Kell on kaheksa õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõte 18. mai päeva sündmustest, stuudios on toimetaja Uku toom. Õiguskantsler Allar Jõks nõuab, et riigikogu sätestaks erakondade rahastamist kontrolliva sõltumatu kontrollorgani loomise. Tema sõnul võimaldab see ausalt läbi viia järgmise kevade parlamendivalimised. Siseminister Kalle Laanet kritiseerib korrakaitseseaduseelnõu. Itaalia uus valitsus kavatseb väed Iraagist ära tuua. Peaminister Romano Prodi sõnul on sõda seal suur vigav. Afganistani taliibid alustasid rünnakut riigi lõunaosas, hukkunud on ligi 80 mässulist. Kurgjal tähistati Carl Robert Jakobsoni 160 viiendat vastlapäeva. Kärdlas tähistati linnaraamatukogu loomise 130 viiendat aastapäeva. Ilm püsib muutliku pilvisusega, paljudes kohtades sajab öösel vihma. Homme saju võimalus väheneb. Täna öösel üks kuni kaheksa, homme päeval 12 kuni 16 kraadi. Õiguskantsler Allar Jõks tegi täna ettepaneku tõhustada kontrolli erakondade rahastamise üle. Indrek Kiisler. Õiguskantsleri hinnangul on kontroll erakondade rahastamise rahastajate osas nõrk, seetõttu ei tea avalikkus, kes on tegelikult erakondade otsuste mõjutajad. Erakonna rahastamist kontrollivad praegult riigikogu erikomisjon, aga tema pädevus on väga kitsas, kõik teised organid kontrollivad erinevaid külgi. Tarbijakaitseamet kontrollib, kas reklaamile eksitav. Politsei sekkub siis, kui on väga tõsine kahtlus kuriteo toimimises. Konkurentsiamet igaüks midagi teeb, aga selget pilti ei ole mitte kellelegi ja on olemas selline hall tsoon või segane vesi, kus on väga hea kala püüda. Õiguskantsler tõi oma seletuskirjas ka mitmeid näiteid, näiteks 1999. aastal rahastas Reformierakonna valimiskampaaniat Osaühing, millel sissetulek raamatupidamise järgi tegelikult puudus. Mullu augustikuus annetasid Aga kaks Kääriku elanikku 100000 krooni keskerakonnale, kusjuures tegemist oli parteitud lihttöölistega. Üks pani ette, et riigikogu looks sõltumatu kontrollorgani, mis hakkaks erakondade finantstehingutel silma peal hoidma. Riigikogul on siin valik, ta peab olema sõltumatu, nagu ma ütlesin, tal peavad olema volitused, keda peab olema kompetentne. Ja sellest oleneb. See maht on viis inimest, 10 inimest, 20 inimest väga raske on mul öelda. See on see tegelikult see diskussiooni koht, aga ma ütlen, et see võib olla riigikontroll. See võib olla valimiskomisjon, see võib-olla mõni täiesti uus loodud organ. Siin on mitmeid võimalusi. Jõksi sõnul on riigikogul 20 päeva aega kontrollorgani määramiseks, vastasel juhul pöördub ta riigikohtusse. Mis saab riigikogu sundida seadust muutma? Miks Allar Jõks tuli oma ettepanekuga välja just nüüd, samas tema kriitika alla langenud erakonnaseaduse muudatused hakkasid kehtima juba 2004.-st aastast. Kuhugi enam taganeda ei ole, sest järgmised valimised on juba sama hästi kui ukse ees. Pean silmas 2007. aasta parlamendivalimisi. Ma tahaks, ma usun siin kõigi ausate inimeste ootused. Parlamendi valimised toimuksid ausalt, see tähendab selle raha eest, mis on saadud seaduslikult. Kuna seda kontrolli Pravilt ei ole, siis on võimalik. Ma näen võimalik olevat see, et selle aasta jooksul parlament selle tõhusa kontrolli sätestab. Esimesest jaanuaris 2007 oleks Eestis olemas tõhus kontroll erakonna rahastamise üle sest poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat. Ettevalmistav korrakaitseseaduseelnõu piirab politseiniku õigusi teostada liikluses lauskontrolli, kui soovib kaotada eraldi jälitustegevust reguleeriva seaduse. Siseminister Kalle Laanet. Tegelikkuses on eelnõu mõte selles, et politseioperatsioonid, mis plaanitakse just nimelt kõik puhuvad ette võtta, peavad vastama reaalsele olukorrale vastavale eelanalüüsile. Ehk mõte selles, et, et rakendatav meede peab olema proportsionaalne, et ei ole mõtet igapäevaselt teha kõik puhuvad operatsioone näiteks hommikul Pirita teel vaid hoopistükkis tuleb vaadata, millised üritused toimuvad näiteks õlletoober Saaremaal, kus see risk on tunduvalt suuremat. Seal tuleks