Hoolimata külmast ilmast vaatamata joonila kohvi joomas lao juurde jõuame. Laula, laul, visa raadio ja teler taandmina. Lisa Lauraga. Laulmisega sammatavata putru, meie säntuishun, sädeme rula tõukerattal südamega. Laulab kasvataja laulab. Laulud. Laulab perekonna liige ja tutvustage, teevad, ei huvita, ei tuletasand, hingas, laulab. Tere õhtust, ei ole meil praegu mingi sünnipäev. No on kohane küll meenutada üht toredat ansamblilt, nimelt tänases saates oi aegu ammuseid. Räägime, tuletame meelde ansamblit kapell, see oli menukas kaheksakümnendatel. Aga eelkõige tunti teda kui kantriansamblit, kuid mitte ainult seda. Toonased salvestused on tehtud koosseisus. Andres loigum kitarr, laul, kalleimaatov, akordion, mandoliin laul, Guido Ausma bass, laul, Andres Rämmi viiul, laul, indrek, diisellöökriistad, suupill. Aeg on pillimehed lauljad laiali viinud, kes üle mere, kes siin pol mandril. Kuid paljud on jäänud muusik kale truuks ja laulja. Pillimäng saadab neid endistviisi, niisiis täna siis keskprogrammis ansambel kapell. On suvi on puhkuste aeg, inimesed on siin ja seal, kuid telefon aitab meie saatekülaliselt stuudiosse tuua. Indrek diiselansambel kapell sündis siis koolipäevil jah. Ja see sai kokku niimoodi klassivendadest, kes teises klassis tegelikult mingi osa nendest oli juba ennem tegutses koos nagu loigom trammi ja kes tegid oma oma ansambleid? Jah, aga ma ei tea, siis mingil hetkel tekkis neil mõtet hakata tegema Niukest rahvalikumat asja, siis see mõte kassas kassas edasi kuidagi. Sõmmi Tomi tegevus oli ka oma omalt poolt niisugune, mis aitas niukseid asjale kaaslast kes pill mängis, seega mängisin tõmmist teistega koos olles, siis kui tuli Sõmmi lauluvõistluse värk siis mõeldi, et noh, peaks ära tegema seda asja võib-olla. Ja kooliks oli siis toonane 22. keskkool praegu Westholmi jaoskonnas. Koolipidudel olite siis populaarsed poisid? Noh, pigem klassiõhtutest koolipidudel me ei mänginud, eriti, aga kui mõni väga harva siukse suuremal üritusel, aga klassiõhtutel ökovica mängitud ja lauldud koos. Sina mängisid, löökristasid ja kas suupilli, kes sind suupilli mängima? Suubelil nagu õpetatudki, see tekkis nagu iseenesest hakkasin ühes kohas proovima ja, ja siis see jäigi niimoodi samamoodi pillidega, sest et keegi pidi lööma hakkama ja kuna kõik leed käed, käed täis, juba, siis see löökpilli minul ei ole. Ja tuli välja küll, noh, jah, eks siis hädaga õppis kõik ära. Nii et kodust oli ikka seda papa-mamma ka teha. Patjade peale. Kes olid toonast, eks eeskujudeks, kui te õppisite, keda kuulasite, keda tahtsite jäljendada. Noh, eks me kuulasime nüüd kukerpille ja kukerpalli lugusid, tegime järgi ka mõõtmised välja kantri, kantritegelasi. Aga kus võtme laul vaimustas, siis oli siis eesti ansambel metronoom, klas loop, haug ja teras terasmaja. Et need olid niuksed, eeskujud. Nemad olid täiesti tase ja näite siis ikka proovisite järele teha. No eks ikka me tegime nende nende lugusid päris ja, aga no muidugi see mitme siis läks ka teistesse lugudesse edasi, aga no muidugi, nende nende eeskuju oli ikka päris päris tugev. Kas te juba algusest peale tahtsite ja proovisite oma lugusid mängida, esitada? No päris alguses me tegime ikka järgi küll kukrite