Tere kuulama meie uut saatesarja. Pühapäeval kell kolm on ikka eetris olnud saated, mis püüavad avardada kuulajate silmaringi olgu siis teemadeks ajalugu või kirjandusmuuseumid või kauget maad. Sest kutsun ma kõiki kuulama just samasuguse eesmärgiga loodud sarja saateid inimestest, kes leidnud endale huvitava ja rikastava harrastuse rikastama küll mitte materiaalses mõttes, võib-olla isegi vastupidi kõige silmaringi ja teadmisi lisama tõsise hobi. Olgu selleks siis millegi kollektsioneerimine või süvenemine mõnda teemasse mis pole otseselt seotud inimese enda põhitöö tegevusega. Niisiis kogumise ja tegemisega. Enda ja teiste rõõmuks. Ootame ka kuulajate häid nõuandeid ja soovitusi, kellest ja millest võiks neis saadetes selle kevade jooksul veel kõnelda. Kirjutage juhile meiliaadressil Mart Ummelas atlejarrarboee või saatke vikerraadiosse samale nimele kiri. Võib-olla soovib keegi rääkida oma harrastusest või kogumiskirest ja kui see pakub laiemat huvi, võtame kindlasti teiega ühendust. Sarja esimene saade on mehed ega kelle väga meeldiv eetrihääl on, ehk veel meie vanematele kuulajatele tuttav. Luges ta ju Vikerraadios mitu aastat eakate õnnesoove ehkki kutsetööna juhib hoopis Tallinna üht kenamat kooli Pelgulinna kooli mille uue hoone valmimisest tänavu möödub 50 aastat. Järgmisel aastal täitub koguni 100 aastat Esimese Pelgulinna kooli asutamisest. Tõnu Piibu randa nimi aga tema suurim poolehoid kuulub hoopis vanatehnikale, autodele, autobussidele, mootorratastele, mille taastamisega ta on aastaid tegelenud ning mida läksime koos temaga üheldu tuulisel märtsipäeval ka Kuusalu kanti kaema. Ühtlasi uurides, milleks selline harrastus, mida see annab nii talle endale, aga kogu meie ühiskonnale. Meie uue sarja koguja tegu, esimene saade läheb eetrisse kohast, mida on isegi natukene raske üheselt kirjeldada. Me oleme Kuusalu kolhoosi endiste töökodade ja garaažide alal ja me hakkame siin häkkima vanatehnika säilitamisest ja renoveerimisest või restaureerimiseks. Ja meie vestluskaaslaseks, selles on mees, kes on valinud selle oma vastuseks ja pühendunud sellele üsna pikka aega. Nii. Ja sealt ta juba tulebki. Tere, Tõnu. Tere. Tere. Mõistsin, üritasime rääkida, et mis koht see niisugune on, kuhu me oleme sattunud, see on siis vana Kuusalu kolhoosi Kuusalu kolhoos olnud kolhoos ja aga kolhoosist siin ei ole enam mingit. Olgugi et siin on ainult majad järel ja vanad garaažid, töökojad hinges on ikka kolhoos. Aga läheme siis ja vaatame, mis sul siin katuse all on säilitatud ja mida sa oled siin, nende aastatega, mida sa oled selle vanatehnikaga tegelenud? Meile tuleviku inimestele alles hoida. Alustame siit töökojast kõigepealt, nii et kõigepealt tuleb siis uks lahti teha ja siin on topeltuksed, nii et ega see nüüd päris lihtne siia pääseda ei ole. Ja nüüd sattusime väga pimedasse ruumi, kus küll valgusest tuleb ka kohe juurde, et siis me saame rääkida sellest, mida me näeme. Nii, mis siin siis nüüd on, tegelikult siin on õige mitu autot üks ilus ja läikiv ja selle kõrval üks, millel ei ole nagu eriti tegu ega nägu. Kõik oleneb vaatamise oskusest. Et, et see, mis tundub naha läikivat, võib sees omada palju suuremat probleemi kui see, mis on juba lahti võetud. See on umbes nagu kirurgil, et kui tal on ikkagi ikkagi haige tuleb vastuvõtule ja ta on täiesti lahti lõikamata, siis siis on üsna keeruline otsustada, mis tal viga on, aga kui tal juba juba lahti lõigatud, siis siis hakkab see tõeline mõnu pihta, et siis saab juba ühe osa välja vahetada, teise osa. Lõpuks saab vaadata, et kas jääb ellu või ei jää. Kas see jääb ellu. Ja mis see on, et see on üks vanaproua, kes on sündinud 42. aastal Ameerikas Bacardi tehases ja see on just see mudel 