Kena kevadist pühapäeva kõikidele vikerraadiokuulajatele. Oleme sellises ilusas ajas, et tahaks juba õue minna, aga võib-olla on mõnel inimesel kevadisi hommikusi toimet ramisi veel järel ja kannatab veidi toas olla ja kui siis olete üksinda või kaks hinda ja samas tunnet, et tahaks midagi seltsi veel, siis jätke vikerraadio lahti. D, sest kaks inimest hakkavad nüüd rääkima saates nimega jutusaade. Minu nimi on Tarmo Tiisler, mina küsin, ja minu vastas istub Märt Agu, kes täna vastab. Tere, Märt. Tere. See oli mõnda aega tagasi Ameerikas. Tänapäeval see ei kõla väga uhkelt. Aga ma tean, et souli Broadwayl, koolis, mis Eestis vist tänapäeval kõlab veel natukene uhkelt, mis sa seal tegid ja on see siis tegelikult nii uhke värk nagu. Nagu me arvame, et on. Broadwayl käisin Ameerikas, käisin, käisin ennast täiendamas. Et õnneks oleme tänasel päeval Eestis nii tantsueluga kui üldse kõigega jõudnud sellele maale, et on võimalik minna piisavalt kaugele piisavalt toredatesse kompetentsetesse kohtadesse ennast täiendama ja käisin seal ennast täiendamas, et et Eesti tantsu maastikul läbi lüüa. Paremini. Sul on ju kõikvõimalikke vahvaid tiitleid, sa oled tantsupeo üldjuht peale vastaja, sa oled muusikale lavastanud sajuhid, tantsuakadeemiat ja nii ja naa. Kas inimene Eestist üldiselt saab sisse igasse maailma tantsukooli, kui ta, kui ta seda tahab? Kindlasti ma arvan, et tegemist ei ole üldse mitte ainult Tantsuringkonnaga, vaid üleüldse, et see mõtteviis on aegunud, et kuidas ma lähen kuhugi maailma tippülikooli või tippkooli või tipptäienduskooli ennast täiendama või arendama või õppima, et põhimõtteliselt üks asi on raha, aga õnneks on, raha, pole, tähendab, pole maailmast kuhugi kadunud ja paljude maailmakoolidega võrreldes Eesti palgad nagu üldse võrreldavad ja võetakse neid õnneks nii-öelda neid vaeseid eestlasi nõndaviisi, et neid tuleb nagu järje peale aidata, et selles mõttes, et kompetentselt ja oskustelt on eestlased valmis minema praktiliselt igasse kooli maailmas mida, kas siis õppima või täiendama ennast, et selles mõttes on piirid lahti ja jumala eest tänu kõigile. Ja kui sa siis sinna kooli satud, näiteks bürood või on see siis midagi erilist ja meie siin Eestis oleme sellised väiksed nokitseja ja ja nemad seal sellised tantsujumalad või tegelikult see polegi nii hullumeelne vahe. Nonii, hullumeelne see vahe ei ole, aga et Eestis on iga praktiliselt igal alal ka väga kõvasid tipptegijaid aga lihtsalt kuna see New York on niuke muusikali Meka ja see prood või on niuke nii-öelda koht, kus võib-olla õpidagi seda nii-öelda muusikali lavastamist ja tantsimist ja neid nii-öelda numbreid jälgida ja järgida, et kuidas sealsed koreograafid teevad, et seal on kõik see käe-jala juures nii koolid kui, kui, siis suured maailma suurimad lavad muusikali jaoks, et selles mõttes on see kindlasti selle otstarbel kõige õigem koht, kus ennast täiendada. Mida tantsija jooks üldse enesetäiendamine tähendab? Nüüd ma räägin nüüd hästi isiklikult enda enda mätta otsast, et kui sa tantsid, siis sa tantsid tihtipeale teiste koreograafiat. Aga kui sa hakkad ise looma koreograafiat, siis sa Sa üritad kogu aeg mõelda midagi uut ja huvitavat, aga ikkagi on mingi niuke üks läbiv joon mis määrab sinu nagu käekirja. Minu, minu hetkeseis on lihtsalt see, et nii palju, kui ma neid lavastusi siin väiksemaid tegin või suuremaid aksid, hakkasin nagu iseendale jalgu jääma natukene, et vaatad neid, et kõik on küll erinevad ja sa kogu aeg mõtled midagi uut ja huvitavat välja. Kuidagi mingid niuksed, niuksed, stampliigutused hakkasid nagu sisse tekkima tsiteerid iseennast, just nimelt, et ma saan aru, et mingis mõttes on see tore ja see on nagu firmamärk ja kaubamärk, et noh, kõik saavad aru, et see ongi mina. Aga tegelikult ju tahaks nagu edasi areneda ja tahaks nagu püüelda millegi uue poole ja sellepärast ongi tihtipeale et tahad ennast natukene näha, mis teised teevad ja olles ise nagu õpetaja rollis igapäevaselt, et oligi tarvis lihtsalt võib-olla õpilase rolli minna ja kindlasti oleks saanud seda siin Eestis ka, aga jälle eest, et prood või on see koht, kus, kus nagu kõik on nagunii need lavad reaalselt esinejad, kui siis õpetajad, kes on nagu minu arust maailma parimad kui mitmes koolis üle maailma oled saadud binut, tantsu, vuntsi, kokku koole või stuudiot, kus ennast täiendanud, ma ei saa öelda, et ma olen õppinud väga palju, et ma pigem käin ennast täiendamas, et