asju, Kukerpillid tähendab siis nii ühte koma, teist veel. Aga, aga see, see oma lugude asi tuli küll päris ruttu ja ma nüüd täpselt ei oska öelda, kui ruttu, aga küllaltki alguses hakkasid niuksed omaselt ka tekkima Loigo maid teenesest, kes üritas ikka minu meelest, kas muudes asjades ta tegi kunagiste ansambel nuga n b, kus ta tegi ka oma lugusid. Eks see oli ka see põhjus, miks ta jätkas seda asja nagu. Kaua sinu koostöö ansambliga kestis? Mina olin kuni 83. aastani Nõukogude armeesse võeti ära. Nagu asi pooleli Ja pärast tagasi tulles ei olnud enam aega. Natuke aega nagu hoolimisega käisin ühe korra proovis, aga ma tundsin, et ma olen nagu, nagu millestki väga maha jäänud. Ma ei, ma tundsin, et ma ei haaku enam hästi, siis mul jäigi see asi nagu sinna peale poole, lihtsalt noh. Millega praegu tegeled? Mängin ikka suupilli, kus koer, noh, siin-seal mõnes mõnes ansamblis vahel, kui keegi abi vajab, vahepeal oli ka nagu rohkem ansambleid, aga noh praegu selle pilliga nagunii nii väga tegemist ei ole. Kusagil mängimiseks on paar paar kohta niimoodi. Aga proovin edasi üritada vaatamast. Et muusika ei ole sinu elust kuhugi kadunud. Aitäh ja head jätkuvat musitseerimis lusti Sis aitüma. Kalleim Maato, sina mängisid ansamblis akordioni, mandoliini loomulikult laulsid, kus see pillimängu oskus sulle tuli. Pillimängu oskus 20. keskkoolist muusikaklassist sai õpitud akordioni. Ja ennäe, läks vaja, eks ole, läks vaja. No on juba jutuks olnud, et tõesti see ansambel kasvas välja koolipoiste sõprusest ja muusikaarmastusest. Kui sa nüüd mõtled tagasi, see oli vist õnnelik juhus jälle, et selle selles hetkel ja ajas kokku saite, eks ole. Noh, kui seda võtta niimoodi, et me kõik need 11 aastat, mis koolis käisime, koos olime, siis ta oli väga juhus, ei olegi juhus, oli vast see, et me sinna klassi muusikaklassikuid kogunesime seitsme aastaselt esimesse klassi. Ja hiljem oli see, nagu juba jätkuks ansambli töö ja esinemine, eks ole. Jah jätkus terve ülikooli aja ja veel natuke pärast sedagi. Milline kontsertesinemine sulle on läbi aastate nagu veel värskelt mälus. Nii raudtee on väga raske öelda, milline esimese hooga tuli praegu meelde üks, üks aastavahetuse mäng esimeses keskkoolis kus abituriendid või lõpuklassi omad olid valmistanud selle saali väga ilusti ette ja seal oli eriti soe õhkkond. Rahvas laulis kaasa ja kuidagi väga-väga ülev meeleolu oli, see oli esimene, mis pähe turgatas, äkki. Oli tunda ka, et kui te kontsert andsite, noh, mitte ainult Eestimaal ka kaugemal, aga kui eestimaal esinesite kas kuulajad teadsid laule, tulid nad kaasaga kuva laulma. Ma arvan, et nad teadsid või, või teine võimalus oli meil siis äkki oma fännklubi, aga ma arvan, et neid teati esmajoones selle telesaate laulu jutlusi saate järgi. Kuna seda ei vaadanud mitte ainult lapsed, vaid ka lapsevanemad ja tänu sellele ilmselt oli meie tuntus küllaltki suur. Laule teati ka, vähemalt nii palju, kui me esinesime, siis oli neid kaasalauljaid seal küll. Ja millal te siis otsustasite, et nüüd aitab, et eluteed lähevad lahku? Ega me ei otsustanudki niimoodi, et aitab, see ise kujunes välja ees. Minu meelest oli meil viimane esinemistuhat 962. Oli viimane esinemine, ma nüüd täpselt mäletan, aga paned