Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku. Stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Viis parlamendierakonda, kes otsivad ühist presidendikandidaati, jõudsid kompromissile. Kohtumiseni katakse 28. juunil. Euroopa parlament kiitis täna heaks Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve. Eestis on välisõhu puhtusega kõige enam probleeme Ida-Virumaal ja Tallinnas. Euroopas mõlemaid linnu ühendav Strasbourgi klubi toetas Eesti rohelise pealinna ideed. Sillamäe ja Kotka vahel on nüüd ametlikult avatud ka reisilaevaliin. Edgar Valteri põrm sängitati täna metsakalmistul maamulda. Rahvusraamatukogus toimus deva mälestustseremoonia. Homme on meil veidi pilves ilm, paiguti hakkab vihma sadama. Sooja tuleb 11 kuni 17 kraadi. Viis parlamendierakonda, kes otsivad ühist presidendikandidaati, jõudsid täna kompromissile. Seda selgitab Res Publica juht Taavi Veskimägi. Jõudsime siis kokkuleppele, et viit poliitilist erakonda jätkuvalt ühiselt jätkavad konsensuskandidaadi otsimisest, et 28. augustil riigikogus president ära valida, leppisime kokku, et seitsmelt kandidaadilt, kes täna on üles jäänud, jõuame neljane kandidaat kraadini 28. juunil neljalt kandidaadilt kahele kandidaatidele 19. juulil ja konsensuskandidaati ja siis juba ja kandidaati, keda me siis ühiselt esitaksime augusti lõpus riigikogus presidendi ametliku kandidaadina üles. Selle inimeseni üritame jõuda Augusti alguses ja jätkuvalt on viis fraktsioon torni laua taga. Nii nagu me alustasime ka neid läbirääkimisi ühise kandidaadi otsimiseks, on veel aega nüüd nendel seitsmel kandidaadil nii oma seisukohti tutvustada, seda avalikku debatti pidada vaata selleks ajaks loodetavalt on ka Arnold Rüütel oma seisukoha üheselt välja öeldud istuva presidendina, mida ta siis teeb, kandideerib või ei kandideeri. Erakonnad leppisid kokku selleski, et Isamaaliit ja Res Publica jätkavad kohtumisi kumbki oma esindusega. Euroopa parlament kiitis heaks Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve, rõhutades, et 2009. aasta eelarves tuleb kõrvaldada alarahastamisega seotud puudused. Parlament soovis algul finantsperspektiivi suuruseks 975 miljardit eurot, ent leppis lõpuks 864,4 miljardi euroga. Mida tähendab finantsperspektiivi heakskiit Eesti jaoks? Küsisime riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt Meelis Atonen-ilt. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda pikema finantsnägemuse paikapanemine Euroopa Komisjoni Euroopa Parlamendi liikmesriikide koostöös on kindlasti Eesti jaoks positiivne nähtus et kahetsust võib tunda Eesti poolelt võib-olla selle üle teatud mis ja reformiplaanid näiteks põllumajanduse ülisuurte toetuste vähendamise plaanid Euroopa poolel toetust ei leidnud, aga sellele vaatamata teatud üksikud uuendused muutused jäid ellu viimata. Tuleb tõdeda, et finantsperspektiivi paikapanek uute liikmesriikide jaoks, sealhulgas Eesti jaoks on kindlustunnet pakkuv ja positiivne sõnum. Strasbourgis kirjutati täna alla Strasbourgi klubi deklaratsioonile ja toimus ka linnapeade kohtumine. Kai Vare küsis Tallinna linnapea Jüri Ratase käest, mida see kohtumine andis. Lepiti kokku seda, et need Euroopa linnad, kes kuuluvad spordiklubisse, et nad koos tõstaksid rohkem linnade atraktiivsust, tõstaksid rohkem linnade konkurentsivõimet ja tegite vastavad ettepanekud siis Euroopa komisjonile. Ta oli ühelt poolt, mis oli tänase kohtumise eesmärgiks teiselt poolt Tallinna initsiatiiv seoses Euroopa rohelise pealinnaga. Kui esmaspäeval kirjutas Tallinnas alla vastavale memorandumi 17 osapoolt, siis täna toetasid teda mitmed linnad veel ja toetas ühtselt ka seda Strasbourgi klubi näiteks Strasbury linn, Daugopissilin, Klitilin ja nii edasi, nii et ma usun, et ka see andis hea tõuke