see õppimine on olnud Eestis ikkagi Tallinna tänasel päeval Tallinna Ülikooli egiidi all on see kool endine, peda on see, kus ma õppisin reaalselt, aga täiendanud praktiliselt ükskõik välisriik, kuhu ma lähen, olgugi et see on puhkus, ma ei oska nagu päris ilma tantsupuhkusele minna. Ainuke koht, kus ma olen tõesti puhkamas käinud, oli džungel ükskord. Sinna ma susse kaasa ei võta, aga aga samas ükskõik lähema Soome, Rootsi, Norra, Taani. On see siis puhkus või tööreis mingil muul eesmärgil ma alati proovin leida mingi tantsustuudio ja käia 234. tunnis ikka, miks sa seda vana head pedagoogi ära pole lõpetanud? Aeg ma arvan, et kõik, mis juhtus omal ajal siin 90.-te lõpus tuli lihtsalt niukse suure veereva lumepallina mulle kaela. Jäin selle palli alla ja nüüd on see lume peal nii suureks läinud, et hetkel kus on tantsupidu ja kõik muu, et lihtsalt ei ole füüsiliselt päevad on lühikesed, sinu eriala on maailmas üldse diplom, midagi loeb. See on hästi maitse ja suhtumise küsimus, et 2006 aastal, kui ma murdsin täielikult oma jala ja olin väga õnnetu ja arstid ütlesid, et ma ei saa enam kunagi tantsima, et hakkan ka kõndimist nullist õppima, siis ma tundsin, et isegi oleks mul see diplom, see aitaks mind, mitte midagi. Sest Ma tegelikult tänasel päeval elus tänasel päeval ei oska mitte midagi muud. Aga kui sa oled mingi projektijuht ja vaatad endale alltöövõtja, ei ole ilus öelda, aga kaastöötajaid mõnes suures projektis vaatad sa nende mingisugust diplomit ka või või sa tead, mis nad on teinud ja sellest piisab. No Eesti õnneks on niivõrd väike, et ma praktiliselt tean kõiki, kes ta tantsu valdkonnas ja meelelahutusvaldkonnas midagi korda on saatnud ja ikka pigem vaatad neid nii-öelda tegemisi ja toimetamisi, isegi kui ta on hästi noor ja värskelt ülikoolist välja tulnud, siis ikkagi sa vaatad, et kellega ta ülikoolis on midagi teinud ja õnneks nüüd ülikoolide etendused ja performance, mis tänasel päeval toimuvad üle linna, igal pool käinud ka neid jälgimas ja sealt tulevad need noored talendid ja ikkagi vaatad, et mis ta ikka ennem on teinud ja kuidas ta liigub ja mis, mis tal kombeks on. Suvisel tantsupeol oled sa pealavastaja või kuidas uhke tiitel iganes ka ei kõlaks, aga kõige tähtsam inimene tantsupeol on see selline eesti tantsu vallas tegutseva inimese tipp olla tantsupeol kõige tähtsam tegelane. Oh, see on, ma ei saa öelda, et on tippude tipp, ta on kindlasti ääretult tipp ja May, hoian ennast praegu selles mõttes, et hästi tagasi, et ei taha mõelda sellele, et mis tuleb pärast seda et natukene hirm on selles selles suhtes, et kui see nüüd läbi saab, et mis siis kuhu veel edasi. Aga olles nii nooria tahtmist täis, ma arvan, et leiab neid tegemisi ja toimetamisi veel. Aga mina pean isiklikult kõige tähtsamaks elus üldse seda, et suuta välja koolitada ja kasvatada inimesi, kes on sinust paremad selleks ka selleks ka minu tantsuakadeemia ja tegelikult kui päris aus olla selleks ka see tantsupeo nii-öelda tantsupeoprotsess, mis on tegelikult õppeprotsess, et sa kogu aeg tahad anda midagi ära, mis sul on, et teised saaks sellest osa ja saaks sellest selle nii-öelda sädeme, et ennast täiendada ja arendada ja saada paremaks kui mina, sest võimalused on paremad, iga päevaga on see noorte tantsupidu, mis nüüd tuleb kuidagi väheväärtuslikum ka, kui see suur ja uhke üldtantsu Ei ei, ei, ja et selles mõttes, et kindlasti osade inimeste jaoks on, mina pean seda veel tähtsamaks selles mõttes, et. Täiskasvanud inimesed, kes ise mõtlevad, neid on koolitatud, mingi aeg on ta siis keskkoolis, ülikoolis, kolledžis kus iganes käinud, teda on tegelikult ju koolitatud mõtlema ise. Ja täiskasvanud inimene peaks suutma ise sünteesima Infot, mis talle kohale tuleb, leidma sealt endale nii-öelda parima osa ja seda siis rakendama või mitte rakendama tulevikus elus. Aga noor, kes on hetkel nagu oma nii-öelda õppeprotsessis, siis tema teda on hetkel tänasel päeval ikkagi niiviisi koolitatud, et ta peaks jälgima ja järgima õpetajat. Et ta ei, ta ei ole veel piisavalt kompetentne ise sünteesima, et mis on selles tähtis ja mis mitte. Seega tunnen, et eriti suurt vastutust nagu just laste ees, kellele sa ei tohi anda ühtegi vale signaali, aga oma kunstniku ego rahuldamise mõttes kunstniku ego mõttes tõenäoliselt on, et kuna üldse üle üldsus peab lihtsalt üldtantsu ja laulupidu suuremaks kui noorte oma. Me ise arvame, et laulupeod on teada üle