seda põhjustasid rohkem need muutunud majanduslikud olud, mis Eestimaal olid. Et igalühel oli vaja rohkem mõelda selle peale, kuidas, kuidas oma igapäevast leiba teenida. Ja sel ajal ansamblite tegemine läks küllaltki keeruliseks. No sinu nimes on toimunud väikene muutus v on nüüd lõpust ära jäänud, aga millised muutuda? Muutused on toimunud sinu elus, oled sa muusikaga seotuks jäänud? No kui nimest rääkida, siis on peale v ärajäämise on ka teine m juurde tuld. Et tagasi pöördunud oma juurte juurde muid muutusi elus. Muud muud muutus ei ole, olen, töötan oma oma eriala, mida ma õppisin. Ülejäänud on kõik läinud ja see eriala on. Arvutitarkvara ahhaa, aga pillimäng pillimängust on jäänud väga vähe järgi. Võin nii palju öelda, et üle üle mitme aasta sai koos mängitud, eelmisel aastal, kui me oma oma klassikokkutulekut tegime 20 aastat lõpetamisest, siis meil poisid olid kõik kohal ja pillid olid kaasas ja, ja see oli üks väga väga tore mängida. Peaaegu terve öö sai lauldud ja pilli mängitud. Nii et need oskused ei ole kuhugi kadunud. Eksad vilumus on kadunud, aga läppudes on midagi sees. Ja ma lugesin ansambli koosseisu saate algul ette, aga tuleb välja, et üks mees oli välja jäänud. See on Ants Johanson, mida sa mängisid ansamblis. Vastavalt vajadusele vajadustele sai erinevatel aegadel erinevaid pille mängitud, alustasin tantsuga kõigepealt neljakeelse bandžoga, mida, mis oli Saksa demokraatliku vabariigi oma siis pärast Soomes käik oli meil juba viiekeelne Benzo siis oli, oli sunnitud vahepeal kitarri mängima, mida ma tegin hea meelega ja siis lõpuks põhi. Põhimälestus on nagu trummimängust ja laulmine ka loomulik ja laulmine ka loomulikult. No need ansambli esinemised läksid alati täismajale. Teil oli tõesti igal pool menu. Ei saa kurta tõesti kantrirahvalikku muusikat, oli teistki teisigi ansambleid, aga no eelkõige meie meie toonane ees või vähemalt minu mälestustes meie eeskuju Kukerpillid, aga sellise neljahäälse vokaaliga või kolme, kolme neljahäälse vokaaliga mõnikord grafie kuue häälsega neid ansambleid ei olnud palju. Ja veel selline isikupärane looming ka sinna juurde mitte mitte nii-öelda klaverite tegemine siis miks, miks ta ei oleks pidanud inimestele tol ajal meeldima? No sõjaväes on käibel fraas, et raske õppustel, kerge lahingus, kuidas teil proovid välja nägid? Jah, sellest on veel üks versioon raske õppustel, kerge lahingus. Aga ei, proovid olid, proovid olid. Ma ei mäleta vähemalt, et nad oleks rasked olnud aga, aga ütleme, mis just puudutab Andres vōi komi lugusid, siis vastavalt koosseisule vastavalt võimetele olid nad piisavalt keerulised. Vokaalselt, jaga instrumentaalselt, kuna me olime kõik või enamus ansambleid, ongi iseõppijad oma pillidel, kes siis kitarril, kes trummidel basskitarril, nii et sellist püüdlemine või sammhaaval ülespoole astumist. Eks on publiku otsustada või asjatundjad otsustada, kuhu me siis lõpuks jõudsime. Sellist ülespoole astumist oma oma oskustes oli pidevalt, nii et, et nõudmised olid natuke kogu aeg võimalustest ees. Olid teil välja kujunenud ka omad kindlad prooviajad. Ja eriti eriti päris alguses, päris kooliajal olid meil koolis omad proovid, prooviajad ja siis Tallinna farmaatsiatehases. Ja päris