selleks, et see idee saaks ellu rakendatud ja teiselt poolt oli meil ka kokku lõpetas puuri linnapeaga. Et järgmine aasta võiks üks teema ollagi looduskeskkond ja ütleme siis linnade rohelus, küsimus. Missuguseid uusi ideid täi Tallinn arendamiseks? Oht, et kui vaadata sest Strasbury klubi tegevust, siis tegelikult on seal päris lai, see on paelunud nii kultuuriga kui me tänahommikuste linnapeade nõupidamisel rääkisime just üliõpilaste vahetustest, näiteks üliõpilaste vahel skulptuuri alal, kus siin üliõpilased rääkisid oma kogemustest, kuidas olen käinud erinevates Euroopa linnades kassis fotonduse alal või kunsti alal. Ja kindlasti oli üheks märksõnaks ka täna linnapeade kohtumisele transpordiküsimused, kus Strasbury linn presenteeris oma imeilusat ja väga moodsad uut trammiliini ja andis oma häid kogemusi edasi ka teistele lindudele. Keskkonnaministeerium tutvustas täna uut välisõhu kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis aitab mõõta saastatuse taset üle Eesti ja leida saate põhjuseid EDIT väli. Õhukvaliteet on Eestis üldiselt hea, leiab Eesti keskkonnauuringute keskus. Peamiselt on probleeme kahe piirkonnaga. Keskkonnauuringute keskuse juhatuse esimees Margus Kert. Üks on Ida-Virumaa, eriti Kohtla järve piirkondi, teine on siis nagu Tallinn ja Tallinna transport ja just kesklinn ja Kohtla-Järvel on mure just tööstusele. Tööstusega on see, et, et kuna õli tootmine suureneb, siis seal hakkavad ühelt poolt probleemid lõhnavat ainetega H2-s, mis haiseb hästi halvasti. Ja teine asi on siis vääveldioksiid, mis põhjustab ka erinevate terviseprobleeme. Toksiline, nende konstruktsioon tõuseb. Uus õhusaastekvaliteedijuhtimise süsteem aitab jälgida saastatuse taset üle Eesti. Selleks arvutatakse välja, kui puhas peaks õhk teatud kohas olema ning võrreldakse seda reaalse mõõtmise tulemustega. Samuti saab leida, kes või mis õhku saastab. Kui meil kuskil on probleem suur, aga ei ole kindlat, kus allikas pärineb ja keegi nagu ei ütle ka, et mina olen süüdi siis läbi reaalsete mõõtmiste ja siis need modelleerimisega me hakkama suhteliselt täpselt kindlaks määrata, millisest piirkonnas tuleb see saasta välja ja kui me teeme neid mõõtmisi rohkem, me saame selle piirkonna suhteliselt väikseks viia, me leiame, kelle territooriumilt saasta tuleb, kas seal on saasteallikas olemas, kas tal on luba antud ja mis on see põhjus siiamaani me mõõtsime, kontsert, tervis on hea või halb. Kui me teame, tahan halb. Me saame öelda, et kes selle halva põhjustab. Ettevõtetesse, millel on probleeme saastenormide järgimisega või mis tegutsevad normide piiril on riigil võimalik paigutada väike jälgimisjaam, mis kontrollib õhu kvaliteeti süsteemi raames loodiga infoportaal, mille kaudu on tulevikus kõigil võimalik läbi interneti vaadata, kui puhas on õhk just tema kodu ümber. Sillamäe ja Kotka vahel on nüüd ametlikult avatud ka reisiliiklus. Ago Gaškov. Eile õhtul kell kaheksa suundus Kotka poole Teele laev Vironia, mida opereerib Saaremaa laevakompanii tütarfirma Narva Line. Täna peeti kotkas laevaliini avamispidustusi. Laev jõuab Sillamäele tagasi homme hommikul kell kaheksa. Esialgu käibki laev vaid kolm korda nädalas, kuid esimesest juunist hakkab laev liikuma Sillamäe ja Kotka vahel. Iga päev väljudes hommikul kell kaheksa Sillamäelt ja õhtul kell üheksa kotkast. Küsisin Ida-Viru maavanem Ago Silde käest, kuidas avamispidustused kotkas kulgevad. Ei olnud vanajumala hammele tormist ilmuvaid, ilusa päikesepaistelise ilma tänaga Kotkase ja tänane päev on üldse väga kenasti läinud, et reis on, avab see huvi ei ole mitte ainult selle laevaliini ja turismi ja selle poolne vaid kogu kui selle Ida-Virumaa-poolne huvi ja ma pidanud vastama küsimusele alates majandusest, kuni ma ei tea milleni välja, et