maailma. Paljuski nad ju on, vähemalt ma arvan, nii, ja eestlased ikka teavad. Sa oled käinud paljudes maailma tantsukoolides, nagu sa rääkisid, kas seal meie tantsupidudest on keegi midagi kuulnud? Tegelikult väga mitte. Ja alati ma seda nagu selg sirge rind, kummis kuulutan kõvasti, et kui küsitakse, mis te teinud oled ja kuidas ja kannan pidevalt, kui välismaale just niukestest koolidesse lähen, kannan ka mingit materjali kaasas. Nõnda et miks mitte, et ega siis kahju ei ole. Et ja siis on tegelikult see, et kui inimesed kuulavad sind, et kuidas need mitmekümnetuhandelise koorid meil laulavad siin laulupeol või siis kümnetuhandelise rühmad tantsivad koos nii-öelda tantsupeo prolooge finaale, siis kõik ütlevad, ahah, vaatavad isegi video ära. Kui nad kogemata puhtjuhuslikult on sattunud siia Eesti reaalselt sellest osa saanud siis nad on ikka täiesti peast põrunud, sest ei, seda ei ole võimalik seda emotsiooni, isegi kui häid neid videosid või kontsertsalvestusi sellest nendest üritustest tehakse, ei ole võimalik seda emotsiooni edasi anda, mida tegelikult tuntakse laulu ja tantsupeol. Eestlane tunneb seda ja ma arvan, ei ole ühtegi eestlast, kes ei kuulutaks uhkusega, et meil on laulu ja tantsupeod. Kas sinu jaoks see, et tantsupeol on üldiselt ikkagi Eesti muusika ja Eesti rahvarõivastest tantsitakse, ka mingit tähtsust omab või sinu jaoks on ikkagi oluline see, et sina oma tantsukunstiga suudaksid seal inimesed papustuma panna? Ma ma arvan, et selleks, et jõuda Kuhugi kaugemale elus sa pead väga hästi tundma oma juuri. Et selles mõttes, et sa pead teadma, kes sa oled ja kust sa tuled. Ennem sa ei saa nagu mõelda, et kuhu ma minna tahan. Et selles mõttes, et kui sai algpunkt ei tea, siis stardi starsi stardipukki ei ole, et siis ei saa nagu sellel ei ole kuskilt startida, et selles mõttes, et ma arvan, et see nii-öelda laulu ja tantsupidu, mis on meie, Meie nii-öelda eestluse kandja tänasel päeval ja see nii-öelda juurte juurte paigakene, et ma arvan, et selle juures on see tähtis, et see muusika, see keel, millest me räägime, oleks eestikeelse muusika, oleks Eesti muusika, need riided, oleks eestiriided. Sinu juurtest räägime nüüd, sul on üks väga suur ja uhke juurilmest, ilmselt oled sa tüdinenud sellest rääkimast või ei ole, ehk siis sinu isa, Mait Agu. Kas tüdinud või mitte, selles mõttes, et ma arvan, et tänaseks päevaks kui ma tagasi vaatan oma elule, et siis hetkel, kui isa õnnetult suri, et siis ma arvan pärast seda leinama ja nii-öelda kasutasin tema nime kindlasti ära ja üritasin ennast upitada. Siis tekkis mingis mingi eluetapp, kus ma eirasin seda kõike ja ütlesin, et ei, tagusin kahe käega vastu rinda ja ütlesin, et mina olen Märt ütleme, hilinenud puberteet võib-olla tänasel päeval võttes arvesse ka seda, et mis ma just ütlesin, et juurtest, et sa pead teadma, mis on sinu algpunkt, eks ja vanemad, keda me valida ei saa, paratamatult, eks. Et määravad meile mingis mõttes selle koduse kasvatuse kodus üldse juured, eksed ja arvestades ka lastetuba ja kõike seda, et sellega tuleb leppida. Ja aga, aga on ta selline leppimine või on see harjumine või on see, või kas sa leppisid sellega teadlikult öeldes endale, et ma ei lase seda teemat endale enam ligi? Ei, ma lasen teda ikka ligi ja mulle meeldib selles sellel teemal tõesti rääkida inimestega, sellepärast et olles ise nagu küll põgusalt üles kasvanud nõukogude ajal oma noorem nii-öelda põhikooliaeg, aga enamus teadlikust elust ikkagi eesti ajal, siis nõukogude ajal käisid need asjad teistmoodi. Ja ühes mõttes olime me piiratud, teises mõttes olid nii-öelda võimalused hoopis teised ja, ja need tiitlid ja kõik, need nii-öelda tragikoomilised situatsioonid, milles pidi mingi hetk läbi käima tol hetkel need ei olnud kindlasti koomilised, tänasel päeval me naerame selle üle. Tunneme rõõmu, et ta oli ikka pull aeg. Et mulle tegelikult meeldib sellest rääkida ja ka sellel ajal läbi lüüa ei olnud kerge. Ja noh, ma ei, ma ei kõrvuta enda ja isa tiitleid, et kumb neist parem on, kuigi väga paljud talle meeldib seda tehasest, see on inimlik, inimlik ja numbrite järgi saad ikkagi vaadata, et kumb see kõvem mees on. Mäletan, et Google'i, siis arvutis on guugelfaids, ma ei tea, kas enam on. Kui ma noorem olin, siis oli, et mulle meeldis seal teha, et seal on see, et mitu, mitu seda nii-öelda viidet on mingil nime taga ja siis mulle meeldis panna isa ja enda nimi ja vaadata, kuidas see