42. aasta mudel. Packard One eiti on see siis, mille järgi Stalin lasi teha siis 110 ehk see kuju ja see kogu see ilu, mida sa siin enda ees näed, see meeldis ka Stalinile. Praegu me muidugi seda isu ei lähe, see ilu on ainult aimatav. No me näeme siin hästi palju ja nii-öelda pooleli töid või noh, masinat kere on lahti võetud, tema sisemus on lahti ja siin on näha, et selle tööga nagu alustatud võib kaua sellega tehtud, on juba midagi? No siin on ikka ikka oma kaks nädalat tööd tehtud. Et see, see lahti võtmine on nüüd tegelikult ta peaks toimuma sellises järjekorras, et kõigepealt aasta otsa mõeldakse ja siis nädala aega võetakse lahti seepärast, et ennem ei saa lahtivõtmise juurde asuda, kui ei ole ikkagi täpselt selge, mis detail on seal õige, mis ei ole õige. Ütleme, kogu see endisaegne inseneride mõtteviis, tuleb kõik ükshaaval läbi mõelda manuaalide jooniste põhjal, mis on olemas jah, ja ega kõige kohta ei ole ka jooniseid ja manuaale osa asju tuleb, tuleb võtta kuskilt tagant ajusagaras see teadmine, et see võiks olla nii ja siis üritada kuidagi see, see teadmine endale ära põhjendada ja ja siis alles asuda selle lahtivõtmise juurde ja, ja tegemise juurde tegemine, see käib üldiselt kähku seal ei ole. Ei ole nagu midagi nii, midagi nii hullu, aga kust pärineb üldse, kus satas siia sinu juurde? See tuli meil Ameerikast kohe laevaga? Jah, New Yorgist veidi põhja poolt, kuna kuna eelpool jutuks olnud, siis 110 ostu luba meile ei antud, siis nii, et Venemaa ei anna siis ikkagi oma vanu autosid välja. Ei anna, jah, ostu luba ei anta ja ametiühing ei anna ja ja tuleb leppida sellega, mis mujal maailmas on. See on siis seal on sõber, kes tuli just Aafrikast, tal on vahepeal habe ette kasvanud, tema tegi vanatehnikatiiru ära Aafrikasse. Kui ma nüüd ikkagi veel küsiksin selle pakadee kahte aegse, see tuli Ameerikast 42. aasta oma, kui palju üldse sellist vanatehnikat niimoodi liigub? Ühelt mandrilt teisele? Ameerika on selles mõttes unelmate maa, et et teda on väga vähe rünnatud ja, ja seal ei ole elanud sellised inimesed, kes, kes oleks väga suure kambaga koos vaesed olnud nagu meie siin. Et seal on kas rikkad või vaesed, nad on elanud enam-vähem kogu aeg rahus, neid on väga vähe pommitatud seal. Ja seetõttu seda, seda tehnikat on seal aegade algusest ikkagi väga palju säilinud. Noh, ütleme säilinud Ameerika vanatehnikat ei peeta väga haruldaseks. Pigem muutub haruldaseks selliste maade tehnika kustutamine väga palju sõdu üle käinud, kus on erinevad riigikorrad väga kähku muutunud ja tänu sellele on, on toimunud ühiskonnas selliseid kataclösmid ja, ja seetõttu noh, ütleme nii, et pigem meie peaksime hindama vana eesti asja, aga seda meil enam ei ole. Nii et ameeriklaste tahaksin kindlasti see vana nõukogude aegne tehnika, tõeline suur väärtus. Mõne ameeriklase jaoks küll jah. Kes oskab nagu ajalugu hinnata, aga aga see on jälle nii ja naa, eks nende jaoks on see, see meie maa siin liiga kauge. Meie jaoks on nende maa liiga kauge, aga samas nemad on oma tehnikat selle võrra rohkem promanud. Et, et meie nagu nende asju tunneme rohkem kui nemad, meie asju. Aga samal ajal ikkagi meie jaoks siin Eestis on ju tähtis see, mis on meie ajalooga seotud. Mina arvan nii. No absoluutselt, just jah, aga noh, vaatame siis edasi just seda, mis on meie ajalooga rohkem seotud. No siin on need küll Esna tuttavaid automarke näha, siin on naist vasakule jääb üks hall Volga ja paremale jääb ilmselt see kuulus rahv ehk autotehase buss, mida ju on kasutatud aastaid selle mikrobussinavaid siukse marsruut, marsruut marsana, eks ju, ja seal tagapool ma näen, hakkab silma Moskvitš või mis, talguli šikk seal Žiguli jah, tagamise otsa järgi enam ei tunne