Tere taas 100 aasta laulude seltsi ütlevad teile Valter ja Jaak Ojakäär. Tundub nii, et mida lähemale tänapäevale jõuame, seda rohkem aega võtab see, et mingi konkreetse aasta menulaulud kõik ära mängida, kui niikuinii vist ei jõua, aga vähemalt enamus neist. Nii et 68. aastaga jätkame tänasest mõttes ja kui eelmises sai mängitud tolle aasta Eesti Ameerika, inglise ja saksa lugusid, siis paistab nii, et tuleb maakerale veel kord tiir peale teha. Läheme siis kõigepealt Ameerikasse. 65. aastal oli kantrimuusikapealinna Nashville'i asunud mees nimega Cross Christopher son kelle selja taga oli üpris kirju minevik, magistrikraad inglise kirjanduses üsnagi edukad poksija tulemused, helikopteripiloodi ameti ja nii edasi ja nii edasi. Hiljem tuli veel ka helilooja ja filmikarjäär. Esialgu ei tahtnud küll muusikas väga suurt menu tulla, aga tol 68. aastal kirjutas kris Christopher son laulu nimega fode kuut taimse ehk heade aegade meenuta, eks sellest sai üks tema tuntumaid ja nagu tihti juhtub väga heade lauludega, hakkavad neid väga paljud laulma. Ja võib-olla see autoriversioon ei saagi kõige tuntumaks. Mul on tunne, et sellest kris Kristoffersoni laulustan. Kõige populaarsema versiooni teinud Kenny Rogers. 68. aastal töötas täistuuridel ka pöördpäkarääki nimeline lööklaulumasinat koos tekstitegija Davidiga. Võib olla küll lööklaule, tol aastal tulid tavalisest vähem ja ilmselt oli ka põhjuseks see Ta töötas tol aastal muusikali tõotused tõotused kirjutamise kallal, aga peale muusikalis kõlanud laulude jõudis pöördbecarek siiski kirjutada ka üht-teist muud ja üks tõesti kõrvaltoode pealkirjaga, see poiss on sinusse armunud, võis ka laugud, ju läks USA edetabeli tipus pubi ja seejuures üsna huvitavas esituses. Nimelt laulis põhiliselt trumpetistina ja orkestrijuhina tuntud rb Albert. Ja muide ka Inglismaal oldi sellest loost niivõrd sisse võetud, et see laul ilmus inglise edetabelitesse tervelt kolm korda ja mõistagi ka Eestis sai see meloodia väga populaarseks. Seda laulis Kalju Terasmaa ja seda on päris hiljuti veel esitanud ka Rauno Pehka, meie tuntud korvpallur koos ansambliga L Dorado. Nii et võib-olla siis nüüd kaks varianti sellest tuntud päkaRäki laulust, kõigepealt trompetist vältart ja siis korvpallur Rauno Pehka. On siis? Ikka ikka tahvee see juubi ei pane, seda ei tunnista. Kui saaks, vaata enda soo. Ja näitakse otsi Me. On see Kes ei toodeta, ei ta nyyd siin prägivi seal üksi olla. On neid? Ja v? Seda. 68. aastal tuli uusi populaarseid kantrilaule Chimmuebi sulest üks neist vičida lainman. Kas seda võiks tõlkida, kui vičida telefoniliini mund? Tööre? Väga kohmakas tõlge küll, aga võib-olla see nii on ja teine nimega Kälvest on nii vičida kui Kalvest on on ju teatavasti linnad kui Chitta üks suur liiklussõlm Kansases halveston asub aga Texases Mehhiko lahe ääres. Ja on muide ka veel juustoni sadam kui kedagi peaks huvitama. Aga kindlasti huvitab kõiki see, et need kaks tuntud Chimbuebi meloodiad panin plaadile klemm Campbell ja ma arvan, et tema ongi võib-olla üks nende laulude kõige tuntumaid esitajaid. Noklen kämpele jõudis juba minna järgmise pala juurtega meie püsine ikkagi aastas 68, kus n Simmuep kirjutas veel ühe väga huvitava laulu. Seda võiks nimetada suisa pop- või rock koopuseks, selle nimeks Mäkaator paak. Ja seal on tõesti noh, minu arvates kõigis esitustes olnud orkestrile väga tähtis koht. Esimesena laulis seda ja panid aga edetabelitesse iiri näitleja Richard Harris, kes oli seotud ka hipiliikumisega. Tema küll rohkem rääkis, kui laulis Andy Williams tegi sellest üsna mahuka hobuse ja hilisematel aegadel on see tulnud väga paljude artistide kavasse, teiste hulgas ka tuntud diskotähe donna Sammeri esituses. 