kaklus käib seal lihtsalt selle, et kumba rohkem mainitud netis, et see võitis siis nii-öelda päris pull. Kas oma isaga jõudsid kolleegi suhetes ka olla? Kolleegi suhtes jah, mingis mõttes kindlasti. Et arvestades, et sai neid nii-öelda tantsupidusid juba sel ajal küll tegelikult pigem kolleegium võib olla palju öelda jah, me mingitel lavadel koos tantsisime ta ise nagu tahtis minu arust seda tõenäoliselt teha, et ma õpiks ka lavadel väikestel lavadel. Kui ma omal ajal võistlustantsu tegin, siis niuke ilma publikud Ta on see võistlustantsu, sa tantsid ju kohtunikele ja sa võistled, et siis, et ka publikuga arvestama, et sellepärast ta mind sinna lavadele toksis. Aga palju sai ka olla nagu alama rollis siis nagu tööahelas, aga sina tema töid kodus kritiseerisid, alustasid niimoodi südamesse tõsiselt. Ei, ei, et ma ei olnud nii teadlik sellest elust, küll ta tegi palju asju minu peal kodus ja vaatas neid ise kriitilise pilguga ja parandas ja, aga mitte nii, et, et mul puudus julgus, et öelda, et kuule, et see on ebamugav liigutus. Palju sina endale öelda lased kunstilise koha pealt. Nii ja naa palju ja samas vähe. Hästi oleneb inimesest. Õnneks on elu käinud, seda käiku pidi, et sa saad leida endale ja otsingi inimesed enda ümber, keda ma usaldan ja keda ma kuulan. Aga samas tihtipeale on ka niisuguseid nii-öelda kommertstöid, kus sa pead ennast ise peale suruma, vastasel juhul see lihtsalt laguneb laiali. Et selles mõttes on hästi raske öelda. Mis puudutab. Alati kuulan ära mis puudutab nagu endale ütlemist ja nendega arvestamist, ma alati kuulan ära. Ja, ja. Mu kuulan alati ära ka enda uuesti ja kuulan ära ka tõenäoliselt mingi kolmanda poole. Mul millegipärast olen niuke ja siis alles langetanud, kui palju ma seda mingit poolt kuulan, et ma, kuna ma olen niuke väitlemise poole pealt, et tahaks nagu tõenäoliselt olla niisugune, kes kõik väitlused võidab. Oma olemuselt, aga millegipärast ma ikkagi vist kuulan neid. Kui palju tantsupeo protsessis on sinu ümber meid, kes sulle annavad nõu ja keda sa lased endale nõu andma. Tantsupidu on selline projekt, mis kaasab nii palju inimesi et see vastutuse koorem, mis olla pealavastaja on juba piisavalt iseenesest nii suur, et ise seda kõike nüüd veel ka vedadajad või tähendab selles mõttes lavastada. Ma arvan, et niisugust inimest ei ole. Et seda on lihtsalt liiga palju. Et selles mõttes ma olen leidnud enda ümber nii meeldiva meeskonna ja keda ma sajaprotsendiliselt usaldan. Ja ma ei taha neilt võtta mitte millimeetritki usaldust ära. Et on asjad. Me oleme jaganud ära vastutusvaldkonnad, teevad mulle aru andmas, me analüüsisime mingeid asju, ma ei ole mitte ühelegi vist mitte midagi peale surunud. Mul ei tule küll endale ette. Kui te kuulate, siis võite helistada mulle pärast saadet. Et kui ma midagi valetan, siin suisa, kui oli tantsupidude lavastaja, siis alati kaaslased, jutud, et näe, väga kuri on seal tribüüni peal, eriti laste pidude ajal ja karjub laste peale. Et mis tüüp, inimene sina oled, kui sa oled juht? Ma arvan, ma ei ole mitte ainult juhtimise juures, vaid üleüldiselt, et mis ma nüüd olen kopikatki üle 30 tänasel päeval, et ma arvan, et Eesti vabariigis võib olla üks neli-viis inimest, kes on mind vihasena näinud. Aga mind sellesse staadiumisse viia on väga raske. Jaa. Ma õnneks. Mul oli vanaisa niisugune hästi tore ka, kes kõik asjad veeretas koomiliseks. Et hoolimata, kui tõsine see asi oli, et ma mul on tunne, et ma olen nati samasugune. Et selles mõttes, et ei tohi võtta ära millegagi millegi tegemise juures seda lusti. Et nii kui eriti veel tantsus ja kunstis, et kui see lust on läinud ja sellest tekib niuke banaalne töö tegemine, et siis seal midagi väärat on sinul sinu noores elus juba olnud neid hetki, kus sa tunned, et ma olen seda juba teinud ja et ma teen seda raha pärast. Kindlasti kindlasti on mul küll ei tule praegu ühtegi niisugust enda või tähendab ühtegi niisugust konkreetset ette. Aga siin kõrval ma võin kohe öelda, et kui ma isegi teen midagi, olen teinud midagi raha pärast ja ma olen sattunud siis lavale siis ma arvan, et ei ole ühtegi inimest, kes võiks öelda, et Märtin teinud laval midagi nii-öelda poole jõuga. Et selles mõttes, et ma olen võib-olla võtnud mingit tööpakkumisi puhtalt raha pärast majanduslikust olukorrast sõltuvalt vastu, aga ma ei ole siis selle võrra kindlasti lasknud seda üle jala. Meil on kaks lugu ka valitud siia saatesse, ütle