alguses Raivo Dixoni juhatusel üldse alustasime, nii et, et kindlasti mingi perioodi laines ja mingi perioodi algusperioodi kapellis ja sealt juurde veel natuke kukerpille ja kollaaži on, on, võib kindlasti palju sarnasusi leida, kuigi me otseselt ühegi näiteks kollaaži ja Ja laine muusikat otseselt ei kuulanud, ei õppinud kukerpille. Me kuulasime nagu tähelepanelikum valt, aga ma arvan, need mõjutusi on, on siit ja sealt ja, ja hiljem oli vastavalt vajadusele juba proovid ja, ja kui oli palju mänge, minge siis mängud olid ise juba juba prooviks, kui oli mõni väljamaasõite, oli mingi spetsiaalsem kavasid, loomulikult oli ekstra, kelle jaoks trenni teha, lausa isiklik arvamus on mul selline, et me kõik need aastad eriti alguses üritasime päris tõsiselt just kantrimuusikat õieti lausa lausa bluugressi mängida. Aga, aga eriti tagantjärgi kuulates ja ka meie mängu lõpus juba sai selgeks, et meie, meie mänguaja lõpus, et et ega seda on mõttetu püüda. Esiteks nõuab see väga kõrget professionaalsust, väga palju originaalide eeskujude kuulamist. Ja, ja nii või teisiti, meie oma saksa kuld, tuuri ja maarahva ja saksa kultuuriga tekkis sellisest tihtipeale sellist voolavast voolavast kantri ütleme siis rüülist, kui seal iiri tantsu järeltulija, see kiire, selline või polka sellest saigi nagu polka, pigem saksa ja selline maarahvapolka. Käis basskitarri noodipikkuse kohta ja trummimängustiili kohta ja et et üritasime kantrit teha, aga sellest tuli ikka nagu, nagu näiteks Ivo Linna ütleb ja ja ütleb eriti Jaanil kuule, et sellest oli ikka rohkem kantri välja, aga eks see oligi Eestimaal sündinud Kantri, mida valguses uskusime, või et see, et see ongi kantri, mitte kantri, aga aga me tegime, mis suutsime. Teie trump oli see ka, et te olite ikka naturaalpillidega. Kuigi samas jah, loomulikult me ma mäletan seda väga palju vaidlusi meie omavahel ja ka ka teles, et, et kas on võimalik otseheliga teles teha ja oligi telestuudios piikide murdmisi, kes kui kaugel mikrofonist seisab ja kes sooja õhku mikrofoni ajab ja kuidas see tehniliselt välja tuleb. Tol ajal oli eriti moes see, et kogu pildi ja, ja, ja tulemuse kvaliteedi huvides eelistati lindilt mängimist, suude maigutamist. Aga kontserditel Jahk jaa, jaa, jaa, peoõhtutel loomulikult ööklubisid siis veel ei olnud ja siis ei olnud ka vajadust lihtsalt oma nime müüa ja oma nägusid müüa, vaid oli ikkagi tantsumängud ja siis me mängisime otse öeldes need tänapäeva kohta, siis siis siis müts maha nende tele saadete ees teletegijate ees, kes on, on sellele põhimõttele nagu, nagu maailmaski paremad telesaated on sellele truuks jäänud. See on õige, kui mitu tundi on tulnud üht järjepanu laual olla, on meeles mõni pikk kontsert, tantsumäng. Kolleegidel headel endistel kolleegidel võib-olla mingi teine mälestus, aga mu mäletamist mööda oli see üks, üks muhu mänginud ning kus oli kohutavalt soe vastuvõtt. Ja kus me otsustasime mingil hetkel, see pidi olema mingi hilissügis või varane talv. Igatahes oli kuumaks köetud ahi seal seal klubis, mäletamist mööda oli see liivakülas ja naised läksid lüpsma, ei olnud mõtet pidu enne lõpetada, enne kui meil läheb praam ja, ja naised lähevad lauta. Nii et sisse siis üks oli vahepeal üks