1968. aastal ei pääse me üle ega ümber ka Stevie Wonder-ist. Tol aastal oli Stevie Wonder endiselt veel mahuta uni, artist aga hakkas juba ka ise lugusid kirjutama, mitte ainult neid etteantud laule laulma. No sinnamaale oli küll veidi aega, kui ta juba neid kontseptuaalseid albumeid hakkas välja andma. Aga üks lugu tollest aastast väärib kindlasti kuulamist ja see on siis Steve Von tari maisheri Amuur autori enda esituses. Ja nüüd teeme ühe vahelepõike tagasi Euroopasse. Michel, legraan koos Merilin ja Alan permaniga kirjutasid 68. aastal väga kauni meloodia wind Mills Ovi mainud. Ehk sinu meelte tuuleveskid või seda on ka väga mitut moodi eesti keelde tõlgitud. Ja üks selle laulu esindajatest on hiljuti Eestiski käinud ja esinenud noname uskuuri. Sellist meloodiat oli tõesti väga raske kuskil hajutada. Üks selline tüüpiline väga kaunis Michelle kraani meloodia aastast 1968 aga nüüd tagasi Ameerikasse ja piss Rockilikuma muusika juurde. Muide, 68. aasta oli ju ka see, kus tekkis selline mõiste nagu jazz ja kus mitmed rokkansamblid hakkasid huvi tundma džässmuusika vastu ja samamoodi džässmuusikud rokkmuusika vastu ja tekkisid mitmed sellised nii-öelda keset bigbändid. Üks esimesi neist oli ansambel plaadsetenti järsk, kes võttis lisaks rütmirühmale piga puhkpillid ja hakkas tõesti sellist Jessilikumat muusikat tegema. Üks neist tollest aastast on spinningu ill ja lauljaks David Clayton, Thomas. Aga nüüd midagi hoopis romantilisemat. 1968. aastal tutvus maailm uue löök lauluga mille kaheksateistaastane, inglanna või täpsemalt Uuell slanna, sest et meri Hopkinud juveel Sist pärit viis oma maal esimesele ja USA-s teisele edetabeli kohale. Laul kandis pealkirja tõus veerde täis eesti keeles, siis oi aegu ammuseid. Ja esitaja oli nagu juba öeldud, folklaulja meri, Hopkins, keda tippmodell tuigi oli teleris näinud ja soovitanud teda poolne kaartnile biitlite firma plaadifirma Apple artistiks. Kuulame nüüd selle variandi kõigepealt ära ja siis räägime veidi ka loo autoritest. Tavaliselt on kõigil plaatidel selle loo autoriks märgitud helilooja nimega raskin. Aga ma arvan, et see ei ole siiski mitte kogu tõde. Kusagil 1916. aastal oli vene laulja Aleksandr vertinski kes nimetas end Tiim žanriartistiks plaadistanud Boris Fomiini romansi taroogoid, linnu ju ehk mööda pikka teed konstant Tin Bodrewskis sõnadele ja ennäe imet, tegelikult nagu tundub, ongi see selle uue lööklaulu täpne algmaterjale. Muidugi taipasid ka hiljem kõik läände põgenenud vene emigrandid, et tegemist oli ju siiski puhtakujulise mustlasromansiga ja et plaadil märgitud autor nimega raskin oli lihtsalt selle kullatüki maast korjaja. Võrdluseks võikski nüüd kuulata siis ka seda Aleksandr vertinski varianti ja kohe saate, ma arvan isegi aru, et tegu on ikkagi tegelikult ühe ja sama lauluga. Järjekordne ülimenukas laul tuli 1968. aastal duetilt Simon ja Garfunkeli. See kandis nime missis Robinson ja on eesti keeles leidnud päris mitu töötlust. Üks neist Heli Läätse esituses ja eestikeelse teksti autoriks Heldur Karmo. See oli muidugi üks järjekordne näide Heldur Karmo tekstilooja meisterlikkusest pala oli ju salvestatud aastal 1973 siis kui siin jumalatest ja Jeesustest eriti palju just rääkida