esimesele saatesõnad kaasa. Esimene laul on niuke tore laul, mis minu üks hea sõber Imre Sooäär, kellega koos me seda nii-öelda tantsu ja laulupeo ideed hakkasime omal ajal aastaid neli, võib-olla isegi tagasi alguses veeretama. Et kui see protsess jõudis juba sinna, et mindi Veronicat, valiti nagu juhtideks simmer tõstis käed üles ja ütles, et tema tahab ta ta tahtiski nagu olla selle juures nagu algsünni juures ja tõstis käed ülesse. Siis läks aega nati mööda, kuidagi jäi endale võib-olla nati kripeldama. Ja ma rääkisin Imrega, et tema kui praegu värske tudeng muusikaakadeemias õpib seal ehk siis muusika loomist ja kumb on kumb, mis positsioon kompositsiooni just, ja ma arvan, et on see sõna just, et, et pöördusin tema poole, et mul oleks vaja sellel peol, et tema on selle alguse sünni juures olnud, oleks vaja ühte väga mõnusat ja noorte pärast ja lihtsat. Proloog muusikat, mis oleks tõmbaks selle ühes mõttes räägiks kogu selle peo juttu nagu ühes mõttes ära. Et millest me tantsupeol räägime, aga samas oleks ka nagu sissejuhatus selleks kogu nii-öelda peoks. Ja Imrentseda südamest tahaks seda teha ja hakkas seda vaikselt kirjutama. Ja siis olin mina siis ta pöördus minu poole küsimusega, et milline see lugu võiks olla. Ja mõtlesin, et Imre, et ma olen kuulnud ühte sinu toredat lugu. Et see võiks olla midagi sellesarnast. Aga no loomulikult on seal omad kriteeriumid, et milline see proloog peab olema, et kuidas see kasvama ja aga nii-öelda sõnumil likult ja olemuslikult võiks olla just see lugu. Ehk siis see on Imre Sooäär kirjutatud soovide puu, kuulame. Minuga jääb minusse sall, minu sammud silmist valatud vehi, minu väikesed käed, minu päike ja päring, minu unistus, suur kõik, mis tuleb. Vennaria minut, Laariad minu soovide puu, kuhu kadus mugu minu ta Kemumen, sinu kuulajade, minu tullo, teine. Okei, nii meile kui ta minu kodune minusse Tarja vehiline miinus sõnad, meie Isaweedee, minu päev, minul, minul, mustrid ja võimed, minut, kas mehi ainult nina, kes v minule, minul lei Milukastele heli, minu maa, minu, mul ei vea, mul leidmata minu parmesani minust sobi. Minu õnn ja rõõm jaanituledel. Minu maa, minu, minu süda, mu sees, minu kodu, muud ahjus hõõguvad käsi su peas sinust sõna, mis. Mis on meile kuulub see pähe minu käsisu peoks sinus sõna, mis seob. Hoia kinnisena, meile kuulub seda. See. Läheme jutusaatega edasi Märt Agu jätkuvalt see, kes vastab tänasel pühapäeval saatejuhi Tõrma diisleri küsimustele. Kuna sa ütlesid, et sul ei ole väga suurt vastuseisu oma isast rääkima seal siis siis räägime natuke veel. Hanneli hammas, kirjutas maid tagust raamatu. Oli see sinu isa, kellest seal jutt oli? Ma ei tea, kui piinlik seda nüüd öelda on, ma ei ole seda raamatut läbi lugenud, et aega pole või? Kuidagi jah, võib-olla võib olla ka see, et ma lugesin erinevaid käsikirju kolme või nelja erinevat, kuidas see protsess seal läks. Et ja see on võib-olla ka põhjus, miks ma ei ole seda nüüd nagu kiiresimese järgus nagu kätte võtnud. Et nii palju oleneb, ma vaatasin need pildid lõpuks üle seal sees, et mis sinna lõpuks said, et neid käsikirjas ei olnud. Käsikirjas oli ikkagi ainult tekst, vähemalt see, mis minuni jõudis. Et nii palju kui ma mäletan, võin ma eeldan, et see viimane käsikiri läks valdavalt siis nagu raamatuks ja nii palju, kui ma selles selle koha pealt võin öelda, siis kas piisava vastuolulise versioonina ma arvan, et inimestele Räägib ta päris palju, milline oli Mait Agu tegelikult? Minul on aega olnud seda lugeda ja tundes mõningaid inimesi, kes tundsid tagu, siis on jäänud mulle mulje, et ta, et demokraatia ei olnud just tema loomu põhikülg. Kuidas sinul on sellise demokraatiaga oled sa inimeste arvamusi arvestav või selline kunstnik, kes on oma ego otsas ja ainult nii nagu sina ütled, nii on? No? Täpselt niuke niuke vastas võib-olla, et selles mõttes, et ego ego peab olema ja sa mingi hetk pead seisma enda nii öelda nägemuste eest. Aga samas, kui vaadata nagu neid situatsioone, mis meil ka Eesti Eestis tänasel viimasel ajal on nagu aset leidnud, kõik need poliitilised ja apoliitilised ja kultuurivaldkonnas, et siis mingis mõttes sa pead ikkagi arvestama, et kui sul mingid kriteeriumide ette kirjutatakse, et siis pead sa mingitesse raamidesse mahtuma. Et Ma saan aru, et tihtipeale see mingeid kunstnikke nagu pärsib aga nende loometegevust, aga selles mõttes, et, Kui sul ikka midagi öeldakse ja kirjutatakse ette, et nii