tunniajane paus ja siis me mängisime päris hommikuni ja see oli ütlemata lõbus, nii et osa repertuaarist, ma kardan, läks ka kordusesse. Aga lõbus oli sellegipoolest tervel sellel rahvamaja täiel. Ütlemata kena on ka see, et paljud ansambli liikmed on jäänud muusikaga seotud ema küsiksingi, Ants Johanson lõpuks, et kuidas siis Viljandi folgi ettevalmistus läheb? Tänan küsimast, läheb küll enne seda ansamblit oli see rahvamuusika ju ju maitseb ka minu puhul nagu kätte saadud ja seda jõudumööda püüdsi püüdsin ka ka ansamblis koos koos teiste innovaatiliste, kui nii võib öelda, kolleegidega edasi arendada, et, et rahvamuusikat, et kantrist saaks rohkem rahvamuusikaansambel, aga loomulikult seda päriselt ei saanudki. Ja, ja sestap on mul juba mängimisest on, on piisav piisav kogemus mingite valikute koha pealt, miks mängida mingit muusikat, miks mängida just seda rahvapillilugu või, või seda laulu või rahvaliku laulu. Ja see aitab ka väga palju praegu Viljandi folgi korraldamisel kui, kui endine praktik, sest et sest jah, vendade Johansoni tega see on, see on laulumõnu ja seal ei ole nagu seadmisega on loomulikult tegemist, aga kapell oli see minu jaoks väga tugev selline eesmärgitud eesmärgistatud seadmine, loo seadmine, häälteseadmine, nende äraõppimine. Nii et folgi korraldamisel on sellest väga palju abi ja olen ka mitmeid-mitmeid ansamblikaaslasi seal kalleim imatut ja kuid Ausmad folgilgi näinud Andres Rämmit isegi mäletamist mööda. Festival tuleb loodetavasti sama uhke, kui ta on olnud? Jaa jaa, võiks isegi öelda, et et ootaks väga rahvamuusikasõpru, kellele meeldib seda muusikat kuulata, võib-olla siis erinevate lisanditega. Andres Rämmi, kas sinu viiul on nurgas tolmu kogumas? Viiulame ikka kasutuses isegi kaks viiulit. Nii et näpud ikka jooksevad, kui oleks võimalus poistega kokku saada, küll küll ludistada. Aga kes sulle selle viiuli, siis kinki samal ajal Noh, viiulisaamise lugu on huvitav, tegelikult ühe viiuli ma ostsin täitsa juhuslikult üks möödakäija juttu rääkima, kuna nägijat oli viiulikast käes ja, ja ütles, et tal on ka viiul kodus ja ja siis läksingi külla ja, ja proovisin pillija, tundus sobiv ja pill normaalse kõlaga ja nii torinaga. Aga ta teine analoogne fill tehtlikult sama meistripill täitsa juhuslikult selle oma osta sõjaväes olles. Üks sõdur ütles, et kuule, see homomeister on tema naise vanaisa ja tal on ka üks pill kodus ja tema sellega midagi ei tee, nii et nüüd mul ongi kaks Nad Kristoli riiulit ja, ja nendega ma vaheldumisi ikka mängin, siin. No igatahes ansamblisse sobis sinu viiul suurepäraselt. Millised esinemised, kontserdid, sul on kõige enam mällu jäänud? Lapsed lapsed on alati olnud nii siirad ja, ja vahetud ja kõige võib-olla meeldejäävamad mälestused ongi seotud lastele esinemisest. On olnud päris palju nii Eestimaal kui Soomes kui, kui Ungaris, kogu nendes maades, kus me tegelikult päris palju reisisime omal ajal. Kantrimuusika on üle maailma populaarne ja tal on palju fänne. Kas teil ka nende aastate jooksul tekkisid mingid sõprussidemed mõne ansambliga? Eks ikka Eestimaal olime ju kõik siin ninapidi koos ja ja kõik need festivalid sai koos mängitud ja pärast seda koogi hämmitud nüüd küll. Me peaksime 11 ja, ja toetasime