äragi. Et kui seda täna tallele ei pane, siis siis mõne aja pärast selliseid ei ole. On see tõesti nii, noh, omal ajal ju seal Eestis kõige levinum automaat ja kellel tahes, kes auto ostis, oligi autoks põhiliselt mingi Žiguli mudel. Jah, see sattus ajajärku, kus kõik sõitsid oma autod otsast lõpuni puruks, kui nad lõpuni puruks sõitnud, sest nad andsid lastelastele põllu rallikaks. Nii et ega, ega tegelikult väga heas korras säilinud Siguliid ütleme sellises heas korras Žigulid. Et minu hing ka rahule jääks, ma ei ole Eestis näinud. Nii, et keegi ei ole aidanud seda pidevalt kuuri all ja siis no otsi lolli. Et kui on korra ostetud, no no kui me, kui me praeguses mõistes ostame poest ühe näiteks reha, no siis me ju hakkame sellega kohe riisuma, eks me ei osta ju reha ja riputada üles värv seal reha otsas, ilusasti säiliks, et vars oleks puutumata töökindlast. Eks ju, me ju nii ei tee, aga lootus jääb, et äkki ikka kuskil on mõni niisugune suhteliselt uus see kooli sellepärast et see oleks ju vanatehnikahuvilisele võit, kui ta saaks sellise auto, mis põhjalikku taastamist ja ümbertegemist inimeste arusaamised hästi säilinud ja, ja väga ilusasti hoitud asjast on erinevad, et mind on tihtipeale kutsutud vaatama mõnda vana autot, mis on terve pere käes ilusasti hoitud. Kohale minnes selgub, et, et on vähemalt neli korda Taskendis käidud ja, ja, ja Musta mere ääres ja ja, ja tegelikult noh, tegelikult roostetasid karbika viimase suvega ära. Nojah, ega see, nii nagu me ütlesime, see välimus alati ei räägi kogu tõtt, selle autoseisundist, ma just et põhiline on ikkagi see, mis on kapoti all. Põhiline on see, mida me silmaga ei näe, ehk et kõik, mis on kõik ilu, mis on peidetud. Nii, ja nüüd vahepeal piiksus meil siin valvesignalisatsioon, sest me jõudsime Tõnu piibur ja kogu selle väärtusliku vanatehnika kõige hinnalisemat Assonseni. Vaat seda, kas ta kõige hinnalisem on, seda ma ei mõelnud nüüd rahas, ma mõtlesin ajaloole ka ajaloolises mõttes, ma ei oska Ta ise öelda, mis on kõige hinnalisem või mis, mis ei ole, eks, aga, aga siin on lihtsalt meil nii-öelda mustade autode tuba, mis on siis sellised nii-öelda riigiteenistus, autod olnud olnud valdavalt, mida eraisikutel pole olnud, Saikad, Simmid, suuremad, pikemad mersud ja, ja, ja sellised. No mina lapsepõlvest veel, Simm mäletan seda isegi, kasvatati mingil ajal taksol, aga vot niisugusi rikat. Mina vist oma silmaga ei ole näinud, kust see pärineb? Ikka kadriorust presidendi kantselei tagavaradest ja, ja neid on Eestis üheksa tükki, nii et tegelikult ei ole. Ei ole sugugi vähe, kui arvestada seda, et neid üldse on kokku tehtud, 1082 vist oli neid tehtud koos kap remonditud. Kas neljateistkümnete ka ja, ja, ja Eestis on nende seisukord, mis Eestis kell on, üheksa tükki on ikkagi suhteliselt hea. Oskad sa öelda, kes viimasena sõitis, sellega? Päris enne meie kätte sattumist sõitis sellega kuulus psühhiaater Arvo Haug aga aga tema juba eraisikuna, aga, aga enne kui need oksjonile pandi, siis, siis on, on numbri järgi on väga raske tuvastada seepärast, et nad, nad seisid ju garaazis reas ja võeti see, mis käima läks ja sõideti selle numbriga, mis parasjagu tarvis. Nii et võib arvata, et ka president Meri on sellega sõitnud. Ütleme siis nii, et filmis mina, Lennart Meri lõpukaadrites jutu järgi võib oletada küll, kuna neil on teatud väliseid nüansse lipualuste hulk ja, ja vilkurite asukohad ja muud sellised järgi võib oletada, aga, aga noh loomulikult ei anna praegu presidendi kantselei tõendeid selle kohta, et oli nii. See on täiesti ebamõistlik, et seda ei tehta. Aga kui nüüd vaadata näit, Zimmesid, need on ju ka üsna erinevad mudelid, tegelikult see keskmine nagu ei olegi päris Simm, et