Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keskerakonna juhatus peab vajalikuks, et presidendivalimiste ümarlaua hääletusvoorus osaleksid Isamaa ja Res Publica ühise esindusega ning järgmine valikuvoor tehtaks juuli algul. Isamaaliit leiab, et Keskerakond valmistub Erakonna ümarlauast lahku lööma. Riigikogu koalitsioon hääletas täna kolmandal lugemisel maha kolme opositsioonisaadiku muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu. Kolm saadikud soovitavad kultuuriministril tagasi astuda. Minister aga teatab, et valitsus andis juba aasta tagasi eelnõule eitava hinnangu. Uus analüüs Bulgaaria ja Rumeenia valmisoleku üle ühineda Euroopa Liiduga valmib sügisel oktoobris. Leedu ei ole eurotsooniga liitumiseks valmis, leidis Euroopa komisjon. Küll andis komisjon soovituse Sloveeniale Eestist kuriteoennetuse nõukogule töörühm, mis töötab välja meetmed võitluseks rooli joodiklusega. Ettevõtlusorganisatsioonid kutsuvad Eestis tegutsevaid äriühinguid osalema aasta ettevõtluse auhinna konkursil. Näitleja liidedrele anti kätte Jannseni nimeline preemia ja ilmast. Homme on Eestis sademeteta ilm ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Keskerakonna juhatus on teinud oma ettepanekud presidendivalimiste protsessi jätkumiseks Riigikogus ja vahendab Uku Toom. Keskerakond avaldab lootust, et riigikogu on suuteline valima presidenti, kuid nagu juba ka varem on juttu olnud, on neil mõned seisukohad, mis teiste erakondade omast lahku lähevad. Fraktsiooni esimees Ain Seppik. Meil on ikkagi reaalselt täna juba parlamendis Isamaaliidu ja Res Publica asemel üks partei, tegelik arv seal laua ümber on vähenenud neljale parteile ja neljandal juunil ma saan aru, et see ka ametlikult fikseeritakse, et on olemas üks partei, seetõttu meie arvates peaks olema hääletusprotseduur ka nii korraldatud, et on tegemist ühe parteiga ja ühelt poolthäältega. Teine puudutab meie arvates reparaatsed, läbirääkimisi, on konsultatsioon on siin peetud ja ma arvan, et see pole päris aus, aga poliitikas on igasuguseid asju. Ja kolmas on tempo meie arvates Parlamendis lihtsalt seaduse järgi ei saa enne valimisi toimuda kui augusti lõpus ja meil ei ole nende kandjate sõelumisega kuhugi kiiret. Ma ei näe praegu ennem juuli alguses mingit vajadust Järgmiste kandvate väljasõelumiseks. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal on BNS-ile öelnud, et selles, mis puudutab häälte jaotust, on Keskerakonna seisukohast teatud loogika olemas. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas, teadagi sellega nõus ei ole. Isamaaliit ja Res Publica teevad oma ühinemist otseselt küll juuni alguses, kuid ühinemisel protsess leiab lõpu alles sügisel, nii et kogu presidendivalimiste tsükli on tegemist juriidiliselt erinevate erakondadega, nii et see on küll otsitud põhjus ja Res Publica Isamaaliit ei näe põhjust ühendada ennast üheksa delegatsioonis selle laua taga ning tempost ja tähtaegadest. Isamaaliidu juhatuse jõudis järeldusele, et tegelikult peaks olema riigikogus esitatav kandidaat erakondadel teada jaanipäevaks, sest rahval on on põhjust, et see kandidaat ei oleks mingite tagatoasepitsustega teatavaks tehtud alles valimiste eelõhtul, vaid et ta saaks oma ideid esitada nüüd juba ühe konkreetse kandidaadina ja debateerida juba istuva presidendiga. Juhul kui istuv president ka kandideerima hakkab. Kõige tõsisemaks peab aga Tõnis Lukas Keskerakonna süüdistustes neli erakonda teevad eraldi eelnevaid otsuseid ja alles siis kohtuvad Keskerakonnaga. Ta nimetas seda otsitud põhjuseks ja esimeseks tõsiseks märgiks sellest, et Keskerakond otsib tagaust, kus vajadusel väljuda. Ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor soovitab mitte otsida tonte seal, kus neid ei ole. Erakondadevahelised läbirääkimised jätkuvad homme, siis peaks kokku lepitama edasiste tempod osas. Riigikogu koalitsioon hääletas täna kolmandal lugemisel maha Mark Soosaare, Trivimi Velliste ja Imre Sooääre esitatud muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu veel kord Uku Toom. Seadusemuutuse sisu oli algatajate sõnul muuta muinsuskaitseline otsustamine avalikumaksja, soodustama võrdset kohtlemist ning võimaldada muinsuskaitsealadele jäävatel majaomanikel toetust taotleda. Mark Soosaar. See on käe ulatamine vähemkindlustatud omanikele ja ma tuletan meelde, et Eestis on juba peaaegu igas endast lugu pidavas veidi suuremas linnas oma muinsuskaitseala ja kui me seda ei väärtusta võrdselt kõigi omanike suhtes et kõik omanikud saaksid ja oleksid suutelised nõuetekohaselt restaureerima oma aknaid, uksi, katuseid, haljasalasid, piirdeaedasid, siis me suhtume muinsuskaitsealasse kui majasse, mis on ilma usteta ja akendeta. Aga kuigi kultuurikomisjonist oli eelnõu läbi tulnud, hääletati ta saalis täna koalitsiooni poolt maha. Ennu autorid esinesid seepeale avaldusega, et olukorras, kus valitsuskoalitsioon langetab ilma ühegi selgituseta kultuurivaenulikke otsuseid, peaks kultuuriminister tagasi astuma. Täna suhtus koalitsioon tõesti asjasse ilmse üleolekuga ja ei vaevunud sõna võtma. Üksnes vajutas nuppu. Kultuuriminister Raivo Palmaru ütleb aga, et tegelikult otsustas valitsus juba aasta tagasi, et eelnõud ei toetata ning siis esitati ka selgitused. Minister ütleb, et mitmed asjad, mida eelnõus kehtestatakse, on juba praegu olemas, sealhulgas ka toetuste andmine. Benno kolmas punkt soovis, et muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikud saaksid laekuvast maamaksust raha. Nimelt pidi moodustatama vastav erifond, mille vahendit kasutatakse siis omavalitsuse territooriumil asuvate muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks. Kultuuriministeeriumile siingi probleemi, sest nimelt vastavalt maamaksuseadusele laekub maamaks kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja kohaliku omavalitsuse eelarve kinnitamine on volikogu pädevuses, nii et omavalitsus võib igal hetkel vastava fondi luua ja kasutada seda maamaksuraha, kuidas ta ise paremaks peab. Minister ütleb veel, et mis puutub avaldusse, on tegu avalikkuse eksitamisega Riigikogus, nentis aga täna nii mõnigi poliitik, et eelnõu puudused on teisejärguline põhjus. Oluline on see, et opositsiooni eelnõud lihtsalt ei võeta vastu. Võib-olla pole see absoluutne tõde, aga valdav kindlasti. Edasi Brüsselist Euroopa komisjon teatas, et Bulgaaria ja Rumeenia saavad seni teatatud tähtajal euroliiduga ühineda vaid juhul, kui parandavad oma haldussuutlikkust ja tõhustavad võitlust kuritegevuse ja korruptsiooniga. Uus analüüs kahe riigi valmisoleku kohta valmib oktoobris, teatab meie korrespondent Brüsselis Indrek Treufeldt. Euroopa Komisjoni tänasesse otsusesse suhtutakse brüsseli koridorides kauni skeptiliselt. Näiliselt on see ajavõit, kuid argielu arvestades üsna kummaline. Kuidas suhtuda olukorda, kus vaid paar kuud enne tähtsat ajaloolist sammu nagu ühinemine euroliiduga seda on, teatab komisjon oma nõusolekust teisendada, ütlevad, et mida pool aastat nii-öelda armuaega muudab, kui seni pole Rumeenia ja Bulgaaria piisavalt pingutanud, miks peaksid nad seda poole aasta jooksul tegema? Õigupoolest on need kaks riiki pudenenud suured laienemisrongid, millega Euroopa liitu pääses ka Eesti kõikjal igapäevases paberimajanduses ka näiteks euroliidu eelarve kavas on Rumeenia ja Bulgaariaga juba ite arvestatud. Tegelikult saab liitumisega venitada vaid ühe aasta võrra. Avalikustatud eduraport jätab paremasse valgusesse rumeenia