rakendada meedet, et kõik puhuvad. Kas korrakaitseseaduseelnõus on ka muid asju, milles suhtes teie siseministrina pole päris rahul korrakaitseseaduse üks osa, mis reguleerib just nimelt informatsiooni kogumist ja teatud meetmete rakendamist ehke. Praegune eelnõu plaan oleks kaotada jälitustegevuse seadus, mis minuarvates, kes ei ole väga tark tegu ehk ehk praegu ta on väga kompaktselt ühes seaduses reglementeeritud, kuidas saab jälitustegevust Eesti riigis läbi viia ja kuidas seda jälitustegevust ka võimalik kontrollida. Kuna lahustama ta eraldi juppideks erinevate eriseaduste vahel, siis ma loodan, et ka vastutus hakkab hajuma, kontrollib olevat, millal see valitsus võiks jõuda, see on pigem täpsem küsimus justiitsministrile, aga, aga ma usun, et üsna peana, kuid jõustuda võiks tekigi esimene jaanuar 2007. Ma usun, et selleks loogiline. Ja ärme pane korvpallisõprade närve proovile. Et vahepeal lülituse korvpallirindele ja sõna taastarmadiislerile Tartu Ülikooli spordihoone ja tõepoolest närvid pingul kaks minutit ja 20 sekundit on kohtumise normaalaja lõpuni Eesti meistrivõistluste finaalmängud number kolme rappija Kalevi vahel olema ka veel 70 67 tabas Williams kaks vabavidentiid, tabase keerles kahest vabaviskest ühe kui viga, kui nüüd ka Tartu meeskonnaga lennake ebaõnnestub, aga pall jääb ikkagi Tartule ja noormees jättis syncro blokeerimata oma mängija õigel ajal, aga Tartu ikkagi pallivaldamisõiguse Taabe 54 sekundit kannatega nulli tartupoolseid väljakul koroonina need teinud noormees ja liialt käsklusi ning Kalevil Kaljula eerika vägev Williams keerles ja aier palliga sein tuleb alt üles, Erik Dorbek, tema juures Noormehe kate ei lähe Blairi küünarnukiga. Nüüd läheb taha kalde tyypiale, vide läheb mööda ja William saab lauapalli ja noor metab viienda vea. Minut 53 normaalaega mängida veel minutit 53 ja 67 60 Tartu poolt vaadates on hetketeid, anname taas sõnajärjemaja lettide mõne hetke pärast jälle kuuldele tulla. Teemad vahetuvad väga kiirelt, me läheme teaduskonverentsi teemale. Kurgja talumuuseumis peeti teaduskonverentsi Carl Robert Jakobson 165, Annely Erm. Kurgja talumuuseum ühendas tänase rahvusvahelise muuseumipäeva Jakobsoni tänavuse 165. sünniaastapäeva tähistamise. Konverentsil rääkisid Jakobsoni kirjanduslikust, tegevusest ja tema uurimisest nii kooliõpilased kui teadlased. Veel kõneldi tänapäevasest, põllumajandusest, kutseharidusest, Jakobsoni, asutatud ajalehe Sakala käekäigust läbi aegade. Kõlama jäi mõte, et hoolimata sellest, et Jakobsoni uurimisega on tegeletud vähemalt 100 aastat, on tõsiseid uurimusi ikkagi vähe. Tegevus selles vallas üsna soiku jäänud ning avastamata ja läbiuurimata materjali palju. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Vello paatsi. Jakobsoni materjalid on laiali paisatud väga paljudesse arhiividesse ja need arhiivid tuleb veel kord üle vaadata, tuleks ju publitseerida Jakobsoni kirjavahetus, siis ei oleks paha, kui meil Jakobsoni kohta oleks ka ilus pildialbum ja kõige lõpuks oleks kindlasti vaja ka ühte teaduslikku monograafiat. Aga kas on ka piisavalt uurijaid ka vahendeid, et see tehtud saaks? No vahenditega on keeruline, vahendeid tuleb projektipõhiselt taotleda, kui see kuskilt võimalik on, ja uurijatega on võib-olla isegi raskem, eelkõige sellepärast, et asjatundlikud Jakobsoni uurijad on läinud manalateele, et uusi uurijaid kasvatada, see võtaks 10 15 aastat õega. Nii et, aga kindlasti tasakesi Jakobsoni uurimine ikkagi edeneb ja neid huvilisi on kasvõi Jakobsoni tegevuspaikades, eelkõige siis Kurgjal ja tormas. Teie ise olete viimasel ajal Jakobsoni uurimisega pisut tegelenud. Millised on olnud kõige huvitavamad avastused? Mina olen leidnud päris põnevat materjali Läti riiklikust ajalooarhiivist, võiks siis mainida, et leidsin esimese eestikeelse näidendi ühe käsikirja. Selle pealkiri on siis Kuuno ja ütleme mis kuulub Carl Robert Jakobsonile ja on valminud 1869 juba. Konverentsil sündis ka üks praktiline idee, nimelt et Viljandi ühendatud kutsekeskkooli