ega ta ei ole jah, selles mõttes, et on pooleli. Aga ta on ikkagi sama seeria masin, täiesti tavaline SIM, jah, noh, ütleme Simmid jagunesid seal ka, et sinnamaani, kus Dali Zavod iimani moolatavad, sinnamaani oli Simm ja siis edasi oli kas 12 Con ees nina peal teise kirjaga, aga muidu noh, rahvakeeli ikka Simm. No see oli see KGB masinat. Ma saan aru. Vot vot nende vanade autode ajalugu on, on, on tihti selline, et kui kui ikka ise täpselt ei mäleta, siis, siis teiste inimeste jutud on, on ütleme siis nii, et folkloor on selline, mis mis ei ole nagu päris teadus tundub kuidagi ja aja jooksul need asjad muutuvad nagu suuremaks, nii nagu nii nagu Kalevipoeg tundub meile tänapäeval, et et vist olla olnud üks vägilane, kes olla küll neid kanna kraave teinud ja küll küll kaevanud ja visanud ja laudadega loopinud. Siis siis mulle tundub, et tehnikaajalooga juhtub sama asi, et inimesed räägivad oma mälestused pärast suuremaks, kui nad tegelikult on. Aga vanatehnikahuvilist, kas teda huvitab, sest Eesti ainult see tehnika ja selle taastamine karastamine sel määral, kui ta ehk hari kunagi või huvitav ka see nii-öelda laiema ajalugu, see, milleks teda on kasutatud, kes seda täna on, see nagu kuulub selle asja juurde? Jah, kuulub küll, aga seal on see lugu, et kõik need kõik need lood on alguses olnud minugi jaoks jube huvitavad. Aga kui ma olen ikkagi hakanud tõendeid otsima üritanud siis kehastuda päris aja loolaseks siis koguse ütleme, tehnika juurde kuulub ajalugu on tihtipeale muutunud vähem huvitavamaks kui see, kui see tehnika ise. Ehk ütleme nii, et, et see, kui keegi sellega võib-olla sõitis siis me võib-olla noh, ütleme, puudutame nüüd seda autot ja mõtlema, et keegi istusin tagaistmel nüüd ja sõitis sellega siis tegelikult sellel hetkel, kui see kuulus või tähtis inimene sellega ka sõitis, siis ta ju ikkagi ainult sõitis sellega, see ei ole ju see inimene ise ja mingeid, kes teab, mis tegusid ta seal teinud ei ole. Aga parda tšakkisid mingeid saladokumente ei ole leidnud absoluutselt mitte ühtegi. Selge, aga noh, härra, ehk veel tuleb ette kunagi, aga ma tahtsin veel küsida selle masina kohta, see on see vana masketšanseni või see, mis ameeriklaste pealt aia maha pandi. Ei, see on Opel Kadett. Otse Saksamaalt ja sakslaste endi poolt lindi pealt maha tehtud saa, aga ta nii kangesti meenutab seda. Selle järgi tehtigi Moskvitš 400. Aga kas see on nüüd vot vot see on nüüd selline selline asi, mis, kus me oleme saanud üle enda eputamise vajadusest, ehk ehk inimene, kellel on üks vanaaegne auto, ta üritab selle alati teha võimalikult ilusaks. Et siis teistele inimestele meeldida, eks, et siis võib-olla võib-olla ta meeldib naistele rohkem. Võib-olla ta saavutab ühiskonnas populaarsuse oma vana autoga, eks, aga meie oleme nüüd üritanud taastada selle ooperi täpselt selliseks nagu tema Sõrve säärest sakslaste taganemise ajal siis leiti ehk taastatud on kõik gaasikeevituse jäljed ukse sisse me eeldame, et on tiiger, tank tagurdanud kogemata. Et kõik jälg on järel. Ilmselt seal mingi saksa õlemas auto olnud sõjaväeülemus? Ei Ma arvan, et tavalise postiljoni, et pigem nad jällegi eks, et kui on mingi saksaaegne asi, siis tihti kiputakse arvama, et sakslased olid suured ülemused eestlastele, nad olid kõik ülemused, eks, aga tegelikult oli nende seas postiljoni, tavalisi sõdureid ja keda iganes, nii et et see on ühe sellise oma olemuselt on ta ikkagi pigem sellise sellise postiljoni auto. Igal juhul ma võin öelda, et ta näeb välja väga ehtne ja korralik ja noh, väikesed muljumised tal siin on. Aga ta igatahes on ikka täiesti ühes tükis, nii et kas või keegi, kui tahab filmi teha, siis võiks kasutada seda ta sõidab ka või sõidab ja, ja vot