väga tõsine huvi on täna Ida-Virumaa vastu ja noh, see sõnum, mida me oleme pidevalt nagu natuke analüütilisi materjalid kasutades ka edastanud Eestimaa peal, et Ida-Virumaa on Eestis kiiremini arenev regioon on jõudnud väga hästi siia. Eile kirjade järgi oli laeval 71 reisijat, laev mahutab 369 reisijat. Esialgu see number just väga lootustandev ei ole. Vera Leedo ütleb isegi, et kui ta saaks stabiilselt sõitma üks paarsada inimest, siis oleks nagu sellele laevale väga hea, sellepärast et eelkõige on see laev täna ette nähtud selleks, et saada seepeale veoautod ja kui hakkab olema stabiilselt ikkagi 21 veoautod peal, siis laevaliin on nullist üle saanud ja reisijad täiendavalt peale laevafirmale. Nüüd reisijate pool ei ole suure kasumimarginaalid täna ikkagi härra Leedo ütles otse välja, et nad on otsinud juba teise laeva ja kui õige aeg tuleb, siis näpastavad teise laeva ära, toovad liinile ja panevad ikkagi näiteks siis juba niimoodi, et hommikul väljub samaaegselt nii kotkas, Sillamäest, laevadega Eesti ei ole ainult Tallinn, Eesti on tegelikult väga rikas maa ja väga palju on näidata ka väljaspool Tallinna ja see on üks ehtne võimalus ja tegelikult peame nimetama, et see on tegelikult väga suur regionaalne projekt. Täna keskpäeval sängitati Metsakalmistul maamulda urn Edgar Valteri põrmuga. Armastatud kunstniku ja kirjaniku hauda jäi valvama pöörismäe puuslik. Edgar Walterit mälestati rahvusraamatukogus, Vallo kelmsaar käis kohal. Neljandal märtsil surnud Edgar Valteri soov oli, et ta maetaks seitsmeteistkümnendal mail, mis pokukalendri järgi on õiesoengu päev, et matustel ei peetaks kurbi kõnesid, et oleks lõbus ja oleks palju lapsi. Nii rahvusraamatukogus tänagi oli, oli saalitäis rahvast oli neid, kes veel ise käia ei jaksanud ja kellel lutt suunurgas istumisigavust aitas peletada ja oli ka palju eakamaid, mehi ja naisi. Et see oli kohutav vanduja, meenutas Peeter Tooma. Ikka ütles ta sindrinahk ja ja tont võtaks. Aga mitte kunagi ei olnud see kellelegi telepahandamine, kurjustamine, needmine. Mida kõike maailmas olemas on? Pagana pihta, küll on armas põõsas. Kummaline puu. Naljakas lind. Ilus laps. Pokuma ehk pöörismäe talu Võrumaal oli koht, kus Edgar Valter oma viimase Need aastad veetis Kogu jõudsid ka raamatutesse ja said sealt paljudele lähedasteks kokku. Iminaid on välja mõelnud paljud lapsed. Edgar Valteri illustreeritud lasteraamatuid käes hoidnud mitme põlvkonna noored naksitrallid, jahikoer, Ramsese grill on vaid mõned tema loodud tegelased. Altari karikatuure on imetlenud paljud täiskasvanud ja neist jõudu saanud Etsilt olen ma saanud ühe võtme, meenutas Fred Jüssi. Et kui enam kuidagi ei saa, siis saab naljaka. Kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ja sellest on ikka olnud rõõmu neile, kes puutuvad kokku tema loominguga hetkel, kui tundub, et enam kuidagi ei saa. Lihtsad asjad olid need. Pärit võlusid, seda võin ma küll hooplevalt, öeldi, et ojavulin ja ma kuulen inimkõnet kui ka muusikat. Ja veame kihla, seda kuuleks igaüks, kes kuuleks. Viitsid. Aga it's ise võlus paljusid ja inspireeris ka luuletaja leelo. Tungal sai pöörismäelt unustamatu mälestuse. Ta oli niisugune tunne, et et see on natukene muinasjutt. Ja siis sündiski luuletus, mille ma teile nüüd ette loen. Selle nimi on Etsile muinasjutt tulisele inimesele muinaslood nimelised. Neis on peidus naer ja nutt. Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt. Ja loeme ette veel ilmateate, kellel on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss neli, maapinnal kuni miinus viis kraadi. Päeval pilvisus tiheneb, paiguti hakkab vihma sadama ja sooja meil homme 11 kuni 17 kraadi. Metsades püsib endiselt erakordselt suur tuleoht. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.