märkusi, tema puudujääkide kohta on vähem kui Bulgaariale. Põhilised probleemid on seotud põllumajandusloomade registriga piisavalt hästi tegutsege asutused, mis peaksid tulevikku segama euroliidult saadavaid põllumajandustoetusi. Maarja puhul aga rõhutatakse saamatust organiseeritud kuritegevusega võitlemisel ja ajendiks on viimased uudised kõrgete ametnike kokkumängust. Kurjategijatega öeldakse eduraportis, et Bulgaaria seadused on veel lüntlikud korruptsiooni ja rahapesuga toimetulekuks. Venemaa riigi jaoks on raportis veel üles loetud rida teisi valdkondi, mida peaks tublisti korrastama. Nendega on riikidel aega tegeleda sügiseni. Bulgaaria ja Rumeenia on märku andnud juba kriitika negatiivsest emotsionaalsest mõjust, mis kahandab majanduse usaldusväärsust. Täna õhtul sõidavad kahte liituja riiki rahustama Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja soomlasest laienemisvolinik Olli Reen. Indrek Treufeldt, Brüssel. Ja Euroopa komisjon teatas täna vastuseks Leedu palvele liituda järgmisest aastast eurotsooniga, et Leedo ei ole täitnud kõiki Maastrichti kriteeriume ega ole valmis liituma täpsemalt, räägib Indrek Kiisler. Komisjoni teatel sai komistuskiviks Leedu inflatsioon, mis ületas referentsväärtust Euroopa Komisjon. Euroopa Kesk-Pärkisid oma hindamise raportis, et Leedu aastane tarbijahinna indeks märtsikuus oli 2,7 protsenti, mis ületas napilt kriteeriumiks olnud kahte koma kuut protsenti. Eesti teatavasti ei palunudki oma eurovalmidust hinnata, sest näiteks maikuus oli meie aastainflatsioon 4,3 protsenti. Ülejäänud kriteeriumide puhul vastas Leedu Maastrichti lepingus nõutule ehk siis Leedu rahvusvaluutaliit on olnud stabiilne ning vastanud valuutavahetuskursimehhanismile ERM kahele. Alates 2004.-st aastast, mil Leedu liitus Euroopa Liiduga. Leedulanna, Euroopa Liidu eelarvevolinik Dalia Grybauskaitė ei soostunud hindamisraporti järeldustega, märkides. Komisjon peab oma otsuseid langetama baseerudes paindlikule, majandusloogikale ning välistama Euroopa lepingute dogmaatilised tõlgenduse. Ainsana vastab praegu kõikidele kriteeriumidele Sloveenia, mis sai täna komisjonilt soovitusele võtta euro kasutusele 2007. aasta esimesest jaanuarist. Analüütikute hinnangul on kahtlane, kas Eesti ja Leedu suudavad ka järgmisel aastal kriteeriumi täita. Ja Euroopa komisjoni otsust kommenteerib ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Leedu inflatsioonikriteeriumit nii komisjoni kui Euroopa keskpanga hinnangul ei täitnud ja mittetäitmine oli õige napp selles mõttes Leedul ei ole kindlasti mitte probleemi hinnastabiilsusega tervikuna, vaid pigem on see probleem kriteeriumi täitmisega, aga noh, kriteerium on kriteerium ja reeglitest kinnipidamine on ka väikeste riikide huvides, aga igal juhul tuleb ka Leedule edaspidiseks edu soovida ja uskuda ja loota, et Leedul järgmisel katsel läheb paremini. No esialgu on need vaid Euroopa Komisjoni soovitused. Otsuse, millised riigid liituvad euroga, peavad tegema ikkagi Euroopa Liidu riikide rahandusministrid. Kas on põhjust oodata, et Leedule tehakse erand ja Leedu koos Sloveeniaga ühineb eurotsooniga esimesel jaanuaril? Ma arvan, et see võimalus on, on praktikas olematusest ilma komisjonipoolse soovituseta ei ole võimalik ka positiivset otsust langetada. Mida tuleb Eestil teha selleks, et me oleks 2008 tõepoolest kõigi kriteeriumite osas valmis liituma euroga? Sarnaselt Leeduga on on meie jaoks võtmeküsimuseks inflatsioonikriteeriumi täitmine ja siin on tähtsal kohal kindlasti ülejäägis eelarvepoliitika jätkamine samas suurusjärgus, nagu see oli möödunud aastal, et ka see aasta suudetaks saavutada võrreldav ülejääk ja samamoodi järgmisel aastal ja kindlasti olid selle koha pealt