sa pead tegema, siis järelikult sa pead ja keegi on selle nii otsustanud. Keegi, kes on sinust üle, et paadunud demokraat ma ei ole. Et pigem pigem niuke, kes kass, kes kõnnib omapead, aga kui talle see teete, näidatakse, et siis ma lähen ka seda teed, et ma ei ole nii, et ma sellepärast, et sina ütlesid, et ma nüüd nii pean tegema, teen hoopis teistmoodi. Su ema ei olnud üldse tantsuinimene. Et väga raske on niiviisi nagu väita. Kui ma ütlen sulle, et jah, Eesti nii-öelda maastikul ta ei olnud tantsuinimene siis ma, ta on endiselt veel kallis ema, kes seal tõenäoliselt kuulad mind ka praegu, et ta endiselt praegu on veel viimaseid aastaid Pirita majandusgümnaasiumis matemaatikaõpetaja kellest on minul ääretult palju abi olnud ja tõenäoliselt mõisal ka. Ta on väga kõva tantsulõvi, on iga aasta nii palju, kui mina mäletan, mis ta seal Pirita koolis õpetaja on olnud ja need Pirita koolides on need lõpuballid toimunud, on ta igakspalliks lavastanud. Selle, mis nüüd tants, issand, kuski keele peale ma ei oska aidata. Ballitants Poloneesolonees just et selles mõttes, et ta on väga tantsuinimene, ta tantsib ise, ta on kompetentne tantsima praktiliselt kõiki tantse, mida üks normaalne valge inimene peaks teadma. Sul on õde ja vend-õde-vend, ka neist pole Eesti tantsumaailmas justkui midagi kuulda olnud. Kuidas nii läks? No selles mõttes, et ma ei oska selle koha pealt midagi väita või tähendab öelda, et miks neist kuulda ei ole, mina ei ole selles süüdi ju tahtsid valida teise tee selles mõttes, et ega mullegi tantsu teeb, ei määratud, kas ma selle ikkagi ise valisin ja ja seda see mulle lihtsalt meeldima hakkas, et neile meeldisid muud asjad. Aga sina oma loomult oled selline, kes on kogu aeg tahtnud esineda või koolipidu ronis lavale? Natukene vist küll, jah, niipalju kui vanaema räägib ka, et mul onupoeg onutütar, kes on onupoega moega samavanune ja onutütar natukene vanem, et vend on mul natukene rohkem vanem, et tema nagu meie nelikusse nagu ei kuulunud. Aga kui onutütar, onupoeg ja õde midagi ette valmistasid, mingi niukse numbri maal vanaema juures suvel, et millega esineda, kuna vanaemal oli sünnipäev jaanipäeva paiku, et siis noh, eks ma ikka alati ronisin lavale esimesse ritta hoolimata, et mul ei olnudki osa selles tükis, aga seal siis tegid liikumiskunsti või rääkisid midagi või kuidas sa ennast oled tahtnud väljendada läbi läbi mille kõige rohkem? See on aeg, mida ma ei mäleta, mida peaks küsima vanaema ja ema ja teiste käest, et et kuidas siis oli, aga tänasel päeval mul on sõnade valimisega ikka tihtipeale väga raske. Kehaliselt on ennast kordades lihtsam väljendada. Miks sa kõigepealt lavakasse läksid ja siis alles tantsujuhtimisse? See oli võib-olla see nii-öelda puberteediiga, kus ma. Ma olin selleks ajaks tegelenud oma, mis siis mingi kuus seitse aastat tantsuga ja olles nagu võistlustantsus Eestis päris tippu jõudnud, et teadsin, et kui ma tantsu lähen ülikooli õppima, küll ma sinna sisse saan. Et see oli pigem enda niuke krutski ja teades, et mu isa sinna sisse ei saanud. Et siis niuke ärategemise tunne, äkki tahtmine näitan isale, isa ei saanud, mina, mina saan, näe, isand, elasid kaua üle või? Ei, õnneks ei elanud, et selles mõttes, et oleksime esimesest voorust läbi kukkunud, kohe oleks seda rohkem üle elanud, et tehise vooru mulle mulle ääretult sümpaatse mulje jättis, minu armas põhikooli klassiõde, kellega ma ei olnud kolm aastat üldse suhelnud koos kellega koos me valmistasime Ennast ette lavakasse sisseastumiseks ja mul üüratult hea meel, et tema sinna sai. Ja, või isegi siis nagu suhtlesime. Ma elasin nii palju üle seda, et ma arvasin, et ma kohe järgmise raksuga proovin uuesti. Ja olin selles kindel peaaegu kuni sisseastumiskatsete, nii, ja siis tundsin, et ei tantsumaastik, kuule mind rohkem või on see sinu õige koht? Ma arvan küll, jah, ma arvan küll, et. Samas kui keegi tuleb pakkuma mingit näit rolli, et ma arvan, et ma esimese ropsuga oma nii-öelda ego rahuldamiseks võtaks selle vastu. Ehk siis paistaks, kas sealt võib veel tulla, või ma selle sellega lõpeb, minu näitlejakarjäär? Kui palju sa kodus oma elukaaslasega lahkab tantsuküsimusi? Puht erialaliselt? Elu on tänaseks päevaks muutunud nii toredaks, et. Ma üritan koju absoluutselt enam tööd mitte kaasata. Kodust on saanud natuke niuke kindlus, kus ma saan olla lihtsalt olla nautida ja ma pigem üritan oma tööasjad ära teha linnas tööl. Ja see