ka, kui vaja oli. Kui oli kellelegi vaja jällegi nii-öelda keha või asendajat, siis siis ka mina mängisin ka päris mitme ansambliga ikka siin folk, millija ja kavaleri ja siin veel mõningate ansamblitega Eestimaal. Aga nüüd, välismaal oli meil ka päris häid kontakte Soomes. Me käisime tihti esinemas. Seal olid mitmed Soome ansamblid seal nukralt festivalil, rootsin Pühtlas. Seal oli Panso kuunsus, tonid, priska ja, ja temaga koos veel mõned väga head bluuras muusikud, kellega me koos mängisime ja ja need hetked on ka hästi-hästi meeles. Nagu juba öeldud, algus sai tehtud, siis ansamblis kapell ja riiul ei ole sul tolmu kogumise pill, vaid ikka mängid, kus sa praegu musitseerid? No peamiselt oma sõpradega kes mu ümber on siin. Meil on siin kitarri, mängijaid ja, ja kontrabassi ja passi ja isegi mudelist folkmuusikat oleme teinud. Nii et. Ega ei saa kurta, et pilli mängida ei saaks, tegelikult saak saab küll. Võib-olla lihtsalt aega jääb väheks, nagu nagu praegu ikka Soonakse ajanappuses paistab olevat keeglivad nagu raske raske kokku saada, on ka Belgia, me istusime koos maasia ja, ja noh, tõdesime, et küll oleks tore mängida, kui leiaks ühist aega. Aga vähemalt üks on kindel, et see muusikaarmastus ei ole kuhugi kadunud. No loomulikult, see on täitsa täitsa sees ja tegelikult see on kogu aeg selline noh nagu selline kuidas öelda, maandav või, või, või laadi element aina olnud. Kuid aus maaelutee on siin nüüd soome viinud. Sa oled ikka endiselt muusikaga seotuks jäänud. Jaa, olen küll. Ma töötan koolis muusikaõpetajana. Länsbori lugi oja üle aastal ja õpetan noortele seda, mida ise omal ajal nopitud. Oled sa vahel ka oma õpilastele kapell, mängige. No ikka tuleb ette juba isegi televisioonilindilt või videolindilt põhimõtteliselt olen mänginud neid lugusid ja, ja muidugi muidugi ise lahkunud ja ja isegi õpetanud mõningaid laule, vähemalt kapellid töö on tulnud väga suureks kasuks, õpetades Soomes. Ja lapsed võtavad hästi vastu. Väga hästi võtada. No kapelli sellised kulminatsiooni aastat olid, ütleme 80.-te keskel keskelt kuni lõpuni, eks ole. Ja ma ise ise ütleksin, et et ma tundsin nagu kapell sai veel küpseks, isegi juba 80 80.-te lõpus, et meil oli kõige vingemad ajad, olid isegi seal kaheksa, kaheksa, kaheksa, üheksa, praktiliselt siis, kui kapellakas ära lõpetama või laiali läks. Aga siis nagu endal tuli selline kindlus mängida ja esineda ja, ja tõesti, nautisime sellest, mida tegime. No teie lõite ju palju meie muusikaelus kaasa, aga üheks toredaks ettevõtmiseks olid Harku kantripäevadeks. Ja nendel pole ka mitu-mitu korda esinetud. Ja noh, muidugi siis palju igasuguseid muid üritusi ümber Eesti. Ja ütlemata tore oli see, et meil oli väga tore omapärane repertuaar, eks ole ka väga välismaist. Niimoodi Smanti taga ei ajanud. Ja meil oli sellest isegi sellist kolm liini, üks oli selline rahvuslik siis oli teine, oli selline, selline nii-öelda vana retrostiilis lood mida me siis töötlesime, natuke rohkem oma nägu ja siis kolmas oli omalooming. Väga tihti meil Andres Loibumneid seda loomingut tegi ja siis koos need lood seadsime. Ja see oli nagu kolm põhilist liini, mida me ajasime taga. Ja teil oli väga tugev vokaal ka. Ja eelkõige vokaalilised