vot vot filmidega äkki on see lugu, et ma ei saa sellest sellest loost lahti, et kui ma vaatan filmi ja tegevus toimub näiteks 43. aastal ja kui sealt sõidab ikka läbi 44. aastal tootmisesse tulnud auto. Ma haaran puldi järele, ma ei saa seal nagu veidi professionaalse kretilismine. Just nii, aga noh, vaatame nüüd siis edasi, sa lubasid meile näidata ja ikkagi ka seda kuulsat Kersna Volgat. Lähme kuulsuste radadele edasi, lähme. Kas nüüd me oleme siis jõudnud sellesse päris kuulsuste halli ja et siin siin me käime kummardamas enne sisse tulemist kummardasse lääne ja ida pool, jah. Aga mis meil siin on, tunnen ära vähemasti oma suhteliselt eaka inimese silmaga, et siin on Volgad on olemas, siis on seal vist Zaporožets siis on üks mootorratas või neid on isegi ilmselt rohkem. Ja siis on üks hiigelsuur buss, võib-olla alustame sellest bussist, see vist on teie jaoks niisugune tõeline, suur ja tähtis. Noh, ütleme vanatehnikahuvilisele on alati ju kuskil need piirid, et tahaks nagu neid piire kombata, et kust maalt üks inimene hakkama saab ja kust maalt ei saa hakkama. Et kui, kui On üritatud restaureerida jalgratast siis teises otsas, noh, me eeldame, et maismaa sõidukitest võiks oma oma töömahukuse poolest olla siis üks, üks liinibuss, eks noh, meile antud juhul siis 45 kohaline Rootsist pärit SKP, Katrine Holm aastast 62, no see näeb välja nagu see oleks päris uus, kui päris aus olla, vähemasti minu silmaga. Noh, kuna ta on võetud kõik algosadeks lahti, ta oli oma senises elus, oli ta kõigepealt ikkagi linnalähi liin, sõitis Lõuna-Rootsis ikka mitukümmend aastat ja siis tehti vahepeal sellest üks elamu, kus siis kuus Harley-meest siis pidu panid. Ja, ja lõpuks me saime selle ühest ühelt Rootsi prügimäelt kätte. Nii et ta oli ikkagi üsna selles mõttes ära lammutatud, siis köögid, kapid ja, ja kõik muu ehitatud ja kere üsna kehvas seisus, aga aga noh, meie võimaluste juures on pigem osta üks kehvas seisus buss ja seda ise teha, kui, kui osta kuskilt välismaalt juba tehtud buss. Nii et see on ikkagi päris buss, et inimene, kes need kuulab, meie juttu, saaks aru, et see on ikkagi selline tõsine buss, mitte mingisugune minibuss, ütleme kus inimene elab, aga vikerraadiokuulajale võib-olla kõige arusaadavam on öelda, et see on nagu Harjumaa liinid, eks, või, või Sebe buss vahet sõitmiseks. Et selles mõttes ikka tavaline reisibuss kohti oma 30, umbes no koosseisukohtadega 66, aga istekohti ikkagi 45 ainult. Nonii, see on ikkagi päris tõsine boss ja tõesti on näha, et sellega on ikka hirmsasti tööd ja vaeva nähtud. Eelmiselt, see on ka kalliks läinud. No pilet maksab jah, veidi veidi rohkem kui, kui võib-olla võib-olla Tallinn-Tartu otsa peal, aga, aga vaat selle jalgrattajutuga, mis ma ennem rääkisin nagu kaks äärmust on, et üks, üks on siis jalgratta restaureerimine ja, ja pussi tegemine siis, siis tegelikult tuleb tõdeda, et et ega samal ajal ma jalgrattaga hakkama ei ole saanud. Seepärast, et bussi puhul on küll nagu siit kõrvalt ka näha, siis on palju ühesugust mitte väga intelligentset pinda, mille nühkimine võtab küll aega, mille tegemine või materjalide hulga poolest olla kulukas. Kui istmeid on on 45 istet, siis need 45 on ikkagi kõik ühe ühesugused, eks. Et see tootmistsüklile on ta üsna ühetaoline töö. Aga jalgratta puhul iga kodara nippel, see on küll väike, aga nad vajavad samasugust tähelepanu, nii et nii et tegelikult jalgratta restaureerimine on võib-olla võib-olla vähem kulukas, võib-olla võtab vähem aega. Aga oma tööde keerukuse ja selle mõtlemise mahukuse poolest on nad tegelikult enam-vähem võrdsed. Kui nüüd seda poissi restaureerimist ikkagi veidi uurida, et palju siia on tulnud, siis nagu ise juurde teha, et palju seda