast kohalikul turul, siis tuleb ainult tunnustust avaldada. Et seda üks kolmandik toodangust on. See on raske, see tähendab spetsiaalseid projekte spetsiaal all selle sihtmaale ja sihtgrupile, aga see on võimalik. Tartumaal Sangla turbaväljadel on tuul tugevnenud, see võib kaasa tuua ka turba aunadesse hõõguva põlengu uue puhkemisel. Lõuna-Eesti päästekeskuse teatel praegu aktiivsed kustutustööd 20-l hektaril kõrval asuvas metsas tulekoldeid enam pole ja seda hoitakse jätkuvalt kontrolli all. Kustutustööd kestavad vähemalt pimeduse saabumiseni. Liiklus Tartu Viljandi maanteel Puhja ja Sangla vahel on endiselt suletud. Jäänud on ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta Ta ilm, puhub läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss seitse, maapinnal kohati miinus kaks kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni kaheksa, Kirde-Eestis kuni 11 meetrit sekundis. Ja sooja on meil homme 12 kuni 17, rannikul kohati 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16451. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kolmiseni.