põhines, see oli muidugi sellest, et me kõik olime 22. endise 22. nüüd tänapäeval Westholmi poisid ja ja seal oli muusikakallak ja meile meile peale selle kõik poisika, laulsime kooris omal ajal poistekooris ja siis hiljem nooruse segakooris. Ja sealt saime väga tugeva sellise nii-öelda koori tausta ja koori põhja ja vokaallaulu põhja. Noorusaastat need on kahtlematult kõige ilusamad aastad jagu, nii toredasti on koos oldud, need jäävad meelde, kui nüüd tagasi mõelda, milline laul või milline kontsert, milline esinemine kõige enam seda kapelli aega meenutab sulle. Kõige elavamalt ma arvan, et kapell elus jäävad meelde kõik meie kontsertreisid sest et see oli kaheksakümnendatel aastatel suur haruldus, et üldse noh, ansambel pääseb pikkuma ja me saime ilmselt tundub, et sellise raskel poliitilisel ajajärgul saime sellise nii-öelda moskva soosingu osaliseks ja ja meil meil läks selles mõttes hästi, et me tõesti palju rändasime sel ajal. Ja ma arvan, et kõige eredamad olidki kõik need reisud Maroko, Saksamaa, Taani ja ääretult toredat sõprus kontserdit kuskil Poolas, Ungaris ja esinemised tohutult tohututel suurtel staadionitel. Seegi oli meil noortele poistele väga suur elamus. Mida selleks tuli teha, et Moskva soosingut saada? No seda ausalt öeldes tõeliselt ei oska öelda. Me ei pea, me oleme seda alati tagantjärgi isegi isegi poistega arutanud ja rääkinud. Ei tea, ei oska öelda, see oli lihtsalt mingi mingi ma-ma ise me oleme seda arvanud, et võib lase soosingul lihtsalt selles, et meil olid akustilised pillid. Me, meid oli vähe. Meid oli kerge transportida, transportida paigast teise, meid oli kerge panna kasvõi lennukisse või rongi ja, ja viia ühest kohast teise ja peale selle me tegime nii-öelda rahvuslike sugemetega lugusid ja siis mingil määral nagu esindas või tähendab, ühesõnaga esindas Eestit. Ja väga oluline oli ka see teie lihtsus ja siiras esinemine. Ja loomulikult ja me tegime seda, mille, millest me tõesti nautisime. Suur tänu, kuid ausmaa on vähe tunda, et soome aktsenti on juurde tulnud kõnesse. No miks ta ei tule, kui, kui iga päev õpetab soome keeles ja peale selle, et ma teen koolitööd, mul on veel kolm koori juhatada porri meeskoor ja jaa, Rauma poistekoor ja see on ikka väga suur töökoormus ja ja kui keelega õpetab ja kasutab seda töövahendina, see on selge, et ega see on keeles märgata. Nii ta on, aga selge on ka see, et need kapelli aastad on andnud ikka tuge ja on seda muusikalist taset tõstnud. Ja loomulikult ja ma olen alati seda Soomes, rõhutan, ma arvan, et ma ei oleks soome pädevust õpetaja pädevust üldse saanud, kui mul ei oleks ka aprilli aastaid olnud. Sest et Sibeliuse akadeemia nõudis minult ikkagi bändipillide mängimise oskust ja, ja see oli mul Kappelist kaasas, nii et selle võrra mul on palju lihtsam omandada seda soome õpetaja pädevust. Suur tänu ansamblile kapell Suur tänu ansambliliikmetel lauljatele, pillimängijatele, kes toonaseid aegu meenutasid. Kui N Liidu ajal toimusid teleülekanded välismaalt, nendes esines vähe tehnilist praaki siis oli all alati vabanduskiri. Häired on väljaspool N Liidu piire. Ja ka meie võime tänaste telefoniühenduste kohta öelda, et. Üksikud häired esinesid väljaspool Eesti raadiomaja kõike head.