algset materjali või mitu protsenti oli, mida saite kasutada. Noh, raam oli, mootor oli, sillad olid ka all, kõik sellest alumisest liistust ülespoole oli põhimõtteliselt olemas, allapoole on tehtud kõik uus, sest nii oli selle lihtsalt mõlki sõidetud. Noh, aknad olid, osa olid siis muidugi kinni pandud, kuna seal oli elamus ees. Need on nüüd osaliselt taastatud, et tegelikult on, tegelikult on kahest bussist üks doonor oli ka ja siis kahest on saanud nagu ühe kokku, nii et, et ma ei oska nüüd öelda, kui palju on päris uut tehtud, aga, aga kõik detailid on ükshaaval näppude vahelt läbi lastud. Et sellist sellist kohta või, või detaili selle selle bussi juures ei ole, mis oleks saanud jääda nii nagu ta kohe alguses oli, sest ega, ega paratamatult kui üks asi on sõitnud üle miljoni kilomeetri ja, ja aastast 62 juba olnud kohe tarbeesemed kasutusele, et ega siis siis ta väga säilinud ei saanudki olla. Kas eesti rahvas saab seda ka kunagi näha või ainult peab tulema Kuusalasse siia garaaži vaatama. Esimese sõidu suurema sõidu tegime 2010. aastal Suure-Jaanipäeva sõiduga ümber Eesti ja siis me käisime sellega isegi Rootsis ära, Rootsis Katrine Holmi linnas Katriine Holme busside kokkutulekul ja selgus, et, et kõik maailma säilinud 17 Katrina Holme buss oli kohal neist üks, siis Eestist, ülejäänud kõik sealsamas linna ümber tiirutavad uunikutena veel, aga, aga kuna see on täies sõidukorras ja ikkagi sisuliselt uueks taastatud ja ja kuna mul vastava kategooria juhiload on, siis, siis ma ikka teen vahel tiiru. Nii et kui ka keegi väga kirglikult tahaks sõita sellega, noh ma ei tea, kas või pulmasõitu, siis noh, meie lähme vahel lastega ujuma sellega näiteks noh. Et saaks vähemalt tuulutada, seda natuke. Jah, ega see ei ole ja hea tehnika, ainult kogu aeg seisab, eks ta ikka peab natuke ka liikuma, aga ma küsiksin need ikkagi, kus on see kuulus Kersna Volgas siis see heleroheline seal. Läheme lähemale, siin on. Siin on siis legendaarne. Kersna Volga, millest on ka ajakirjanduses üsna palju juttu olnud, see on siis kas 21 kas 21 ja nii-öelda rahvakeeles öeldes põdraga variant, jah, ega neid põdraga autosid ju enam hiljem ei tehtud. Eks ta üks selline Me väga kahtlase väärtusega disainielement ühe liiklusvahendi nina peal on küll eriti kui mõelda, Peaksime millegagi kokku põrkama, põrkamine põrkamiseks, aga üldse ütleme nii, et see oli, see oli võib-olla selle ajastu selline veidrus, kus autosid peeti ikkagi millekski millekski oluliselt kõrgemaks, kui, kui seda pidama peaks ja seetõttu neid kaunistati ka igasuguste vigurdustega, mis mis võib-olla isegi nagu ei sobiks sinna, sest ütleme kui ka kergelt kunsti tudeerinud inimene ütlen, et no ta ei sobi üldse sinna. Aga, aga me ei kujuta ühtegi Volgat ilma põdrata ette. Nii et noh, tegelikult on hoopis hirv. No peale oli põder, aga millal see Kersna siis siin sees oli? Ei, siis kui tal ikka, kuidas öelda, siis, kui tuju tuleb, siis on et et et ega see, see vanatehnika harrastus ongi see, et kui nüüd iga päev sõita ühe vana autoga siis jätab ilmselgelt vaese inimese mulje, ehk ei jaksa maksta uue autoliisingut. Aga, aga kui nagu aeg-ajalt istuda vana auto või mootor ta selga, siis, siis on selline päris mõnus tunne ja endal ka hea olla. Nii et kogu aeg ei peagi sellega tegelema, piisab sellest, kui, kui paar korda ja, ja külla Valgasid, on ikkagi ilmselt üsna palju Eestis säilinud. Noh, siin on, sinul on siin neid kui pall kaks tükki või rohkem, noh, siin on kaks, ütleme nii. Aga, aga ei, loomulikult neid on üsna palju säilinud. Noh, kogu vanatehnika säilimise koha pealt on, on see reegel, et maailmas on, on kõige rohkem säilinud väga heas korras Rolls-Royce'i. Seepärast, et tal oli kallis, teda