tõesti õnnestub, sul väidad sa, niivõrd-kuivõrd? Loomulikult on mingeid niisuguseid asju, aga silma poen iseendasse, lähen õue või istun kinnisesse nurgas, kus on valge-armas-ist istepink ja asjatuna massi seal. Tundsin, et mingil hetkel inimeste poolt suhtumise muutumist ka sinusse, kui sa hakkasid elama koos Peeter Rebasega Jumit. Maire, Kaire, Malle, Pillega. See on, see on teema, mil, mis nagu on iga persooni isiklik, ma arvan, et ma kindlasti tundsin, aga ma ei ole seda esimesest päevast peale maha salanud ja selles mõttes, et mina arvan, et kui inimesed lähevad teineteisele korda siis nad on teineteisele loodud. Et samas ma just elasin läbi praegu ühe oma hea sõbra lahkuminekut oma tema elukaaslasest, kes või õigemini abikaasast, kus oli nii, et teineteisele väga meeldisid. Ja kui üks hetk see enam nad ei leidnud nagu ühist keelt, siis nad üritasid seda kõike parandada sellega, et nad abiellusid ja nati aega läks mööda ja nad tundsid, et asi ei ole ikka hea ja nad üritasid oma asja päästa sellega, et nad tegid endale kaks last. Ja see asi on läinud iga päevaga järjest järjest appumaks ja nüüd see jõudis mingisse nii-öelda kulminatsioonipunkti, et ma arvan, et, Et see oleks halvem lahendus minu jaoks olnud kas üldiselt Eestis vaadatakse hästi või halvasti inimeste peale, kes elavad koos samast soost inimesega? Mina arvan, et see muutub eesti tolerantsemaks iga päevaga. Et on see nõukogude inimeste probleem nõukogude ajast pärit inimestele MINA ja pigem pigem on see, et mina ei tiku kellelegi magamistuppa ja ma eeldan seda teistelt inimestelt ka, et ma ei käi ka suur silt rinnas üle Eesti ringi sel teemal nagu vahutades, et ma ei ole mingi niuke musternäidis, igalühel on omad vead ja, või kiiksud või niuksed. Kuidas me seal seda siis ka tahame nimetada, et mitte, et mitte, et see mingi haigus on, vaid kui kaks inimest tahavad teineteisega koos olla, siis mina arvan, et nad peavad koos olema. Ja kui nad ise nüüd on sellest üle, mis ühiskond neist arvab, siis ma arvan, et ühiskond tuleb sellega kaasa ja hakkab neid ka aktsepteerima. Kas üleolek saabus sulle ühel kindlal hetkel? Vaadates, millega ma tänasel päeval tegelen ja kui paljude inimestega ma kokku puutunud siis siis ma arvan, et, Ma võin Luisata vahepeal. Ja, aga ma ei suuda nagu valetada nii suurtele massidele. Ja ma arvan, et see oli see, miks ma pigem alguses ka seda välja ei öelnud, vaid pigem vaikis maha. Et arvasin, et parem on maha vaikida kui suu sisse valetada. Sest ma lihtsalt ei olnud suuteline seda esimesel päeval võib-olla välja ütlema. Aga see on mingi ajapikku tulnud, nii lihtsalt, ma ei, ma ei ütleks, et seal esimesel päeval oli kohe nii, et panin sildi rinda. Tantsupidu nüüd lähenemas väga suure kiirusega, kas sul on ainult see praegu peas või seal on ruumi millegi jaoks veel? Tegelikult on ruumi veel ja, ja ma arvan, kuigi ma arvan, et laulu- ja tantsupeo sihtasutus ei tahtnud seda lauset kuulda praegu. Et tantsupidu on selline protsess, mis tegelikult valmib alles väljakul. Ja täpselt nii kaua ta töös on, kui me sinna nii-öelda väljakul nii-öelda play nuppu vajutame. Et. Ma kogu aeg üritan mõelda, kuidas saaks seda paremaks ja vingemaks ja huvitavamaks, nii tantsijal kui ka publikule luua. Et selles mõttes, et ma arvan, et see, et mul peas on ka muid asju, mis on just nimelt natukene teisest valdkonnast, mõjuvad sellele ainult positiivselt. Ma suudan nagu laialdasemalt mõelda ja natukene nii-öelda karbist välja. Et ei ole, ei jää nagu sellesse nii kindlatesse, tantsupeo raamidesse. Kas sinu jooks, mõni tantsimise stiil on teistest tähtsam ka? Või on miski kõikide teiste kohal? Võtame peotants, rahvatants, mis iganes sellelt klassikaline. Ja selles mõttes, et vaadates minu ajalugu, et mis ma olen teinud ja mis mul tegemata. Ja kus ma tänasel päeval olen, siis mind ikkagi peetakse tänasel päeval nii-öelda rahvatantsuinimeseks kuigi oma tantsukoolis ma tunnen kõige rohkem rõõmu andes just niukseid, ütleme Broadway stiilis tunde, mida ma, mis mulle. On lihtsalt hoogsamalt mõnusamad hetkel kuidagi, et ma niiviisi nagu elu etapiliselt natukene Lavín neid stiile, et mingi hetk meeldis mulle hästi ääretult stepptants. Aga kui sa küsid, et kas miski on ülejäänud, siis ma tulen jälle selle juure jutu juurde tagasi ja, ja kui sellest juurest rääkida, et siis peaks olemagi see rahvatants, aga samas minu kool ütleb seda, et see ei ole mitte rasvatants, vaid see on