olulised ka otsuseid edasi lükata ta tubaka ja alkoholiaktsiisi tõus, mis vastasel korral oleks kindlasti inflatsioonikriteeriumi täitmise muutnud praktiliselt võimatuks. Prognooside kohaselt peaks Eesti siiski olema võimeline 2007. aasta esimesel poolel inflatsioonikriteeriumit täitma. Küsis Hanno Tomberg ja vahetame teemat. Kuriteoennetuse nõukogu otsustas moodustada ministeeriumidevahelise töörühma, mis töötab välja meetmed võitluseks roolijoodikutega. Justiitsminister Rein Langi sõnul on tegemist tõsise probleemiga. Kuna joobes juhtide arv on viimase aja ajal oluliselt kasvanud, jätkab Mall Mälberg. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja ütles, et riik üksi ei saa kuidagi tagada seda, et inimesed käituksid normaalselt, et nad ei läheks täis joobes tänavale inimesi tapma. Et väga tähtis on just see, et kuidas suhtuvad rooli joodikusse inimesed tema ümber, kas seda peetakse normaal reaalseks või seda peetakse põlastusväärseks, kas rooleedikule tuntakse kaasa, et oi, kui suurt rahvale määrati või pigem vaadatakse selle pilgu läbi, et tegemist oli inimesega, kes on kaasliiklejate elule tervisele ohtlik ja see aspekt nagu on tegelikult nagu meie endi kätes, mida nüüd riik saab teha, riik saab teha seda, et eks riik toetab ju seda mittetulundusühingu sektorit, riik viib läbi kampaaniaid, kutsub inimesi ülesse, mitte istuma rooli joobes ja samuti riik saab teha järelevalvet, tänavatele kontrollida ja karistada. Mis puutub roolijoodikute karistamise, siis tuleb hirvoja sõnul üle vaadata kogu sellekohane regulatsioon. Tänane regulatsioon nagu ei ole efektiivne, et need karistused tegelikult nagu ei mõjutagi inimeste käitumist. Teine aspekt on see, et tänane seadus sisuliselt paneb ühte patta kahe promillise joobega juhi 0,2 promillise joobega juhi. Et küsimus on nüüd selles, et kas äkki peaks mõtlema selle peale, et võib-olla see kahe promilline juht, et võib-olla seal peaks nagu karmistama, äkki isegi on esimest korda kuritegu, see on lihtsalt üks hüpotees, mis läbi arutatud. Tänan. Ja teisalt, et, et mitte nagu läheneda sellise ühesuguse hüsteeriaga nüüd inimesele, kes tõesti on hommikul oma tervisliku seisundi tõttu niimoodi kuskil seal 0,00 vahel, eks ole, baseerib, ütleme ja siis panna niimoodi ühe puuga, et rooli joodik kui võib-olla mingi tervislik küsimus hoopis siin tuleb tagada selline Grodueeritud eesmärgipärane proportsionaalne lähenemine, töögrupp peab hakkama selle küsimusega tegelema. Praegu on väga vara öelda, mis need võimalikud lahendusvariandid oleksid. Kaubandus-tööstuskoda ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Tööandjate keskliit kuulutasid välja aasta ettevõtlusauhindade konkursi. Korraldajad loodavad, et tänavu kujuneb osavõtt rekordiliseks, jätkab Hanno Tomberg. Ettevõtete konkurentsivõime auhinnale konkureeris eelmisel aastal 586 äriühingut ja aasta varem veidi üle 600 ettevõtte. Tänavu loodab Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, et osalejate arv ületab tuhandet firmat. Kui me vaatame efekmiin muid tegevusi, mis on täna ettevõtjatele suunatud seminari tegevus või, või nende osalemine konverentsidel ja asjadega, siis me võime täna julgelt öelda, et Eesti ettevõtetel läheb 2006. aastal väga hästi. Ma loodan neid, kes, kes oma häid majandustulemusi võrrelda tahavad, et neil on palju. Me oleme oma konkursi laialisaadetavate ankeetide meelingute asjade poolt tugevasti läbi mõelnud ja loodame ka puhttehnilise tööga saavutada seda suuremat osavust. Konkursil saab osaleda alates homsest kuni kaheksanda juunini. Konkurentsivõime auhinna puhul hinnatakse kaheksat majandusnäitajat, millest lisaks käibele kasumile ja nende kasvule reastatakse ettevõtteid ka näiteks tööjõukulude ja tootlikkuse järgi. Ühe ettevõtja kohta. Võistluse edetabelis ei käi ainult esimeste kohtade pärast, vaid iga koha pärast nad väga paljud ei mõtle iga päev konkurentsile, et, et see on üks võimalus kord aastas mõelda. Ettevõtted saavad oma majandusandmeid konkursile edastada ka elektroonilisel teel. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhi Viljar jaamu sõnul on tänane majanduskeskkond Eestis ettevõtlust soosiv. Nii nagu uuringud näitavad, on Eesti majanduse konkurentsivõimeline, kuid samas võib täiesti selgelt öelda, et erinevates valdkondades on väga oluliselt arenguruumi nii infrastruktuuri rajamisel, logistika ülesehitamisel. Kõik, mis puudutab stabiilset riigi maksusüsteemi, kaasa arvatud logistika alla, käib siis teedevõrku. Kas Eestis võiks kehtestada ettevõtetele tulumaksu, mis on suurem kui null protsenti? Ettevõtluse arendamise sihtasutus on võtnud endale niisuguse suuna, et ma nagu ei sekku poliitikasse ja meie soov on see, et maksusüsteem oleks stabiilne. Auhinna konkursi eelarve on miljon krooni, mille ettevõtlusorganisatsioonid katavad esmakordselt täismahus ise. Ettevõtlusauhinnad antakse pidulikult kätte septembris. Pärnus oli täna pidulik sündmus näitlejanna Tedre võttis vastu Jannseni nimelise preemia Pärnust, teatab Ülle Hallik. Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeva pidu algas tund aega tagasi traditsiooniliselt Janseni preemiate kätteandmisega. Pärnu linnavalitsuse asutatud ja kultuuriinimeste tegevust tunnustav autasu pälvis tänavu Endla teatri näitleja liidedre. Oma tänusõnavõtus lausus näitlejanna. Näete, siin ma nüüd seisan teie ees selle uhke Janseni preemia omanikuna ja patt oleks öelda, et ma ei ole õnnelik. Näitleja on tegelikult oma loomult väga edev inimene ja vahetevahel vajab taga kiitust ja tunnustust, nii et ma tänan teid kõiki. Soovin teile ilusat kevadet, ilusat suve. Olge õnnelikud. Endla teatri direktor Ain Roost Liit on teinud fantastilisi rolle ja ma imestan, et eesti teatrikriitikud ei ole teda märganud, aga aga José provintsi või väikelinna teatrite hiilgus ja viletsus on, et kõik kogu kogu Eesti piirdub Tallinnaga. Küll on aga liidedre viimasel ajal loodud suurepäraseid osatäitmise hinnanud publik, kes valista märtsis möödunud teatriaasta lemmikuks. Nii publik, kolleegid kui kriitikud, on eriti kõrgelt hinnanud Alzheimeri tõbe põdeva Klaadise rolli lavastuses viimane näitus Tedre Endla teatris töötanud 38 aastat, loonud 105 teatrirolli, mänginud filmis Need vanad armastuskirjad ning teinud kaasa kahes telelavastuses. Lisaks linnavalitsuse preemiale andis ajaleht Pärnu Postimehes oma eripreemia Kati Murutar-ile, kes on aastakümneid olnud aktiivne, tore ja võtnud sõna peamiselt teatri teemadel. Neil minuteil saavad Jannseni sünniaastapäeva peolised osaga Mart Viisitamme-nimelise powerpoint teatri esietendusest Johann Voldemar Jannsen ehk rahvavaenlase hind. Selle autor on kaks aastat tagasi Pärnu postimehelt Janseni eripreemia pälvinud Sven Kivisildnik. Keegi ei mõtle, mida see Jansen tegi või mida ta tähendab, meie jaoks on seal mingi Isamaaline eesti mees igav, tegelikult on väga huvitav, tema looming on igav, aga tema elu ja see, see, kuidas ta käitus, kuidas ta reageeris, milliseid valikuid ta tegi ja milliseid valikuid oli võimalik teha, mis, mis nagu teised sel ajal tegid, mis tehti 10 aastat hiljem, eks ole näha, ta tegi alati kõige halvemini, et selles mõttes ma ei arva, et liider kõige halvem näitlejate, nagu see Jannseni preemia saab, sellepärast normaalne hea näitleja. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss viis, maapinnal langeb temperatuur mitmel pool miinus ühe kuni miinus nelja kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.