ei ostetud iga päev sõitmiseks, kuna iga päev eriti sõidetud, siis ka ei läinud katki, siis ei juhtunud nendega liiga palju liiklusõnnetusi. Et seetõttu üks säilinud Zaporožetsi muhk on palju haruldasem kui hästi säilinud Volga. Nii et noh, sama lugu ka ka šigulidega, eks, et Ziguli väga hästi säilinud Žiguli on tõsine haruldus. Aga, aga enamus neist on, on lihtsalt läbi aetud. No ma küsin nüüd selle peale, et kuna sa kogud neid nõukogude aegseid autosid, et kas see on nagu mingi nõukanostalgia lõppude lõpuks või on seal mingi nostalgia selle perioodi osas või, või on see lihtsalt soov seda meie ajalugu siiski ka selle aja osalt niimoodi säilitada? Ei minul on nõukogude ajaga ainult see seos, et ma sündisin siis aga palju menda sündika fännan võin endaga rahul olla, aga, aga ei, selle perioodi mingisugust bännamist minu hinges küll ei ole. Pigem ma ütleks seda, et et, et minul on see vanatehnika kirg või ütleme, selle harrastamise võimalused olnud siis sellised, et ma ei ole kohe saanud endale uusi asju osta. Ma olen alati pidanud korda tegema teiste vana, et pääseda liikuma. Ja minule ju pank liisingut ei anna, et uut autot osta. Ta vaatab minu sissetulekud ja väljaminekud üle ja ütleb tegelev vana tehnikaga edasi. Et, et selles mõttes ma pean nagu olema tänulik, et nendele inimestele, kes on siis andnud ja võimaldanud mulle oma vanade asjadega tegeleda, nende kallal nokitseda ja, ja seetõttu ka kuidagi liikuma pääseda, see, et see nüüd võtnud sellise nii-öelda mahu ja ületanud igasugused mõistuse piirid, noh, see on minu arvutamisoskuses kinni, et ma ei ole ikkagi aru saanud, et kui ma kõige selle ära lõpetaks, siis ma ju saaks pangast liisingut endale uus auto osta. No me teame maailmas, et kõik antiikesemed ja anti kaotada lõppude lõpuks kõik väga kallid, et kas sa siis ei tunne ennast ikkagi miljonäri nagu sa siin kontrollid, nii suurt varandust? Ei muuseas, nad ei ole üldse kallid, vaid pigem on, pigem on maailmas nagu sedamoodi, et, et need inimesed, kes nendega tegelevad, Nad ei taha neid anda inimeste kätte, kes ei jaga asjast midagi. Ja seetõttu on nad avalikkuse silmis tehtud nagu väga kalliks. Et sellesse ringkonda ei tuleks inimesi, kes nad kohe ära lõhkusid. Kui aga rääkida nende teiste vanatehnikahuvilistega nagu lähemalt, siis siis pigem noh, mida ka mina olen harrastanud, me anname üksteisele asju niisama. Et kui on ikkagi keegi, kes jätab endast mulje, et ta suudab ja oskab seda asja paremini ülal pidada, paremini seda ajalugu väärtustada siis anname talle võimaluse. Ja, ja see, et nad on kuskil kuulutustelehtedel väga kallilt saadaval, see on ainult see on ainult selline, kuidas öelda poliitiline otsus. Ma küsin siiski, et missugune on see kõige väärtuslikum, ma isegi ei taha seda hinda teada kõige väärtuslikum vanatehnikaese masin, mis on sinu käe alt läbi käinud. Vot Eestis me peaksime kõige väärtuslikumaks pidama ikkagi seda, mis on meil Eestis siis tehtud või eesti tehnikakultuuriajalooga mingit otsapidi seotud. Ja seetõttu tuleb mul tunnistada, et, et ilmselt Tartu bussid on need, mis, mis on kõige väärtuslikumad, üks ootab meil aia taga õiget hetke, millal ta saab nüüd. Millal te, Tartu autoremondi katsetehase bossid siis just tartid? Jah, neid nimetatakse taasis TA kuus oli siis kõige levinum ja TA kuus üks oli siis selle ja kuuekapitalist läbi käinud kerega nii-öelda uuem mudel siis et, et ütleme, mina nagu ütleks, et kõikidest maailma Mercedes't, Rolls-Royce idest ja kõigest kõige haruldasemaks peaksime meie pidama siin neid asju. Nüüd on teine küsimus, et kas ta on ka kõige kvaliteetsem, no siis ilmselt mitte, et seda kuuri seina, plekki ja elektrikilbi ust sinna külge, noh, ütleme nii, et selle