klassikaline tants nii-öelda ehk siis ballett, tantset, kus tekib nii-öelda kehahoiakute printsiibid ja ütleme, päkatööd ja kätetööd, et et see, vastasel juhul läheb ta niukseks. Väga folkloor, seks, mille vastu mul ka midagi ei ole, aga samas, et vaheldust oleks olek, peaks seal olema ka natukene pojaks lavatantsu, kus jälle on juba päkasirutuste kehahoiakut rohkem vaja. Tõenäoliselt kui folkloor, ses rahvapärimusliku tantsurahvatantsus, sest mina tõstataks kõige üles klassikalise balletitantsu näedsa variant, et sa paari aasta pärast lähevad Eestist ära, sest siin on juba kõik tehtud. Ei, ma võin ära käia ja ma selles mõttes, et minu elu on viinud mind väga paljudes erinevates maailma riikidesse ja ja nii turismi näol kui ka tööalaselt, aga ma ei ole kuskil veel ennast koduselt tundnud ja ma ei ole ka niuke inimene, kes istuks kuskil palmi all pinnaku laadakokteil käes ja naudiks päiksemõnusid. Mulle väga päike meeldib ja lähen mõnusalt pruuniks, isegi nahk tuleb maha ja ma kõike seda naudin. Eesti on parim koht ja ma ei ole nõus seda vahetama mitte millegi vastu. Ja kui sa ütled, et kas minu elutöö saab millalgi tehtud, siis kindlasti mitte, sest mis saab olla parem, kui sul on üks õpilane, kes on sinust kaugemale jõudnud, kui see, et sul on rohkem neid ja seega järelikult kui sul on ka neid 1000, siis võiks neid olla 10000 ja kui sul on 10000, võiks nüüd olla 100000. Ja seega ma leian, et mul on Eestis nii palju veel anda ja õpetada ja jagada, et Ma ei taha küll kuhugi ära minna, aga selleks, et mitte ise kinni minna, stamp jääda ja omas mahlas hulpima hakata, tuleks vist ära käia ikka kindlasti vaadates enda aja lugugi, kui palju ma olen õppinud lihtsalt inimeste jälgimisest, mulle väga meeldib inimesi jälgida ööklubis, kus maa enam minu tantsud on lihtsalt tantsitud ööklubi jaoks omal ajal Urmas ät ja arvestades, kui palju päevas tantsin, siis ma enam ööklubides tantsimas käia, aga ma käin väga palju ööklubides ja ma lihtsalt jälgin inimeste kehakeelt, kuidas nad suhtlevad teineteisega, kuidas nad ennast väljendavad, mida nad tahavad väljendada, kuidas nad oma töö pärast tööpäeva ennast välja elavad. Minu jaoks oleks see totter pärast päeva minnes tantsuga välja elama, eks. Aga mulle meeldib teisi jälgida, et selles mõttes ma õpin sellest nii palju ja leian neid uusi liigutusi ja mida tuleviku selle ära kasutada ja õpetada teistele. Kujutad sa mingil hetkel ette, et sa oled nii vana 60 70 äkki kaheksa kümmentki, et sa enam lihtsalt ise jõu ennast liiguta. Et kas see teadmine võiks olla väga valus? Eks see, see päev ootab meid kõiki ees üks päev, aga ma kujutan ennast küll väga hästi, et halli habemega halli hallide juustega professorina sihuke guru, keda käivad kummardamas niuke niuke. Kuidas ma ütlen? Kepiga raames käiakse küsimus nõu, väga äge, aitäh sulle, verd, rõõm oli sinuga siin täna rääkida, sul on üks privileeg veel, ütle selle tunni viimane laul ka kuulajatale selgemaks. See on minu lemmikmuusikalist viimasel ajal, et käisin Broadwayl vaatamas Niukest muusikali nagu movi naut, mis räägib ameeriklastest, kes läksid Viet, noored poisid, nii nagu meilgi läksid vabadussõtta, läksid nemad Vietnami võitlema, sest tänaval neil oli valida, kas tänaval kettasse või minna Ameerikasse sõtta nii-öelda. Ja kuna see sõja teema on suhteliselt aktuaalne ka siin, nii et selles mõttes, et aga seal see jutt räägibki sellest, kuidas ta siis kaotab seal sõjas oma parima sõbra, kelle elukaaslane jääb kodumaale maha ja kuidas lõpp lõppkokkuvõttes noh, kõik ei saa hästi laabuda, aga kuidagi need asjad nagu paremuse poole läheb, et nad leiavad teineteist ja ja nii-öelda on siis leinast või millestki muust. Aga hästi tore tantsumuusikal on see pillidžauli muusikale on sealt nii-öelda viimane lõpulugu, millel puudub ta nagu kolmest loost kokku. Miks, et meil. Ma olen seda muusikali käinud vaatamas, Ma tänan sel tegijaid, ma olen nendega suhelnud. Nad andsid mulle õigusega seda ise tantsida. Siin Eestis ühe korra, kus seda laulis Koit Toome ja meie panime Eesti tantsuparemikust kokku tantsijad ja me tegime selle üks-ühele Solarise. Mis ta on siis Nokia kontserdimaja laval. Mängisime selle avamise puhul maha, et mul on ääretult hea meel, see on mu üks lemmiklugusid, mis tõenäoliselt jääbki mulle mind mõjutanud, siiamaani mõõtab edasi. Äge aitäh sulle, jutusaate kuulajad. Teile, vastasmärk tagu, küsis Tarmo Tiisler kuulmiseni järgmisel pühapäeva.