ei tohtinud, aga ta oli need sinna teksti sisse niivõrd hästi ära teinud, et see originaaltekst, mis inglise keelest tõlgitult oleks. Jumal õnnistagu sind Missis Robinson. Jeesus armastab sind enam, kui tead, tuli sealt kuidagimoodi välja niimoodi, et nähtavasti ükski tsensor seda ära ei keelata. Tuleme nüüd tagasi 68. aastal Eestimaal kirjutatud laulude juurde. Helilooja Hans Hindpere võttis selle aasta võistluskontserdil teise preemia, aga seda instrumentaalpalaga, tinasõdurite paraad. Temal lauludest said sel aastal aga ka nii mõnedki tuntuks. Üks neist on nimega sind ma ootan, teksti autor Helgi Muller ja esitaja Voldemar Kuslap. Muld küsib ta hülgava ekstööst. Kui vaadata Uno Naissoo laululoomingut 68.-st aastast, siis leiab sealt ühe sellise laulu, mille nimeks on taevas, kõliseb tähti. Selle teksti autor on Viivi Luik ja praegu pakume teile seda laulu kuulata Maiedõnso esituses. Tohutult. Aknagaardinais koomitseb. Hämarus. Talve südamesinine, sinine. Valuutaabi. ELi imelik tunne on see j ohutu tuvanajat. Viis olla kaardinass. Toas. 68.-st aastast leiame ühe huvitava lauluga mehelt, keda heliloojana vorst eriti ei tuntagi, rohkem näitleja ja ka lauljana. Eelmise aasta lõpul oli ta läinud elama ja töötama, Poola mängis kokku enam kui 100. nõukogude ja välismaises filmis ja teenis välja ka Nõukogude Liidu riikliku preemia. Küpsem kuulaja ilmselt juba teab, kellest jutt on. Mees nimega Bruno Oja ja tema laul hiigellinn tema enda esituses. Rinnalaps. Perre. Ja taevas leinapäev. Lendab. Tooli. Ma. Köik. Muinasjutu. Tallenda. Vii mind sinna, kus mind ta kodulaps Tervitab Toompeale. Alla ta välja. Taevas leinapäi. Tall mulle jäänud on kalli koju. Meil. Endal enda? Liivil. Oota Todon, Leninlapp. Reetaabeega pean. Tundub, et aastal 68 ei olnud ka istel ununenud tants. Vähemasti Felix Mandre kirjutas ühe laulu Heldur Karmo tekstile, mille nimeks on mind võluv linn. Ja selle esitas Rein Tuus ka tolle aasta meie Eesti võistluskontserdil. Linnalaps. Linnas on. Elus kiridega tirin sisse kutsuti mind twitteri, nii teid kui ka. Ning riigi. 68. aastal korraldati võistluskontsert ja nii Eestis kui mujalgi Euroopas. Üks tuntumaid neist oli kahtlemata San Reemo konkurss ja tol aastal oli võidulauluks jah, pantseeri laul nimega komando minna Moro, esitajaks Chilli, olla džinqueti, kes tegelikult oli juba varem saanud ka Eurovisiooni lauluvõistlusel esikoha. Ka järgmine laul, mida kohe kuulete, jõudis 68. aasta San Reimo võistlusel võitjate hulka, aga tema menu laias maailmas jäi küll veidi vähemaks. See on koeraalo ja kavadi pala Askolt daatuecant soone esitajaks vetikajäätis. Ja veel üks itaalia laul aastast 68 helilooja toniida kirjutas laulu, mille originaalpealkirjaks on minu silmad. Aga inglise keelses versioonis sai ta nimeks bioosselt ja selle tõstis kõikvõimalikes edetabelites väga kõrgele. Tom Chaos. Ja me jõuame tänase saate lõpus minna veel korraks kas Saksamaale ja kui päris täpne olla, siis Ida-Saksamaal ehk toonasesse Saksa demokraatlikus vabariigis kus toodeti ka väga palju lööklaule, mis tihtipeale läänepoolsetele alla ei jäänudki. Üks näide on seotud jällegi ühe lauluvõistlusega, nimelt Soboti lauluvõistlusega, kus 1968. aastal osales lauljat tar tollest saksa tee veest nimega Edi taas. Ja tema esitas seal ruudiveerijoni laulu. Mul on suu sõna. Valter ja Jaak Ojakäär annavad teile ka oma sõna, et kohtume teiega 100 aasta laulude sarjas jälle nädala pärast. Kõike head. 100 aasta lagunenud.