puit ja kiviehitiste restaureerimise õpilased võiksid Kurgja muuseumis edukalt oma praktikat teha. Mõte tekkis kooli direktoril Tarmo loodusel, nähes ettevalmistusi muuseumihoonete laast katuste remondiks ja muuseumi direktor Heldur Hiis, oli rõõmuga nõus ettepanekute arv Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Korvpallisõprade rahustuseks ütlen, et hallis on jälle aeg ja me jõuame ära panna ka veel ühe loo ehk Kärdlas tähistati linnaraamatukogu loomise 130 viiendat aastapäeva ja sellest nüüd Endel Saar. Sellekohasel konverentsil tegi huvitava ettekande koduloouurija Tõnu otsas on, kes leidis aastaid tagasi Kärdla lähistel asuv rahausma küla vanast aidast Kärdla kalevivabriku laenuraamatukogu pabereid, mille hulgas oli ka ajahambast puretud raamatu laenutamise lehti. Nendel olid esimesed märkmed, raamatuid laenutatakse kohta aastast 1871. Samas vanas talumajas elas kunagi Kärdla kooliõpetaja ja aktiivne seltskonnategelane Peeter põrm. Oma põhitöö kõrvalt oligi tema Kalev vabriku raamatu laenutaja. Nagu Kärdla raamatukogu tänane juhataja Marika Võsamaa rääkis, et selle leiu põhjal saadi kindlaks määrata raamatukoguga. Muutume aeg. Siis selgus, et Kärdla raamatukogu on oma ealt kolmas Eestis olevatest mis nii kaua järjepidevalt tegutsenud. Peale raamatute laenutamise on raamatukogu kohalikus kultuurielus veel mitmete eestvedaja osas olnud. 60.-te aastate algul sündis selle baasil eraldi lasteraamatukogu ja seal loodud noorde näitering oli palju aastaid saare üks parimaid. 1997. aastal aga avati raamatukogus esimene avalik internetipunkt Hiiumaal. Kuidas tänasel internetiajastul raamatut loevad, sellest rääkis tänasel konverentsil Kärdla ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja Tiiu heldema õpilaste hulgas tehtud uurimise põhjal. Suhtumist kirjanduse on erinevaid, kuid õpetaja selle kokku ühe koolipoisi vastusega, mis kõlas nii. Raamat peab ikka paberil olema. Raamatukogu tänase tegevuse kohta ütlusi juhataja Marika Võsamaa. Meil on üle 1800 lugeja, mis moodustab rohkem kui poole Kärdla elanikkonnast. Meie fondis on praegu üle 30000 raamatu. Linnavalitsuse toetusel suureneb see arv tänavu veelgi. Eesti raadiole karblast Endel Saar. Peaks olema teile praegu ilmateadet, aga ma annan sõna uuesti, halli treenivad. Pool minutit mängida korvpallifinaalis kolmandat finaalis Kalevi ja Rocki vahel tõid liigid, näitasime nüüd 71, rügan rockiga, pall, põrgata, prajevandid näinud mull pidanud järje, kolme käib pidanud kõik mööda töine veiniga ballekteerimisenud teenimatult ei lähe korvi alla, deebeete möllab nägile, nõidubekundid, rünnakud, veel, märk on jäänud 14 sekundit mängu lõpuni, näithana evad kolm sekundit. Põrgata polku jalgade päeva, vaat need positsioonid 300-ni läheb mööda kuus sekundit müügida Kareni võimalus, ärge andke Bayernile korvi. Ja ka kohapeal. Võib-olla võib Pekun pehmem õppu, liikus pärm korvi alla, viib nad peale. Võib mängud, kuldne kommi, veel on võimalus, toetun, Rannula kolmene ei näe poolel mannil. Ja Kalev on võidu Tolloy, millise mängu? 73? Tegime konid, natuke võtame hooguma, loeme etega. Maa teatajas, nii kuum, et 10 korda kõrgemate kraadidega taadi ülikooli spordihoone, kuuldele. Ja nagu öeldud, meeleolud muutuvad väga kiiresti. Meil on teile ilmade ennem ilmateadet veel üks kurb teade ka edastada. Täna täna hommikul suri biogeograaf maastikuökoloogia kultuuriloolane Jaan Eilart ja neelata oli looduskaitseliikumise eestvedaja ja looduskaitse ideoloogia juht. Tema elutööks oli maailma ja Eesti looduse ja kultuuri loog käsitluse ühendamine ja selle teatas meile looduskaitse selts, ütleme veel ka Jaan Eilart eluaastad. Need olid siis 1933 kuni 2006 aga ilm tuleb meil öösel pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, puhub kagu ja idatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, sooja on üks kuni kaheksa kraadi. Homme pilvisus veidi hõreneb, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 12 kuni 16 kraadi. See oli meie õhtune Päevakaja kuulmiseni.