panemiseks olema eriline insener. Aga ta on sellise teatud ajastu sümbolina on ikkagi. Ma arvan, et ta peaks olema minu jaoks kõige väärtuslikum, noh nii nagu nii nagu ütleme, Estonia vormelid, eks, mida meil on väga vähe Eestis säilinud, minul pole ühtegi, selles mõttes mulle väga nõrk mees. Aga need on need, mida me peaksime hoidma nii nagu Tartu autoremondi katsetehase leivaautod, eks, et et me Eestis oleme ilmselt kogu rahva osakaalu osas väga suured leivasõbrad. Sest meil on olnud oma leivaautotööstus, mis omab protsentuaalselt, on olnud selline, et elanike hulka ja leivaautode hulka vaadates siis oleks pidanud nagu igale ühele leib lauale toodama. Aga nüüdseks on praktiliselt kõik kadunud. Nii et, et noh, need on nagu need, mida tuleks väärtuslikuks pidada ja millel võiks olla meie rahva jaoks suurem väärtus. Ma loen sinu vastasest välja mõtte, et sa oled missioonitundeline inimene, sest sa ei mõtle selle materiaalse väärtuse peale, et kas, eks vanatehnika huviline Eestis üldsegi saab olla, mitte missioonitundeline? Saab ikka, kui, kui sõbrad toetavad minagi alguses ütleme mingil hetkel mõtlesin, et et kui mul on ilus, lahe, läikiv noh, isegi natuke vanaaegne auto, äkki ma siis meeldin tüdrukutele rohkem. Väravaks naise leidmisel osutusid hoopis isikuomadused. Nii ta kipub olema jah, ega mida suurem ja ilusam Otto sisse ka tihtilugu sellele ei järgne, mitte parem ja, ja droom naine, nii ta paraku on. Kuigi, kuigi jah, väga paljud arvavad, et vanatehnikaga on võimalik endale kuulsuste populaarsust koguda. Tegelikult ei ole, ütleme siis nii, et kui ma mingi asja teen valmis, siis kolm sõpra patsutavad õlale, ütlevad, et hästi tehtud, nad oleks ka teinud. Aga ülejäänud sügavad kukalt ja mõtlevad küll, et no noh, selle rahaga oleks võinud ikka väga palju muud targemat korda saata, kuulsust ja au, sa ei saa sellega. Võib-olla ma ei oska seda ise hinnata, võib-olla keegi kuskil. Peab mind kuulsaks ja au vääriliseks, aga, aga ta ei ole mulle seda veel öelnud. Aga ikkagi vaatad, et keegi kunagi tähele paneks selle tegevuse eest olen täitsa loobunud. Enam ei oota aga minu elus ka oluline, et ma sellega tegeledes nagu üritan leida, leida teisi selliseid tähtsaid momente selle asja juures, pigem mulle meeldib kehastuda inseneriks aastal 1962 ja mõelda, kuidas ta siis tegi. Ja kui ma ronin selle bussi rooli, siis ma elan ju sisuliselt, et samal ajal, kui ma elan oma 2011. aasta mõttetut elu, elan ma ju veel samaaegselt ka teist elu, olles bussijuht aastal 1962 sõites täiesti uue bussiga ja proovides, mis tunne on peatuses seisma jääda, Vusti uks lahti lasta ja vaadata, mis näoga inimesed peale tulevad. Nii et sisuliselt ma olen üritanud endale ühe elu sisse monteerida veel paralleelseid elusid teistest aastatest. Et kui tänapäeva ütleme kiire arvutimaailma eesmärk on elada mitu elu korraga tulevikust ehk üritada arvutite abil teada saada, kuidas elati tulevikus, siis, siis mina üritan sellesama tehnika abil siis kehastuda paralleelselt inimeseks, kes elas minevikus. Aitäh sulle, Kaale direktor thernovi võret päästsid meid, oma mõttemaailm. Jaga oma autode juurde, aitäh. Loodan, et ei jätnud endast piisavalt kahtlast muljet ja minu raviarst mind ikka endiselt mõistab. Tõnu Piivor võttis siis oma harrastuse kenasti kokku. Ka järgmisel pühapäeval kohtume mehega, kes keskenduks mingite esemete kogumisele vaid hoopis süveneb ühena väga vähestest eestlastest lippude, vappide ja muu sümboolika tähendusse ja ajalukku. Tulge uuesti kuuldele, nädala pärast. Aga kirjutage ka meile, kui oskate head nõu anda või mõne huvitava koguja ja tegija jälile aidata. Saate tõid teieni Mart Tummelas ja Viivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast.